1-10-7240/10 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. august 2010.a Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-10-7240

Kohtukoosseis

Malle Preimer Meelika Aava ja Ivi Kesküla

Kriminaalasi

M.U süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 09. juuni 2010. a otsus

kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav M.U

Süüdistatav

M.U

sünd. XXX, elukoht XXXXX-XXXXXXXX XX-X

XXXXXXX, varem kohtu poolt korduvalt karistatud.

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.U apellatsioon Harju Maakohtu 09. juuni 2010.a otsusele tsiviilhagi puudutavas osas läbi vaatamata.

2. M.U taotlus menetluskulude (kaitsjatasu) suuruse vaidlustamises jätta rahuldamata ja Harju Maakohtu 09. juuni 2010.a otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

advokaadi

vahendusel

määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai

määrusest teada või pidi teada saama.

1. M.U tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Tsiviilhagid rahuldati ja M.U-lt mõisteti välja solidaarselt kaassüüdistatavaga C. OÜ kasuks 33 757.50 krooni ning T. OÜ kasuks 5 000 krooni. Menetluskuludena mõisteti M.U-lt välja sundraha 6 525 krooni ja kaitsjatasu

2 040 krooni.

2. M.U tunnistati süüdi selles, et ta 2009.a detsembris koos H.U-ga tungis sisse Tallinnas XXXXXXXXX XXX D. OÜ kontoriruumi ja varastas sealt hulgaliselt kontoritehnikat. Kontoriruumist võetud võtmetega käivitati maja hoovis T. OÜ kasutuses olnud sõiduauto ja viidi varastatud kontoritehnika minema. Varalist kahju sai 33 757.50 ulatuses D. OÜ, kes loovutas kahjunõude C. OÜ-le ning 5 000 krooni ulatuses T. OÜ.

3. M.U esitas kohtuotsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab tsiviilhagid ning temalt menetluskuludena välja mõistetud kaitsjatasu. Omapoolseid põhjendusi M.U ei esita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et M.U apellatsioon tsiviilhagisid puudutavas osas tuleb jätta läbi vaatamata, taotlus kaitsjatasu suuruse vaidlustamises aga rahuldamata.

5. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 on kohtumenetluse poolel, nende hulgas süüdistataval, kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega.

6. Ringkonnakohus osundab siinjuure Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31, 309), milles väljendatud seisukoha kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Kohtu ülesanne on kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium ülalviidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppe-menetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks.

7. Prokuröri, süüdistatava M.U ja tema kaitsja poolt on 09.06.2010.a sõlmitud kokkulepe, milles on fikseeritud kuriteo asjaolude, kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määra kõrval ka tekitatud kahju laad ja suurus ning märgitud, millises summas ja millisele kannatanule tuleb tekitatud kahju hüvitada, nagu seda nõuab KrMS § 245 /tl 30-31/. M.U on kohtuistungil kinnitanud, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde, kokkuleppe on ta sõlminud omal vabal tahtel /tl 40/. Kohus on M.U süüdi tunnistanud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mõistnud karistuse ja rahuldanud esitatud tsiviilhagid kokkulepet järgides.

8. Seega ei esine vaidlustatud kokkuleppemenetluses Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumist, sellisele rikkumisele ei viita ka apellant oma apellatsioonis ning eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2 ja §

318 lg 3 p 4 jätab ringkonnakohus M.U apellatsioonis esitatud taotluse tsiviilhagide vaidlustamises läbi vaatamata. 9.

Mis

puudutab M.U-lt väljamõistetud menetluskulude (õigusabikulude) vaidlustamist, siis ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks viidata KrMS §-le 189 lg 2, mis kehtestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, milles sätestatu näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse.

10. Kuivõrd M.U on oma kaebuses vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmise ega ole viidanud kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, siis kuulub tema poolt esitatud taotlus lahendamisele kui määruskaebus, mida on võimalik esitada ka kokkuleppemenetluses ning milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid.

11. Kaitsjatasu suurus 2 040 krooni on vastavuses kriminaaltoimiku materjalidega, nimetatud summa hõlmas riigi õigusabi osutamist nii kohtueelses kui kohtumenetluses. Kaitsjatasu suuruse arvestamisel on järgitud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu näol tegemist menetluskuludega.

14. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg 1, 2, 3, § 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 09.06.2010.a otsuse muutmata ja M.U määruskaebuse rahuldamata.

Malle Preimer Meelika Aava Ivi Kesküla