3-21-154/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.10.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-154

Haldusasi

Xi kaebus tühistada MTÜ Eesti Pottsepad 28.08.2020

otsuse nr 28082020 punkt 1.3.1 osas, millega loeti

mittesooritatuks Xi kutse pottsepp, tase 4, taastõendamine

ning kohustada MTÜ-d Eesti Pottsepad lugema Xi kutse

pottsepp, tase 4, taastõendamine sooritatuks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Jüri Reede Vastustaja –

MTÜ Eesti Pottsepad, seaduslikud esindajad Mati Malm ja

Tanel Määr, nõustaja Kristo Kallingo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus, 06.10.2021 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus eksamitöö vastuste osas eksperdi arvamuse küsimiseks

rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2021 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud

nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X tegi 26.08.2020 MTÜ Eesti Pottsepad korraldatud pottsepa kutse taseme 4 taastõendamise

kirjaliku eksamitöö.

2. MTÜ Eesti Pottsepad teavitas 03.09.2020 e-kirjaga Xit, et tema eksamitöö on loetud

mittesooritatuks.

3. X pöördus 05.10.2020 MTÜ Eesti Pottsepad poole avaldus-vaidega, milles avaldas, et

vaidlustab tema kutse taastõendamise mittesooritatuks lugemise ning palus väljastada talle

selleks vajalikud dokumendid, sh tema poolt tehtud ja hindamiskomisjoni poolt hinnatud

teooria eksami töö.

4. MTÜ Eesti Pottsepad saatis 23.11.2020 e-kirjaga Xile 3 asjassepuutuvat dokumenti koos

eraldiseisva selgitusega, kuid ei lahendanud vaiet sisuliselt ega selgitanud kohtukaebeõigust

halduskohtus. Samuti keeldus MTÜ Eesti Pottsepad väljastamast Xi pottsepa kutse, tase 4,

taastõendamiseks tehtud teooriaeksami tööd.

5. X esitas 01.12.2020 MTÜ-le Eesti Pottsepad uuesti avaldus-vaide, milles palus väljastada

tema poolt tehtud kutse taastõendamise kirjalik eksamitöö ja taastada kutseregistris andmed

kaebaja kutse kehtivusaegade kohta.

6. MTÜ Eesti Pottsepad vastas Xile 18.12.2020 e-kirjaga, millele oli lisatud 14.12.2020

kutsekomisjoni protokolli väljavõte, millega otsustati ühehäälselt Xi, pottsepp tase 4

taastõendamise teooria eksamitöö kinnitada mittesooritatuks. Seejuures ei lahendatud Xi

taotlust tema kirjaliku eksamitöö väljastamiseks ja kutseregistris andmete taastamiseks.

7. X pöördus 21.12.2020 uuesti MTÜ Eesti Pottsepad poole, juhtides tähelepanu, et

lahendamata on tema taotlused eksamitöö väljastamiseks ja kutseregistri andmete taastamiseks.

8. MTÜ Eesti Pottsepad teatas Xile 22.12.2020 e-kirjaga, et ei väljastada tema kirjalikku

eksamitööd ning võimaldab sellega ainult tutvuda kutsekomisjoni koosolekul.

9. X esitas Tallinna Halduskohtule 21.01.2021 kaebuse, milles taotles kohustada MTÜ-d Eesti

Pottsepad väljastama talle tema tehtud kutse pottsepp, tase 4, taastõendamise kirjalik eksamitöö

ning kohustada MTÜ-d Eesti Pottsepad taastama kutseregistris andmed talle väljastatud

pottsepa kutse ja selle tasemete kehtivusaegade kohta. X selgitas, et soovib halduskohtusse

esitada eraldiseisvat kaebust tema kutse taastõendamise eksamitöö mittesooritatuks hindamise

kohta, kuid ta ei saa seda teha ilma eksamitööd kohtule esitamata. MTÜ Eesti Pottsepad

keeldumine

kirjaliku

eksamitöö

väljastamisest

rikub

kaebaja

subjektiivset

õigust

kohtukaebeõiguse realiseerimiseks.

10. Tallinna Halduskohus võttis 25.01.2021 määrusega kaebuse menetlusse.

11. Kaebaja esitas 01.04.2021 kohtule taotluse kaebuse muutmiseks.

12. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.05.2021 määrusega taotluse osaliselt ning tagastas

kaebuse osaliselt, mille tulemusena jäi Tallinna Halduskohtu menetlusse Xi kaebus nõuetes

tühistada MTÜ Eesti Pottsepad 28.08.2020 otsuse nr 28082020 punkt 1.3.1 osas, millega loeti

mittesooritatuks Xi kutse pottsepp, tase 4, taastõendamine ning kohustada MTÜ-d Eesti

Pottsepad lugema Xi kutse pottsepp, tase 4, taastõendamine sooritatuks.

13. Asjas toimus 06.10.2021 kohtuistung.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

14. Xi põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kutseeksami protokolli lisaks on taotleja personaalse hindamise leht, millelt on selgelt näha,

et see on rikutud teadmata isiku poolt teadmata ajal tehtud juurde- ja ülekirjutustega ilma

muutmist selgitavate märgeteta. Esialgselt märgitud punktisumma 34,5 kohaselt oleks

vastustaja pidanud lugema kaebaja kutse taastõendatuks.

2) Kaebaja kasutas eksamitöö kirjutamisel nii sinist kui ka punast pastapliiatsit. Punase

kirjutusvahendi sai kaebaja eksamikomisjoni laualt pärast seda, kui tema sinist kirja tegev

kirjutusvahend tühjaks sai. Sellega täiendas ja parandas kaebaja oma eksamitööd enne esitamist

eksamikomisjonile. Sellest annab tunnistust nii ümmarguste ringide sarnane konfiguratsioon

eksamitööl kui ka eriti selgelt p-s 29 ühe ja sama käekirjaga kirjutatud sõnad sinise ja punase

kirjaga. Eksamikomisjoni liikmel ei oleks olnud vajadust hakata küsimustele kellegi eksamitööl

sisuliselt vastama ning kaebajal polnud võimalust tööd punasega hiljem täiendada.

3) Kaebaja peaks punase pliiatsiga paranduste (vastusevariantidele ringid) eest täiendavaid

punkte saama küsimuste 2, 4, 8, 9, 16, 17 ja 18 puhul.

4) Küsimus nr 6 eest peaks olema antud 2 p, kuna kaebaja on vastuse andmisel juhindunud

Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse standardi EVS 812-3:2018 (standard) punktidest

5.3.4 ja 5.3.6 ja standardi tabelist 1. Arvestades, et tegemist oli pottsepa kutse tase 4

taastõendamise eksamiga, siis küsimuse nr 6 ainsaks eesmärgiks oli tuvastada eksamineeritava

teadlikkus standardi regulatsioonist ohutuskujade tõendamise osas. Ei ole võimalik leida

selgitust, miks üldisele küsimusele kütteseadmete ohutuskujade tõendamisest peaks õigeks

lugema ainult standardis avaldatud sekundaarset tõendamist. Lisaks ei kattu kontroll-lehe

vastus standardi punkti 5.3.6 teise lause sõnastusega ega sisalda standardi tekstist tulenevaid

allajoonitud määratlusi. Kontroll-lehe küsimuse nr 6 vastust võiks õigeks pidada vaid juhul, kui

küsimuses oleks olnud konkretiseeritud, et mida peab silmas pidama ohutuskujade piisavuse

arvutuslikul tõendamisel. Primaarne tõendamine standardi p 5.3.4 mõttes ei ole seotud

temperatuuriühikuga, vaid vahekauguste pikkusühikutega, mille puhul peab silmas pidama

pinnatemperatuuride liigituse alusel esitatud klassifikatsiooni.

5) Vastustaja kontroll-lehel esitatu on vaid kellegi subjektiivne hinnang ehk arvamus vastuste

õigsusest, mitte aga objektiivne faktiline tõde.

6) Kaebaja vastustele hinnangu andmisel tuleb arvestada seda, et eksamitööl on küsimustele

vastamiseks antud äärmiselt piiratud ruum.

7) Küsimus nr 22 eest peaks olema antud 1 p. Kaebaja vastust „ehitus ettevõtja“ peab pidama

materiaalselt õigeks ja ehitusseadustiku (EhS) § 15 lg-s 1 nimetatud „ehitava isiku“

sünonüümiks. Vastustaja on kontroll-lehel pidanud küsimuse nr 22 õigeks vastuseks „ehitamist

teostav isik“, millist terminit ei nähtu ühestki normatiivaktist. „Ehitamist teostava isiku“ mõiste

alla mahub lõpmatu arv erinevaid ehitustöölisi, kelle puudub igasugune kohustus ehitamist

dokumenteerida EhS § 15 tähenduses. Kaebaja poolt antud vastus on oma sisu poolest täpsem,

kuna EhS § 15 lg 1 nimetatud „ehitava isiku“ mõiste alla mahuvad keeleliselt kõik ka töölepingu

alusel töötavad ehitustöölised, kellel puudub igasugune ehitamise dokumenteerimise kohustus.

Arvestama peab, et küsimus esitati pottseppade kutseeksamil, kes osutavad püsivalt

majandustegevuses selleliigilist teenust. Enda tarbeks eramajas ehitamine on marginaalne

tegevus, mis ei nõua paljudel juhtudel ehituse dokumenteerimist. Eksamineerija poolt endale

ehitamisele viitamine on asjakohatu, kuna endale ehitamise korral ei pea isik pidama

ehituspäevikut, koostama kaetud tööde akte ega endaga peetava koosoleku protokolle.

Küsimust teleoloogiliselt hinnates on küsimuse eesmärgiks tuvastada, kas kutsetegevuse käigus

pottsepa teenust pakkuv isik on teadlik sellest, et ta peab töö seaduse nõuete kohaselt

dokumenteerima. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud „Ehituse

töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013)” kohaselt peab täitedokumentatsiooni (ehitamise

dokumendid) tellijale üle andma töövõtja, kelleks ehitamise puhul saab olla vaid ettevõtja

äriseadustiku § 1 tähenduses, kes saab olla ainukesena EhS § 15 lg 1 mõttes ehitavaks isikuks.

8) Küsimus nr 26 eest peaks olema antud 1 p või vähemalt 0,5 p, kuna kaebaja on andnud õige

vastuse „23“ ning unustanud vale vastuse „33“ lihtsalt maha tõmmata. Kohus peaks analoogia

korras kohaldama õigusnormide kollisiooni puhul kohaldatavat reeglit ja lugema, et kaebaja on

andnud õige vastuse hilisema punase kirjega „23“, mis tühistas sinise kirje.

9) Küsimus nr 27 eest peaks olema antud 1 p, kuna kaebaja on andnud õige vastuse, mis on

samatähenduslik p 28 vastusega, mis on loetud täiesti õigeks.

10) Küsimus 29 eest peaks olema antud 1 p, kuna kaebaja on andnud õige vastuse, et

kütteseadme kasuteguriks loetakse „kütteseadme väljundvõimsust küttekogusest“, ehk

teisisõnu kütteseadme kasutegur on kütteseadme poolt toodetud kasuliku soojuse ja kogu

tarbitud energia suhe. Vastusele hinnangu andmisel ei saa probleemi tõusetuda selle pinnalt,

mida keegi sõnastuselt ootab, vaid vastust saab hinnata vaid selle pinnalt, kas see on õige või

vale. Kaebaja vastusest on selgelt arusaadav, et ta on silmas pidanud just suhet, mida

tavapäraselt

väljendatakse

protsentuaalselt.

Seejuures

võttis

vastustaja

06.10.2021

kohtuistungil omaks, et punasega on küsimuse nr 29 vastusele kirje teinud ikkagi kaebaja. Ka

ei pea kaebaja kontroll-lehe vastust küsimusele nr 29 korrektseks. Seega peaks kohus pidama

kontroll-lehte äärmisel ebausaldusväärseks, selles esinevate märkimisväärsete vigade tõttu.

11) Kohus peaks pidama ebausutavaks vastustaja väidet, et kaebajal oli võimalik punasega

kirjeid eksamitööle teha millalgi pärast eksamitöö ära andmist, kuna varem on andnud

vastustaja sellega vastuolus oleva selgituse, et kaebaja poolt mingite punaste kirjete tegemine

eksamitööle oleks tähendanud tema kohest kõrvaldamist eksamilt.

12) Hindamisstandardi p 1.3. näitab, et eksamitöö küsimused on esitatud eesmärgiga tuvastada

teadmised, mis eksamineeritaval peavad olema tegutsemiseks püsivalt kutse- ja

majandustegevuses ettevõtjana töövõtulepingute sõlmimisel ja täitmisel.

13) Asjaolu, et vastustaja ei saanudki kaebaja eksamitöös vähemalt osadele küsimustele

esitatud vastuseid õigesti hinnata näitab veelkord see, et küsimuse nr 22 vastuse valguses ei saa

vastustaja seniajani aru juriidilise termini ettevõtja tähendusest sisustades selle nüüd ebaõigesti

omandi ja omaniku mõistetega.

15. MTÜ Eesti Pottsepad leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) MTÜ Eesti Pottsepad on lähtunud kutse andjana eelkõige kutseseadusest ning seal

sisalduvatest nõuetest ja sätetest. Seda nii kutsekomisjoni kui hindamiskomisjoni

moodustamisel kui kutse andmise dokumenteerimisel. Kutse andjana pole vastustajal põhjust

kahelda kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni liikmete kompetentsuses ning sellest tulenevatest

pädevustes. Ka laiendatud hindamiskomisjoni koosseisuga läbi viidud kordushindamisel ei

tuvastatud eksami päeval hindamiskomisjoni koosseisu kuulunud hindajate töös eksimusi.

2) Vastustaja esitas kaebaja vaidlustatud eksamitööd hinnanud hindamiskomisjoniliikmete

selgitused, millest tulenes, et punase kirjutusvahendiga ei olnud kaebajal võimalik eksamitööd

täita, kuivõrd sellist värvi kasutavad ainult hindamiskomisjoni liikmed. Samuti ei mäleta keegi

komisjoni liiketest, et kaebaja oleks kirjutusvahendi probleemiga nende poole pöördunud ja uue

kirjutusvahendi saanud.

3) Vastustaja kontroll-lehel esitatu on pädevate spetsialistide poolt valdkonda puudutavatest

seadustest ja normatiivdokumentidest lähtudes koostatud küsimused-vastused.

4) Kaebaja ei ole oma täiendavates seisukohavõttudes välja toonud, millises eksamifaasis ja kui

pika aja vältel kaebaja väidetavalt punases kirjas eksamitööle parandusi tegi.

5) Potsepp tase 4 hindamisstandardi punktidest 1.1 ja 1.3 tulenevalt jääb arusaamatuks kaebaja

soov eksamiküsimuse eesmärki endale sobivas suunas teleoloogiliselt hinnates kallutada,

väites, et ainsaks küsimuse eesmärgiks oli teada saada, kas kaebaja oskab standardit tõlgendada.

Kaebaja ei saanud vastustaja hinnangul aru küsimuse sisust, jättes vastamata, mida siis ikkagi

tuleb silmas pidada ohutuskujade piisavuse tõendamisel. Selle asemel kirjeldas kaebaja enda

vastuses metoodikaid, kuidas ohutuskujasid määratakse. Seega polnud võimalik lugeda kaebaja

vastust õigeks. Eksamiküsimuse nr 6 koostas Päästeameti spetsialist, kes omab valdkonnas

pikaaegset töökogemust ning on standardi viimase redaktsiooni koostaja.

6) Kaebaja eksamiküsimuse nr 22 vastus „Ehitus ettevõtja“ ei ole korrektne ning õigeks saab

lugeda “ehitamist teostav isik”. Ehitus ettevõtjaks saab lugeda ehitusettevõtte omanikku või

kaasomanikku. Ehitus ettevõtja ei pruugi kuuluda isegi ehitusettevõtte juhatusse, rääkimata

ehituse teostamisest. Niisiis ei saa tõmmata ehitust teostava isiku ja ehitusettevõtja vahele

automaatselt võrdusmärki. Õigeks vastuseks oleks loetud ka sõnaühend “ehitav isik” (EhS § 15

lg 1). Viimati kasutati mõistet “ehitusettevõtja” 2002 aasta ehitusseaduses, mis enam ei kehti.

7) Antud valdkonnas endale ehitamine ei ole marginaalne ja isegi siis, kui tegu oleks

üksikjuhtumitega, tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. Pottsepp tase 4 kompetentsid

eeldavad kogu valdkonda puudutava seadusandluse laiapõhjalist mõistmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kaebaja on 21.10.2021 kohtule esitanud seisukoha. 06.10.2021 istungil andis kohus

kaebajale täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaja 15.10.2021 ning vastustajale neile

vastamiseks kuni 20.10.2021. Seega on kaebaja 21.10.2021 seisukoht esitatud hilinenult.

HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud

tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-tes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes

juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et

hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, mis oli mõjuv põhjus

21.10.2021 seisukoha esitamiseks. Kuigi dokument sisaldab mõningaid uusi selgitusi on see

vaid 2 lk pikk ning seondub varasemalt kaebaja poolt menetluses esitatuga, mistõttu leiab

kohus, et selle menetlemine ei põhjusta menetluse viibimist.

17. Kaebaja on 09.09.2021 menetlusdokumendis palunud jätta vastu võtmata või arvestamata

vastustaja 08.09.2021 menetlusdokumendi lisadena esitatud A. K., E. R., M. K. ja K. K.

kirjalikud ütlused tõendi vormile mittevastavuse tõttu. Kohus leidis istungil, et nimetatud

tõendid tuleks siiski vastu võtta. HKMS § 56 lg 1 kohaselt on tõend igasugune teave, mis on

seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb

kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise,

samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tunnistajate kirjalikud selgitused on

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg 1 mõttes dokumentaalsed tõendid, mis võivad HKMS

§ 56 lg 2 kohaselt halduskohtumenetluses tõenditeks olla. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mille

alusel saaks need tõendid asjas arvestamata jätta (HKMS § 62 lg 6). Niisiis arvestab kohus asjas

ka vastustaja 08.09.2021 menetlusdokumendi lisadena esitatud A. K., E. R., M. K. ja K. K.

kirjalikke ütlusi.

18. Selleks, et kaebus rahuldada, peab kohus tuvastama, et vastustaja on kaebaja eksamitööd

valesti hinnanud ulatuses, mille uuesti kaebaja kasuks hindamisel, oleks kaebajal võimalik

saada vähemalt 35 punkti. Kaebaja personaalse hindamislehe kohaselt on kaebaja eksamil

saanud 32,5 punkti. Personaalse hindamislehe parandus, mille tulemusel leiti, et kaebaja sai

34,5 punkti asemel 32,5 punkti, ei ole kohtu hinnangul õigusvastane. Kohtul ei ole kaebaja

eksamitööle iga küsimuse juurde märgitud punktidest tulenevalt kahtlust, et hindamislehel on

hindamiskomisjoni lõplik otsus kaebaja eksamitööle antud punktide osas. Kohus märgib, et

selguse huvides võiks olla paranduse juurde märgitud, kes ja kunas selle tegi.

19. Kohus leidis istungil, et käekirjaekspertiis eksamitööle märgitud punaste ringide osas pole

vajalik, kuivõrd sellega ei oleks võimalik jõuda tõsikindlale järeldusele, kes punased ringid

tööle tegi. Kohus peab usutavaks vastustaja selgitusi, et need tegi eksamikomisjoni liige tööd

üle vaadates, kuigi vastustaja ei ole täpsustanud, et kes hindamiskomisjoni liikmetest seda tegi.

Vastustaja on istungil selgitanud, et eksamil võib kasutada nii enda pastakat kui ka komisjonilt

saadud pastakat, mis võib olla musta või sinist värvi. Punast pastakat komisjonilt saada ei olnud

võimalik.

20. Istungil poolte poolt antud selgituste kohaselt oli kaebajal võimalik pärast eksamitöö

sooritamist tööga tutvuda ning hindamiskomisjoni liikmed selgitasid kaebajale tema töö

puudujääke. Seejuures ei esitanud kaebaja ei siis ega ka hiljem kohtule kaebust esitades ega

kaebuse nõuet muutes mingeid selgitusi, millest oleks nähtunud, et hindamiskomisjon oleks

kaebaja eksamitööd parandades osad kaebaja vastused, mille kaebaja väidetavalt punase

pastakaga tegi, põhjendamatult arvesse võtmata jäänud. Kuivõrd pärast eksamit arutati

küsimused kaebajaga läbi nii, et tal oli võimalik ka enda eksamitööd näha, oleks pidanud see

asjaolu kaebajale vähemalt osaliselt koheselt ilmselge olema. Kuigi vastab tõele, et kaebajal ei

olnud koheselt kohustust oma kaebeõigust teostada ning ta võis oodata kaebuse esitamisega, ei

pea kohus usutavaks, et alles 02.09.2021, kui kohus andis kaebajale uue tähtaja eksamitöö osas

sisuliste vastuväidete esitamiseks, oli kaebajal võimalik hindamiskomisjoni eksimusest teada

anda. Kaebaja esitas juba 01.04.2021 kohutu suunisel taotluse kaebuse muutmiseks, millega

koos oleks kaebaja saanud esitada endale teada olevad asjaolud, miks ta eksamitöö hindamist

õigusvastaseks peab.

21. Kaebaja selgituste kohaselt sai tal pärast esmaste vastuste märkimist sinist värvi

kirjutusvahend tühjaks. Samas ei nähtu kohtule kaebaja eksamitöölt, kus kaebaja pastakas oleks

tühjaks saanud. Sellele ei osanud istungil vastust anda ka kaebaja esindaja, samuti pole selles

osas hilisemalt kirjalikke selgitusi esitatud. Lisaks on kõik hindamiskomisjoni liikmed

kinnitanud, et ei mäleta, et kaebaja oleks eksamil uut kirjutusvahendit küsinud, kuigi eksamil

osales maksimaalselt 10 eksaminandi. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus punase pastakaga

eksamitöö küsimuste nr 2, 4, 8, 9, 16, 17 ja 18 vastustes tehtud ringe kaebaja poolt enne

eksamitöö äraandmist tehtuks. Seejuures pole asjas vaidlust, et küsimuse nr 29 juures tegi

sõnalise paranduse punase pastakaga tõepoolest kaebaja, kuid lähtudes eelnevast ning

vastustaja istungil antud selgitusest, et kaebaja tegi selle paranduse töö ülevaatamisel, ei saa ka

seda parandust vastuse õigsuse hindamisel arvesse võtta.

22. Kohus peab vajalikuks siinkohal selgitada, et omasõnaliste vastuste hindamist teostas

vastustaja kaalutlusõiguse alusel. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse

piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda

eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu

õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtupraktikas ollakse

seisukohal, et hindamisotsused on alati teatud määral subjektiivsed ning seega jääb hindajale

kirjeldavatele ja selgitavatele eksamiküsimustele antud vastuse hindamisel alati teatud

hindamisruum, milleni kohtulik kontroll ei ulatu. Sellise eksamitulemuse kohtulik kontroll ei

tähenda seda, et kohus määrab ise ära iga vastuse eest õige ja täpse punktisumma. Kohus saab

hinnata seda, kas hindamisel antud punktisumma on põhimõtteliselt adekvaatne ning jääb

lubatava hindamisruumi piiresse. Konkreetne hindamisotsus tuleb tühistada, kui hinnang on

ilmselgelt ebaadekvaatne või väljub lubatavast subjektiivse hindamise ulatusest, milline on iga

küsimus puhul selle küsimuse sisust tulenevalt erinev (vt Tallinna Halduskohtu 26.04.2013

otsus nr 3-13-378, p 18).

23. Kaebaja on 01.04.2021 esitanud taotluse eksamitöö vastuste hindamiseks eksperdi

kaasamiseks. Hilisemalt ei ole kaebaja nimetatud taotlusele tähelepanu juhtinud. Kohus ei pea

taotluse

rahuldamist

vajalikuks.

Tegemist

pole

selliseid

eriteadmisi

nõudvate

kaalutlusotsustega, mille hindamisega kohus ise hakkama ei saaks.

24. Kuigi kohus nõustub kaebajaga põhimõtteliselt selles, et ka eksamitöö kontroll-lehel

kajastatud vastustest erinevalt sõnastatud vastused võivad korrektsed olla, ei ole kohtu

hinnangul põhjust arvata, et kontroll-lehel oleks tegemist faktiliselt valede vastustega. Tegemist

on oma ala spetsialistide poolt koostatud küsimuste vastustega. Kohtul ei ole põhjust kahelda,

et erinevad korrektsed vastused loeti õigeks vaatamata sellele, kas need vastasid täpselt

kontroll-lehe vastuste sõnastusele või mitte.

25. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et küsimusele nr 6 vastamiseks oli jäetud äärmiselt

piiratud ruum. Vastustaja eeldatud vastus oleks sinna probleemideta mahtunud. Kaebaja on ise

kasutanud umbes poole võimaldatud ruumist, seega on selge, et tal oleks olnud võimalik

pikemalt vastata.

26. Kohus nõustub, et küsimuse nr 6 eesmärk oli hinnata, kas eksamineeritav oli teadlik

standardi regulatsioonist ohutuskujade tõendamise osas. Küsimusele õigesti vastamiseks tuli

aga näidata, et seda regulatsiooni mõistetakse ka sisuliselt. Küsimus nr 6 oli „Mida tuleb silmas

pidada kütteseadme ohutuskujade piisavuse tõendamisel?“. Kaebaja vastas, et 1) arvutuslikku

tõendamist ja 2) pinnatemperatuuri liigitust. Tegemist on küsimusega, mille vastus saab olla

sõnastatud erineval viisil ning kontroll-lehe sõnastus pole kindlasti ainus, mille eest punkte

oleks võinud saada. Kohus leiab, et tulenevalt analüütilise ja arvutusliku tõendamise

võimalikkusest oleks küsimus nr 6 võinud selgemini sõnastatud olla, kui vastustaja ootas

vastust ainult lähtudes arvutuslikust tõendamisest. Sellisel kujul ei saa vastustaja õige vastusena

välistada ka analüütilisest tõendamisest lähtuvat vastust. Siiski ei tähenda see, et kaebajale oleks

tulnud küsimuse nr 6 vastuse eest rohkem punkte anda. Vastuse esimene pool on kohtu

hinnangul ilmselgelt vale. Sellest nähtub, et kaebaja on küsimuse sisust valesti aru saanud või

pole osanud lihtsalt korrektselt vastata. Sisuliselt on kaebaja vastanud, et tõendamisel tuleb

silmas pidada tõendamist. Selline vastus ei näita kaebaja asjakohaseid teadmisi. Vastuse teine

pool on küll ohutuskujade määramisega seotud, kuid ainuüksi lakooniliselt märksõna

pinnatemperatuuri liigitus vastamine ei kajasta kaebaja küllaldasi teadmisi tuleohutuskujade

piisavuse tõendamisest. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja ei ole vastuse eest 0 punti

andmisel enda kaalutlusruumist väljunud.

27. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema vastus küsimusele nr 22 oleks täiesti korrektne ja

ainuõige ega ammugi mitte õigem kui EhS 15 lg-s 1 sätestatu. Kuigi kaebaja vastus „Ehitus

ettevõtja“ võib katta suure osa isikutest, kes peavad ehituse käigus tehtavad tööd

dokumenteerima, ei saa seda lugeda ammendavaks vastuseks. EhS ega majandus- ja

taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide

säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja

üleandmisele esitatavad nõuded“ (määrus nr 3) ei piiritle dokumenteerimiskohustust ainult

ettevõtjatega. Sealjuures sätestab määruse nr 3 § 14 lg 2, et majandustegevuse raames oma

teenuseid pakkuv ettevõtja peab koostama ja ehitusdokumendid ehitisregistrile üle andma

üldlevinud tarkvaraga ja masinloetaval kujul. Seega on selge, et on eristatud majandustegevuse

raames oma teenuseid pakkuva ettevõtja ja muu ehitava isiku dokumenteerimiskohustust.

Kohus

märgib,

et

ka

standardi

p

6.2.3

käsitleb

kutsetunnistuseta

isiku

dokumenteerimiskohustust kütteseadme paigaldamisel.

28. Ka kaebaja hinnangul marginaalse osa dokumenteerimiseks kohustatud isikute vastusest

välja jätmine näitab, et kaebaja teadmistes esineb selles osas lünk. Seda ei muuda asjaolu, et

küsimus on esitatud kutseeksamil. Tegemist on olukorraga, kus vastustajal oli hindamisel

kaalumisruum. Vastustaja kontroll-lehe vastus ei ole küll täpselt kehtiva EhS § 15 lg 1

sõnastuses, vaid kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse sõnastuses, kuid on selge, et tegemist

on sünonüümiga ning kohus peab usutavaks vastustaja selgitust, et termin „ehitav isik“ oleks

täiesti õigeks vastuseks loetud. Kohtu hinnangul ei oleks vastustaja pidanud kokkuvõttes

kaebaja vastust küsimusele nr 22 maksimaalse 1 punktiga hindama. See, kas anda ebatäpse

vastuse eest 0,5 või 0 punkti, oli vastustaja kaalutlusotsus. Kohus märgib, et isegi kui leida, et

vastustaja oleks pidanud kaebajale andma 0,5 punkti, ei viiks see kokkuvõttes kaebaja

eksamitöö sooritatuks lugemiseni.

29. Vastustaja on selgitanud, et küsimuse nr 26 vastusele on punasega juurdekirjutuse teinud

hindamiskomisjoni liige. Kohus ei pea juba ülalpool kajastatud põhjustel punasega tehtud

juurdekirjutusi eksamitöö sooritamise ajal tehtuteks. Ka juhul, kui kohus peaks võimalikuks, et

vaidlusalune parandus on kaebaja poolt eksamitöö tegemise ajal tehtud, ei saaks kohtu

hinnangul vastust täieliku ja korrektsena hinnata, kuna üheaegselt oleks vastatud kaks

vastusevarianti, millest üks on õige ja teine vale. Selliselt ei saaks veendunud olla kaebaja

tegelikus korrektse vastuse teadmises. Seega on vastustaja igal juhul küsimuse nr 26 vastust

õigesti hinnanud.

30. Seoses küsimusega nr 27 on vastustaja rõhutanud, et kütteseadme kolle ja kütteseade

tervikuna pole võrdsustatavad, kuivõrd neile mõjuvad erinevad tingimused. Kaebaja on

vastustaja sõnul korrektselt vastanud, et suureneb küttematerjali kogus, kuid see ei ole täielik

vastus. Kohus märgib, et kaebaja ei ole näiteks käsitlenud aja aspekti. Kaebaja on selgitanud

kütte koguse suurenemist, kuid mitte asjaolu, et massiivsed seinad ja suure erijuhtivusega

materjalid toovad kaasa kolde soojenemise pikema aja. Seega ei välju vastustaja

kaalutlusruumist kaebajale selle vastuse eest 0,5 p andmine 1 p asemel.

31. Asjas pole vaidlust, et kaebaja ise on küsimuse nr 29 vastusele punasega sõna

„küttekogusest“ juurde kirjutanud. Küll aga on kohus nõus vastustajaga, et tegemist on pärast

eksami sooritamist töö ülevaatamisel lisatud sõnaga, mistõttu ei saa seda pidada eksamil antud

vastuse osaks. Kuigi kaebaja vastus võib teataval määral korrektse vastusega haakuda, ei ole

kindlasti tegemist täieliku ega selge vastusega. Tegemist pole ainult sõnastusliku erinevusega,

vaid kaebaja vastus ei ole sisuliselt piisav.

32. Kokkuvõttes ei ole vastustaja kaebaja eksamitööd õigusvastaselt hinnanud, mistõttu jätab

kohus kaebaja kaebuse tervikuna rahuldamata.

33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)