2-15-4368/236 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

29. oktoober 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-4368

Tsiviilasi

Y, C ja Q hagi X vastu kahju hüvitamiseks ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 23. novembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y, C ja Q apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

Iga hageja kaebuselt 48 622,50 eurot – kokku

145 867,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (apellandid): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), C

(isikukood XXXXXXXXXX) ja Q (isikukood

XXXXXXXXXXX), ühised lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Mario Rosentau

Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil (menetluskonverents) 24. mail 2021 ja seejärel

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 23. novembri 2020 otsus tühistada osas, milles

1.1. hagi kostja X vastu jäi rahuldamata iga hageja kasuks põhivõlast 6434,82 euro,

viivisest 5441,65 euro ja põhivõla summalt 6434,82 eurot arvestatava tulevikus

sissenõutava viivise nõudes;

1.2. tühistati 13. aprilli 2015 määrusega kohaldatud hagi tagamine;

1.3. jaotati menetluskulud.

2. Ülejäänud osas jätta punktis 1 viidatud otsus muutmata.

3. Teha tühistatud osas hagejate nõuete lahendamise osas uus otsus, millega

3.1. rahuldada hagi kostja X vastu osaliselt;

3.2. mõista kostjalt X-lt hageja Y kasuks välja 11 876,47 eurot (sh 6434,82 eurot

põhivõlg ja 5441,65 eurot viivis) ning alates 30. oktoobrist 2021 viivis põhivõla

summalt 6434,82 eurot kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras;

3.3. mõista kostjalt X-lt hageja C kasuks välja 11 876,47 eurot (sh 6434,82 eurot

põhivõlg ja 5441,65 eurot viivis) ning alates 30. oktoobrist 2021 viivis põhivõla

2 (22)

summalt 6434,82 eurot kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras;

3.4. mõista kostjalt X-lt hageja Q kasuks välja 11 876,47 eurot (sh 6434,82 eurot

põhivõlg ja 5441,65 eurot viivis) ning alates 30. oktoobrist 2021 viivis põhivõla

summalt 6434,82 eurot kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta Harju Maakohtu 13. aprilli 2015 määrusega rakendatud hagi tagamise

abinõud kehtima otsuse täitmise tagamiseks.

5. Vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 13. mai 2021 määrusega hagi täiendava

tagamise abinõuna rakendatud kohtulike hüpoteekide summat 10 450 euroni, mille

tulemusel jäävad lisaks punktis 4 viidatud tagamisabinõudele sama otsuse täitmist

tagama Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX neljandasse

jakku 28. mail 2021 kantud kohtulikud hüpoteegid, mis koormavad X-le (isikukood

XXXXXXXXXXX) kuuluvat ¼ suurust kaasomandi mõttelist osa:

5.1. hüpoteegisummaga 10 450 eurot Y (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks;

5.2. hüpoteegisummaga 10 450 eurot C (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks;

5.3. hüpoteegisummaga 10 450 eurot Q (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks.

6. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 13. mai 2021 määruse resolutsiooni punktis 3

määratud summat ja asendada see iga käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 5

alapunktis 5.1–5.3 märgitud kohtuliku hüpoteegi kohta summaga 10 450 eurot.

7. Jätta rahuldamata hagejate 29. juuli 2021 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks.

8. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

9. Seni jaotamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni punkt 7) võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse

esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Y (hageja I), C (hageja II) ja Q (hageja III; koos: hagejad) esitasid 19. märtsil 2015 Harju

Maakohtule kaks hagiavaldust. Neist ühes nõudsid nad ühiselt X-lt (kostja) kahjuhüvitise

135 000 eurot ja viivise 10 867,50 eurot maksmist. Teises avalduses esitasid hagejad samad

nõuded V, D ja W OÜ (kaaskostjad) vastu.

1.1. Maakohus võttis hagid menetlusse 13. ja 14. aprilli 2015 määrustega ning liitis need

ühiseks läbivaatamiseks käesolevas tsiviilasjas. Seejärel esitasid hagejad 28. juulil 2015

hagiavalduse tervikteksti, milles nõudsid igaüks nii kostjalt kui ka teistelt kaaskostjatelt

solidaarselt 45 000 euro maksmist ja seadusjärgses määras viivist.

3 (22)

1.2. Maakohus tagas hagi 13. aprilli 2015 määrusega, millega seadis kinnistust (asukohaga

XXX, registriosa nr XXXXXXX, edaspidi: kinnistu) kostjale kuuluvale ¼ suurusele

mõttelisele osale iga hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 1950 eurot.

1.3. Kõik kostjad vaidlesid hagile vastu. Kaaskostjate osas lahendas maakohus hagejate

nõuded 9. jaanuari 2019 osaotsusega ja jättis need rahuldamata. Selles osas jõustus maakohtu

otsus ringkonnakohtu 30. septembri 2019 otsuse ja Riigikohtu 5. märtsi 2020 määrustega. Neis

lahendites jaotati ja määrati vajalikus ulatuses rahaliselt kindlaks kaaskostjatele hüvitatavad

menetluskulud.

1.4. Kostja vastu esitatud nõuetes tuginesid hagejad peamiselt järgmistele asjaoludele ja

väidetele:

-

hagejate ja kostja kaasomandis oli kinnistu, millest 90% moodustab metsamaa (63 ha).

Igale kaasomanikule kuulus kinnistust ¼ suurune mõtteline osa. Kaasomanikud ei ole

sõlminud kinnistul kasvava metsa majandamise ega langetamise kokkuleppeid;

-

kinnistul raiete teostamiseks esitas kostja 6. juunil 2013 Keskkonnaametile (edaspidi:

amet) kolm metsateatist. Metsateatiste esitamist kostja hagejatega ei kooskõlastanud.

Hagejad pöördusid 13. juunil 2013 ameti poole ja palusid metsateatiste menetlemise

lõpetamist, kuid amet leidis, et tal puudub võimalus jätta metsateatised kinnitamata;

-

sügisel 2014 selgus, et kinnistul tehti hagejate teadmata ja heakskiiduta metsaraie;

-

OÜ Metsabüroo koostatud hindamisakti (edaspidi: MB akt) järgi on kinnistult raiutud

ja ära veetud puidusortimente 4300 tm ulatuses, väärtusega 180 000 eurot. Seega

vähenes iga hageja vara 45 000 euro (= 180 000 : 4) võrra. Aktist nähtuvalt realiseeriti

kõik kostja esitatud ja ameti kinnitatud metsateatistel kajastatud raiemahud. Lisaks

tehti raiet eraldistel nr 12, 31, 34 ja 39, kus metsateatist ei esitatud, ja eraldistel nr 8,

14, 19 ja 32 raiuti metsa metsateatistest suuremal alal või ulatuses;

-

metsamaterjali veoselehtedelt nähtub, et kostja sõlmis metsateatiste alusel kasvava

metsa raieõiguse võõrandamise lepingud vähemalt kahe ettevõtjaga mahus 2644 tm.

Veoselehtede järgi tarniti ülestöötatud metsamaterjali Lignator AS-ile, Metsä Forest

Eesti AS-ile ja AS-ile Stora Enso. Pole teada kellele ja mis mahus kostja raieõigust veel

võõrandas, kuid MB aktis kajastatud raiemahu (4300 tm) tõttu pole alust eeldada, et

ülejäänud raie (1656 tm) oleks tehtud eelneva raieõiguse võõrandamiseta;

-

kostja ei andnud hagejatele üle raieõiguse müügi tulemit proportsionaalselt kaasomandi

suurustele ja peab selle hüvitama võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 järgi;

-

kostja rikkus metsa majandamisest tingitud kõrgendatud hoolsuskohustust ja peab

seetõttu VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitama igale hagejale kahju 45 000 eurot;

-

kostjal tuleb tasuda viivist alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

kuni põhinõude täitmiseni.

1.5. Pärast kostja vastuväidetega (vt järgnevas p 2) tutvumist vaidlesid hagejad vastu kostja

tasaarvestuse avaldusele, sest kostjal ei ole ühegi hageja vastu suunatud rahalist nõuet. Kostja

ei tõendanud ega põhjendanud, et 2006. aastal raiusid hagejad kinnistul metsa. Ameti

25. mai 2015 kirjas märgitud andmed 2006. aastal väidetavalt teostatud lageraie kohta ei põhine

tegelikel asjaoludel. Kostja väidetav nõue on aegunud. Kostja ei toonud esile ühtegi konkreetset

asjaolu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 4 kohaldamiseks. Hagejad tuginesid

ise tasaarvestusele kostja makstud 18 270 euro ja metsa uuendamise kulude nõudega.

2. Kostja vaidles tema vastu suunatud nõuetele vastu.

2.1. Kostja vastuväited hagejate nõuete osas olid kokkuvõtvalt järgmised:

-

hagejad ja kostja ei ole sõlminud konkreetset kokkulepet kinnistul kasvava metsa

majandamiseks ega raiete teostamiseks, kuid raie teostamisega seonduvat on

4 (22)

kaasomanike vahel pidevalt arutatud ning sellega olid nõus kõik kaasomanikud.

Hagejatele oli teada metsateatiste väljastamine kostja taotlusel kinnistul raietööde

teostamiseks, st hagejatele oli või pidi olema teada raietööde kavandamise fakt. Raie

tehti ameti väljastatud metsateatiste alusel ja üksnes neis lubatud mahus;

-

kostjale väljastatud metsateatiste kohaselt oli raieõiguse maht 2644 tm ja samas

ulatuses on kostja raieõiguse võõrandanud;

-

MB akt on ebausaldusväärne ja selles esinevad ebatäpsused, mistõttu ei ole võimalik

sellest faktiliselt teostatud raietööde mahtude kindlaksmääramisel juhinduda;

-

metsamajandamiskava 2016–2025 (edaspidi: kava16) järgi on kasvava metsa tagavara

kava koostamise ajal 5630 tm. Hagejate esitatud 2011. aastal koostatud kava (edaspidi:

kava11) kohaselt oli kinnistul kasvava metsa tagavara 2011. aasta novembris 8458 tm

ja juurdekasv 282 tm kalendriaastas. Võttes arvesse, et vaidlusalune raie teostati

2014. aastal, järeldub refereeritud arvudest, et maksimaalne võimalik raiekogus saab

olla 3392 tm. Metsa ülestöötamisega kaasneb tavapäraselt kadu 25%, mistõttu sai

raiemaht olla maksimaalselt 2544 tm. Hagejate väited enam kui 4000 tm suuruse

raiemahu kohta ei vasta tegelikkusele;

-

kostja võõrandas metsamaterjali raieõiguse kokku 24 360 euro eest Wonder

Finances OÜ-le (edaspidi: WF) ja Marlekan Grupp OÜ-le (edaspidi: MG) – see summa

kajastab võõrandatud raieõiguse väärtust; kostja hüvitas sellest hagejate osa kokku

18 270 euro (= 24 360 × ¾) kriminaalmenetluse lõpetamisel;

-

MB akt ei lähtu kasvava metsa tihumeetri maksumust, vaid juba ülestöötatud metsa-

materjali müügihinnast, st ühikuhind sisaldab kulutusi metsa ülestöötamisele (12–

18 eurot/tm) ja transpordile (7 eurot/tm) raielangilt vahelattu; seetõttu saab teise

võimalusena leida raieõiguse väärtuse lahutades ühikuhindadest kulud ning võttes

arvesse puidukadu ja raieõiguse omandaja oodatavat kasumit – sellise käsitluse korral

kajastab raieõiguse turuhinda MK koostatud arvamus (edaspidi: MK arvamus) summas

42 526 eurot;

-

kinnistul raiete teostamine ja raieõiguse võõrandamine ei toimunud hagejate

nõusolekuta, st nõudeid ei saa kvalifitseerida VÕS § 1037 lg 1 alusel;

-

hagejate alternatiivne kahjunõue VÕS § 115 alusel on põhjendamata. Hagejad ei

tõendanud kinnistu taastamiskulu (metsa uuendamise kulu) suurust ega esitanud nende

hüvitamisega seoses nõudeid. Samuti ei esitanud hagejad tõendit raieõiguse müügist

saamata jäänud tulu suuruse kohta, sest MB aktis märgitud puidusortimentide hind ei

ole võrdsustatav raieõiguse hinnaga. Hagejad ei selgitanud, mis asjaoludel ei ole

raiutud ulatuses metsa taastamine võimalik ja mis takistab raiete esemeks olevatel

lankidel metsa uuendamist;

-

hagejad saavad nõuda viivist alates hagi esitamisest, kuna kohtuväliselt hagejad

mistahes nõuetega kostja poole pole pöördunud. Samuti tuleb kostjalt sissenõutava

viivise suurus piirata võimaliku põhinõude suurusega.

2.2. Kostja esitas hagejate vastu tasaarvestuse avalduse.

2.2.1. Hagejad on korduvalt teinud kinnistul erinevaid raieid kostjat sellest teavitamata ja tulu

kostjaga jagamata. Hagejale III väljastati aastatel 2000–2002 metsateatisi kokku 1175 tm

ulatuses. Lisaks tehti 2006. aastal aegjärgseid ja lageraieid 2775 tm ulatuses. Kostjal on õigus

nõuda 2006. aasta raietega tekitatud kahju hüvitamist.

2.2.2. Puidusortimentide hinnad ei ole 2006–2014 märkimisväärselt muutunud, mistõttu võib

lähtuda keskmisest müügihinnast 40,90 eurot/tm. Seega on hagejate 2006. aasta raietööde

tulemusena saadud metsamaterjali väärtus 113 497,50 eurot ja sellest kostjale hüvitatav osa

28 374,38 eurot. Kostja nõue on suunatud võrdsetes osades kõikide hagejate vastu, st iga hageja

nõuet tuleb tasaarvestuse tulemusel vähendada 9458,13 euro võrra.

5 (22)

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis 23. novembri 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi kostja vastu

rahuldamata. Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hagejate kanda ja kohus otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi. Sama otsusega

tühistas kohus 13. aprilli 2015 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

hagejate ja kostja kaasomandis oli kinnistu, millest 90% moodustab metsamaa. Igale

kaasomanikule kuulus kinnistust ¼ suurune mõtteline osa;

-

kinnistul raiete teostamiseks esitas kostja 6. juunil 2013 ametile kolm metsateatist;

-

kostjale väljastati metsateatised mahus 2644 tm ning kostja võõrandas vastavas mahus

raieõiguse WF-le ja MG-le;

-

raieõiguse võõrandamise järgselt kostja hagejatele nende mõtteliste osade suurustele

vastavaid summasid üle ei andnud.

3.2. Igal hagejal on kaasomanikuna nõue kostja vastu AÕS § 71 lg 2 alusel vastavalt

omandiosa suurustele. Kostja tegevuse tulemusel toimus metsaraie 2644 tm ulatuses ja sellest

mahust lähtuvalt on hagejatel õigus nõuda kostjalt neile kuuluva mõttelise osa suurusele

vastavat kasu ühisest asjast.

3.2.1. Hagejad ei tõendanud, et kostja laskis kinnistul metsa raiuda enam kui metsateatistes

ettenähtud mahus (2644 tm). Kostja sellist tegevust ei tõenda MB akt ja seda ei tuvastatud

kriminaalasjas. Tunnistaja B (edaspidi: tunnistaja) kinnitas, et kostja tellimisel kinnistul tehtud

raie jäi kokkuvõttes metsateatiste mahu raamidesse.

3.2.2. Maakohus ei nõustunud hagejatega nagu olnuks kostjal kõrgendatud hoolsuskohustus

ja kostja vastutaks metsaseaduse (MS) §-st 42 tulenevalt enam raiutud metsa eest ka siis, kui

metsateatistest suuremas mahus metsamaterjali langetamine ei toimunud tema korraldusel.

Kostja tehingud raieõiguse võõrandamiseks ei muuda teda majandus- ja kutsetegevuses

tegutsevaks metsamajandajaks. Järelikult ei ole kostjal kaasomandisse kuuluval kinnistul

toimuvate võimalike sündmustega seoses suuremat vastutust kui teistel kaasomanikel.

3.2.3. Kui raieõiguse oleks võõrandanud hagejad ise, siis saanuks nad tulu ¾ raieõiguse

harilikust väärtusest, kuid samas tulnuks kanda kinnistu taastamise jms kulud. Hageja II

19. mai 2014 e-kirjast nähtub, et hagejad soovisid enne metsamaa müümist raiega lõpule jõuda.

Kiri tõendab, et hagejad soovisid kinnistul raie teostamist, st ka vastava kulu kandmist. Nii ei

ole hagejatel õigust esitada kostja vastu nõuet summas, mis lähtub üksnes raitud puidu

võõrandamise hinnast, vaid arvesse tuleb võtta kõiki metsa ülestöötamisega seotud kulusid.

3.2.4. Kostja võõrandas metsamaterjali raieõiguse 24 360 euro eest. Igale kaasomanikule

kuulus metsamaterjali võõrandamise ajal ¼ mõttelist osa kinnistust. Järelikult oli neist igaüks

õigustatud saama 6090 eurot (= 24 360 : 4), st hagejad I–III kokku olid õigustatud saama

18 270 eurot (= 6090 × 3). Selle said hagejad kriminaalasja raames ja neil ei ole õigust nõuda

sama summat topelt. Hagejad ei saa metsauuendustööde taastamise maksumust 18 431,25 eurot

tasaarvestada kostja tasutud 18 270 euroga, sest kostjal pole hagejate vastu nõuet.

3.2.5. Hagejatel ei ole alust nõuda üheaegselt nii raieõiguse väärtuse kui metsa uuendamis-

tööde maksumuse hüvitamist. Raietööde tegemisel on metsaomanik kohustatud metsa

uuendama. Seega on nimetatud asjaolu juba raieõiguse väärtusega hõlmatud.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hagejad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja

hagi kostja vastu rahuldada. Menetluskulud paluvad hagejad panna kostja kanda. Kaebuse

väited on kokkuvõtvalt järgmised.

6 (22)

4.1. Esiteks heidavad hagejad maakohtule ette eksimust ja üllatuslikkust nõude

kvalifitseerimisel. Hagejad esitasid oma nõude kahel alternatiivsel õiguslikul alusel: esiteks

alusetult rikastumise nõudena (VÕS § 1037 koostoimes AÕS § 72 lg-tega 1, 3 ja 5); teiseks

kahju hüvitamise nõudena (VÕS § 115 lg 1 koostoimes sama seaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5,

§ 127 lg 1 ja 4 ning § 132 lg-ga 1). Neid aluseid maakohus ei käsitlenud. Hagejad ei esitanud

nõuet AÕS § 71 lg 2 erikoosseisu alusel.

4.2. Teiseks ei nõustu hagejad maakohtu seisukohaga nagu ei vastutaks kostja selle eest, et

metsa langetati raieala ja puidumahu poolest rohkem kui nägid ette metsateatised (edaspidi:

üleraie).

4.2.1. Raieõiguse taotlemine ja müük tähendavad metsa majandamist ning ühtlasi majandus-

või kutsetegevust TsÜS-i ja VÕS-i mõttes. Tegutsemine majandus- või kutsetegevuses tingib

kõrgendatud hoolsuskohustuse. TsÜS § 132 lg 2 alusel vastutab kostja nende isikute tegevuse

eest, kes tema müüdud raieõigust realiseerides pidid täitma MS-s ning selle alusel kehtestatud

keskkonnaministri määrustes „Metsa majandamise eeskiri“ (27. detsembri 2006 määrus nr 88,

edaspidi: eeskiri) ja „Metsa korraldamise juhend“ (16. jaanuari 2009 määrus nr 2, edaspidi:

juhend) sätestatud kohustusi. Samuti pidi kostja TsÜS § 133 lg 2 järgi teadma kõiki olulisi

raiega seotud asjaolusid, mida teadsid või pidi teadma raie tegijad.

4.2.2. Kostja võõrandas metsamaterjali raieõigusi WF-le ja MG-le kogumahus 2644 tm.

MB akti kohaselt on kinnistult raiutud ja müüdud 87% kogu 10-aastase ajavahemiku

raiekõlbulikust metsatagavarast ehk 4300 tm. Lepingutes näidatud hinna kunstlik vähendamine

viitab sellele, et kogu raie teostasid samad äriühingud koostöös kostjaga.

4.3. Kolmandaks vaidlustavad hagejad tõendite hindamise ja leiavad eelkõige, et maakohus

eksis nii raiutud metsa (raieõiguse võõrandamise) ulatuse kui ka väärtuse tuvastamisel.

4.3.1. Dokumentaalsete tõenditega (metsateatised ja raieõiguse võõrandamise lepingud) on

igal juhul tõendatud 2644 tm raiumise korraldamine kostja poolt kaasomanike tahte vastaselt.

Samas puuduvad vaidlustatud otsuses põhjendused, miks MB akt ei tõenda raiemahu tegelikku

suurust. Akti tõendusliku jõu vähendamine kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX menetluse

lõpetamise määruse alusel on meelevaldne, sest määrusel ei ole käesolevas asjas õiguslikku

tähendust ja viidatud kriminaalasi käsitles keskkonnakahju tekitamist. Hagejate nõude alus pole

keskkonnakahju tekitamine, vaid neile kui kaasomanikele kinnisasja (metsamaa) õigusvastase

kasutamise ja vallasasja (raiutud metsa) õigusvastase käsutamisega tekitatud varaline kahju.

Samas kinnitab Pärnu Maakohtu määrus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kostja süüd nii

karistusõiguslikus kui ka tavatähenduses, samuti jaatab tsiviilvastutust kriminaalmenetluses

tuvastatud kahju ulatuses. Kostja ei vaielnud vastu kriminaalasja lõpetamise määruses toodud

asjaoludele ega kahju suurusele, vaid on määrusega nõustunud.

4.3.2. Maakohus kasutas tunnistaja ütlusi valikuliselt. Ütlustest nähtub, et tunnistaja eeldas

raielubade mahtude ja tehtud raiete mahtude vastavust, kuid tegelikult ta seda ei tea. Samuti

seletas tunnistaja kohtuistungil, miks ta ülekuulamisel kahtlustatavana kriminaalmenetluses

enda kaitseks moonutas mõnda asjaolu. Tunnistaja kinnitas istungil, et andis kostjale

42 000 eurot. Metsa ülestöötamise rahastus summas 42 000 eurot muudab alusetuks kostja

väited raieõiguse müügist saadud tulude kohta, kuna „mustalt” tehtavaid sularahamakseid võidi

kasutada ka üleraiutud metsa müügiks. Tunnistaja ütlustest järeldub, et raie eest saadud tulu

kokku pidi olema 117 000 – 127 000 eurot ning et lepingutes näidati teadlikult ebaõige,

kunstlikult kordades vähendatud hind.

4.3.3. Kui lugeda raiemahuks 2644 tm, tuleb kahju suuruse määramisel ikkagi lähtuda

metsamaterjali raiumisjärgsest harilikust väärtusest ehk turuhinnast. MB aktis toodud hindade

usaldusväärsust maakohus kahtluse alla ei seadnud, kuid jättis need kõrvale. Metsateatistes

avaldatud 2644 tm moodustab hagejate väidetud 4300 tm-st 61,5%. Kuna hagejad märkisid

hinnaks ümardatult 180 000 eurot, siis 2644 tm raiutud metsa hind on 110 700 eurot. Järelikult

7 (22)

¾ kaasomanikele õigusvastaselt tekitatud ja seetõttu hüvitamisele kuuluva kahju suurus on

kokku 83 025 eurot ning iga hageja osa selles 27 675 eurot.

4.4. Neljandaks heidavad hagejad maakohtule ette, et kriminaalasja raames tasutud

18 270 eurot oleks tulnud lugeda metsauuendustöö kulu katteks. Maakohus ei seadnud kahtluse

alla metsauuendustööde maksumust, kus kaasomanike vahel jagatuna oleks kostja osa

18 431,25 eurot. Järelikult on hagejatel õigus arvestada kriminaalasjas tasutud summa

metsauuendustööde katteks. Siinjuures pole oluline, kas käsitleda seda tasaarvestusena.

5. Kostja vaidles kaebusele vastu.

6. Ringkonnakohus küsitles pooli kohtuistungil ja 11. juuni 2021 asja arutamise uuendamise

määruses. Poolte vastused asjaolude ja tõendite osas olid mh järgmised.

6.1. Hagejad täpsustasid raie ulatust ning puidusortimentide mahtu ja väärtust eraldistel,

millel raiuti puid ilma metsateatiseta või teatises märgitust erineval viisil. Ka selles osas

tuginevad hagejad jätkuvalt väärtusele lähtuvalt puidusortimentide kokkuostuhindadest. Kostja

märkis, et metsaveoteede rajamist ei saa käsitleda rikkumisena ning hagejate märgitud

hindadest tuleb igal juhul arvestada maha metsa ülestöötamiskulu 12 eurot/tm ja transpordikulu

6 eurot/tm.

6.2. Kostja hoolsuskohustuse sisustamisel tuginevad hagejad peamiselt metsa majandava

metsaomaniku kohustusele raie käigus pidevalt veenduda, et metsateatise alusel tehtav raie

toimub täpselt lubatud mahus ja lubatud alal. Üleraie või lubamatus kohas tehtud raie korral on

metsa majandav metsaomanik kohustatud (sõltumata sellest, kes lubamatu raie tegi) teavitama

nii kaasomanikke kui ametit. Kostja leiab, et sarnaselt juriidilise isiku juhatuse liikmega ei

vastuta kaasomanik lepingupartneri võimaliku rikkumise eest.

6.3. Viivise arvutamisel nõustusid pooled viivisekalkulaatori kasutamisega.

7. Hagejate taotlusel tagas ringkonnakohus hagi täiendavalt 13. mai 2021 määrusega, millega

määras seada kinnistust kostjale kuuluvale mõttelisele osale hüpoteegid iga hageja kasuks

summas 31 383 eurot. Ühtlasi määras kohus, et sama summa tasumisel võib kostja paluda

hüpoteegi seadmise tühistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb ise uue otsuse, millega rahuldab

hagi osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ühtlasi rahuldatakse osaliselt apellatsioonkaebus. Lisaks

jätab ringkonnakohus kehtima hagi tagamise abinõud, kuid vähendab nende ulatust. Kõik seni

jaotamata menetluskulud jäävad praegu veel vaidlevate poolte endi kanda.

9. Pooled ei vaidle vaidlustatud otsusese p-s 21 tuvastatud ja käesoleva otsuse p-s 3.1

refereeritud asjaolude üle, neist saab kaebuse lahendamisel lähtuda (TsMS § 652 lg 1 p 1).

Metsateatiste (dtl 855 jj) osas tuvastab ringkonnakohus täpsemalt, et lisaks maakohtu

tuvastatud kolmele 2013. aastal väljastatud teatistele koostati ja anti 2014. aastal välja teatised

nr 18415000113, 18416000113 ja 18417000113, mis suures osas kajastavad sarnaseid raieid.

Raieõiguse võõrandamisel WF-le märkis kostja lepingus 2013. aasta metsateatiste numbrid

(dtl 3148 jj) ning MG-ga sõlmitud lepingus 2014. aasta teatiste numbrid (dtl 3152 jj). Lisaks

pole vaidlust, et Pärnu Maakohus lõpetas 14. detsembri 2018 määrusega kostja suhtes algatatud

kriminaalasja menetluse oportuniteedi alusel ja kohustas kostjat hüvitama hagejatele kahju

18 270 eurot (dtl 4021 jj). Kostja maksis selles summas hüvitise 16. mail 2019.

10. Kaebuse esimese väitega heidavad hagejad maakohtule ette eksimust ja üllatuslikkust

nõude kvalifitseerimisel. See väide on põhjendatud.

10.1. Kaasomandis kinnistul asunud metsa raieõiguse kostjapoolse käsutamise (võõrandamise)

tõttu leidis maakohus, et igal hagejal on kaasomanikuna nõue kostja vastu AÕS § 71 lg 2 alusel

8 (22)

vastavalt omandiosa suurustele. Hagejad soovisid aga nõude lahendamist kahju hüvitamise

nõudena.

10.2. Maakohus ja pooled on viidanud Riigikohtu praktikale, sh 15. juuni 2011 otsusele

tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, milles kirjeldati kaasomaniku rahalisele hüvitisnõude kolme

alternatiivset õiguslikku alust (vt p-d 14–23 ja seal viidatud varasemad lahendid):

1) alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037–1039 alusel;

2) kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel;

3) kasu hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel.

Sarnaselt on õiguslikke aluseid hiljem käsitletud kaasomandi osa kasutamise eest nõutava

hüvitise puhul (nt Riigikohtu 11. septembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19005, p 14;

24. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 12). Ringkonnakohus leiab, et kõik kolm

nõudealust on võimalikud ka käesoleval juhul.

10.3. Tulenevalt kvalifitseerimiskohustusest (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1, § 652 lg 8, § 688

lg 2) peab kohus võtma arvesse vaid neid nõudeid, mille kohta hageja on esitanud asjaolusid.

See tähendab, et kohus peab hageja nõude kvalifitseerima ja kohaldama omal algatusel seadust

õigesti. Kui materiaalõiguse järgi on võimalik sama nõuet esitada sama elulise juhtumi korral

erinevatel alustel, siis peab kohus selgitamiskohustuse raames selgitama välja hageja seisukoha

alternatiivsete hagi aluste kohta. Hagejal on selle käigus võimalik avaldada, missugustele

alustele ta tahab tugineda (Riigikohtu 4. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 13).

10.4. Kui hageja on selgelt avaldanud oma eelistuse nõude õigusliku aluse osas, võib kohus

seda eirata üksnes juhul, kui nõude saab rahuldada mõnel muul õiguslikul alusel. Seetõttu

pidanuks maakohus esmalt põhjendama, miks ei saa hagi rahuldada hagejate eelistatud alusel.

Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses mh küsimuses, millises järjekorras hagejad oma

nõuded esitasid. Ringkonnakohus saab nii hagiavaldusest kui ka hagejate apellatsioonkaebusest

aru, et nende esimene eelistus on alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037–1039

alusel (27. juuli 2015 hagiavalduse tervikteksti p-d 24–28) ja teise võimalusena tuleks

kontrollida kahju hüvitamise nõuet VÕS § 115 alusel (samas p-d 29–30, vt ka apellatsioon-

kaebuse p 39). Segadust võis tekitada hagejate 9. novembri 2018 menetlusdokumendi p-s 3.3

märgitud vastupidine järjekord, aga sellest ei järeldu tahe muuta eelistusi kvalifitseerimisel.

10.5. Kuna pole selge, et hagejate nõude saaks tervikuna rahuldada ühel otsuse p-s 10.2

nimetatud alusel, siis tuleb järgida hagejate soovitud õiguslike alternatiivide järjekorda: esiteks

nõue VÕS §-de 1037–1039, teiseks VÕS § 115 ja alles kolmandaks AÕS § 71 lg 2 alusel. Iga

järgmise alternatiivi osas tuleb nõuet siiski kontrollida üksnes osas, milles seda ei saa eelevatel

alustel rahuldada (TsMS § 442 lg 8 viies lause).

11. Järgmiseks piiritleb ringkonnakohus hagejate nõuete õiguslikud alused, lähtudes käes-

olevas asjas esile toodud asjaoludest.

11.1. Ringkonnakohus saab lähtuda vaidlustamata asjaolust, et kostja sõlmis kaasomanikuna

kinnistul kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud. Lisaks pole vaidlust, et vähemalt

metsateatistes kajastatud mahus on nende lepingute alusel metsa raiutud ja suures osas

kinnistult ka eemaldatud. Metsamaterjali veoselehtede (dtl 3111 jj, 4087 jj, 4199 jj) järgi

toimusid raied 2014. aasta märtsis ja novembris. Järelikult kohalduvad MS, eeskiri ja juhend

sel ajal kehtinud redaktsioonis.

11.2. Raieõiguse võõrandamise lepingu põhisisu on avatud MS § 37 lg-tes 6 ja 7.

11.2.1. Raieõigus annab MS § 37 lg 7 esimese lause järgi õiguse langetada puid lepingus

fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest

puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise

lepinguga kaasneb MS § 37 lg 7 teise lause järgi õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse

9 (22)

sisule. Lisaks näevad MS § 37 lg 7 kolmas ja neljas lause ette selle lepingu ülemineku

kinnisasja võõrandamisel.

11.2.2. Selliselt vastab raieõiguse võõrandamise leping õiguslikult kinnisasja rendilepingu

tunnustele (Riigikohtu 20. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-280, p 22.2 ja seal viidatud

varasem praktika). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule

(rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest

korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja ning rentnik on kohustatud maksma selle

eest tasu (renti) (VÕS § 339).

11.2.3. Kaasomandis oleva kinnisasja rendilepingu (sh raieõiguse võõrandamise lepingu)

sõlmimine ei tähenda kinnisasja koormamist AÕS § 74 lg 1 mõttes, st võlaõigusliku lepingu

kehtivuseks ei ole vaja kinnisasja kaasomanike kokkulepet. Samuti ei ole kinnisasja kaas-

omanike kokkulepet vaja langetatud metsamaterjali (võlaõigusliku) müügilepingu kehtivuseks.

11.2.4. Kaasomanike kokkulepe on AÕS § 74 lg 1 järgi siiski vajalik kaasomandis oleva asja

võõrandamise eeldusena, sh mahavõetud metsa(materjali) kui vallasasja omandi üleandmise

kehtivuse eeldusena ka raieõiguse võõrandamise lepingu kui teatavat liiki rendilepingu alusel.

Sel juhul saab omandaja kaasomandis oleva asja omanikuks, kui teised kaasomanikud kiidavad

käsutuse TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks või heauskse omandamise kaudu. Hagejad ei kiitnud

kostja tehinguid heaks. Heakskiitu ei saa järeldada sellest, et hagejad teadsid juba 2013. aasta

juunis metsateatiste esitamisest ja püüdsid saavutada nende kehtetuks tunnistamise

(dtl 3096 jj). Samuti ei nähtu hagejate nõusolekut raietöödeks 2014. aasta maikuu e-kirjadest

(dtl 3139).

11.2.5. Heauskne omandamine oleneb AÕS § 95 lg 3 järgi eelkõige sellest, kas asi läks

omaniku (sätte esimene lause) või otsese valdaja (teine lause) valdusest välja tema tahte

vastaselt. Kaasomandis olev metsamaa on üldjuhul kaasomanike kaasvalduses. Siiski muutus

see raieõiguse võõrandamise lepingute täitmisel, sest kostja andis lepingute esemele vastavas

osas valduse üle WF-le ja MG-le. Need äriühingud muutusid nii metsamaa kui ka sellelt saadud

metsamaterjali otsesteks valdajateks AÕS § 33 lg 2 tähenduses, aga seda üksnes kostja suhtes.

Nimelt ei sidunud raieõiguse võõrandamise leping hagejaid (vrd Riigikohtu 31. oktoobri 2018

otsus tsiviilasjas nr 2-16-9519, p 29.1). Järelikult ei saanud hagejate suhtes toimuda heauskset

omandamist AÕS § 95 lg 1 alusel, sest puudus nende tahe oma valdusest metsamaterjalile

loobuda.

11.3. Esimese võimalusena nõuavad hagejad hüvitist VÕS §-de 1037–1039 alusel.

11.3.1. Viidatud sätete kohaldamine on võimalik kaasomanike vahelises suhtes. Seega võivad

hagejad nõuda kostjalt kui ühelt kaasomanikult, kes hagejate nõusolekuta rikkus nende

omandit, VÕS § 1037 lg 1 järgi rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist. Otsuse p 11.2

alapunktides esitatud põhjendustel saavad hagejad sel alusel nõuda raieõiguse harilikku

väärtust, mitte aga VÕS § 1037 lg 2 alusel sama õiguse teostamisel saadud metsamaterjali

väärtust, sest metsamaterjali käsutus pole kehtiv ega heaks kiidetud.

11.3.2. Hagejad esitasid oma nõude esimese võimalusena eelmises alapunktis piiritletud alusel.

Nad väitsid, et kui kostja võõrandas metsa raieõiguse 2644 tm osas ja korraldades üleraie, siis

omandas ta võimaluse saada metsaraie eest rahalist tasu, mille võrra rikastus. Hagejad suunasid

sel alusel esitatud nõude nende kaasomandiosa suurusele vastava hüvitise kui kaotatud omandi

hariliku väärtuse (kohaliku keskmise turuhinna, TsÜS § 65) hüvitamisele.

11.3.3. VÕS § 1037 lg-s 1 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse VÕS § 1037 lg 3 esimese

lause järgi rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse VÕS § 1037 lg 3 teise lause

järgi harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli

sellest suurem, või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem.

10 (22)

11.3.4. Eelnevast tuleneb, et nõude lahendamiseks esimese võimalusena esitatud õiguslikul

alusel tuleb tuvastada metsa raieõiguse võõrandamise ulatus ja võõrandatud raieõiguse kohalik

keskmine turuhind (võttes arvesse eelnevas märgitud eeldust ja tõendamiskoormise jaotust).

11.4. Teise võimalusena nõuavad hagejad kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel.

11.4.1. Kaasomanike õigussuhe on võlasuhe ja sellele kohaldatakse seaduses (eelkõige VÕS-s)

võlasuhte kohta sätestatut. Kui rikutakse kohustusi, mis kehtivad kaasomanike vahel seaduse

või ka kokkuleppe alusel, on tegemist võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega ja kahju

võib kuuluda hüvitamisele VÕS § 115 alusel. Viidatud sätte rakendamiseks tuleb tõendada kõik

kahju hüvitamise nõude eeldused: kohustatud kaasomaniku kohustuse rikkumine, õigustatud

kaasomanikul kahju tekkimine ning põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise

vahel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2011 otsus tsiviilasjas nr 2-08-5665, p 57).

11.4.2. Siinkohal käsitletaval alusel lahendatava kahju hüvitamise nõude peamine eeldus on

kohustuse rikkumine. Hagejad tuginevad kaasomandist tulenevate kohustuste rikkumisele ja

lisaks metsamajandamisest tuleneva hoolsuskohustuse rikkumisele.

Teiste kaasomanike nõusolekuta raieõiguse võõrandamine, millega kaasneb metsa maha-

võtmine ja võõrandamine, võib rikkuda erinevaid kaasomandist tulenevaid kohustusi. Hagejate

väitel rikkus kostja mh AÕS § 72 lg 1 järgset kohustust vallata ja kasutada ühist asja

kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt ning AÕS § 72 lg 5 järgseid kohustusi

korraldada kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine kõigi kaasomanike huvides ja

hoiduda teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Samuti heidavad nad ette AÕS § 74 lg 1

rikkumist, sest raieküpse metsamaa hulk ja seeläbi kinnistu väärtus vähenesid.

Täiendavalt tõid hagejad esile, et kostja rikkus hoolsuskohustust. Esiteks avaldub rikkumine

selles, et kostja pidi teadma õigusvastasest üleraiest või seda märkama. Metsa majandava

metsaomaniku kohustus on raie käigus veenduda, et metsateatise alusel tehtav raie toimub

lubatud mahus ja alal. Teiseks ei teatanud kostja üleraiest ega võtnud meetmeid selle

takistamiseks. Hagejate väitel oli kostjal kõrgendatud hoolsuskohustus, et üleraiet ära hoida.

11.4.3. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Kui raieõiguse võõrandamisega kaasnes kaasomandis olnud kinnistul kasvanud metsa

mahavõtmine, siis on kinnisasja eelduslikult kahjustatud. Sel juhul hõlmab kahjuhüvitis VÕS

§ 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse

vähenemise (vt ka Riigikohtu 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p-d 15–17).

Kinnistu väärtuse vähenemisele hagejad ei tugine.

Kui hagejad on metsamaterjali omandi kaotanud või ei saa seda muul põhjusel välja nõuda,

võivad nad VÕS § 132 lg-te 1 ja 2 alusel nõuda mahavõetud metsa kui vallasasja võõran-

damisega tekitatud kahju hüvitamist, sh metsamaterjali taassoetamise hariliku väärtuse

hüvitamist ja teatavatel tingimustel ka raiutud metsa taastamise kulu (vt ka nt Riigikohtu

18. novembri 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-02, p 10; 5. novembri 2008 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-86-08, p 23; 12. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 12). Siiski

kohaldub sel juhul VÕS § 127 lg 5 piirang ja kahjuhüvitisest tuleb maha arvata kasu, mida

hagejad said kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige nende säästetud kulud, v.a juhul, kui kasu

mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

11.4.4. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel

tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel rakendub põhimõte conditio sine qua

non. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks,

kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Elimineerimise

11 (22)

meetodil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg

oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine

kahju põhjuseks (Riigikohtu 6. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14655, p 12.1 ja seal

viidatud varasem praktika). Käesoleval juhul tähendab see, et tuleb kontrollida, kas kinnistult

oleks tuvastatud mahus metsa langetatud ja ära veetud ka ilma kostjale ette heidetavate

rikkumisteta.

11.4.5. Eelnevast järeldub, et teise võimalusena esitatud nõude lahendamiseks on esmalt vaja

tuvastada kostja kohustuse rikkumine. Kui rikkumine on tuvastatud, siis tuleb kontrollida, kas

hagejad on metsamaterjali omandi kaotanud või ei saa seda muul põhjusel välja nõuda. Kahju

suuruse hindamisel on vaja tuvastada hagejate omandist välja läinud metsamaterjali

taassoetamise harilik väärtus ja lahutada sellest säästetud kulud, kui nende mahaarvamine pole

vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, ning põhjendatud juhul liita metsa uuendamise kulu.

Lõpuks tuleb kontrollida, kas kinnistult oleks tuvastatud mahus metsa langetatud ja ära veetud

ka ilma kostjale ette heidetavate rikkumisteta.

11.5. Kolmanda võimalusena tuleb kontrollida kasu väljaandmise nõuet AÕS § 71 lg 2 alusel.

11.5.1. Viidatud sätte alusel kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühise asja kasust, kui

seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Nii on see nõudenorm, mille alusel saab

üks kaasomanik nõuda teiselt oma osale vastava kasu väljaandmist. Kaasomandis kinnisasjal

raieõiguse võõrandamise eest saadud raha on asjast kasu saamine AÕS § 71 lg 2 mõttes, millest

teistel kaasomanikel on õigus nõuda enda osa. Seega saavad kaasomanikud lisaks alusetust

rikastumisest tulenevale nõudele (hagejate valitud esimene alternatiiv) ja kahju hüvitamise

nõudele (teine alternatiiv) esitada ka nõude AÕS § 71 lg 2 kui erikoosseisu alusel (vt Riigikohtu

15. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p-d 16, 23 ja seal viidatud varasem praktika).

11.5.2. Võrreldes esimese võimalusena esitatud nõudega saab siinkohal käsitletav alternatiiv

muuta asja lahendamise tulemust üksnes juhul, kui võõrandatud raieõiguse kohalik keskmine

turuhind osutub väiksemaks kui selle võõrandamisest saadud raha. Võrreldes teise võimalusena

esitatud nõudega tuleb kasu hüvitamist kaaluda vaid juhul, kui see ületab hagejate kahju.

12. Eelnevast tuleneb, et nõuete lahendamiseks tuleb mh tuvastada tegelikult võõrandatud

raieõiguse ulatus ja kostja kohustuse rikkumine. Neid asjaolusid käsitlevad kaebuse teine ja

kolmas väide, mida on otstarbekas uurida koos.

12.1. Hagejate väitel raiuti 2014. aasta kevadel ja sügisel kinnistult metsamaterjali kokku

4000–4300 tm, aga metsateatiste järgi oli lubatud raiuda 2644 tm. Maakohus leidis sisuliselt, et

kostja ei vastuta väidetava üleraie eest. Seetõttu jäi metsateatiste mahust suuremas ulatuses

puude raiumise asjaolu ja maht tuvastamata. Ringkonnakohus möönab, et asja lahendamist saab

üleraie mõjutada vaid juhul, kui kostja ka selles osas raieõiguse võõrandas (esimese

võimalusena esitatud nõue) või selle eest kas tervikuna või osaliselt vastutab (teise võimalusena

esitatud nõue). Samas ei pea ringkonnakohus võimalikuks kontrollida kostja vastutust sedavõrd

abstraktselt, et üldse on tuvastamata tegu või sündmus, mida talle ette heidetakse.

12.2. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et 2014. aastal tehtud raied ei ühti kavandatud

raietega.

12.2.1. Siinkohal on asjakohane esmalt käsitleda raiet ja selle liike.

MS § 28 lg 1 järgi loetakse raieks sama seaduse tähenduses puude ja põõsaste langetamist,

langetatud tüvede laasimist, tüvede jätkamist ning metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu.

MS § 28 lg-s 4 loetletakse lubatud raieliigid, sh uuendusraie (lage- ja turberaie) ning

hooldusraie (teatavatele tingimustele vastav valgustusraie, harvendusraie ja sanitaarraie).

MS § 29 lg 1 sätestab, et lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest

arvates kõik puud, v.a sama sätte p-des 1–3 märgitud erandid.

12 (22)

Sanitaarraie on teatavat liiki hooldusraie, mille eesmärk on metsa sanitaarse seisundi

parandamine ning nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti

ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude

kasutamise võimaldamine ja nende metsast eemaldamine (MS § 28 lg 7 p 3 ja § 31 lg 3 esimene

lause). Eeskirja § 7 sisaldas vastaval ajal kehtinud redaktsioonis täpsemat nimekirja sanitaarraie

korras raiuda lubatud puude tunnuste kohta.

Aegjärkne raie on teatavat liiki turberaie (MS § 30 lg 1), mille käigus raiutakse uuendamisele

kuuluvas metsas hajali paiknevaid puid 10–20 aasta jooksul korduvate raiejärkudena (MS § 30

lg 2). Eeskirja § 5 lg 2 sätestas piirmäärad puistu esimese rinde täiusele pärast aegjärkset raiet.

Eeskirja § 8 lg-te 1 ja 2 järgi võis metsamaterjali kokkuveoks rajada kuni 4 m laiusi

kokkuveoteid, mis kokku ei tohi moodustada enam kui 20% raielangi pindalast. Lisaks lubas

eeskirja § 8 lg 3 rajada kinnistu piires ühe kokkuveotee raielangiga piirnevale metsamaale.

Kokkuvõtvalt tähendab lageraie praktiliselt kõigi puude langetamist koos nende koondamise ja

kokkuveoga, aga sanitaarraie ja aegjärkne raie teatavate tingimuste järgi valiku tegemist ehk

puude üksnes osalist langetamist, koondamist ja kokkuvedu. Kokkuveotee rajamine ei ole

iseseisev raie, vaid muu raietegevuse osa, mis võib ulatuda ka raielangiga piirnevale

metsamaale. Üleraie on kavandatud ja tegeliku raie vahe.

12.2.2. Tegeliku raie kohta esitasid hagejad MB akti (dtl 4092 jj), hiljem selle juurde selgituse

koos lisaga 4 (dtl 3182 jj, edaspidi: MB selgitus) ning apellatsioonimenetluses täiendavad

vastused ja arvutused (dtl 5194 jj, edaspidi: MB täiendus). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga,

et akt ei ole usaldusväärne tõend tegeliku raiemahu tuvastamisel. Kostja kriitika on peamiselt

suunatud aktis märgitud puidusortimendi mahtude ebaõigsusele ja vahelao hindade kuludega

korrigeerimata jätmisele, aga see ei mõjuta faktilise raietegevusega hõlmatud ala tuvastamist.

Akt on raiutud alade osas küllalt hästi kooskõlas teiste tõenditega (v.a eraldist 34, vt järgnevas

p 12.2.5 viies lõik). Kava11 (dtl 4107 jj) ja kava16 (dtl 3323 jj) võrdlusest ei järeldu, et MB aktis

märgitud aladel ei olnud raiet tehtud akti aluseks võetud 23. oktoobri ja 20. novembri 2014

ülevaatuse seisuga. Samuti ei võimalda ameti 15. mai 2015 vastus teabenõudele tuvastada

tegelikku raiemahtu, sest selles on ainult lakooniline (ja lisaks ebatäpne) viide metsateatistes

kavandatud mahule (dtl 3140), kuid MB selgituse järgi on metsateatised hinnangulised. Seega

saab tegeliku raie ulatuse kindlakstegemisel lähtuda MB aktist.

12.2.3. Kavandatud raie saab tuvastada kava11 ja metsateatiste alusel. Kui sama eraldise kohta

on esitatud teatised nii 2013. kui ka 2014. aastal, siis tuleb lähtuda hilisemast teatisest, kui

asjaoludest ei nähtu raie kavandamine teatiste summaarses ulatuses.

12.2.4. Kavandatud ja tegeliku raie erinevusena tõid hagejad ühelt poolt esile, et eraldistel 8,

14, 19 ja 32 oli metsateatiste järgi kavandatud lageraie ning osaliselt aegjärkne raie (eraldis 8)

ja sanitaarraie (eraldised 14, 19 ja 32), aga tegelikult raiuti need tervikuna lagedaks. Nimetatud

nelja eraldise osas heidavad hagejate sisuliselt ette, et osaliseks raieks ette nähtud alal raiuti

praktiliselt kogu kasvav mets.

Ringkonnakohus tuvastab viidatud eraldiste osas erinevused metsateatiste ja tegeliku raiumise

vahel järgmiselt:

-

eraldise 8 suurus kava11 järgi on 1,1 ha ja samale suurusele väljastati metsateatised,

kuid 0,8 ha ulatuses aegjärkse raie tegemiseks; MB akti kohaselt raiuti eraldis lagedaks

– seega tehti 0,8 ha ulatuses osalise raie asemel lageraie;

-

eraldise 14 suurus on 1,3 ha ja samale suurusele väljastati ka metsateatised, kuid 0,2 ha

ulatuses sanitaarraie tegemiseks; MB akti kohaselt raiuti lagedaks 1,2 ha suurune ala –

nii tehti lageraie ettenähtust 0,1 ha võrra suuremal alal, kus tohtinuks raiuda osa puid;

-

eraldise 19 suurus on 4 ha, metsateatistega hõlmatud lageraie ala 2,7 ha ja sanitaarraie

1,2 ha, aga lagedaks raiuti 3,6 ha – ületades sarnaselt lageraie ala 0,9 ha võrra;

13 (22)

-

eraldise 32 pindala on 3,2 ha, millest metsateatis esitati alal suurusega 2,3 ha lage- ja

0,7 ha sanitaarraie tegemiseks; raiutud on MB akti järgi 3,4 ha, st rohkem kui eraldise

pindala – kõnealuse eraldise raames tehti järelikult lageraie nii 0,2 ha suurusel alal, kus

raie polnud üldse ette nähtud ja 0,7 ha suurusel alal raiuti osade puude asemel kõik.

Kokkuvõtvalt on tuvastatud eraldiste 8, 14, 19 ja 32 osas osalise raie asemel või ilma raieteadet

esitamata lageraie tegemine 2,7 ha (= 0,8 + 0,1 + 0,9 + 0,2 + 0,7) suurusel alal.

12.2.5. Teiselt poolt väidavad hagejad raiumist eraldistel 1, 12, 31, 34 ja 39, kus metsateatist ei

esitatud. Hagejad soovisid selles osas MB aktiga tõendada, et

-

eraldistele 1, 12, 31 ja 39 raiuti kokkuveoteed (eraldisel 39 laiusega 5 m), lisaks raiuti

eraldisel 31 praktiliselt kõik männid ning eraldisel 39 tehti harvendusraiet ja raiuti tee

kõrvale 8 m laiune riba;

-

eraldise 34 servast raiuti üksikuid puid (koos eraldisega 35).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kokkuveoteede rajamist ei saa pidada erinevuseks

kavandatud raiest, sest eeskirja § 8 lg 3 järgi on lubatav kokkuveotee rajamine ka väljaspool

raielanki, aga sama kinnistu piires. Hagejad ei põhjendanud, et eraldistele 1, 12 ja 31 rajatud

kokkuveotee läheks kaugemale viidatud sättega lubatust. Eraldisel 39 tehti aga üleraie osas,

milles tee laius ületas eeskirja § 8 lg-s 1 seatud maksimaalset laiust 1 m võrra.

Apellatsioonimenetluses tuginevad hagejad eraldisel 1 ulatuslikumale raiele, aga selle kohta

nad maakohtus väiteid ei esitanud, mistõttu pole apellatsioonimenetluses tehtud täiendused

TsMS § 652 lg-te 1–4 järgi enam lubatavad.

Eraldise 34 servast puude raiumise osas ei ole MB akt kooskõlas teiste tõenditega ega võimalda

üleraie tuvastamist. Kavast11 nähtuvalt kasvas sel eraldisel kuni viie aasta vanuste puudega

noorendik, sama arusaama järgis ka maakohtu määratud ekspertiisi käigus metsa hinnanud

asjatundja (dtl 3492). MB täiendusele lisatud tabeli järgi olevat aga raiutud 60 ja 90 aasta

vanuseid kuuski. MB akti joonistest nähtub, et akti koostaja sisustas üleraiet sirgestades

eraldiste 34 ja 35 vahelist kumeralt kulgevat piiri. Sellele viitab ka MB täienduse märkus, et

nende eraldiste piiritlemisega oli kavas probleem. Samas märgitakse aktis, et raiemahtu

eraldisel 35 hinnati kava11 takseerandmete ja kändude järgi, kusjuures need langesid hästi

kokku. Eraldise 34 raie hindamise alust ja metoodikat eraldi ei esitatud. Neil kaalutlustel ei

võimalda MB akt ega muud tõendid tuvastada tegelikku raiet eraldisel 34.

Kokkuvõtvalt on tuvastatud, et ilma metsateatist esitamata raiuti eraldisel 31 kõik männid ning

eraldisel 39 tehti harvendusraiet, rajati 1 m võrra liiga lai kokkuveotee ja raiuti tee kõrvale 8 m

laiune riba.

12.2.6. Põhjendatud on hagejate väide, et kahes eelmises alapunktis kirjeldatud mahus raied

tehti koos metsateatistele vastavate raietega 2014. aastal. MB akt põhineb 23. oktoobri ja

20. novembri 2014 ülevaatusel ning selle järgi tehti raied sama aasta talvel ja sügisel. Eraldiste

kaardi- ja fotomaterjali (dtl 856, 858, 860, 3187–3188, 4094–4095, 4134–4137) kohaselt

toimusid kõnealused üleraied ruumiliselt väga lähedal WF ja MG teostatud raietega. Kuivõrd

hagejad esitasid tõendeid oma väite kinnituseks raie toimumise aja kohta, siis pidanuks kostja

sellega mitte nõustudes tõendama oma väite kinnistu erinevast seisukorrast vahetult pärast

raietöid.

Kostja tugines kõnealuses osas tunnistaja ütlustele (dtl 4066–4067). Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole tunnistaja ütlused tervikuna usaldusväärsed. Ütlused erinevad tema varasemastest

ütlustest kriminaalasjas (dtl 3627–3631) ja varasemast kirjalikust seletusest (dtl 3218).

Tunnistaja avaldas ise maakohtule, et ta andis varasemas kriminaalasjas valeütlusi, aga ei

selgitanud arusaadavalt vastuolu kirjaliku seletusega. Ta tunnistas, et võis anda kostjale

„mustalt“ 20 000 eurot, mis ei viita isiku usaldusväärsusele. Lisaks ei ole maakohtus antud

ütlused järjekindlad, sest esmalt avaldas tunnistaja, et ta andis kostjale hoopis 42 000 eurot.

14 (22)

Vaidlusaluste raietööde tegijaid tunnistaja täpselt ei mäletanud, aga arvas kindlalt teadvat

raiumist ainult metsateatiste järgi – viimane ei ole aga eluliselt usutav, kui võtta arvesse

kõnealuste metsateatiste arvukust ja pigem keerukat struktuuri. Neil kaalutlustel jätab kohus

tunnistaja ütlused TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel arvestamata.

Üleraie tegemist koos 2013. ja 2014. aasta raietega ei välista kriminaalmenetluses teo

toimepanija isiku tuvastamise võimatus (dtl 3676). Isiku süüdimõistmine ja karistamine eeldab

vastavate asjaolude tuvastamist kriminaalmenetluse reeglite järgi. Lisaks pole kriminaalkohtu

ega uurimisasutuse seisukoht asjaolude tuvastamisel tsiviilasja läbi vaatavale kohtule siduv.

Kostja ei esitanud muid tõendeid asjaolu kohta, et raiumine oleks toimunud täpselt metsateatiste

järgi (vt ka otsuse p 12.2.2).

12.2.7. Ülejäänud eraldiste kohta hagejad ei väida, et raieala või raieviis oleks vastuolus

metsateatistega. Sisuliselt seisneb hagejate väidetav üleraie eelnevas märkimata eraldistel

selles, et õiguspärase raie tulemusel olevat langetatud rohkem puid, valmistatud nendest

puudest puidusortimente ja need metsast ära veetud – st kokkuvõttes saadud rohkem puitu.

12.3. Üleraie tegemine ei tähenda paratamatult vastavas osas raieõiguse võõrandamist.

Raieõiguse võõrandamise ulatuse kindlakstegemisel tuleb pigem kõrvutada ühelt poolt

raieõiguse lepingu sisu ja tähendust ning teiselt poolt tegelikult üle antud raieõiguse ulatust.

12.3.1. Kostja sõlmis WF-ga raieõiguse võõrandamise lepingu, mille ese oli p 3.2 järgi

raieõigus eraldistel 32, 33, 35, 37 ja 42 kokku 6,5 ha suurusel alal hinnangulise mahuga 949 tm.

Lepingu p 4.1 nägi ette, et tasuda tuleb kasvava metsa eest. Lisaks sõlmis kostja MG-ga lepingu,

mille ese oli raieõigus eraldistel 8–29, 40–43 ja 13–25 kokku 14,7 ha suurusel alal hinnangulise

mahuga 1695 tm. Selles lepingus sisaldub kokkulepe, et kasvava metsa hind on määratud

konkreetse summana.

12.3.2. Raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja

tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud

sortimendid metsast ära vedada (MS § 37 lg 7 esimene lause, vt otsuse p 11.2.1). MS § 37 lg 6

p-de 4 ja 5 järgi tuleb raieõiguse võõrandamise lepingu dokumendis märkida tehtava raie liik

ning raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites. Metsa

raiemahu määramisel lähtutakse õigusaktidest, arvestuslangist, tagavara juurdekasvust,

ökonoomsuse kriteeriumitest ning metsaomaniku ettepanekutest (juhendi § 18 lg 1).

12.3.3. Ringkonnakohus leiab, et eelmises alapunktis 12.3.2 refereeritud normidest ei tulene

kohustust määrata raieõiguse võõrandamisel täpne maht, kui palju puid võib raieõiguse

omandaja selle õiguse teostamisel langetada ning neist puidusortimente valmistada ja metsast

ära vedada.

MK arvamuses (dtl 3315 jj) on märgitud, et metsa müüki korraldatakse peamiselt kolmel viisil,

sh on kirjeldatud müüki tingimustel, et omanik võõrandab kasvava metsa lähtudes metsateatises

esitatud raiemahust ning metsa ülestöötaja kannab sellest mahust ja sortimendi võimalikust

ebatäpsusest tingitud riski (viidatud arvamuses alapunkt c). Sarnaselt selgitatakse

MB täienduses, et metsateatisele märgitakse hinnanguline raiemaht ja üldiselt kasutatakse

metsamajandamise kavas toodud raiemahtusid. Täienduse p 7 järgi tehakse raieõiguse lepingud

kas ettemaksuga või väljatuleku peale. Koostoimes otsuse p-des 11.2.1 ja 11.2.2 esitatud

selgitustega järeldub sellest, et eespool kirjeldatud raieõiguse müügiviis on tavapärane.

Raieõiguse võõrandamise lepingu puhul tuleb arvesse võtta eraõiguses kehtivat lepingu-

vabaduse põhimõtet (VÕS § 1 lg 1 ja § 5), samuti seda, et seaduses pole norme, mis reguleeriks

raieõiguse võõrandamise kokkuleppe sisu täpesemalt kui refereeritud eelmises alapunktis.

Seega on metsaomanikul kui raieõiguse võõrandajal vabadus valida raieõiguse võõrandamiseks

mh eespool kirjeldatud viis.

15 (22)

Otsuse alapunktis 12.3.1 tuvastatud asjaoludel sõlmis kostja raieõiguse võõrandamise lepingud

MK arvamuse alapunktis c kirjeldatud tingimustel, mille tavapärasust möönis ka hagejate

valitud asjatundja. Nii toimimist ei saa kostjale ette heita. Hagejad ei põhjendanud, et raieõiguse

oleks pidanud või saanud võõrandada parematel tingimustel. Õige on kostja väide, et hagejad

on ka ise varasemalt taotlenud metsateatisi ja korraldanud kinnistul raieid (dtl 3142 jj).

12.3.4. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega, nagu oleks kostja andnud raieõiguse

omandajatele üle lepingutes kajastatust suuremas ulatuses õigusi või juhendanud neid raiuma

metsa suuremas mahus. Hagejad soovisid sellekohaseid väiteid tõendada tunnistaja kirjaliku

seletusega (dtl 3218), aga otsuse p 12.2.6 teises lõigus märgitud kaalutlustel pole ka see tõend

usaldusväärne.

12.3.5. Neil kaalutlustel tuvastab ringkonnakohus, et kostja võõrandas kinnistul kasvava metsa

raieõiguse kokku 21,2 ha (=6,5 + 14,7) ja hinnangulise mahu 2644 tm (=949 + 1695) ulatuses.

12.4. Järgmiseks kontrollib ringkonnakohus, kas ja milliseid kohustusi kostja rikkus.

12.4.1. Teiste kaasomanike nõusolekuta raieõiguse võõrandamisega (millega kaasnes metsa

mahavõtmine ja võõrandamine) rikkus kostja AÕS § 72 lg 1 järgset kohustust vallata ja

kasutada ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt. Ühtlasi rikkus kostja

langetatud puidu osas AÕS § 74 lg-st 1 tulenevat kohustust võõrandada kaasomandis olev asi

ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et 19. mai 2014

e-kirjast (dtl 3139) või hagejate varasemast käitumisest (sh raieõiguse teostamisest või

võõrandamisest) saaks järeldada kaasomanike kokkulepet või vähemalt enamuse otsust

võõrandada raieõigus p-s 12.3.4 märgitud mahus.

12.4.2. Seevastu ei rikkunud kostja raieõiguse võõrandamisel AÕS § 72 lg 5 järgseid kohustusi

korraldada kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine kõigi kaasomanike huvides.

Raieküpse metsa raieõiguse võõrandamine on piisavalt tavapärane metsa majandamise toiming.

Hagejad ei toonud esile asjaolusid, mis viitaks asjatule või ebakohasele raieõiguse

realiseerimisele. Samuti ei rikkunud kostja AÕS § 74 lg 1 ülejäänud osas, sest raieküpse

metsamaa hulga ja seeläbi kinnistu väärtuse vähenemine ei tähenda asja koormamist ega selle

majandusliku otstarbe muutmist.

12.4.3. Kostja rikkus hoolsuskohustust, mis tuleneb AÕS § 72 lg-st 5 koostoimes MS § 42 lg 1

p-ga 2. Kui kaasomanik annab üle metsa raieõiguse, siis peab ta ilmutama mõistlikku hoolt, et

raieõiguse saaja toimiks metsas viisil, mis metsa ei ohusta. Kirjeldatud olukorras ei ole

raieõiguse üleandjal teiste kaasomanike suhtes ainult passiivne hoolsuskohustus (hoiduda ise

toimingutest, mis metsa ja seeläbi teiste kaasomanike õigusi kahjustavad), vaid ka aktiivne

kohustus kontrollida, et tema algatatud toimingud metsa ei kahjusta. Siinkohal on olemas teatav

analoogia korteriomaniku passiivse ja aktiivse hoolsuskohustusega (vrd nt Riigikohtu

11. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 47). Kui kõrvutada MS § 42 lg 1 p-te 1

ja 2, siis nähtub neist, et just metsa majandamise toimingutega kaasneb aktiivsem hoolsus-

kohustus. Sellega on hõlmatud kohustus mõistlikus ulatuses kontrollida, kas raieõiguse teostaja

järgib metsateatistest ja raieõiguse lepingust tulenevaid piiranguid,

12.4.4. Eelmise alapunkti järeldus on kooskõlas kohtupraktikas väljendatud põhimõttega, et

juriidilise isiku juhatuse liikmele ei saa panna lepingupartneri poolt lepingu rikkumise riski, kui

juhatuse liige on järginud temalt tavapäraselt oodatavat hoolsust. Üldjuhul saab juhatuse liige

kirjeldatud olukorras usaldada ettevõtja tehtud töid ega pea palkama lisaks teist ettevõtjat ega

sõltumatut eksperti esialgse ettevõtja tegevust kontrollima, kuid see reegel ei kohaldu enam

juhul, kui töö vastuvõtmisel nähtuvad tavalise tähelepanelikkuse juures ilmselged puudused

(Riigikohtu 4. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p-d 21 ja 22). Ühtlasi ei vabane

isik vastutusest pelgalt seeläbi, et sõlmib lepingu asjaomase kohustuse täitmiseks (Riigikohtu

18. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-15364, p 13). Kaasomanike vahelises suhtes on

olukord sarnane. Kui neist üks sõlmib kaasomandi esemega seonduva lepingu ilma teiste

16 (22)

kaasomanike teadmise ja nõusolekuta, siis peab lepingu sõlminud kaasomanik olema vähemalt

tavapäraselt tähelepanelik selle lepingu täitmise kvaliteedi suhtes.

12.4.5. Kostja ei pidanud rakendama kõrgendatud hoolsust, st tema käitumist ei tule võrrelda

kompetentse professionaalse samas rollis isiku hüpoteetilise käitumistega samadel asjaoludel

(vrd veolepingu kontekstis Riigikohtu 7. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-05,

p 14). MS sätted ega AÕS kaasomandit käsitlevad normid ei võimalda järeldada raieõiguse

lepingu sõlmimisest eespool kirjeldatust veelgi kõrgemat hoolsuskohustust. Seetõttu pole vaja

käsitleda poolte väiteid seoses sellise kohustuse sisustamisega.

12.5. Kaebuse teine ja kolmas väide on kokkuvõttes põhjendatud osaliselt. Erinevalt

maakohtust tuvastas ringkonnakohus, et kostja rikkus oma kohustusi ja pärast kostja poolt

raieõiguse võõrandamist toimus kinnistul üleraie.

13. Ringkonnakohus kontrollib nõuete põhjendatust hagejate soovitud järjekorras, st esiteks

alusetu rikastumise nõuet VÕS § 1037 lg 1 alusel (järgnevas p 14), seejärel kahju hüvitamise

nõuet VÕS § 115 lg 1 alusel (p 15) ja lõpuks AÕS § 71 lg 2 kui erikoosseisu alusel (p 16).

14. Esimese võimalusena esitatud õiguslikul alusel (alusetu rikastumine, VÕS § 1037 lg 1)

tekkis igal hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.

14.1. Otsuse p 11.3 alapunktides märgitu kohaselt saavad hagejad nõuda kostjalt kui ühelt

kaasomanikult, kes hagejate nõusolekuta rikkus nende omandit, VÕS § 1037 lg 1 järgi

rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist. Ringkonnakohus tuvastas p-s 12.3.4, et

kostja võõrandas kinnistul kasvava metsa raieõiguse 21,2 ha ulatuses. Rikkumise teel saadu on

raieõiguse võõrandamise eest saadud vastusooritus. Siinkohal hinnataval õiguslikul alusel tuleb

hüvitada sellise vastusoorituse väärtus, mis on raieõiguse turuhind.

14.2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega nagu avalduks raieõiguse turuhind vastavate

puidusortimentide mahtude ja ühikuhindade korrutiste summana.

14.2.1. Pooled ei vaidle, et raietegevuse tulemusel saadud puidusortimendid võõrandatakse

tavaliselt puidu kokkuostja juures ja üks selline võimalus on toimetada sortimendid Riigimetsa

Majandamise Keskuse (edaspidi: RMK) vahelattu. Vastavad hinnad on avalikud ja neile

tuginevad kõik poolte valitud asjatundjad, aga ka kohtu määratud ekspert VL oma

ekspertiisiaktis (dtl 3446 jj, edaspidi: ekspertiisiakt). Ühtlasi pole vaidlusalune, et vaidlusaluste

raiete tulemusel saadud puidusortimendid võõrandati sarnaste hindadega (dtl 3256 jj).

14.2.2. Õige on kostja vastuväide, et raieõiguse võõrandamisel otsuse p-s 12.3.3 kirjeldatud

viisil ei kujune turul hind metsas kasvava ja metsateatistega hõlmatud puidusortimendi

kokkuostuhinnana, vaid raieõiguse omandaja arvestab tasu maksmisel oma kulude, puidukao

ja eeldatava kasumiga. Metsa ülestöötamise kulude arvesse võtmist kajastab ka ekspertiisiakti

p 5.2 ja metsamaterjalis kao esinemist tõendab Eesti Maaülikooli teaduri AS artikkel (dtl 3153).

MB selgituse p 3 järgi lähtus MB akt hinnast metsa servas, mis aga ei ole kooskõlas raieõiguse

majandusliku väärtusega. Lisaks tuginevad hagejad metsa uuendamise kuludele ja selle kohta

esitatud Metsabüroo hinnangule (dtl 4016, edaspidi: MB hinnang). Selles osas nõustub

ringkonnakohus kostja ja maakohtuga, et raieõiguse võõrandamise järel on metsaomanikul

endal MS § 25 lg 1 järgi kohustus mets uuendada, seda kulu ei pea kandma raieõiguse

omandaja. Nii ei mõjuta metsa uuendamise kulu hinnangut raieõiguse väärtusele.

14.3. Samas ei nõustu ringkonnakohus kostja esimese võimalusena esitatud vastuväitega, et

turuhinda raieõiguse võõrandamise ajal, st 2014. aastal kajastavad raieõiguse võõrandamise

lepingud. Need on vaid tõendid selle kohta, millise hinnaga vormistati kostja ning WF ja MG

vahelised tehingud. Siinkohal on asjakohane hagejate väide, et lepingutest nähtuv hind ei ole

loogiline ega kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega raieõiguse eest makstava tasu osas.

17 (22)

14.4. Kostja teise võimalusena esitatud vastuväide on põhjendatud. Kõige täpsemalt kajastab

raieõiguse turuhinda MK arvamus, mis lähtub kostja valitud raieõiguse võõrandamise viisi

majanduslikust sisust. Arvamuse koostanud asjatundja võttis sarnaselt hagejate ja MB aktiga

aluseks kavandatud raiemahu 2644 tm ning RMK kokkuostuhinnad, aga põhjendas raieõiguse

hinna kujunemisel metsa ülestöötamise kulu, teatava puidukao ja raieõiguse omandaja oodatava

kasumi mõju. See on kooskõlas otsuse p-s 12.3.2 kirjeldatud raieõiguse lepingu olemuse ja

sisuga. Sarnast arusaama raieõiguse turuhinna kujunemisel kajastavad ka MB akti p 5 kaks

viimast taanet.

14.5. Neil kaalutlustel kajastab raieõiguse kohalikku keskmist müügihinda ehk turuhinda

MK arvamuse tulemusena märgitud hinnang summas 42 526 eurot. Vaidlustamata asjaoludel

kuulus igale hagejale kinnistust ¼ suurune mõtteline osa. Järelikult on neist igaüks õigustatud

nõudma kostjalt VÕS § 1037 lg 1 alusel 10 631,50 euro (= 42 526 : 4) maksmist.

15. Teise võimalusena esitatud õiguslikku alust (kahju hüvitamine, VÕS § 115 lg 1) tuleb

kontrollida osas, milles hagi ei saanud rahuldada esimese alternatiivina esitatud õiguslikel

põhjendustel.

15.1. Kaasomanike vahelises suhtes kahju hüvitamise eeldused on järgmised (vt nt Riigikohtu

19. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 13 ja seal viidatud varasem praktika):

-

kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole

vabandatav (VÕS § 103 lg 1);

-

hagejatele on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

15.2. Eelnevate tuvastuste ja põhjenduste järgi tähendab kahju hüvitamise kontrollimine

alternatiivse õigusliku alusena käesoleval juhul seda, et esmalt hinnatakse, kas 21,2 ha ulatuses

raieõiguse võõrandamine põhjustas hagejatele mingi täiendava kahju, mida võõrandatud

raieõiguse turuhinna hüvitis juba ei kata. Kui selline kahju on olemas, siis tuleb kontrollida, kas

on täidetud kostjalt kahju hüvitamise nõudmise muud eeldused.

15.2.1. Hagejate esile toodud asjaoludel avaldub kahju esiteks võõrandatud raieõiguse

kaotamises ning teiseks raiutud ja kinnistult eemaldatud metsamaterjali omandi kaotamises või

vähemalt selle tagasisaamise võimatuses.

Raieõiguse kaotamise osas on hagejate kahju suurus ringkonnakohtu hinnangul sama nagu

otsuse p 14 alapunktides tuvastatud turuhind. Sarnaselt p 12.3 alapunktides esitatud

põhjendustega ei ole kostjale ette heidetav võimalik kahju, mis avalduks kavandatud ja tegeliku

puidumahu erinevuses metsateatiste järgsel raiel. Selles osas ei ole TsMS § 442 lg 8 viienda

lause mõtte kohaselt vaja hagejate kahju hüvitamise nõuet kontrollida.

Järelikult saab lisaks hüvitatav kahju avalduda otsuse p-des 12.2.4 ja 12.2.5 tuvastatud üleraies

eraldistel 8, 14, 19, 31, 32 ja 39. Ringkonnakohus leiab, et selline kahju esineb, sest mh

hagejatele kuulunud kinnistult raiuti ja suures osas ka eemaldati puitu, mis on otsene varaline

kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Eemaldatud puidusortimente pole mõistlikult võimalik tagasi

saada, sest need on ilmselt korduvalt omanikku vahetatud (dtl 3256 jj) ja ümber töödeldud.

15.2.2. Ringkonnakohus tuvastas otsuse p 12.4 alapunktides, et kostja rikkus oma kohustusi.

Üleraiest tingitud kahju hindamisel on asjakohane, et ta rikkus esiteks AÕS § 72 lg 1 järgset

kohustust vallata ja kasutada kinnistut kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt

ning teiseks raieõiguse võõrandanud metsaomaniku aktiivset hoolsuskohustust, mis tuleneb

AÕS § 72 lg-st 5 koostoimes MS § 42 lg 1 p-ga 2. Nende rikkumiste osas tuleb kontrollida, kas

18 (22)

kostja vastutab hagejatele kahju hüvitamise eest. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et

kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole seda eeldust ümber lükanud.

15.2.3. Kõnealune kahju on hõlmatud mõlema rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Nii AÕS

§ 72 lg 1 kui ka lg 5 järgivad eesmärki, et üks kaasomanik ei kahjustaks kaasomandis olevat

asja ega teeks toiminguid, mis võimaldavad kolmandal isikul asja kahjustamist. Samuti on MS

§ 42 lg 1 p 2 eesmärk hoida ära kahju, mis võib tekkida metsa ebakohasest majandamisest.

15.2.4. Kostja rikkumiste ja kahju vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Otsuse

p-s 11.4.4 kirjeldatud põhjuslikkuse tingimus on käesoleval juhul täidetud. Kui kostja ei oleks

sõlminud raieõiguse võõrandamise lepinguid tema valitud lepingupartneritega, siis poleks

raiete käigus raiutud ka seda osa metsast, mille ringkonnakohus tuvastas üleraiena. Samuti, kui

kostja oleks olnud piisavalt hoolas metsa majandamisel, sh kontrollinud mõistlikus ulatuses

oma lepingupartnerite tegevust, siis oleks saanud kahju ära hoida või vähemalt vähendada.

Kostjal lepingupoolena oli võimalik nõuda kahju hüvitamist, kusjuures ta oleks AÕS § 71 lg 4

järgi saanud nõuda kõigi kaasomanike hüvitist, aga esile toodud asjaoludel ta nii ei toiminud.

15.2.5. Vahekokkuvõttena saab märkida, et p-s 15.1 loetletud kahju hüvitamise tingimused on

kõik täidetud.

15.3. Järgmiseks tuleb tuvastada kahju suurus.

15.3.1. Erinevalt võõrandatud raieõiguse turuhinnast puudub asjas üks piisavalt selge ja

vaidluse kõiki aspekte arvestav tõend üleraiest tingitud kahju suuruse kohta. Seetõttu on

põhjendatud eraldi käsitleda poolte väiteid nende kohta esitatud tõendeid.

15.3.2. Hagejad tuginevad MB täiendusele, aga otsuse p-s 14.2 märgitud kaalutlustel ei ole see

üksi sobiv. Esiteks ei erista täiendus ja sellele lisatud tabelid piisavalt puidumahtu, mis ületas

kavas11 ja metsateatises märgitut (sest metsa juurdekasv oli kavandatust suurem). Selles osas

tuleb üleraie esemeks olevat puidumahtu korrigeerida. Teiseks ei võtnud täienduse koostaja

arvutustes arvesse, et kasvava puidu eest RMK vahelao hinna saamiseks tuleb puud langetada,

sorteerida ja transportida. Nende toimingutega kaasnevad paratamatult kulud, mis tuleb RMK

hindadest lähtuvast hüvitisest VÕS § 127 lg 5 alusel maha arvata (vt sarnaselt eespool p 14.2 ja

selle alapunktid). Siiski erineb kõnealune täiendus varasemast MB aktist tunnuse poolest, et

täienduses on juba arvestatud puidukadu.

15.3.3. Puude langetamise, neist puidusortimentide valmistamise ja RMK vahelattu

toimetamise kulude suuruse kohta eraldi tõendeid pooled ei esitanud. Kostja väitel koosnevad

otsesed kulud vähemalt ülestöötamiskulust ja transpordikulust. Apellatsioonimenetluses esitatu

kohaselt on need vastavalt 12 eurot ja 6 eurot tihumeetri kohta. Ülestöötamise kulust

12 eurot/tm lähtusid nii hagejate valitud asjatundjad MB akti tabelis 4 kui ka kostja valitud

asjatundja MK arvamuses. Hagejad ei toonud esile, et transpordikulu tihumeetri kohta võiks

olla väiksem kui kostja nimetatud 6 eurot. Neil kaalutlustel saab lähtuda ülestöötamis- ja

transpordikulust kokku 18 eurot/tm (= 12 + 6).

15.3.4. Lisaks väidavad hagejad, et kahjuna on hüvitatav metsa uuendamise kulu. Ringkonna-

kohus nõustub, et teatavatel tingimustel on selline kahju hüvitatav. Lähtekohaks on VÕS § 127

lg-s 1 sätestatud eesmärk asetada isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles

ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui

raiuti raieküps mets, siis väljendab puidu eest arvutatud hüvitis vähemalt üldjuhul kahju

kogusuurust, sest sellise metsa langetamine ja metsamaterjali võõrandamine on metsa

majandamisel tavapärane. Kui aga raie poleks olnud majanduslikult põhjendatud, st kui mets

polnud veel raieküps, siis tuleb lisaks hüvitada raiutud metsa taastamise kulu (vrd Riigikohtu

18. novembri 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-02, p 10). Selles osas tuginevad hagejad

Metsabüroo hinnangule metsa taastamiskulu kohta (dtl 3232 jj, edaspidi: MB hinnang), mis aga

kajastab uuendustööde mahtu ja hinda kõigi raiete kohta. Kõnealust hinnangut saab siiski

19 (22)

kasutada, et tuvastada uuendustöö hind neil eraldistel, kus kahju koosseisu kuulub ka metsa

uuendamine.

15.3.5. Ringkonnakohus saab üleraiest tingitud kahju tuvastada eraldiste kaupa, lähtudes poolte

väidetest ja tõenditest nende koostoimes järgmise metoodika alusel:

-

eraldiste kohta, millel raie polnud ette nähtud, arvutatakse üleraie alalt saadud

puidumaht (võttes arvesse otsuse p 15.2.3 kriteeriume) – selleks saab kasutada

MB täiendusele lisatud tabeleid;

-

eraldiste kohta, millel oli kavandatud osaline raie, aga tehti lageraie, arvutatakse üleraie

alalt saadud puidusortimendi maht (üleraie ala pindala ja ühelt hektarilt tegelikult

saadud puidu mahu korrutis) ning kui kavandatud puidumaht oli väiksem, siis

lahutatakse sellest kavandatud raiemaht korrutatuna tegeliku ja kavandatud raie

tulemusel saadud puidu suhtega – selleks saab lisaks kasutada metsateatisi ja kava11;

-

kirjeldatud viisil leitud puidumaht korrutatakse RMK ühikuhindadega vastavalt

puidusortimendile – selleks saab kasutada MB täiendusele lisatud tabeleid järgmiselt:

o kui üleraie puidusortiment ei erine eraldise üldisest olukorrast, siis leitakse, kui

suure osa tabelis hinnatud sortimendist moodustab eelneva arvutuse tulemusel

saadud puidumaht ja võetakse koguhinnast vastav osa, aga

o kui kui üleraie puidusortiment erineb eraldise üldisest olukorrast, siis rakendub

sama reegel puiduliikide- ja/või sortimentide kaupa;

-

saadud tulemusest lahutatakse ülestöötamise ja transpordikulu – kokku 18 eurot/tm;

-

kui eraldis ei olnud raieküps, siis lisatakse üleraie ulatusele vastav taastamiskulu –

selleks saab kasutada MB hinnangut.

15.3.6. Eraldiste kaupa on kirjeldatud asjaolud ja arvutused kokkuvõtvalt järgmised:

-

eraldisel 8 oli kavajärgne metsatagavara 189 tm/ha, kavandatud osalise raie eeldatav

maht oli 65 tm ja raie tulemus 235 tm/ha; kavandatud lageraie ulatust ületati 0,8 ha

võrra ja sellelt saadud puidumaht oli 107,2 tm (≈ 235 × 0,8 – 65 × 235 : 189);

MB hinnangu järgi on 146,5 tm maksumus 4111,30 eurot, st tuvastatud puidumahu

hind on 3008,41 eurot (≈ 4111,30 : 146,5 × 107,2) ja sellega seotud kulu 1929,60 (≈ 18

× 107,2); kava11 järgi oli eraldis raieküps, st kahju on 1078,81 eurot (= 3008,41 –

1078,81);

-

eraldisel 14 oli kavajärgne metsatagavara 180 tm/ha, kavandatud osalise raie eeldatav

maht oli 3 tm ja raie tulemus 202,5 tm/ha; kavandatud lageraie ulatust ületati 0,1 ha

võrra ja sellelt saadud puidumaht oli 16,9 tm (≈ 202,5 × 0,1 – 3 × 202,5 : 180);

MB hinnangu järgi on 17,3 tm maksumus 592,40 eurot, st tuvastatud puidumahu hind

on 578,70 eurot (≈ 592,40 : 17,3 × 16,9) ja sellega seotud kulu 304,20 eurot (≈ 18 ×

16,9); kava11 järgi oli eraldis raieküps, st kahju on 274,50 eurot (= 578,70 – 304,20);

-

eraldisel 19 oli kavajärgne metsatagavara 201 tm/ha, kavandatud osalise raie eeldatav

maht oli 50 tm ja raie tulemus 156,1 tm/ha (st kavandatust väiksem); kavandatud

lageraie ulatust ületati 0,9 ha võrra ja sellelt saadud puidumaht oli 90,5 tm (≈ 156,1 ×

0,9 – 50); MB hinnangu järgi on selles koguses puidumahu hind 2902,70 eurot ja

sellega seotud kulu summaks kujuneb 1629 eurot (≈ 18 × 90,5); kava11 järgi oli eraldis

raieküps, st kahju on 1273,70 eurot (= 2902,70 – 1629);

-

eraldisel 31 raiuti kõik männid, aga nii MB akti kui ka MB täienduse järgi on

langetatud puit langil, mistõttu pole hagejad kaotanud puidu omandit ja saavad selle ise

soovi korral realiseerida; eraldis ei olnud raieküps (kava11 järgi keskealine mets), st

kahju on MB hinnangus märgitud 455 eurot;

-

eraldisel 32 oli kavajärgne metsatagavara 226 tm/ha, kavandatud osalise raie eeldatav

maht oli 23 tm ja raie tulemus 257 tm/ha; kavandatud lageraie ulatust ületati 0,9 ha

20 (22)

võrra, millest 0,2 ha oli kavandamata ja 0,7 ha osalise raie asemel tehtud lageraie – nii

saadud puidumaht oli vastavalt 51,4 tm (≈ 257 × 0,7) ja 153,7 tm (≈ 257 × 0,7 – 23 ×

257 : 226) – kokku 205,1 tm; MB hinnangu järgi on 267,7 tm puidu maksumus

8730,70 eurot, st tuvastatud puidumahu hind on 6689,08 eurot (≈ 8730,70 : 267,7 ×

205,1) ja sellega seotud kulu 3691,80 eurot (≈ 18 × 205,1); kava11 järgi oli eraldis

raieküps, st kahju on 2997,28 eurot (= 6689,08 – 3691,80);

-

eraldisel 39 tehti harvendusraie ja raiuti 8 m laiune riba, kuigi raiet polnud üldse ette

nähtud; MB hinnangu järgi saadi nii 90 tm puitu hinnaga 2484 eurot, vastav kulu on

1620 eurot (= 18 × 90); eraldis ei olnud raieküps (kava11 järgi keskealine mets), st

taastamise kulu on MB hinnangus märgitud 630 eurot ja kahju 1494 eurot (= 2484 –

1620 + 630).

15.3.7. Eelmise alapunkti tuvastuste ja arvutuste põhjal on üleraiest tingitud kahju suurus kokku

7573,29 eurot (= 1078,81 + 274,50 + 1273,70 + 455 + 2997,28 + 1494).

15.4. Eelnevast tuleneb, et iga hageja kui ¼ suuruse mõttelise osa kaasomanik saab VÕS § 115

lg 1 alusel nõuda endale kostjalt kahju hüvitamist sama suures osas, st summas 1893,32 eurot

(≈ 7573,29 : 4).

16. Kolmas õiguslik alus (kasu väljaandmine, AÕS § 71 lg 2) ei võimalda rahuldada hagi enam

suuremas ulatuses. Kuigi maakohus eksis ainult sel õiguslikul alusel asja lahendades, siis on

õiged maakohtu põhjendused, et tuvastatud asjaoludel saaks hagejad AÕS § 71 lg 2 kui

erikoosseisu alusel nõuda igaüks 6090 euro maksmist. See summa on väiksem ainuüksi esimese

alternatiivi järgi leitud summast 10 631,50 eurot.

17. Järgmiseks hindab ringkonnakohus väiteid seoses osalise tasumise ja tasaarvestustega.

17.1. Maakohus leidis, et hagejatel on kokku õigus nõuda 18 270 euro maksmist ja hageja on

selle kohustuse kriminaalasja raames makstud hüvitisega täitnud. Kaebuse neljandas väites

hagejad sellega ei nõustunud. Algselt tuginesid hagejad 24. augusti 2020 tasaarvestusele

(dtl 4015). Maakohus otsustas õigesti, et see väide pole edukas, sest hagejad ei toonud esile

kostja nõuet hagejate vastu. Tasaarvestuse saab teha poolte vastastikuste nõuete vahel (VÕS

§ 197 lg 1). Kaebuse kohaselt soovivad hagejad lugeda selle summa metsauuendustöö kulu

katteks. Kui kostjal isegi oli hagejate ees erinevaid rahalisi kohustusi, siis võis ta VÕS § 88 lg 1

alusel määrata, millise kohustuse ta täidab. Koostoimes kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusega on selge, et kostja maksis raha kriminaalasjas talle ette heidetava teo (omastamine)

negatiivse tagajärje kõrvaldamiseks, st raieõiguse võõrandamise ja sellega kaasneva võimaliku

kahju hüvitamiseks. Hagejad ei toonud esile ega tõendanud, et nad oleks VÕS § 88 lg 4 järgides

määranud täitmise mõne muu kohustuse katteks. Neil kaalutlustel pole vaja käesoleva asja

lahendamisel kontrollida, kas ja millises ulatuses võis hagejatel olla muid rahalisi nõudeid

kostja vastu.

17.2. Kostja esitas tasaarvestuse vastuväite iga hageja vastu summas 9458,13 eurot, mis lähtus

hagejate väidetavast raiest 2006. aastal mahus 2775 tm turuhinnaga 40,90 eurot/tm. Hagejad

vaidlesid vastu kostja väitele nagu oleks nad viidatud mahus raiet teostanud ajal, mis kostja oli

kinnistu kaasomanik. Kinnistu registriosa väljavõtte kohaselt sai kostja kaasomanikuks

11. mail 2006 (dtl 1292), aga kostja ei tõendanud, et 2006. aasta raie oleks tehtud pärast seda

kuupäeva. Kaasomanikul on mh otsuse p-s 10.2 loetletud nõuded selle aja eest, mil talle kuulus

kinnisasja mõtteline osa. Kostja oma väidet ei tõendanud, st tasaarvestus pole põhjendatud.

18. Eelneva põhjal saab teha vahekokkuvõtte, et igal hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist

12 524,82 eurot (= 10 631,50 + 1893,32). Sellest osasumma 6090 eurot on makstud. Järelikult

tuleb täiendavalt tasuda nende vahe 6434,82 eurot (=12 524,82 – 6090). Selles summas jättis

maakohus põhinõude ekslikult rahuldamata.

19. Eksimus põhinõude rahuldamata jätmisel tõi kaasa viivisenõude ebaõige lahendamise.

21 (22)

19.1. Hagejad nõuvad viivist alates hagi esitamisest, st 19. märtsist 2015. Viivise nõude

õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 esimene lause ja nõutava viivise määr tuleneb sama sätte teisest

lausest. VÕS § 113 lg 2 esimene lause näeb mh ette kahju hüvitamise nõudelt viivise nõude

alates hagi esitamisest.

19.2. Vaidlustamata asjaoludel hüvitas kostja igale hagejale osasumma 6090 eurot

16. mail 2019. Kuni selle ajani oli ta viivituses 12 524,82 euro tasumisega. Ringkonnakohus ei

nõustu kostjaga nagu välistaks kolme hageja kasuks kokku 18 270 euro hoiustamine tema

viivituse ja seega osaliselt ka viivise tasumise kohustuse. Pooled ei vaidle, et

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (dtl 4021 jj) alusel makstud 18 270 eurot oli algselt

hoiustatud, aga kostja võttis hoiustatu tagasi ja kandis summa ise üle hagejatele. Kui võlgnik

võtab hoiustatu tagasi, siis VÕS § 121 lg 4 järgi loetakse, et hoiustamist ei ole toimunud ning

nõue võlgniku vastu taastub koos kõigi kõrvalkohustustest tulenevate õigustega. Seetõttu

võivad hagejad nõuda viivist ka raha hoiustamise aja eest. Eelneva põhjal tuleb kogu hüvitise

summalt 12 524,82 eurot arvutada viivist alates 19. märtsist 2015 kuni 16. maini 2019.

Viivisekalkulaatori järgi on vastav viivis 4177,96 eurot.

19.3. Ülejäänud summalt 6434,82 eurot saab kohus TsMS § 367 teise lause alusel mõista välja

viivise otsuse tegemise aja seisuga, st alates 17. maist 2019 kuni 29. oktoobrini 2021. Viivise-

kalkulaatori järgi on see summa 1263,69 eurot.

19.4. Kahe eelmise alapunkti arvutuste põhjal mõistab ringkonnakohus kostjalt iga hageja

kasuks viivisena välja 5441,65 eurot (= 4177,96 + 1263,69). Lisaks tuleb kostjal maksta viivist

veel hüvitamata osasummalt 6434,82 eurot alates otsuse tegemisele järgnevast päevast.

Arvestades tasumisega juba viivitatud aega ja viivise nõude esitamist seaduses ette nähtud

määras, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks piirata kokku tasutava viivise summat põhivõlaga.

20. Apellatsioonkaebuse ja hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad kehtima hagi tagamise

abinõud (TsMS § 445 lg 2), ka selles osas tuleb maakohtu otsust muuta. Kokku peab kostja

tasuma igale hagejale 11 876,47 eurot (= 6434,82 + 5441,65), millele lisandub edasiulatuv

viivis. Seetõttu vähendab ringkonnakohus hagi tagamise ulatust. Maakohtu 13. aprilli 2015

määrusega tagati hagi kohtulike hüpoteekidega summas 1950 eurot iga hageja kasuks ja

ringkonnakohtu 13. mai 2021 määrusega täiendavate hüpoteekidega summas 31 383 eurot.

Kuivõrd tagatud on ka edasiulatuva viivise nõue, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta

kehtima hagi tagamise abinõud iga hageja osas kokku summas 12 400 eurot (≈ 11 876,47 +

8%). Järelikult tuleb vähendada ringkonnakohtu määruse alusel 28. mail 2021 kinnistus-

raamatusse kantud kohtulike hüpoteekide summat igaühte 10 450 euroni (= 12 400 – 1950).

Samavõrra väheneb TsMS § 385 järgne summa, mille tasumisel saab kostja taotleda nende

hüpoteekide osas hagi tagamise tühistamist.

21. Lõpuks lahendab ringkonnakohus seni veel lahendamata menetlusliku taotluse ja esitab

selgitused osade tõendite arvestamata jätmise kohta.

21.1. Ringkonnakohus põhjendas otsuse p 12.2.6 teises lõigus, miks ei ole tunnistaja ütlused

usaldusväärsed. Kostja esitas lisaks väiteid ja tõendeid (dtl 5173–5182) tunnistaja seotuse kohta

erinevate isikutega, aga kohtu jaoks olid ebausaldusväärsuseks piisavad juba tunnistaja enda

vastuolulised ütlused ja avaldused. Seetõttu jäävad viidatud tõendid TsMS § 238 lg 5 esimese

lause alusel arvestamata. Samadel kaalutlustel jääb TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel vastu

võtmata hagejate 29. juuli 2021 täiendav tõend.

21.2. Tsiviilasja toimik on pika mitmeastmelise menetluse tõttu mahukas ja ebaülevaatlik ning

sisaldab rohkesti dokumente, mis ei oma enam tähtsust kostja vastu suunatud nõuete

lahendamisel. Ringkonnakohus jättis TsMS § 238 lg 5 esimese lause alusel arvestamata

tõendid, mis käsitlevad otseselt hagi esitamise ettevalmistamist (dtl 436, 1244, 1260, 4075),

nõudeid kaaskostjate vastu (dtl 449–845, 916–1177, 1271–1273, 2678–2761, 3294–3298,

4076–4086, 4139–4140, 4196–4198, 4213–4215) ja kostja taotlust menetluskulude katteks

22 (22)

tagatise saamiseks (dtl 3026–3029, 3036–3071). Vaidlusaluseid asjaolusid ei nähtu politsei

vastustest (dtl 3180, 3321), hagejate I ja III vaheliste tehingute dokumentidest (dtl 3520 jj,

4012–4013), kinnisasjade hinnapakkumistest (dtl 3659, 4498–4502) ega T. Israeli pankroti-

teatest (dtl 4204).

21.3. Maakohtus õigesti hinnatud, vaidlustamata asjaolusid kajastavaid või korduvalt esitatud

tõendeid polnud vaja hinnata vastavalt TsMS § 652 lg 5, § 231 lg-te 1 ja 2 ning § 238 lg 1 p 2

alusel.

22. Kõik seni jaotamata menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on kulude selline jaotus õiglane. Kuigi hagi rahuldatakse

vähem kui 50% ulatuses, siis põhjustas õigusvaidluse kostja, kes ilma teiste kaasomanike

nõusolekuta võõrandas kaasomandis oleval kinnistul kasvanud metsa raieõigust. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teine lause näeb ette otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude

jaotuse kajastamise. Käesolevas asjas pole see tarvilik, sest varem jaotatud menetluskulud on

vajalikus ulatuses juba rahaliselt kindlaks määratud. Tulenevalt hagejate ja kostja vahelise

vaidluse kulude jaotusest, pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)