3-19-2100/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2100

Haldusasi

Ecodiesel OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.10.2019

maksuotsuse nr 12.2-3/044225-32 tühistamiseks või

alternatiivselt Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks anda

haldusakt

Maksu-

ja

Tolliameti

10.10.2019

maksuotsusega

nr

12.2-3/044225-32

määratud

käibemaksusummalt perioodil 11.02.2019–31.07.2019

arvestatud intressi kustutamiseks mõistliku menetlusaja

ületamise tõttu

Menetlusosalised

Kaebaja – Ecodiesel OÜ, seaduslik esindaja X ja

volitatud esindaja Meelis Krautmann

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ecodiesel OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

22.10.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ecodiesel OÜ vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

2. Jätta Ecodiesel OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8.

detsembri 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-2100 muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-19-2100

2(16)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 11.05.2018 korralduse nr 12.2-3/044225-1 alusel

Ecodiesel OÜ mais 2017 vabasse ringlusse imporditud 1 565 572 kg gaasikondensaadiga (raske

kütteõli) seotud tehingutelt käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust.

Kontrolli käigus tuvastatud ja maksustamise seisukohalt tähtsust omavad faktilised ja

õiguslikud asjaolud on kajastatud 31.05.2019 kontrolliaktis nr 12.2-3/044225-30, millele

kaebaja esitas eriarvamuse 01.07.2019.

2. MTA tegi 10.10.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/044225-32, millega nõudis tagasi Ecodiesel

OÜ ettemaksukontole täidetud ja äriühingu muude nõuetega tasaarvestatud enammaksed kokku

8771,19 eurot ning ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude 7800

eurot. Äriühingut kohustati tasuma maksusumma 105 654,40 eurot.

Ecodiesel OÜ müüs mais 2017 vabasse ringlusse imporditud 1 565 572 kg gaasikondensaati

edasi, kuid MTA-l ei õnnestunud menetluse käigus tuvastada ostja isikut, mistõttu on tegemist

tundmatu kolmanda isikuga. MTA ei sea kahtluse alla mais 2017 imporditud kauba olemasolu.

MTA tuvastas, et gaasikondensaat on täismahus edasi müüdud. Seega on kogu kaup

maksustatav 20% määraga käibena. MTA tuvastas, et: a) kauba müüki SIA-le G-Logistic pole

toimunud ning kaebaja on alusetult kajastanud 0% määraga maksustatava käibena

gaasikondensaadi müüki SIA-le G-Logistic; b) kauba hoiustamist Moe mahutipargis ei ole

toimunud; c) gaasikondensaadist (135 706 kg) naftatoodete segu tootmine ei ole tõendatud; d)

gaasikondensaadist 280 839 kg baasõli tootmist ei ole toimunud. NCC&PO AS (NCC)

aktsiisilaos oli gaasikondensaadi tootmiseks kasutatud kaebaja Valgevenest 19.01.2018 ja

22.01.2018 imporditud baasõli; e) gaasikondensaadi (21 440 kg) tagasiliikumist NCC lattu pole

toimunud ning saatelehed kauba veo kohta on vormistatud formaalselt MTA-le näitamiseks, et

tekitada muljet kauba olemasolust perioodil juuni 2017–mai 2018; f) gaasikondensaati (ca 300

000 liitrit) ei kasutatud katlaruumide kütmiseks.

Ecodiesel OÜ on perioodil mai 2017 alusetult kajastanud 0% määraga maksustatava käibena

gaasikondensaadi müüki SIA-le G-Logistic kontrolliakti p-s 1.1.2.2.1.1 nimetatud arvete alusel.

Perioodil juuni, november 2017 ja mai 2018 on äriühing jätnud kajastamata 20% määraga

maksustatava käibe hulgas gaasikondensaadi edasimüügi summas 611 127,93 eurot, kuna: a)

kaupade toimetamist SIA-le G-Logistic ei toimunud, siis ei ole käibemaksuseaduse (KMS) §

15 lg 3 p 2 kohaldamine õige. Seega ei ole toimunud kaupade ühendusesisest käivet KMS § 7

lg 1 p 1 mõistes, mistõttu tuleb gaasikondensaadi müük kajastada kauba võõrandamisena KMS

§ 4 lg 1 p 1 mõistes, st kauba võõrandamisena ettevõtluse käigus. Kuna kontrolli käigus ei ole

tõendamist leidnud müük 0% käibemaksumääraga ja kauba toimetamine Eestist teise

liikmesriiki, kuid MTA tuvastas, et kaup on kaebaja laost välja läinud ning selle eest on tasutud,

3-19-2100

3(16)

kuulub mais 2017 vormistatud müük SIA-le G-Logistic maksustamisele KMS § 15 lg 1 kohaselt

ehk 20% käibemaksumääraga. 21.05.2018 seisuga puudus Ecodiesel OÜ valduses mais 2017

imporditud gaasikondensaat. Kuna MTA-le ei ole teada, mis hinnaga müüs kaebaja

gaasikondensaadi, loeb MTA maksustava käibe väärtuseks 14.05.2019 korrigeeritud (õige raske

kütteõli kaubakoodiga) impordideklaratsioonidel kajastatud kauba väärtuse. Kuna ei ole

võimalik tuvastada, millisest impordipartiist oli kaup müüdud, võttis MTA ühikuhinna aluseks

keskmise ühikuhinna. MTA ei vaidlusta asjaolu, et kaebaja on Scand Oil Trade OÜ-le müünud

100 900 kg gaasikondensaati, mistõttu luges MTA kauba müügi summas 42 985 eurot

deklareerituks KMD-l.

3. Ecodiesel OÜ esitas 11.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 10.10.2019

maksuotsuse nr 12.2-3/044225-32 tühistamiseks või alternatiivselt MTA kohustamiseks anda

haldusakt MTA 10.10.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/044225-32 määratud käibemaksusummalt

perioodil 11.02.2019–31.07.2019 arvestatud intressi kustutamiseks mõistliku menetlusaja

ületamise tõttu.

Maksusumma määramisel ei ole tuginetud KMS §-le 29. Seepärast ei ole selge, kuidas ja

millisel seaduslikul alusel kujunesid maksuotsuse resolutiivosas märgitud maksusummad.

Vastustaja ei ole põhjendanud, miks pidi kaebaja müüma gaasikondensaati müügi eest raha

saamata olukorras, kus kauba eest on tasutud raske kütteõli aktsiis ning haldusasjas nr 3-19-

1131 on pooleli kaubaga seotud kohtuvaidlus. Kogu riikliku järelevalve aja (16.08.2017–

15.05.2019) oli kaup vastustaja järelevalve all. Vastustajale on esitatud dokumendid, mille

kohaselt on kaup olemas ja seda ei ole müüdud. Vastustaja tuvastas riikliku järelevalve käigus

29.11.2017 mahutis A10 vedeliku ja 20.02.2019 mahutites A20, A21, A22 ja A23 vedeliku ning

need pärinevad 2017. a-l imporditud gaasikondensaadist.

MTA 29.11.2017 protokolli kohaselt võeti mahutist A10 proovid ja teostati mõõtmine ning

pandi peale tõkendid. Vastustaja aktsepteeris kaebaja andmeid imporditud gaasikondensaadilt

aktsiisi tasumise kohta ja lubas seda korduvalt pumbata mahutist A10 katlaruumi mahutisse.

Maksuotsuses aga väidetakse, et imporditud kaup on müüdud 2018. a mais.

Puudub vaidlus, et kaebajale ei ole väidetavalt müüdud kauba eest tasutud. Ei ole usutav, et

kauba eest tasuti varjatult. Kaebaja taotles 31.05.2019 kontrolliaktile vastuväiteid esitades, et

kohaldataks käibemaksudirektiivi art 90 lg-t 1 otse ning maksuhaldur vähendaks maksustatavat

käivet 611 127,93 euro võrra. Vastustaja on taotluse jätnud õigusvastaselt rahuldamata.

Riigikohus on direktiivi otsekohaldatavusele oma varasemates lahendites viidanud. Kui

vastustaja seisukohad kauba puudujäägist jäävad kehtima, on kaebajal õigus vähendada käibe

maksustatavat väärtust. MTA ning Rahandusministeeriumi KMS § 29 lg 7 rakendamise

praktika, millega keelatakse käibemaksuga maksustatava summa korrigeerimine kauba või

teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise korral, on vastuolus direktiivi art-ga 90. KMS

§ 27 lg 7 kolmas lause on vastuolus direktiivi art-ga 90. Asjaolu, et arvet ei ole väljastatud, ei

välista art 90 kohaldatavust, sest säte ei näe tingimusena ette arve väljastamist.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 94 näeb ette võimaluse maksusumma määramiseks ka

hindamise teel. Maksukohustust vähendavate asjaoludega arvestamata jätmisega on vastustaja

rikkunud uurimiskohustust.

Kuna vastustaja on määranud käibemaksu kaubatarnelt, mitte aga piiranud sellelt kaubalt

käibemaksu mahaarvamist, siis tuleb maksuotsus ebaõige käibemaksu määramise tõttu

tühistada.

Kaebaja on põhjendatult rakendanud kauba ühendusesisesele võõrandamisele käibemaksu 0%.

Maksuotsuses ei välistata kauba müüki, vaid leitakse, et ostjaks ei olnud SIA G-Logistic.

3-19-2100

4(16)

Vastustaja ühestki tõendist ei nähtu, et maksuvabastusest keeldumine põhineks tuvastatud

pettusel. Müügiarved SIA-le G-Logistic ei ole vormistatud tagantjärele. MTA ei tuvastanud, et

arvete väljastamisel oleks oluliselt rikutud vorminõudeid. Nii arved kui CMR-d võimaldavad

tuvastada kauba kogused, veo ja kättetoimetamise. Kaebaja ei ole esitanud vastuolulist infot

SIA-le G-Logistic väljastatud müügiarvete tasumise kohta, kuna arved tasuti ülekandega

kaebaja kontole. Vedajad on kinnitanud vedude toimumist ning täidetud on eeldus, et kaubad

on piiri ületanud. Seega on tõendatud kauba toimetamine Lätti.

Ebaõige on väide, et parafiini tootmist ei ole toimunud. Kaebaja esitas tõendina C

eksperdiarvamuse. Ekspert tõendab, et 05.06.2017 võeti MTA poolt proov parafiini

tootmismahutist, kus oli toode, milles parafiinisisaldus oli suurenenud. Seega oli parafiini

tootmine võimalik. Kaebaja poolt rakendatav tehnoloogia võimaldas parafiini tootmist viisil,

mis suurendas gaasikondensaadis parafiini sisaldust. Kaebajal olid selleks vajalikud seadmed.

Maksuhaldur ei ole ekspertiisi tellinud ega kaebaja väiteid kontrollinud. Samuti ei ole

maksumenetluses viidud läbi vaatlust, et kontrollida parafiini tootmise väite paikapidavust.

Põhjendamatu on maksuhalduri väide, mille kohaselt ei ole SIA G-Logistic poolt toimunud

kauba edasimüüki Scand Oil Trade OÜ-le.

Kaebaja hoidis kaupa ettevõttesiseselt Moe mahutipargis. Kaebaja teatas 09.03.2018 e-kirjaga,

et tema laos on seisuga 09.03.2018 gaasikondensaati 875 684 kg, st 1 006 521 liitrit ja ülejäänud

kogus kasutati enda tarbeks. Nimetatud tõend on kooskõlas kaebaja laoarvestusega. MTA pole

kontrollinud, milline oli kauba seis kaebaja laoarvestuse järgi ning jääb arusaamatuks, kuidas

NCC poolne laoarvestus tõendab kauba puudumist. Alusetu on MTA väide, et puuduvad

saatelehed kauba liikumise kohta Moe mahutiparki ja tagasi. Kaebajal puudus vajadus

saatelehtede vormistamise järele, sest kaup liikus kaebaja ladude vahel. Maksuhaldur leiab

põhjendamatult, et kaebaja töötaja D hiljem antud ütlused kauba veo kohta Moe mahutiparki ei

ole usaldusväärsed. Samuti on alusetu väide, et saatelehtedel kajastatud veok 319 MKB ei olnud

töökorras.

Gaasikondensaadist naftatoodete segu tootmine on tõendatud. Kaebaja raamatupidamises on

segamise kohta kanne 292 (kogus 55 000 kg) ja see kajastab gaasikondensaati, mis jäi järele

pärast parafiini eemaldamist ja väävli lisamist. Saadud kauba kohta on IsoTech OÜ teinud

10.08.2017 katseprotokolli nr QAR1017-PO801. Laoliikumine tõendab kauba vähenemist.

Segamise tulemusel tekkinud kaup võõrandati. Naftatoodete segu tootmine toimus aktsiisilaos,

st MTA järelevalve all. Kaebaja on väitnud 15.11.2018, et baasõli tootmisel on kasutatud 250

000 kg gaasikondensaati. Gaasikondensaadi segamise kohta baasõliga on raamatupidamises

operatsioon 74. Kauba kohta on IsoTech OÜ teinud katseprotokolli 17.02.2018 nr QAR1718-

P0201. Baasõli kogust NCC laoarvestuses on kajastatud valesti. Kaebaja ei saa vastutada teise

isiku laoarvestuses kajastatud andmete õigsuse eest.

Gaasikondensaadi tagasiliikumine NCC lattu on toimunud. Kaebaja on tegelenud kauba

omaduste muutmise ja regenereerimisega, millest oli tingitud ka kauba ümberpaigutamine enda

mahutisse. Modifitseerimine seisnes eelkõige hangumispunkti vähendamises. Seejärel viidi

kaup Moe mahutipargi maa-alusesse mahutisse.

Gaasikondensaadi kütmiseks kasutamine on tõendatud. Gaasikondensaati sai kütmiseks

kasutada, sest kaebaja muutis selle näitajaid ja kaubalt on aktsiis makstud. Kaebaja polnud sel

perioodil mingit muud kütteainet soetanud. Kütmine on tavapärane majandustegevuse osa.

Vastustaja pole tõendanud väidet, et katel ei töötanud.

Tõendamata on vastustaja väide, et mais 2017 ringlusse imporditud kaup oli kaebaja poolt edasi

müüdud ning ostjaks oli tundmatu kolmas isik. 14.05.2018 vaatluse käigus tuvastati NCC

laomahutis nr 7 182 601 kg vedelikku, mis dokumentide kohaselt oli kaebajale kuuluv raske

3-19-2100

5(16)

kütteõli (KN koodiga 2710 19 64). Kaebaja on selgitanud, et see on gaasikondensaadi

modifitseerimise tulemusena tekkinud kaup ja esitanud tõendina eksperdiarvamuse.

Tõendamata on, et kaebaja ja NCC ladudes tuvastatud vedelik ei ole mais 2017 imporditud

gaasikondensaat.

Kaebajal polnud võimalik saada mingit maksueelist. Kaebaja pole käibemaksu maha arvanud.

Maksuotsuse tegemise seisuga oli kaup osaliselt alles, v.a see, mis müüdi SIA-le G-Logistic ja

Scand Oil Trade OÜ-le, ning seda kasutati kütmiseks ja aktsiisilaos segamiseks teiste ainetega.

Kaebaja esitatud raamatupidamise arvestus kinnitab raske kütteõli koguse vähenemist (müük

Eesti Diisel AS-le). Kaebaja pole Eesti Diisel AS-le müüdud vedelat põlevainet soetanud.

Kaebaja poolt esitatud raamatupidamisandmete väljatrükk ja Eesti Diisel AS-le väljastatud

arved tõendavad kauba, mis algselt oli gaasikondensaat, tegelikku müüki koguses 493 728 liitrit

ja selle tulemusel maksustatava käibe tekkimist ja käibemaksu tasumist.

4. MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja ei ole maksumenetluse läbiviimisel ületanud mõistlikku menetlusaega. Arvestades

menetluse keerukust ja mahtu, on põhjendatud selle kestus 447 päeva. Maksumenetlus ei ole

põhjendamatult seisnud.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et gaasikondensaat on müüdud Eestis ja sellest on

tekkinud 20% määraga maksustatav käive. Maksuotsuses ei ole küll selgitatud, milles seisneb

maksupettus, kuid maksumenetluses tuvastatud asjaolud ja järeldused viitavad sellele, et

tehingut SIA-ga G-Logistic ei toimunud. Kaebaja müüs gaasikondensaadi edasi tundmatule

kolmandale isikule ning jättis edasimüügi 20% määraga maksustatava käibena teadlikult

kajastamata. SIA-ga G-Logistic tehingu näol on tegemist näiliku tehinguga, millega kaebaja

soovis varjata kauba müüki tundmatule kolmandale isikule (MKS § 83 lg 4). Seega saavutas

kaebaja maksueelise – siseriikliku müügi varjamise tõttu hoidus 20% määraga käibemaksu

tasumisest.

MTA avastas 29.11.2019 kaebaja laos mahutis A10 kütuse. Kütuseproovi analüüsimisel selgus,

et tegemist on raske kütteõliga KN koodiga 27101964. Kui võrrelda Eesti Keskkonnauuringute

Keskuse (EKUK) 20.12.2017 analüüsiakti KT17000334 ja 12.06.2017 akti omavahel, siis

tuvastatakse ilmne erinevus kütuste vahel vaatamata identsele KN-le. Nimetatu viitab selle, et

mahutis A10 tuvastatud kütuse näol ei ole tegemist sama kütusega, mis avastati NCC laos

05.06.2017.

MKS 4. ptk-s sätestatud regulatsioon ei ole kohaldatav (MKS § 16812). Kaebaja suhtes alustati

maksumenetlust 2018. a-l, kaebaja viidatud regulatsioon hakkas aga kehtima 01.01.2019. MTA

on täitnud uurimiskohustust ning andnud kaebajale mitmetel kordadel võimaluse arvamuse

avaldamiseks ja tõendite esitamiseks.

Vastustaja ei nõustu, et 09.03.2018 oli kaebaja laos gaasikondensaati 875 684 kg.

Maksumenetluses leidis tõendamist, et 29.11.2017 seisuga ei olnud NCC laos gaasikondensaati

üldse ning sama kuupäeva seisuga jäi gaasikondensaati kaebaja lattu 178 258 kg.

Seoses kaebaja väitega, et KMS § 29 lg 7 on vastuolus käibemaksudirektiivi art 90 lg-ga 1, jääb

vastustaja maksuotsuse p-s 3.4 toodud seisukoha juurde.

Maksupettuse puhul on loogiline, et raha laekumist ei näidata. Kuivõrd on tuvastatud, et

kaebajal soetatud kaupa enam alles ei ole, saab seda pidada ostjale lähetatuks või kättesaadavaks

tehtuks ning makse laekumist pole vaja hinnata.

3-19-2100

6(16)

Müüki SIA-le G-Logistic ei ole toimunud. 05.06.2017 riikliku järelevalve teostamise hetkel ei

olnud kauba müügiarveid veel vormistatud. Arvete kiire tagantjärele vormistamine viitab

sellele, et kaupa ei ole müüdud. Kaebaja on esitanud vastuolulist infot seoses SIA G-Logistic

arvete tasumisega. O ei juhtinud SIA G-Logistic majandustegevust.

Maksumenetluses on leidnud tõendamist, et Moe tankla näol on tegemist mahajäetud

territooriumiga, kus ei saanud mingit kütuse käitlemisega seotud tegevust toimuda. D väitis, et

Moe tankla oli suletud ja maja on nii väljast kui seest katki ning territooriumil puudub valve.

MTA on vaatluse käigus teinud tankla territooriumil fotod, mis kinnitavad, et territooriumil ei

saanud toimuda kütuse hoiustamist. Kaebaja peab tõendama mahuti kasutamise võimalust

kütuse hoiustamiseks. Seejuures ei oma kaebaja infot mahuti mahutavuse kohta.

Kaebajal puuduvad dokumentaalsed tõendid kauba liikumise kohta Moe mahutipargi ja teiste

kaebaja ladude vahel (Ecodiesel OÜ ja NCC). VKS ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 172 näevad

ette kohustuse vormistada saatelehed kütuste vedude puhul. Kaebaja varasem tavapärane

käitumine on olnud, et vormistatakse saatelehed ka kütuse liikumise puhul kaebaja ladude

vahel.

Gaasikondensaadist ei ole naftatoodete segu toodetud. Ainult raamatupidamislike kannetega või

gaasikondensaadiga seostamata saatelehtedega ei ole võimalik tuvastada toimingute reaalset

tegemist. Kaebaja ei selgitanud, kuidas tema poolt maksumenetluses esitatud tõendeid saab

seostada väidetava naftatoodete segude tootmisega gaasikondensaadist. Samuti ei ole kaebaja

esitanud tõendeid tootmisprotsessi kirjeldusest.

Kaebaja väide seoses asjaoluga, et NCC laoaruandes märgitud baasõli koguse erinevus IsoTech

OÜ kogustega tekkis erinevate temperatuuride pärast, ei ole asjakohane. Kauba kogus sõltub

tõesti kauba tihedusest teatud temperatuuri juures, kuid kaebaja argument kauba temperatuuri

kohta ei oma tähtsust, kui NCC laoaruandes on tihedus eraldi välja toodud. Ka väidetava baasõli

tootmise kohta puudub dokumentatsioon ning kaebaja väited jäävad paljasõnaliseks.

Gaasikondensaati ei ole kasutatud kütmiseks. Maksuhaldur on toonud välja märkimisväärsed

ebakõlad maksukohustuslase seletustes.

5. Tallinna Halduskohus jättis 08.12.2020 otsusega rahuldamata MTA taotluse võtta asja

materjalide juurde SCAC päring koos Läti maksuhalduri vastusega ning päringu tõlge, jättis

kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Maksuhaldur on kontrolliaktis arusaadavalt põhjendanud, miks kaebaja poolt kaubaga seotud

toimingute kohta esitatud informatsioon ei tõenda, et kaebaja on teinud toiminguid sama

kaubaga, mis imporditi 2017. a mais. Kuivõrd kontrolliaktis on tuvastatud, et kaebajal ei ole

soetatud kaupa alles, siis saab seda pidada ostjale lähetatuks või kättesaadavaks tehtuks KMS §

11 lg 1 p 1 mõistes. Maksuotsuse ja kontrolliakti põhjal on tuvastatav, milles seisneb

maksupettus – tehinguid SIA-ga G-Logistic ei ole toimunud ning arvestades asjaoluga, et

maksuhaldur tuvastas, et gaasikondensaati kaebaja valduses ei ole, müüs kaebaja selle edasi

tundmatule kolmandale isikule, jättes edasimüügi 20% määraga käibes teadlikult kajastamata.

Maksuhaldur on selgitanud, et riikliku järelevalve käigus kaebaja valduses avastatud kütus ei

ole sama kütus, mis imporditi 2017. a mais. SIA-ga G-Logistic tehtud tehing on näilik ning

tehinguga soovis kaebaja varjata kauba müüki tundmatule kolmandale isikule (MKS § 83 lg 4).

Maksuhalduri seisukoht on arusaadav ning põhjendamiskohustust ei ole rikutud.

Maksuotsus ei ole vastuolus riikliku järelevalve käigus tuvastatud asjaoludega. Asjaolu, et

mahutist A10 võeti proovid ning pandi 29.11.2017 peale tõkendid, millest tulenevalt toimusid

järgnevad toimingud mahutist võetud kütusega üksnes MTA ametnike juuresolekul, ei tähenda

3-19-2100

7(16)

seda, et MTA oleks aktsepteerinud, et mahutis olnud kütuse näol on tegemist mais 2017

imporditud kütusega. Maksuhaldur on põhjendatult toonud välja võrdluse 29.11.2019 mahutist

A10 võetud kütuseproovide (MTA lisa 30) ning 18.09.2017 NCC mahutist nr 7 võetud ning

kaebaja väidete kohaselt mahutisse A10 jõudnud proovide vahel (kaebuse lisa 2). Maksuhaldur

tuvastas, et kütuste vahel esineb erinevus, mis viitab, et tegemist ei ole sama kütusega.

Maksuhaldur on kaebaja poolt maksumenetluses esitatud selgitusi ja tõendeid põhjalikult

analüüsinud kontrolliakti p 1.1.2.3 alap-s c. Mahutis A10 olnud kütus ei olnud sarnane ka

05.06.2017 tuvastatud kütusega. Asjaolu, et EKUK tuvastas 12.06.2017 akti nr KT1700166

alusel NCC laos mahutis nr 1 olnud kauba omadused, ei tähenda, et 29.11.2017 mahutist A10

avastatud kauba puhul on tegemist 2017 imporditud kütusega.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et käibemaksudirektiivi art 90 lg 2 on otsekohaldatav. Eesti ei ole

siseriiklikult kehtestanud käibemaksudirektiivi art 90 lg 1 kohast õigust ehk on teinud lõikes 2

nimetatud erandi, st ei ole võimaldanud maksustatavat käivet täieliku või osalise mittetasumise

korral vähendada. Seega puudub kaebajal õigus maksustatavat käivet vähendada ning

maksuhaldur on kaebaja sellekohase taotluse jätnud õigesti rahuldamata.

Maksuhaldur on kontrolliakti p-s 1.1.2.2.1 ja maksuotsuse p-s 2.1.2.2 seadnud kahtluse alla 185

535 kg gaasikondensaadi müügi SIA-le G-Logistic. Kohus leiab, et toote võõrandamine ja

sellest parafiini tootmine ei ole tõendatud. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile kauba veo kohta

CMR-d, mis on koostatud juunis 2017. Kauba kohta on koostatud arved mais 2017.

Maksutoimikus on kaebaja juhatuse liikme 05.06.2017 e-kiri raamatupidajale (MTA lisa 104),

milles kaebaja palub koostada kauba kohta tagantjärele arved mai 2017 kuupäevadega. Seega

ei olnud 05.06.2017, mil teostati riiklikku järelevalvet, arveid veel olemas. Arvete tagantjärele

vormistamine pärast riikliku järelevalve alustamist viitab kaebaja soovile leida usutav selgitus

asjaolule, et 05.06.2017 tuvastati kauba puudujääk kokku 268 851 kg. Arvete ja CMR-de

võrdlusest nähtub, et SIA-le G-Logistic on tarnitud kaupa 39 150 euro väärtuses vähem, kui on

kajastatud arvetel ning mis on tasutud. Arvete alusel müüdi 268 000 liitrit ning CMR-de alusel

vaid 210 000 liitrit. SIA G-Logistic esindaja küll kinnitas, et tegi nimetatud summa osas

ettemaksu, kuid kaupa reaalselt rohkem ei tarnitud. Kaebaja tagastas enam tasutud summa

20.02.2018–10.05.2018. Asjaolu, et kauba eest on tasutud ning SIA G-Logistic esindaja

kinnitab tehingu tegemist, ei tähenda, et tehing on tehtud. Maksupettuste puhul on tavapärane,

et arved tasutakse ning tehingu mõlemad pooled kinnitavad tehingu toimumist. Kui SIA-le G-

Logistic ka oleks müüdud kaupa CMR-del näidatud mahus, ei ole kaebaja esitanud ühtegi

selgitust, milleks kasutati 05.06.2017 seisuga kaupa kokku 58 851 liitrit (268 851 – 210 000).

Siinjuures on ka oluline, et SIA G-Logistic juhatuse liige ei juhtinud tegelikkuses äriühingu

majandustegevust ning nii juhatuse liige O kui ka volitatud esindaja S on andnud

maksumenetluses vastuolulisi ütlusi tehingute toimumise kohta (MTA lisad 153 ja 154), sh

kauba väidetavale ostjale üleandmise asjaolude kohta. S väitis ning CMR-d näitavad, et kaup

müüdi Scand Oil Trade OÜ-le Ogre naftabaasi territooriumil ning kaupa mahutites ei

hoiustatud. Kauba üleandmine toimus autost autosse (MTA lisa 153). O selgitas aga, et kauba

üleandmine toimus ka NCC laos. Seega on isikute ütlustes tehingute detailide osas olulised

vastuolud, mis viitab, et isikud ei ole tehingute tegemisel ise osalenud, vaid saanud teavet

tehingute kohta mõnelt teiselt isikult. Eeltoodud asjaolud kogumis viitavad pigem, et tehinguid

ei toimunud. Kaebaja ei ole maksuhalduri järeldusi ümber lükanud.

Maksumenetluses kogutud teave viitab asjaolule, et kauba transporti SIA-le G-Logistic ei ole

toimunud. Kohus nõustub kontrolliakti p 1.1.2.2.1 alap-s d ja maksuotsuse p-s 3.5 toodud

põhjenduste ja analüüsiga ega korda seda üle. Väidetavaks kauba vastuvõtu kohaks märgitud

Lätis olev Ogre naftabaas ei ole toimiv kütuseterminal. Asjaolu, et vedusid väidetavalt

teostanud autojuhid nimetatud asjaolu ei maininud ega mäletanud, viitab sellele, et nad ei ole

konkreetses naftabaasis käinud. Parafiini veo kohaks märgitud Moe mahutipargi puhul on

3-19-2100

8(16)

tegemist lagunenud objektiga, mille seisukorra tuvastas maksuhaldur 08.10.2018 vaatluse

käigus. Samuti selgitas D, et Moe tankla on suletud ning nii väljast kui seest katki ning

territooriumil puudus valve. Sellises seisukorras oleva ning ilma igasuguse valveta tankla

territooriumil kütuse hoiustamine ei ole eluliselt usutav. Vedusid väidetavalt teostanud isikute

selgitused kauba peale laadimise koha kohta on vastuolulised ning viitavad sellele, et veetud ei

ole mais 2017 imporditud kaupa. Piiriületustega on tuvastatud, et väidetavale vedajale kuulunud

autodega on piiriületusi toimunud, kuid nimetatu ei kinnita eelpool analüüsitud vastuolulise

teabe põhjal seda, et veetud on kaebaja poolt näidatud kaupa. Dokumentides esinevad vastuolud

ja vead on niivõrd olulised, et seavad kahtluse alla tehingute toimumise kaebaja ja SIA G-

Logistic vahel.

Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et parafiini tootmist ei ole toimunud. Raske kütteõli

paiknemine mahutis on tuvastatud EKUK 12.06.2017 analüüsiakti nr KT17000175 järgi.

Kaebaja esitatud eksperdiarvamuse p-st 4 järeldub vaid, et algne toode on ümber töödeldud

kõrgema parafiinisisaldusega tooteks, mida on kirjeldatud analüüsiaktis nr KT17000175.

Kaebaja poolt rakendatud tehnoloogia võis küll suurendada gaasikondensaadis parafiini

sisaldust, kuid nimetatu ei tähenda, et kaebaja töötles mais 2017 imporditud toodet. Pole oluline,

kui suur on parafiini sisaldus vedelikus, vaid asjaolu, et mahutis ei asunud parafiin, vaid raske

kütteõli koodiga 2710 19 64. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla EKUK analüüsiaktis toodud

soovituslikku kaubakoodi.

Eelnevast tulenevalt on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebaja on perioodil mai 2017 alusetult

kajastanud 0% määraga maksustatava käibena gaasikondensaadi müüki SIA-le G-Logistic

kontrolliakti p-s 1.1.2.2.1.1 nimetatud arvete alusel. Seega oli seisuga 05.06.2017 puudu 268

851 kg kütust.

Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et kauba hoiustamist Moe mahutipargis ei ole toimunud.

MTA on 05.02.2018 e-kirjas (MTA lisa 119) küsinud kaebajalt teavet augustis 2017 NCC

arvestuse kohaselt kaebaja laost 847 508 kg ja septembris–oktoobris 480 000 kg raske kütteõli

väljaveo kohta. Kaebajal paluti esitada saatelehed. Kaebaja edastas 06.03.2018 dokumendid

(MTA lisa 220), mis ei tõendanud aga seda, et mais 2017 imporditud kaupa oleks hoitud Moe

mahutipargis. 09.03.2018 on kaebaja e-kirjaga informeerinud MTA-d sellest, et tema laos on

seisuga 09.03.2018 gaasikondensaati 875 684 kg, st ca 1 006 521 liitrit ning ülejäänud kogus

on kasutatud kaebaja enda tarbeks (MTA lisa 123). MTA ei tuvastanud väidetud kauba

olemasolu. Puuduvad mistahes dokumentaalsed tõendid kauba liikumise kohta Moe

mahutiparki ja sealt tagasi kaebaja või NCC lattu. Vastavat asjaolu ei ole ümber lükanud ka

kaebaja, väites kaebuses hoopis, et saatelehtede vormistamine ei ole nõutav. Isegi kui jaatada

kaebaja seisukoha õigsust, võtab selliselt käituv isik endale põhjendamatu riski, et kahtluste

tekkimisel ei ole kaupade vedu nõuetekohaste dokumentide puudumisel võimalik tõendada.

Kaupade vedu puudutavate dokumentide puudumine koosmõjus asjaoluga, et kaebaja ei

maininud 05.06.2017 kaupade vedu Moe mahutiparki, viitab sellele, et vedu tegelikkuses ei

toimunud. Kaebaja mainis Moe mahutiparki alles 25.06.2018 kohtumise järgselt. Samuti on

maksuhaldur õigesti hinnanud D ütlusi seonduvalt väidetava kütuse veoga Moe mahutiparki.

Olukorras, kus isik annab 05.06.2017 ütlusi selle kohta, et ei tea midagi parafiini tootmisest

ning selle veost (MTA lisa 95), kuid korrigeerib oma ütlusi enam kui aasta hiljem, muudab isiku

hilisemad ütlused ebausaldusväärseks. Esmased ütlused 05.06.2017 on võetud 10 päeva pärast

viimast väidetavat parafiini tootmist (26.05.2017). Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et Moe

mahutipark ning väidetav veok, millega vedusid teostati, ei ole töökorras. Kohus nõustub

kontrolliakti p 1.1.2.2.1.3 alap-des d ja f toodud põhjendustega neid kordamata. Kaebaja väiteid

ei tõenda ka kaebaja poolt maksumenetluse käigus esitatud tankla rekonstrueerimisprojekt

(MTA lisa 110). Projekt on koostatud 1999. a-l ega saa kajastada olukorda 2017. a-l. Samuti ei

nähtu projektilt mahutite suurused, sh tuletõrjemahuti suurus. Kuivõrd MTA tuvastas, et

3-19-2100

9(16)

29.11.2017 seisuga oli NCC laos gaasikondensaadi jääk 0 ning kaebaja laos oli kaupa 169 602

kg, siis pidi 1 395 970 kg kütust olema Moe mahutipargis. Maksumenetluses on õigesti

tuvastatud, et kütust Moe mahutipargis ei asunud ning kaebaja ei ole kaupa nimetatud asukohas

hoiustanud.

Maksuhaldur on kontrolliakti p 1.1.2.2.3.2 alap-s d selgitanud, et puuduvad tõendid selle kohta,

et IsoTech OÜ 10.08.2017 katseprotokollis nr QAR1017-P081 analüüsitud kaup ja mais 2017

imporditud gaasikondensaat on omavahel seotud. Proov viidi laborisse, mistõttu ei ole

tuvastatav, millisest kaubast proov võeti. Maksuhaldur on kontrolliakti p 1.1.2.2.3.2 alap-des b

ja c viidanud põhjendatult asjaolule, et kaebaja selgitused ja dokumendid väidetud kauba

laoliikumise kohta on olnud ajas muutuvad ning puudulikud ning tõendid naftatoodete segu

tootmise kohta mais 2017 imporditud kaubast puuduvad hoopis. Maksuhaldur on välja toonud,

et nimetatud kaubapartii kohta esitatud katseprotokoll nr QAR1017-P0801 ei tõenda, et

katseprotokollis kajastatud kaup oli toodetud mais 2017 imporditud gaasikondensaadist.

Asjaolu, et kaebaja aktsiisilaos oli olemas mingi kaup, mida aktsiisilaos tootmiseks kasutada,

ei tähenda, et see kaup oli ilmtingimata mais 2017 imporditud kaup.

Kaebaja väidab, et baasõli tootmiseks kasutati 250 000 kg gaasikondensaati ja Valgevenest

imporditud baasõli. Segamise kohta on raamatupidamise arvestuses tehtud kanne nr 74 ning

saadud kauba kohta on IsoTech OÜ koostanud 17.02.2018 katseprotokolli nr QAR1718-P0201.

Kohus nõustub kontrolliakti p 1.1.2.3 alap-s a toodud järeldusega, et konto nr 41.1 liikumised

(milles sisaldub ka kanne 74) ei tõenda kaebaja väiteid. Maksuhaldur on kaebaja dokumenti

ning sellel kajastuvaid kandeid põhjalikult analüüsinud ning toonud välja argumendid, miks

laoliikumise kanne ei tõenda toiminguid mais 2017 imporditud kaubaga. Seega on vastava

dokumendiga maksumenetluses arvestatud. Kaebaja esitatud andmed laoliikumise kohta on

olnud vastuolulised ja ajas muutuvad. Operatsioon 74, mis kajastub konto nr 41.1 kaardil, ei

sisalda üldse kaupade segamise protsessi, vaid üksnes raske kütteõli liikumist. Kaebaja ei ole

esitanud tõendeid, kui palju kasutati tootmises baasõli ja kui suur oli valmistoodangu kogus.

Seega ei tõenda ainuüksi konto kaardil kajastatud operatsioon 74 kaebaja väidet, et

gaasikondensaati kasutades toimus baasõli tootmine. Valgevenest 19.01.2018 ja 22.01.2018

imporditud baasõli/mineraalõli kasutamise vastuväitele on maksuhaldur vastanud maksuotsuse

p-s 3.10.2. Puudub vaidlus, et NCC peab laoarvestust kilogrammide alusel ning tihedus

mõõdetakse 15 kraadi juures. Maksuhaldur on maksuotsuse p-s 3.10.4 esitanud tabeli kujul

usutava analüüsi, millest tulenevalt maksuhaldur leiab, et kuna puuduvad tõendid, et baasõli

tihedus oli suurem kui 1000, siis ei saanud NCC laoarvestusse kantud kaup olla baasõli, mis oli

kajastatud IsoTech OÜ katseprotokollis (974,3 kg/m3) ja Saybolt Eesti AS katseprotokollis

(979,3 kg/m3). Seega on vastustaja usutavalt põhjendanud, miks NCC laoarvestuses esitatud

andmed ei ole õiged. Arvestades kõiki maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis, ei ole

tõendamist leidnud kaebaja väide gaasikondensaadist baasõli tootmise kohta.

Kaebaja väited gaasikondensaadi ladude vahelise liikumise kohta ei ole usutavad. Maksuhaldur

on kaebaja poolt esitatud kaupade liikumised ladude vahel toonud välja kontrolliakti p-s

1.1.2.2.5.2 näidatud tabelis ja kaebaja väiteid põhjalikult analüüsinud. Kohus nõustub

kontrolliaktis ning maksuotsuse p-s 3.11 toodud analüüsiga seda kordamata. Kaebaja väited

kauba modifitseerimise ja soojendamise kohta seonduvad kauba väidetava toimetamisega Moe

mahutiparki. Kohus on leidnud, et kauba toimetamine Moe mahutiparki ei ole usutav.

Maksuhaldur on põhjendatult seadnud kahtluse alla, et NCC lattu tuli sisse 665 674 kg rasket

kütteõli (kaebaja 09.03.2018 selgitused). Saatelehtede kohaselt on viidatud kaup peale laaditud

kaebaja laos, kus reaalselt ei olnud võimalik sellist kogust kütust ladustadagi (kontrolliakti p

1.1.2.2.4.2 alap c). Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et kauba pidev

liikumine erinevate ladude vahel peab olema põhjendatud.

3-19-2100

10(16)

Kaebaja on 21.05.2018 ja hilisemates seletustes väitnud, et kasutas suurema osa nimetatud

kuupäeva seisuga puudu olevast 400 000 kg-st gaasikondensaadist oma kateldes kütmiseks.

MTA on kontrolliakti p-s 1.1.2.2.6.2 toonud välja mitmed vastuolud kaebaja ütluste ja esitatud

dokumentide vahel. Muu hulgas on omavahel vastuolus kaebaja väited kuu keskmise kütuse

kulu osas. Kaebaja on väitnud, et kasutas kütmiseks ca 11 kuu jooksul ca 321 000 liitrit kütust.

Samas kandis kaebaja raamatupidamises 31.12.2017 ja 31.03.2018 maha üksnes 28 000 liitrit

kütust, st kaebaja väidete kohaselt ühe kuu keskmise kütuse kulu määras. Ka kaebaja 2017. a

majandusaasta aruanne ei näita kütuse kulu kaebaja poolt väidetavas määras. Keskkonnaametile

esitatud 2017. a aruande kohaselt on kateldes kasutatud vaid 22 096 liitrit diislikütust. Samuti

on maksuhaldur seadnud kontrolliaktis põhjendatult kahtluse alla kaebaja poolt väidetava

kütuse kasutusviisi majandusliku otstarbekuse. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset

tõendit, et ta kasutas kateldes kütmiseks üle 300 t kütust. Eeltoodust tulenevalt nõustus kohus,

et maksumenetluses ei leidnud tõendamist, et mais 2017 imporditud gaasikondensaati oleks

kasutatud katlaruumides kütmiseks.

Kuivõrd maksumenetluses ei leidnud tuvastamist mais 2017 imporditud gaasikondensaadi

kasutamine kaebaja poolt näidatud viisil, on kaup edasi müüdud tundmatule kolmandale isikule.

Ostja isikut maksumenetluses tuvastada ei õnnestunud, v.a 100 900 kg müük Scand Oil Trade

OÜ-le. Ülejäänud kütuse osas on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et ostjaks on tundmatu

kolmas isik. Kaebaja on perioodil mai 2017 alusetult kajastanud 0% määraga maksustatava

käibena gaasikondensaadi müüki SIA-le G-Logistic kontrolliakti p-s 1.1.2.2.1.1 nimetatud

arvete alusel ning jätnud kajastamata 20% määraga maksustatava käibena gaasikondensaadi

edasimüügi summas 613 127,93 eurot. Kaupade ühendusesisest võõrandamist KMS § 15 lg 3 p

2 järgi pole toimunud, seega pole toimunud ka ühendusesisest käivet KMS § 7 lg 1 p 1

tähenduses. Kuna kontrolli käigus ei leidnud tõendamist kauba müük 0% käibemaksu määraga

ja kauba toimetamine Eestist välja, kuid tuvastatud on, et kaup liikus kaebaja laost välja ning

selle eest on tasutud, on mais 2017 vormistatud müük SIA-le G-Logistic maksustatud

põhjendatult KMS § 15 lg 1 järgi 20% käibemaksu määraga. Kuna juunis 2017 oli tuvastatud 1

296 721 kg gaasikondensaati, millest novembris oli järel vaid 169 000 kg ning 21.05.2018

puudus kaebajal mais 2017 imporditud gaasikondensaat, on maksuhaldur õigesti lugenud

nimetatud kauba võõrandatuks. Kuivõrd puuduvad andmed, kellele ja mis hinnaga kaup

võõrandati (v.a tehing Scand Oil Trade OÜ-ga), siis leidis maksuhaldur põhjendatult, et kaup

on võõrandatud tundmatule kolmandale isikule.

Maksuhaldur on mõistliku menetlusajaga seonduvat käsitlenud 17.10.2019 otsuses, milles

leidis, et perioodi 01.08.2019–10.10.2019 eest arvestatud intressid tuleb kustutada mõistliku

menetlusaja ületamise tõttu. Maksuhaldur leidis, et olukorras, kus menetluses tähtsust omavad

tõendid olid kogutud, ei saanud seisukoha kujundamine võtta enam kui 30 päeva ning

maksumenetlus oleks võinud lõppeda 31.07.2019. Analüüsides kohtumenetluses vastustajalt

välja nõutud maksumenetluse logiraamatut, ei tuvastanud kohus maksuaudiitori tegevuses

kaebaja poolt viidatud perioodi osas põhjendamatut viivitamist. Maksuhaldur on kaebaja poolt

taotletud perioodil kogunud aktiivselt teavet kolmandatelt isikutelt ning koostanud kontrolliakti

projekti. Kaebaja on nimetatud dokumendiga tutvunud ega ole välja toonud ühtegi konkreetset

etteheidet. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja taotlus kohustada maksuhaldurit

kustutama intressid perioodi eest, mis ei ole hõlmatud 17.10.2019 otsuses toodud perioodiga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Ecodiesel OÜ palub 07.01.2021 apellatsioonkaebuses (täiendatud 29.09.2021) tühistada

Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning

mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud.

3-19-2100

11(16)

Halduskohus on ebaõigesti väitnud, et vaidlust ei ole selles, et EKUK poolt 05.06.2017 võetud

proovide analüüsimisel tuvastati, et gaasikondensaadi asemel oli tegemist raske kütteõliga.

Gaasikondensaadi ümberklassifitseerimine raskeks kütteõliks on vaidlustatud haldusasjas nr 3-

19-1131. Kaebaja on kõnealust kaupa raamatupidamise arvestuses pärast aktsiisi tasumist

kajastanud raske kütteõlina ja esitanud tõendid selle kauba füüsikalis-keemiliste omaduste

muutumise kohta.

Maksustamine on põhinenud asjaolul, et riikliku järelevalve ajal ei tuvastatud kaebaja

tegevuskoha mahutites (Lao tn) või NCC mahutites gaasikondensaadi olemasolu või on selle

asemel tuvastatud teiste füüsikalis-keemiliste omadustega vedelik, mida maksuhaldur ei

nõustunud

lugema

gaasikondensaadiks.

Samas

puuduvad

nende

vedelike

kohta

ostudokumendid ja neilt pole käibemaksu maha arvatud. Seepärast jääb ebaselgeks, mis on

maksuotsuse tegemise eesmärk ja mõte ning milles seisneb maksupettus. Maksuhaldur pole

tuvastanud ka vahetustehinguid, mille tulemusel asendati gaasikondensaat mõne muu kaubaga.

Samuti pole arvestatud asjaoluga, et gaasikondensaadilt on aktsiis makstud, mistõttu puudus

mis tahes majanduslik huvi anda kaup ära raha vastu saamata ja jätta tasutud aktsiis enda kanda.

Kaebaja on esitanud halduskohtule tõendid selle kohta, et gaasikondensaat, mis omaduste

muutmise tõttu langes vedela põlevaine määratluse alla, müüdi Eesti Diisel AS-le. Halduskohus

pole tõenditega arvestanud ega neid hinnanud. Ka Eesti Diisel AS-le müüdud kaupa pole

kaebaja soetanud, vaid raamatupidamise järgi on selle kauba algpäritolu gaasikondensaat.

Kaebaja tõendas, et maksuhalduri loal väljastati mahutist A10 kaupa, mis laodokumentide järgi

oli gaasikondensaat ehk kaup, millelt on aktsiis makstud. Kaebajal ei olnud muud aktsiisiga

maksustatud kaupa, mida kütmiseks kasutada ja mis asus mahutis A10. Kauba omaduste

muutmine pole takistanud maksuhaldurit andmast korduvalt luba kasutada mahutis A10 olevat

kaupa kütmiseks. Kaebaja poolt muutuste tegemine gaasikondensaadis on tõendatud eksperdi

arvamusega ning kaebaja juhatuse liikme ja tehnoloogi kirjalike seletustega, mis on jäetud

tähelepanuta ja arvestamata.

Maksustamine on alusetu ka seetõttu, et kaebaja ei pea maksma käibemaksu sellistelt

tehingutelt, mille eest pole talle täielikult või osaliselt makstud. Vaidlus puudub selles, et

maksustatud kauba eest pole kaebajale raha makstud. Halduskohus on põhjendamatult leidnud,

et käibemaksudirektiivi art 90 pole otsekohaldatav. Euroopa Kohus on leidnud, et direktiiviga

ei saa lubada liikmesriikidel lihtsalt välistada käibemaksuga maksustatava summa vähendamist,

kui tasu on jäetud maksmata (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-127/18, p 20). KMS § 29 lg 7

kolmandas lauses sisaldub absoluutne keeld, mis välistab käibemaksuga maksustatava summa

vähendamise arve tasumata jätmise või osalise tasumata jätmise korral. Täielikult korrigeerimist

välistav erand on vastuolus direktiivi art 90 lg-ga 2. Seega peab Eesti maksumaksjal olema

õigus tugineda vahetult direktiivi sättele, mis annab talle soodsama kohtlemise, võrreldes

siseriikliku maksuõigusega.

Maksuhaldur on SIA G-Logistic tehingu näilikuks lugemisel kohaldanud KMS-i ebaõigesti.

Praegusel juhul on kaubad lähetatud teise liikmesriiki (Läti Vabariiki) ja ületanud Eesti

riigipiiri, vedu teostanud veokite piiriületused on fikseeritud. Kuna vastustaja on määranud

käibemaksu kaubatarnelt, mitte piiranud sellelt kaubalt käibemaksu mahaarvamist, siis tuleb

maksuotsus ebaõige käibemaksu määramise tõttu tühistada. Halduskohus pole kontrollinud, kas

SIA G-Logistic tehingu näilikuks lugemisel on kaebajale maks määratud seaduslikul alusel.

Asjas on tuvastatud, et kauba veo kohta on vormistatud nõuetekohased CMR-d. SIA G-Logistic

on kauba eest tasunud ülekandega. Äriühingu esindaja kinnitab tehingu toimumist. Asjaolu, et

arved väljastati juunis ja pärast 05.06.2017 toimunud riikliku järelevalve toiminguid, pole

vastuolus KMS-ga ega osuta tehingute mittetoimumisele. Tehingu näilikkusele ei osuta asjaolu,

3-19-2100

12(16)

et kaebaja tarnis kaupa vähem, kui oli märgitud väljastatud arvetel. Käibemaksu 0% määr

rakendub ainult tarnitud kaubale, mistõttu tuleb kauba kogus maksuvabastuse rakendamiseks

aluseks võtta.

S ja O ütlused ei ole vastuolulised. S selgitas, et kaebajalt soetatud kaup müüdi edasi Scand Oil

Trade OÜ-le ja kauba üleandmine toimus Ogre naftabaasi territooriumil autost autosse

pumbates. Kaupa mahutites ei hoiustatud. O selgitas, et kaup anti üle NCC laos. Ilmselt peeti

silmas kauba üleandmist SIA-le G-Logistic, sest kaup toimetati Eestist Lätti ostja tellitud

transpordiga. Vedajad on kinnitanud arvete esitamist SIA-le G-Logistic ja viimase poolt arvete

tasumist. Halduskohus tunnistas, et tuvastatud on piiriületused vedajale kuulunud autodega.

Kaebaja on tõendanud, et nende veokitega on kaup ära veetud. Vedajate ütlused pole

vastuolulised. Isegi, kui nendes esineb ebatäpsusi, on autojuhid kinnitanud kaupade vedu Eestist

Lätti. Kaebaja on tõendanud ühendusesisese käibe toimumist KMS § 7 lg-s 4 sätestatud

dokumentidega.

Mõistmatu on halduskohtu seisukoht, et parafiini tootmist ei ole toimunud. Vaidlus puudub

selles, et gaasikondensaat sisaldas parafiini (seda kinnitab hangumistemperatuur +10o C).

Kaebaja on selgitanud, et müüs parafiini nimetuse all toodet, mis sisaldas kõrgendatud parafiini

kogust, võrreldes algse toorainega. Kaebajal puudus võimalus toota puhast parafiini. Asjaolu,

et EKUK analüüsiakt KT170000175 määratles kauba KN koodiga 2710 19 64, ei lükka ümber

eksperdiarvamuse p-s 4 toodud järeldust, et algne toode on ümber töödeldud kõrgema parafiini

sisaldusega tooteks.

Kaebaja on maksuhaldurit 09.03.2018 e-kirjaga informeerinud, et tema laos on 09.03.2018

seisuga 875 684 kg (ca 1 006 521 liitrit) gaasikondensaati ning ülejäänud kogus kasutati

kaebaja enda tarbeks. Maksuhaldur pole selle kohta kaebajalt tõendeid nõudnud ega küsinud,

kus tal see kaup on. E-kiri ja raamatupidamise arvestus on tõendid, millega tuleb arvestada

(MKS § 59 lg 1). Kaebaja on selgitanud, et vedas kaupa hoiule Moe mahutiparki ja hoidis seda

maa-aluses mahutis. Kaebajal puudusid dokumendid ettevõtte siseste ladude vaheliste vedude

kohta, kuid autojuht andis vastustajale seletuse, milles kinnitas vedamist ja selgitas, kus kaupa

hoiti. Jääb ebaselgeks, miks pidi kaebaja mainima kaupade vedu Moele juba 06.06.2017.

Selleks puudus vajadus. Samuti oli kaebajal veok, millega sedalaadi kaupa sai vedada.

Vastustaja pole tõendanud, et kaupa pole Moe mahutipargis hoitud. Maksuhaldur on teinud

mahutipargis kaks vaatlust, kuid pole vaadelnud maa-alust mahutit.

Kaebaja raamatupidamises kajastatud materjalide laoarvestus näitab täpselt, millal ja millises

koguses kaupa tootmise eesmärgil kasutati. Kaebaja on esitanud laoarvestuse dokumendid ja

andnud põhjalikud selgitused. Maksuhaldur on andnud loa aktsiisilaos tootmiseks. Kohus on

ebaõigesti

määratlenud

tuvastamisele

ja

tõendamisele

kuuluvad

asjaolud

ning

tõendamiskoormuse jaotuse.

Kaebaja on vaidlustanud maksuhalduri väite, et NCC aktsiisilaos kasutati raske kütteõli

tootmiseks Valgevenest 19.01.2018 ja 22.01.2018 imporditud baasõli/mineraalõli. Halduskohus

pole seda kontrollinud.

Kaebaja on kohtuistungil ja kohtukõne teesides selgitanud, kuidas tihedus mõjutab kauba

kogust ja näitajaid. Kohus pole kaebaja väidetega mittearvestamist nõuetekohaselt

põhjendanud.

Kohus on kütmise osas tõendeid ebaõigesti hinnanud. Maksuhalduril oli teave katelde kohta.

Kaebaja selgitas, et raamatupidamises kajastatud küttekogus puudutab hoonete kütmist.

3-19-2100

13(16)

7. MTA palub 10.02.2021 vastuses (täiendatud 14.10.2021) jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Vaidluse all on küll ka gaasikondensaadi ümberkvalifitseerimine raskeks kütteõliks (haldusasi

nr 3-19-1131), kuid see vaidlus ei puuduta ega mõjuta käesolevat vaidlust. Haldusasjas nr 3-19-

1131 tehtav lahend mõjutab imporditud kauba tolli- ja aktsiisimaksuga maksustamist. Praeguse

haldusasja vaidluse objektiks on imporditud kauba edasimüügist tasumisele kuuluv käibemaks.

Maksuotsus ei põhine ainult sellel, et riikliku järelevalve teostamise ajal puudus Ecodiesel OÜ

mahutites 2017. a mais imporditud gaasikondensaat. Maksuhaldur on maksumenetluse käigus

tuvastanud, et 2017. a mais imporditud gaasikondensaadiga ei ole toimitud kaebaja poolt

maksuhaldurile esitatud dokumentides kajastatud viisil, vaid seda on edasi müüdud tundmatule

kolmandale isikule. Eelneva tõttu on arusaamatu kaebaja väide, et kaebaja tegevuskohtades

riikliku järelevalve käigus tuvastatud vedeliku puhul oleks tegemist mais 2017 imporditud

gaasikondensaadiga.

Kuigi maksuotsuses ei ole sõnaselgelt öeldud, milles maksupettus seisnes, viitavad

maksumenetluses tuvastatud asjaolude pinnalt kontrolliaktis ja maksuotsuses kajastatud

järeldused sellele, et tehing SIA-ga G-Logistic oli näilik ning kaebaja soovis sellega varjata

2017. a mais imporditud kauba müüki tundmatule kolmandale isikule (MKS § 83 lg 4). Sellega

saavutas kaebaja maksueelise, mis seisnes selles, et siseriikliku müügi varjamise tõttu hoidis

Ecodiesel OÜ kõrvale 20% määraga käibemaksu tasumisest.

Maksumenetluses on tõendamist leidnud, et mahutis A10 asunud vedelik ei olnud mais 2017

imporditud gaasikondensaat. Võrreldes analüüsiakti nr KT17000334 analüüsiaktiga nr

KT17000166 nähtub, et kütused on täiesti erinevad, vaatamata nende identsele KN koodile.

Tehingu eest raha mittelaekumine ei ole aluseks käibemaksu tasumata jätmiseks.

Maksumenetluses on tuvastatud, et kõnesoleva menetluse alustamise hetkel puudus kaebajal

mais 2017 imporditud gaasikondensaat ning seda ei müüdud ega kasutatud kaebaja poolt

maksuhaldurile esitletud viisil. Eeltoodust tulenevalt on alust pidada gaasikondensaati ostjale

lähetatuks. Käibemaksudirektiivi art 90 ei ole otsekohaldatav, kuna selle kohaldamiseks

ettenähtud tingimused ei ole täidetud.

Kaebaja ei ole SIA-le G-Logistic kaupa müünud. Vastustaja palub arvestada 13.11.2020

kohtukõne teeside p-s 4.5 tooduga. Gaasikondensaadist parafiini tootmine ja selle

võõrandamine SIA-le G-Logistic ei ole tõendatud.

Maksumenetluses tuvastatud asjaolud tõendavad, et kaebaja ei ole 2017. a mais imporditud

gaasikondensaati Moe mahutis hoiustanud.

Gaasikondensaadist ei ole naftatoodete ja baasõli tootmine aset leidnud, kuna kaebaja esitatud

dokumendid on puudulikud ega tõenda tootmise fakti ning kaebaja teave on olnud

maksumenetluse kestel muutuv.

Kaebaja ei ole kasutanud kütmiseks 350 000 kg 2017. a mais imporditud gaasikondensaati.

Kaebaja ütlused kütmise osas on olnud muutlikud. Esitatud dokumentidest nähtub, et

31.03.2018

seisuga

kasutati

kütmiseks

vaid

kg

vedelikku

ning

Keskkonnainspektsioonile esitatud aruande kohaselt kasutati 2017. a-l kütmiseks 22 096 kg

vedelikku.

Kaebaja 15.09.2020 esitatud dokumendid kauba müügi kohta ei tõenda, et tegemist oleks mais

2017 imporditud gaasikondensaadiga. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et

3-19-2100

14(16)

juba 21.05.2018 seisuga oli kogu 2017. a mais imporditud gaasikondensaat kaebajal puudu ning

tundmatule kolmandale isikule edasi müüdud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid kõiki

(HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. 22.10.2021 kohtuistungil jättis ringkonnakohus asja materjalide juurde võtmata kaebaja

29.09.2021 menetlusdokumendi lisad 3‒7. Kaebaja esitas selle peale vastuväite kohtu

tegevusele, mille ringkonnakohus jättis lahendada kohtuotsusega. Ringkonnakohus jätab

vastuväite rahuldamata. Tõendid on esitatud hilinenult ning puuduvad mõjuvad põhjused nende

esitamiseks alles apellatsioonimenetluses (HKMS § 198 lg-d 2 ja 3). Tõendid olid olemas ja

kaebajale kättesaadavad juba maksumenetluses ning puudub põhjus, miks ei saanud neid siis

esitada. Kriminaalasjas ära võetud dokumendid sai kaebaja tagasi ajal, kui maksumenetlus alles

kestis, ning kaebaja arvutit ei kopeeritud (kaebaja 29.09.2021 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2).

Seetõttu ei ole tõendite hilinenult esitamine põhjendatud (vt ka MKS § 102 lg 1 p 2).

10. Praeguse vaidluse lahendamisel ei ole määrava tähtsusega, kas kaebaja imporditud kaup

tuli klassifitseerida ja deklareerida gaasikondensaadina või raske kütteõlina. Selles küsimuses

on vaidlus pooleli haldusasjas nr 3-19-1131. Kuna praeguse vaidluse lahendus vastusest sellele

küsimusele ei sõltu, pole ka oluline halduskohtu konstateering, nagu puuduks kauba

klassifitseerimise üle vaidlus.

11. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et vaidluse all ei ole see, et apellandi

raamatupidamise arvestuses (laos materjalide liikumine) kajastuvad kõik gaasikondensaadiga

tehtud toimingud korrektselt ning maksuhaldur pole raamatupidamise ega laoarvestuse kandeid

vaidlustanud. Tegelikult on olukord vastupidine ‒ kontrolliaktist ja maksuotsusest nähtuvalt

ongi maksuhalduri põhiline etteheide see, et kaebaja raamatupidamisdokumentidest,

laoarvestusest, saatelehtedest, CMR-idest, kütuse tootmise andmetest jne pole võimalik

tõsikindlalt näha, mis sai imporditud 1 565 572 kg-st gaasikondensaadist edasi. Ilmekas näide

sellest on kaebaja 29.09.2021 menetlusdokumendis (alles apellatsioonimenetluse lõppfaasis)

esitatud väide, et tegelikkuses kasutati raske kütteõli tootmiseks seonduvalt 10.08.2017

katseprotokolliga nr QAR1017-P0801 varem konto kaardil 41.1 kajastatud 55 000 kg asemel

hoopis 269 319 kg. Kuidas selline suur koguseline vahe sai kaebajal n-ö kahe silma vahele

jääda, on täiesti arusaamatu juhul, kui äriühingu raamatupidamine ja muu arvepidamine on

korras. Jättes tehingud ja toimingud olulises osas dokumenteerimata, võttis kaebaja ise

teadlikult riski, et vaidluse tekkides ei ole tal oma väiteid võimalik tõendada (Riigikohtu

11.02.2015 otsus nr 3-3-1-65-14, p 13). Kuivõrd kaebajal ei olnud soetatud kaupa alles ning

dokumentidest ei olnud võimalik jälgida, mis sai soetatud kaubast edasi, sai kaupa pidada ostjale

lähetatuks või kättesaadavaks tehtuks KMS § 11 lg 1 p 1 mõistes. Seejuures oli tegemist

tervikuna siseriikliku müügiga, sest ka kauba müük Lätti (parafiini tootmine, tehingud G-

Logistic SIA-ga) pole kinnitust leidnud (vt maksuotsuse p 2.1.2.2 alap 1, kontrolliakti p

1.1.2.2.1.2 ja apellatsioonkaebuse vastuse lisa). Viidatud tehingute osas nõustub

ringkonnakohus halduskohtu tõendite analüüsiga seda kordamata (halduskohtu otsuse p 14).

Apellatsioonkaebuses pole esitatud väiteid, mis annaks alust halduskohtu seisukohti muuta.

Maksuhalduri ja halduskohtu tuginemine tõendite kogumile on õiguspärane ja põhjendatud. Iga

kaebaja tegevuse puhul, mida maksuhaldur on kontrolliaktis ja maksuotsuses analüüsinud, ei

pruugi maksuhalduri poolt välja toodud eraldiseisev argument iseseisvalt maksuhalduri

järeldusi põhjendada, kuid tõendite kogumit vaadeldes tekib kaebaja tehingutest ja tegevustest

3-19-2100

15(16)

tervikpilt. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu ei ole võimalik koguda rikkumise kohta

otseseid tõendeid, mistõttu tuleb hinnata kaudseid tõendeid kogumis (Riigikohtu otsus nr 3-3-

1-15-13, p 13).

12. Kontrolliaktist ja maksuotsusest on arusaadav kaebaja saadud maksueelis. Varjates

imporditud kauba siseriiklikku müüki tundmatutele kolmandatele isikutele, hoidis Ecodiesel

OÜ kõrvale 20% määraga käibemaksu tasumisest (kandis maha soetuselt sisendkäibemaksu ja

müüs kauba edasi käibemaksuta). Varjatud käibe tekitamisega seadis kaebaja ohtu ühise

käibemaksusüsteemi toimimise ning sel põhjusel ei saa ta tugineda mh neutraalse maksustamise

põhimõttele (nt Euroopa Kohtu 07.12.2010 otsus asjas C-285/09, p 54; 28.07.2016 otsus asjas

C-332/15, p 58). Vastupidiselt apellatsioonkaebuse p-des 6‒11 väidetule on halduskohus otsuse

p-s 13 viidetega asjakohasele Euroopa Kohtu praktikale põhjalikult analüüsinud KMS § 29 lg

7 erandi kooskõla käibemaksudirektiivi art-ga 90. Maksukohustuslane ei saa tugineda

käibemaksudirektiivi art 90 lg 1 alusel käibemaksuga maksustatava väärtuse vähendamise

õigusele arve mittetasumise korral, kui liikmesriik on otsustanud kohaldada selle direktiivi

art 90 lg-s 2 sätestatud erandit (Euroopa Kohtu otsus nr C-337/13, p 23). Lisaks ‒ ehkki

maksuhaldur pole kogunud tõendeid, mis kinnitaks kaebajale kauba eest tasumist, puudub siiski

mõistlik põhjus eeldada, et kaebaja võõrandas kauba tundmatutele kolmandatele isikutele

tasuta.

13. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maksuhaldur ei ole tuvastanud mingi teise kauba

soetamist kaebaja poolt (ostu- või vahetustehingud), millega oleks tehtud neid toiminguid

(eelkõige parafiini ja naftatoodete tootmine), mis on raamatupidamisdokumentides kajastatud.

Samas on maksuhaldur tõendite kogumi pinnalt veenvalt näidanud, et selleks kaubaks, millega

erinevaid toiminguid väidetavalt tehti, ei saanud olla imporditud gaasikondensaat.

Maksuhalduri uurimispõhimõte ei tähenda kohustust analüüsida kõiki hüpoteetilisi mõeldavaid

stsenaariume ja koguda nende kohta tõendeid, vaid esmajoones tuleb kontrollida äriühingu

maksuarvestuses kajastatud andmete õigsust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2018 otsus nr

3-17-132, p 13). Kui maksuhaldur loob põhjendatud kahtluse maksukohustuslase versiooni

õigsusest, liigub tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele.

14. Kaebaja konspiratiivse tegevuse tõttu ei ole teada, kust pärines 29.11.2017 mahutis A10

tõkendatud kaup, mis kaubaga oli tegu ning kas ka tegelikkuses oleks pidanud olema tegemist

aktsiisikaubaga (vt apellatsioonkaebuse p 5). Asjaolust, et maksuhalduri hinnangul oli terve

imporditud partii raske kütteõli ja seega aktsiisikaup, ei saa järeldada, et 29.11.2017 mahutis

A10 tõkendatud kaup oli 2017. a mais imporditud kaup. Nagu öeldud, ei ole gaasikondensaadi

n-ö omaduste muutmine ja kauba liikumine kaebaja esitatud tõenditega seostatav ega

kontrollitav.

15. Maksuhaldur on näidanud, et juba 29.11.2017 riikliku järelevalve käigus tuvastati, et

kaebajal oli sel hetkel laos 169 602 kg gaasikondensaati ning puudujääk oli juba selleks hetkeks

1 395 970 kg (vt kontrolliakti tabel 1). Niisiis on kaebaja 09.03.2018 e-kirjas esitatud väide, et

tema laos on tegelikult sel hetkel 875 684 kg gaasikondensaati, paljasõnaline. Alles 08.07.2018

täpsustas kaebaja, et seda kogust olevat hoitud Moe mahutipargis (kontrolliakti p 1.1.1.2).

Olukorras, kus maksuhaldur on esitanud põhjendatud kahtluse, et kaebaja 09.03.2018 väide on

väär ja Moe mahutipargi maa-aluses mahutis ei saanud kaebaja midagi hoiustada (Moe ei olnud

toimiv ning tehniliselt korras tankla (vt kontrolliaktile lisatud fotod ja autojuhi Di vastuolulised

ning ajas muutuvad ütlused); väidetavalt hoiustati kütust maa-aluses mahutis, mis on ette nähtud

tuletõrjevee hoiustamiseks, mitte kütuste hoiustamiseks; kaebaja ei esitanud maksuhaldurile

andmeid selle mahuti mahutavuse kohta, alles 22.10.2021 ringkonnakohtu istungil väitis, et see

olevat olnud 200 000 l), on tõendamiskoormus neis küsimustes kaebajal. Kaebaja ei ole oma

väidete paikapidamist tõendanud.

3-19-2100

16(16)

16. Naftatoodete tootmise osas apellatsioonkaebus p-s 25 halduskohtule ja maksuhaldurile

esitatud etteheited on asjakohatud ning väited sellest, kuidas kaebaja laoarvestus ja dokumendid

kajastavad täpselt naftatoodete tootmist, väärad. Kaebaja väited laoarvestuse täpsusest on

ümber lükatud tema enda 29.09.2021 menetlusdokumendiga, kus kaebaja on väitnud, et

maksumenetluses konto kaardil 41.1 „materjalide ladu“ esitatud 55 000 kg asemel (operatsioon

292, 10.08.2017) toodeti naftatooteid hoopis 269 319 kg-st gaasikondensaadist (ka see uus

väide on tõendamata ja apellatsioonimenetluses hilinenult esitatud tõendeid ei saaks lisaks

pidada usaldusväärseteks). Samas on kaebaja oma n-ö uues arvestuses jätnud kajastamata

21.09.2017 saatelehed nr 597 ja 598, 26.09.2017 saatelehed nr 599 ja 600 ning 13.10.2017

saatelehed nr 604 ja 605 (vt maksuhalduri 14.10.2021 menetlusdokumendi tabel 2), mis olid

algselt esitatud maksumenetluses. Dokumentatsiooni puudulikkust on ilmekalt kajastatud

kontrolliakti p 1.1.2.2.3.2 alap-s a. Esitatud ei ole tõendeid naftatoodete segu tootmise kohta

ehk jälgitav ei ole: 1) millisest kogusest; 2) millisest ainest; 3) milline kogus; 4) millist ainet

toodeti. Valgevenest 19.01.2018 ja 22.01.2018 imporditud baasõli (mitte 2017. a mais

imporditud gaasikondensaadi) kasutamist raske kütteõli toomiseks on maksuhaldur usutavalt

põhjendatud kontrolliakti p-s 1.1.2.2.4 ning halduskohus on seda nõuetekohaselt analüüsinud

kohtuotsuse p-s 17. Samuti on õige maksuhalduri see järeldus, et kaebaja ei ole suutnud

loogiliselt ja usutavalt selgitada, miks oli vajalik pidev naftatoodete vedu kaebaja lao ja NCC

kommertslao vahel (kontrolliakti tabel 6), samuti vahepeal Moe mahutitesse. Kõik kaebaja

väited gaasikondensaadi mittehomogeensest olekust, selle pideva filtreerimise vajadusest, aga

ka parafiini ja gaasikondensaadi soojendamisvajadusest on jäänud paljasõnaliseks ja ka isegi

teoreetiliselt ebausutavaks (nt parafiini ja gaasikondensaadi väidetav soojendamise vajadus vs

selle väidetav ladustamine Moe maapealsetes (ringkonnakohtu 22.10.2021 kohtuistungil

esitatud väide) ja maa-alustes mahutites, kus mingit soojendamist ei toimunud jne).

17. Kaebaja on 09.03.2018 kirjas maksuhaldurile väitnud, et on 7 kuu jooksul kasutanud oma

tarbeks kütmiseks 321 000 liitrit gaasikondensaati. Maksuhaldur on kontrolliakti p-s 1.1.2.2.6.2

ja halduskohus kohtuotsuse p-s 19 põhjalikult analüüsinud, miks see väide on tõendamata ja ka

eluliselt täiesti ebausutav. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega neid üle kordamata.

18. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 jäävad kaebaja apellatsiooniastme

menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud (HKMS

§ 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)