2-18-116235/51 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-18-116235

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27.oktoober 2021, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

Alusvanker OÜ hagi Osaühing BRUSHWOOD vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

13 337,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Alusvanker

OÜ

(pankrotis)

(registrikood

11603150, asukoht Kääri tee 50, Lähtse küla, Kiili vald,

75416 Harju maakond), juhatuse liige Aivo Kuusmaa;

pankrotihalduri nõusolekul lepinguline esindaja Liina

Karlson (e-post menetlus@themis.ee)

Kostja: Osaühing BRUSHWOOD (registrikood 11295599,

asukoht Maidla, Langerma küla, Põhja-Pärnumaa vald,

87219 Pärnu maakond), juhatuse liikmed Allan Maidla ja

Jaanus Muskat; lepinguline esindaja Kerli Kaasik

(kerli.kaasik@cavere.ee) (kuni 27.04.2020 oli lepinguline

esindaja Kerli Leetsaar (end Kase))

Kohtuistung

03.03.2020,

osalesid

hageja

esindajad

L. Karlson,

A. Kuusmaa, kostja esindajad K. Kase, A. Maidla ja

J. Muskat

Poolte nõusolekul menetlus jätkus ja lahend tehakse

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Määrata tsiviilasja hinnaks 13 337,19 eurot.

2. Jätta rahuldamata Alusvanker OÜ (pankrotis) hagi Osaühingu BRUSHWOOD vastu ostu-

müügilepingust

tuleneva

võlgnevuse,

viivise

ja

kahjuhüvitise

(sissenõudmiskulu)

väljamõistmiseks.

3. Menetluskulud jätta Alusvanker OÜ (pankrotis) kanda.

4. Määrata Osaühingule BRUSHWOOD hüvitatavate menetluskulude suuruseks 4080 eurot

(ilma käibemaksuta).

5. Välja

mõista

Alusvanker

OÜ-lt

(pankrotis)

Osaühingu

BRUSHWOOD

kasuks

menetluskulude katteks 4080 eurot.

6. Kohtuotsuse jõustumise järel maksta hageja eest Rahandusministeeriumi kontole Aivo

Kuusmaa poolt 20.11.2019 tasutud deposiidisumma 480 euro ja VMT Varuosad OÜ poolt

20.06.2020 tasutud deposiidisumma 300 euro arvelt kokku 780 eurot Osaühingule

2-18-116235

BRUSHWOOD menetluskulude katteks välja. Deposiidisumma kostjale väljamaksmise järel

jääb Alusvanker OÜ-l (pankrotis) Osaühingule BRUSHWOOD tasuda menetluskulude hüvitist

3300 eurot.

7. Osaühingu BRUSHWOOD kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise

korral on Alusvanker OÜ (pankrotis) kohustatud maksma viivist alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Välja mõista Alusvanker OÜ-lt (pankrotis) riigituludesse hagi esitamisel vähem tasutud

riigilõiv 175 eurot.

9. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb Alusvanker OÜ-l (pankrotis) tasuda

kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul, kasutades kohtuotsusele lisatud makseinfo

lehel näidatud viitenumbrit.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Alusvanker OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6188

euro saamiseks. Kohtu tehtud makseettepanekule võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite, mistõttu

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle kohtunikule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. 04.10.2018 hageja esitas kohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ja

tasus täiendavalt riigilõivu. Kohus võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama.

Kostja vaidleb hagile vastu.

2. Menetluse ajal hageja esitas Harju Maakohtule enda pankrotiavalduse. Harju Maakohus

03.12.2019 määrusega rahuldas hageja pankrotiavalduse ja kuulutas välja Alusvanker OÜ

pankroti. Pankrotihalduriks määrati Andres Tootsman, kes hageja lepingulise esindaja

L. Karlsoni vahendusel 13.12.2019 teatas kohtule, et pankrotihaldur menetlusse ei astu.

3. Kostja taotlusel kohus nõudis hagejalt kostja menetluskulude katteks tagatise tasumist, hageja

eest tasuti 20.11.2019 tagatist 480 eurot ja 26.06.2020 täiendavalt 300 eurot.

4. Kohus arutas asja pooltega kohtuistungitel, kuulas üle tunnistajad ja poolte esindajad vande

all. Poolte nõusolekul menetlus jätkus ja lahend tehakse kirjalikus menetluses. Pooled on

esitanud enda lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad ning vastuväited vastaspoole

seisukohtadele ja menetluskuludele.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

5. Kohtule esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt Alusvanker OÜ (pankrotis) palus

Osaühingult BRUSHWOOD välja mõista:

- põhivõla 3094 eurot,

- põhivõlalt alates 06.01.2018 kuni hagiavalduse 04.10.2018 esitamiseni kokkulepitud määras

0,5% päevas arvestatud viivise summas 4207 eurot,

- alates hagiavalduse 04.10.2018 esitamisest põhivõlalt viivise väljamõistmiseks 0,5% päevas

2-18-116235

kuni põhivõla täieliku tasumiseni,

- tekitatud kahju hüvitise (kohtuvälise sissenõudmisega seotud õigusabikulu) 360 eurot ja

- sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse 04.10.2018

esitamisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.

6. Kui kohus leiab, et pooled ei ole viivisemääras 0,5% kokku leppinud, taotles hageja

alternatiivselt VÕS § 113 alusel seadusjärgse viivise väljamõistmist kostjalt. Alates nõude

06.01.2018 sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni 04.10.2018 seadusjärgne

viivis on 184,45 eurot.

Hageja märkis, et seadusjärgse viivise alusel oleks hagihind 3914,77 eurot (põhinõue 3094,

viivis põhinõudelt 184,45 eurot, ühe aasta seadusjärgne viivis põhinõudelt 247,52 eurot,

kahjuhüvitis 360 eurot ja ühe aasta seadusjärgne viivis kahjuhüvitiselt 28,8 eurot).

7. Kui kohus mõistab välja seadusjärgse viivise, on hagejal ühtlasi taotlus nõude vähendamiseks

ja enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Hagi hinnalt kuni 4000 eurot oleks hageja pidanud

tasuma riigilõivu 325 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 475 eurot, st 150 eurot rohkem kui

oleks pidanud. Hageja taotleb enammakstud riigilõivu tagastamist hageja pangakontole nr

EE442200221045649690 (Swedbank). Ülejäänud riigilõiv jätta kostja kanda.

8. 20.03.2020 kohtuistungil hageja täpsustas nõuet viivise osas: hageja nõuab viivist nii

põhivõlalt kui kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras. Põhivõlalt 3094 eurot arvestab hageja viivist

alates 06.01.2018 ning seisuga 20.03.2020 (kaasa arvatud) oli viivis sissenõutav summas 534,26

eurot.

Kahjuna nõutavate kohtueelsete õigusabikulude hüvitiselt 360 eurot nõuab hageja viivist alates

hagiavalduse esitamisest 04.10.2018 seadusjärgses määras kuni kahjuhüvitise täieliku

tasumiseni.

9. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma

hagejale viivist menetluskuludelt VÕS § 113 kehtivas määras kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

10. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja ja kostja sõlmisid ostu-müügilepingu, mille alusel

hageja müüs kostjale erinevat tehnikat ning varuosi.

29.12.2017 esitas hageja kostjale arve nr 20170282 summas 83 094 eurot. Kostja on arvest

tasunud kokku 80 000 eurot. Kostja pidi arve tasuma hiljemalt 05.01.2018, kuid jättis nimetatud

tähtajaks arve osaliselt tasumata.

Hageja on kostjale saatnud võlanõude ja hoiatanud lepingust taganemise eest, kuid kostja on

senini jätnud tasumata 3094 eurot. Kostja ei ole pakkunud välja muid lahendusi.

Hageja on ostu-müügilepingust müüjale tulenevad kohustused täitnud, andnud asja ostjale üle ja

teinud võimalikuks omandi ülemineku. Kostja on ostjana kohustusi rikkunud ning puuduvad ka

rikkumist vabandavad asjaolud.

11. Hageja nõuab VÕS § 101 lg 1 p 3, VÕS § 115 lg 1, § 127 lg-te 1 ja 4 ning § 128 alusel

kostjalt ka kahju hüvitamist summas 360 eurot. Hageja on kostja lepingurikkumise tõttu kandnud

otsest varalist kahju võla sissenõudmisega seonduvalt õigusteenusele tehtud kulutuste näol ja

nõuab kostjalt selle kahju hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitiselt 360 eurolt arvestatud

seadusjärgset viivist ka alates hagi esitamisele järgnevast päevast 05.10.2018 kuni kahjuhüvitise

tasumiseni.

12. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja märgib, et eluliselt usutavad ei ole kostja väited

sellest, et ekskavaatoril olid olulised puudused.

Ekskavaator anti kostjale üle 24.11.2017 ja 7 päeva hiljem, 30.11.2017, kirjutas kostja esindaja

Allan Maidla hagejale: “Saada arve.” Kostja sai selleks ajaks masinaga tööd teha 7 päeva ning e-

kirjas ei viidanud kostja ühelegi puudusele. Järelikult oli masin töökorras ja sobis. Arve saadeti

umbes 1 kuu hiljem, 29.12.2017. Kostja sai arve kätte, see kajastas poolte kokkulepitut ning

ühtegi pretensiooni arve kohta ei esitatud. Vastupidi, kostja tegi pärast seda 26.01.2017 ja

30.01.2017 veel kaks tasumist (lisaks eelnevale neljale tasumisele).

2-18-116235

Alles 30.01.2017 hakkas kostja järsku väitma, et masinal esinevad probleemid. Kostja, sisuliselt

olles eelnevad 2 kuud masinaga pretensioonideta töötanud ja teinud kokku kuus osamakset,

väidab nüüd, et masinal on vead.

13. Kostja poolt esitatud, kellegi E.A. poolt koostatud akt on allkirjastamata, Konekesko

kodulehel töötajate nimekirjas E.A. nime märgitud ei ole, ei ole teada, kas ja kuidas viidatud isik

üldse Konekesko Eesti AS-iga seotud on. Akt ei ole vormistatud ka ettevõtte blanketil. Valgel

paberil allkirjastamata akte võib trükkida igaüks, see ei tähenda, et see on ametlik dokument,

mille ehtsuses saab veenduda. Pole teada, mis ametikohal isik töötas/töötab, mis on tema

pädevus ja kogemused sellist hinnangut üldse anda. Nii Konekesko akt kui arved on väljastatud

ühe ja sama isiku poolt - E.A., st isik on spetsialist nii tehnilise kui raamatupidamise poole pealt.

14. Kui masinal esineb viga, peaks selle kohta ilmuma masina ekraanile vastav veateade.

Veateadet masinal ilmunud ei ole (kostja pole seda ka tõendanud). Järelikult viga ei esinenud. Ei

saa see olla oluline viga, kui seda isegi veateatena ei kuvatud.

15. Aktis on viidatud, et hüdraulika pumba probleemid on seotud masina ajuga. Kindlasti ei ole

need omavahelises seoses. Hüdraulika pumba tööpõhimõte on juhtida õli konkreetsesse masina

osasse (veomehhanismi, pöördemehhanismi või tõstemehhanismi). Masina ajus probleemide

tekkimisel masin seiskuks ja ühtegi tegevust ei toimuks. Masin ei seiskunud, vaid tegi tööd edasi.

Järelikult ei saanud probleem olla masina ajus.

16. Hüdraulika pumbad väsivad/lähevad katki u 10 000 pluss tunni pealt. Kui see peaks juhtuma

enne, on see tingitud kasutajast ehk ebaõigest kasutamisest. Vaidlusalusel masinal oli töötunde

alles u 2100.

17. Akt ei tõenda vaidlusaluste masinate puudusi, vaid see on koostatud rikete põhjuste

tuvastamiseks. Masina puudused on kostjal tõendamata. Kogumis saab teha ühese järelduse, et

masin oli üleandmise hetkel töökorras, st vastas lepingutingimustele, ning kostjal oli piisav aeg

töökindluses veendumiseks. Enamgi veel, kostja kinnitas tasumistega ja pikaajalise kasutusega,

et masin on töökorras ja pretensioone ei esine.

18. Hageja leiab, et kostja poolt ekskavaatori hinna ja kulude kohta esitatud tõend ei tõenda

kulude kandmist.

Kostja väidab, et kandis kokkulepitud tegemata töödega seoses täiendavaid kulusid 857,06 eurot

ja hageja ei ole kulusid kandnud. Hageja esitatud tellimuse kinnituse ja selle raamatupidamise

programmist väljasaatmise tõendist nähtub, et esialgne pakkumine tehti summale 64 000 eurot +

km. Seevastu arve on väljastatud summale 63 550 eurot + km. Kahe hinna vahe 450 eurot on

allahindlus jahutusvedeliku, filtrite ja õlide vahetuste ning kulumaterjali kandmise eest. Sellega

on tõendatud, et kostja tegi vastava allahindluse. See oli ka juhatuse liikmete kokkulepe.

Kokkulepet tõendab ka 28.01.2018 e-kiri, millest nähtub, et hageja pidi kandma kulusid summas

464,22 eurot, st suurusjärk on sama.

19. Kostja on esitanud Konekesko 28.06.2018 arve ekskavaatoril parandustööde teostamise

tõendamiseks. Tööde tegelik teostamine pole tõendatud. Hageja ei saa olla veendunud, et peale

arve väljastamise on reaalselt töid tehtud. Kahtluseks annab alust ka asjaolu, et Konekesko nimel

väljastatud akt ei ole tõsikindel dokument, mistõttu võib ka arve olla lihtsalt programmist välja

lastud (arve ja akti on väljastanud sama isik, E.A.). Tegelik töö pole teostatud ja kulu kantud.

Puudub teostatud tööde nimekiri/akt vms kulu kandmist tõendavad tõendid.

20. Arvelt kostja väidetud controlleri väljavahetamist ei nähtu. Arvel on viidatud juhtblokile ja

kütusetaseme andurile, mis ei ole samad, mis controller. Seega on controlleri väljavahetamine

tõendamata ja paljasõnaline väide. Juhtploki ja kütusetaseme anduri väljavahetamist pole pooled

kordagi arutanud, see on kostja omaalgatuslik parendustöö, mis polnud vajalik.

21. Kui kostja on väidetavalt vahetanud välja controlleri 7 kuud peale masina kättesaamist, on

eluliselt ebausutav, et masin nimetatud ajavahemikul ei töötanud. Kui viga esines 30.01.2018 ja

6 kuud hiljem asutakse remontima, siis kindlasti ei saa tegemist olla puudusega, mis takistab

masina kasutamist. Controller pidi sellel perioodil kindlasti töötama, kuna tema tööpõhimõte on

kontrollida masina funktsioonide tööd.

2-18-116235

22. Kostja väidab, et seoses ekskavaatori töös esinevate vigade tuvastamise ja defekteerimisega

on kostja kandnud kulusid summas 2776 eurot + km. Arvet uurides nähtub, et teostatud on

remonttöid, külastatud kedagi kusagil, kaetud sõidu- ja reisikulusid. Hageja arusaamises

tähendab remonttöö seda, et enam ei tuvastata vigu või defekte, vaid tehakse reaalset

remonttööd. Arvestades, et 25.01.2018 on Konekesko esindaja teinud remonttöid ja 30.01.2018

esitas kostja pretensioonid, leiab hageja, et Konekesko remonttöö tulemusena tehti töid, mis ei

läinud nii nagu pidid minema. Nt on teada, et Konekesko esindaja seadistas masinat vales

programmis. Pole ka teada, milliseid remonttöid üldse tehti. Arve allpool olevas selgitavas osas

on küll loetletud mingi osa töid, kuid kusagilt ei selgu, kas need on lisatööd lisaks remonttöödele

või mitte. Ühtlasi on viidatud erinevatele objektidele Märjamaal, Hageris, Raasikul, st nimetatud

tegevuste raames külastati mitut objekti ja masinat. Üks masin ei saa samaaegselt olla kolmas

kohas. Seega ei saa kogu arve kulu olla seotud vaidlusaluse ekskavaatoriga. Enamgi veel, arvelt

ei selgu üldse, millist masinat/milliseid masinaid remonditi või vigu tuvastati. Viited on

üldsõnalised ja tõendamata, st arve ei ole seotud vaidlusaluse masinaga Kobelco SK140SRLC-e.

23. Hageja on teinud korduvalt kostjale ettepanekuid masin tagastada, kostja seda teinud ei ole.

Kui masinal esinevad olulised puudused, mis takistavad töö tegemist, siis oleks loogiline, et

masin tagastatakse. Hageja järeldab, et kostjal puudus huvi masina tagasiandmiseks, kuna see on

tegelikult töökorras ja sobib kostjale. Küsimus on üksnes viimases osamakses, mille tasumata

jätmiseks kostja leiab erinevaid ettekäändeid.

24. Kui 20.03.2018 käis hageja masinat üle vaatamas, siis kostja juuresolekul ühtegi viga ei

tuvastatud. Masin oli ka siis töökorras. Hageja kinnitab veelkord, et andis kostjale üle

lepingutingimustele vastava masina. Ka pärast üleandmist oli masin töökorras, kuivõrd kostja sai

masinat kasutada 2 kuni 7 kuu vältel ilma ühegi pretensioonita. Ühtlasi tasus kostja hagejale

masina eest kokkulepitud hinda.

25. Hageja nõuab raha tasumist lepingust tulenevalt ja arusaamatuks jäävad kostja viited

lepingueelsetele läbirääkimistele. VÕS § 218 lg 4 alusel müüja ei vastuta asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele

mittevastavust teadis või pidi teadma.

Arvestades, et kostja sai hinnapakkumise, seejärel 29.12.2017 arve, kasutas masinat kaks kuud,

jooksvalt tegi mitmeid tasumisi ja pretensioone ei esinenud, saab asuda seisukohale, et asi vastas

üleandmise hetkel lepingutingimustele nii nagu pooled olid kokku leppinud.

26. Mõistlik aeg puudustest teada andmiseks oli möödas. Hageja käsitluses on mõistlik aeg 3

päeva, kuna ekskavaator oli töös igapäevaselt (vähemalt 8 h), st sellega teeniti raha, see ei

seisnud. VÕS § 219 lg 1 alusel kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kostjal on

olnud mõistlik aeg asi üle vaadata.

27. Hagejale ei ole hetkel arusaadav milles seisneb tema kui müüja müügilepingu selge ja

konkreetne rikkumine, kui asi anti kostjale üle poolte kokkuleppele vastavas seisus, kostja asus

asja kasutama ja arveid tasuma ning alles kuid hiljem esitas alusetu pretensioone, mis on tingitud

kostjast endast. Kostja pole tõendanud, et väidetavad vead/puudused olid olema juba

ekskavaatori üleandmise hetkel. Hiljem avaldunud puudused tulenevad kostjast endast, st masina

kasutusest ning teostatud remonttöödest, neil pole põhjuslikku seost ekskavaatori seisukorraga

selle üleandmise hetkel. See on üldteada fakt, et kasutatud masina puhul kaasnevad paratamatult

hooldus- ja remonttööd.

28. Hageja vaidleb kostja tasaarvestusavaldusele täielikult vastu, sest see on alusetu,

põhjendamata ja tõendamata. Pole aru saada, milliste tõenditega kostja oma nõuet tõendab,

milliseid töid tehti, miks neid tehti, kas nende tööde tegemine oli vajalik ja asjakohane, kuna

nende tegemine kooskõlastati hagejaga, kuidas kujuneb summa, jne. Kostja pole hagejale andnud

tähtaega asja parandada, st VÕS § 222 lg 5 eeldus on täitmata ja kostjal pole alust kulude

kandmist hagejalt nõuda.

2-18-116235

KOSTJA VASTUS

29. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu ja hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda, määrata kindlaks kostjale

hüvitatavate menetluskulude suurus 4902 eurot ja kohustada hagejat tasuma kostjale

menetluskuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

30. Kostja märgib, et hageja ei ole hagiavalduses avaldanud kõiki olulist tähendust omavaid

asjaolusid. Hageja ja kostja on 2017. aasta oktoobris sõlminud suulise lepingu, mille kohaselt

Alusvanker OÜ müüb Brushwood OÜ-le kasutatud ekskavaatori Kobelco SK140SRLC-3

(edaspidi nimetatud kui ekskavaator). Lepingueelsete läbirääkimiste käigus kujunes ekskavaatori

hinnaks 83 094 eurot, mis sisaldas ekskavaatori tarnimist, müügieelset kontrolli, jahutusvedelike

ja kõikide filtrite ning õlide vahetust koos kulumaterjalidega ja võsalõikamisgiljotiini paigaldust

koos vajalike tööde ja materjalikuluga.

31. Vaidlust ei ole, et ekskavaator anti kostjale üle reedesel päeval, 24.11.2017, ja et kostja on

hagejale tasunud 80 000 eurot.

Ekskavaatori ülevaatamiseks pädev isik, Brushwood OÜ esindaja Allan Maidla, tegi

ekskavaatori esialgse ülevaatuse uue nädala algul 28.11 – 29.11.2017 ning tuvastas, et

ekskavaatoril olid tegemata kokkulepitud hooldustööd (jahutusvedelike, filtrite ja õlide vahetus),

millest teatati koheselt telefoni teel ka Alusvanker OÜ esindajale Aivo Kuusmaale.

Allan Maidla ja Aivo Kuusmaa on kokku leppinud, et Brushwood OÜ teostab ise lubatud

jahutusvedelike, filtrite ja õlide vahetuse. Seejärel telliti filtrid Lätist ning nende vahetus toimus

detsembris 2017, kostja kulud sellele olid kokku 857,06 eurot. Hageja tegi kostja kulutuste

katteks müügihinnast allahindluse 300 eurot (250 eurot + käibemaks), seega kostja on lisaks

summas 557,06 eurot kandnud kulutusi, mida lepingu järgi on kohustatud kandma hageja.

32. Pärast ekskavaatori kättesaamist kutsus kostja masina kasutuskoolituseks ja ülevaatuseks

Kobelco ekskavaatorite ametliku esindaja Eestis, Konekesko Eesti AS. Viimase poolt kostjale

25.01.2018 esitatud arves nr 249309 on kirjeldatud kostja juures teostatud ekskavaatori

hindamistööd.

33. Masina ülevaatuse käigus 08.12.2017 tuvastas Konekesko Eesti AS töötaja E.A., et

ekskavaator oli puudustega (hüdraulika pump ei töötanud korralikult, põhjuseks vigane

ekskavaatori juhtiv arvuti (controller)). Täiendavalt käis E.A. kostja töökojas ekskavaatori viga

tuvastamas ja ekskavaatorit testimas 15.12 ja 16.12. Kuigi konkreetne viga ei olnud enne 16.12

tuvastatud, suhtles Allan Maidla terve selle perioodi vältel telefoni teel ka hageja esindajaga.

Jaanuari alguses viidi masin objektile katsetamiseks ning 11.01. käis E.A. ka objektil masinat

testimas ja katsetamas ning alles 11.01.2018 sai kostja lõpliku kinnituse, et viga on controller’is.

Koostatud hindamisakti kohaselt on tegemist ekskavaatori tööd häiriva olulise puudusega. Samas

on hageja esindaja oma 22.09.2017.a kirjas kinnitanud, et ekskavaator on täielikult töökorras

ning et masinaga võib otse tööle minna.

34. Kostja ja hageja esindajad on pidanud korduvaid läbirääkimisi ekskavaatori parandamiseks ja

puuduste kõrvaldamiseks, kuid lahenduseni ei jõutud. Kostja esindaja tegi 30.01.2018 hagejale

ettepaneku, milles pakkus välja erinevad võimalused probleemide lahendamiseks ja mõlemale

poolele sobiva lahenduse leidmiseks.

Puuduse näol oli tegemist ekskavaatori tööd igapäevaselt häiriva olulise puudusega, mille tõttu ei

olnud kostjal võimalik ekskavaatorit eesmärgipäraselt korralikult kasutada, hageja oli kostjale

üle andnud lepingutingimustele mittevastava ekskavaatori. Kostja huvides oli ekskavaatori

võimalikult kiire parandamine ja probleemi lahendamine, et kostja saaks ekskavaatorit

korrapäraselt kasutada ning välistada edasist probleemi suurenemist, sellest tulenevat võimalikku

ekskavaatori teiste sõlmede ja osade kahjustumist ning ülemäärast kütusekulu ekskavaatori töös.

Korduvatest meeldetuletustest hoolimata hageja esindaja kostja ettepanekule ei vastanud.

35. Hageja esindaja edastas 07. märtsil 2018 kirja, milles sisuliselt eitab ekskavaatori puudusi ja

2-18-116235

asus seisukohale, et hoopis Konekesko Eesti AS spetsialist on ekskavaatori ära lõhkunud.

Samuti on hageja esindaja väitnud, et tegelikkuses kuulub ekskavaator endiselt Alusvanker

OÜ-le, ja kinnitanud, et tegemist ongi ekskavaatoriga, millel võivad esineda mõned probleemid,

samas on hageja esindaja ise lepingueelsete läbirääkimiste käigus kinnitanud, et ekskavaator on

täielikult töökorras. Selliste hageja selgituse näol on ilmselgelt tegemist pahatahtlike ja tõele

mittevastavate selgitustega.

Samas e-kirjas on Aivo Kuusmaa ka kinnitanud seda, et hooldemees on unustanud muud

lepingus lubatud hooldustööd tegemata ja filtrid vahetamata. Eksitav ja tõendamata on hageja

väide, et ta tagi nende kulutuste katteks allahindlust ekskavaatori hinnast 450,00€+käibemaks.

36. 20. märtsil 2018. a käis hageja esindaja kostja juures masinaga tutvumas, kuid viga tuvastada

ei suudetud ning hageja probleemile lahendust välja ei pakkunud. Sellest tulenevalt saatis kostja

esindaja hagejale järjekordse e-kirja, pakkudes võimalust vahetada välja Konekesko Eesti AS

poolt tuvastatud ilmne probleemi põhjustaja ehk controller. Hageja esindaja vastas, et keelab

controlleri vahetamise ning ähvardas ekskavaatori üldse kostja juurest minema viia.

37. 10.04.2018. kostja saatis hagejale kirja, milles taaskord andis hagejale võimaluse probleemi

kõrvaldamiseks ning muuhulgas teatas hagejale, et kui lahendust välja ei pakuta, teostab

Konekesko Eesti AS vajalikud parandustööd, et hagejal oleks võimalik ekskavaatorit

eesmärgipäraselt kasutada ning vältida masinale edasise võimaliku kahju tekitamist. Kostja

pakkus võimalust teha parandustööd hageja esindaja juuresolekul.

38. Kuna hageja ühtegi lahendust endiselt välja ei pakkunud ega nõustunud ekskavaatorit ise

parandama, tellis kostja Konekesko Eesti AS-ilt ekskavaatori parandustööd. Parandustööde

tegemise kohta esitati arve nr 253737. Arvest nähtuvalt on välja vahetatud probleemi põhjuseks

olnud ekskavaatori controller. Nimetatud arvel olevatest kuludest ei ole controller’i vahetusega

seotud

kulu

181,54€

+

käibemaks

("Kobelco

kütusetaseme

andur

täitepumbale"),

parandustöödega seotud kulud on 4055,05€ + käibemaks ehk kokku 4866,06 eurot. Samuti on

kostja kandnud kulusid seoses ekskavaatori töös esinevate vigade tuvastamise ja

defekteerimisega, mille kohta Konekesko Eesti AS on esitanud arve nr 249309 summas 3331,20

eurot (2776 eurot + käibemaks).

Kostja on seega kandnud ekskavaatori parandamise kulusid kokku 8197,26 eurot. Kostja

kirjalikus vastuses märkis, et kaalub vastuhagi esitamist.

39. Kostja leiab, et tal on õigus lepingust tuleneva osalise kohustuse 3094 euro maksmata

jätmiseks, kuni hageja oma kohustused nõuetekohaselt täidab ehk ekskavaatori puudused

kõrvaldab või kõrvaldamiskulud hüvitab. Hageja oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt

ei täitnud, selle tõttu on kostja kandnud lisakulutusi summas 8197,26 (käibemaksuga) eurot ja

sellest tulenevalt on kostja ka keeldunud hageja poolt nõutava summa tasumisest, sisuliselt

alandades hageja poolt nõutavat hinda.

40. Kostja leiab, et hageja rikkus VÕS § 14 lg-test 1 ja 2 tulenevaid kohustusi lepingueelsetel

läbirääkimistel. Hageja oleks pidanud ekskavaatori müügile eelnevate läbirääkimiste käigus välja

tooma ekskavaatoril kasvõi tõenäoliselt esineda võivad probleemid. Hageja aga kinnitas, et

ekskavaator on koheselt töövalmis ja heas seisukorras.

Samas hageja hiljem 07.03.2018 e-kirjas kirjutab, et tegemist on ekskavaatoriga, millel võivadki

probleemid esineda ning et hiljuti on sarnasel masinal sarnane viga tuvastatud. Seega pidi hageja

vähemalt võimalikuks pidama, et ekskavaatoril võivad esineda teatud probleemid, ning hageja

oli kohustatud sellest ka kostjat teavitama. Sellisel juhul oleks kostja probleemide ennetamiseks

saanud ekskavaatori ülevaatuse korraldada enne müügilepingu sõlmimist ja tasu maksmist.

Kostja on heausklikult lähtunud hageja kinnitatud andmetest ning seetõttu on kostjale tekkinud

lisakulutusi summas 8197,26 eurot.

41. Pärast ekskavaatori üleandmist on tuvastatud ekskavaatoril oluline puudus, mis takistab

masina eesmärgipärast kasutamist. Hageja kohustuseks oli anda kostjale üle töökorras

ekskavaator. Kuna asjal ei olnud kokkulepitud omadusi (töökorras hüdraulika), siis ei vasta

ekskavaator lepingutingimustele.

2-18-116235

Isegi kui lugeda, et ekskavaatori omadustes ei ole kokku lepitud, siis igatahes ei sobi sellise

puudusega ekskavaator selle eriliseks otstarbeks ning kostja võis lepingu sõlmimisel eelduslikult

tugineda hageja erialastele teadmistele. Hageja on kostjale üle andnud lepingutingimustele

mittevastava eseme, järelikult on kohustus täidetud mittekohaselt ja seega on hageja oma

kohustust rikkunud.

42. Kuna hageja ei ole kostja korduvatest ettepanekutest ja meeldetuletustest hoolimata

ekskavaatori puudusi kõrvaldanud, siis on kostjal VÕS § 101 lg 1 2 ja § 111 lg 1 alusel õigus

lepingust tuleneva osalise kohustuse ehk 3094 euro maksmata jätmiseks kuni hageja oma

kohustused nõuetekohaselt täidab ehk ekskavaatori puudused kõrvaldab või kõrvaldamiskulud

hüvitab.

43. Kostja on hagejat puudusest õigeaegselt teavitanud. Kostja on VÕS § 222 lg 1 alusel

õigustatult korduvalt nõudnud hagejalt ekskavaatori parandamist, ekskavaatori parandamine oli

võimalik ning ei oleks olnud hagejat ebamõistlikult koormav. Hoolimata korduvatest nõuetest ja

ettepanekutest ei ole hageja ekskavaatorit parandanud. VÕS § 225 lg 5 järgi on hagejal kohustus

hüvitada kostjale ekskavaatori parandamiskulud summas 8197,26 eurot. Hageja on asja

parandamisest õigustamatult keeldunud, kostja on ekskavaatori ise parandada lasknud ja teinud

selleks mõistlikke kulutusi summas 8197,26 eurot.

Tuginedes VÕS § 110 lõikele 5 ja § 111 lõikele 7, kostja leiab et on õigustatult keeldunud

kohustuse osalisest täitmisest summas 3094 eurot ning seega ei ole hagejal õigust kostjalt

põhivõlgnevuse ega kõrvalnõuete tasumist nõuda ja hagi tuleb jätta kogu ulatuses rahuldamata.

44. Kostja vaidleb vastu võlgnevuse kohtuväliselt sissenõudmisest tuleneva hageja kahju

hüvitise nõudele summas 360 eurot. Kostja on jätnud kohustuse osaliselt täitmata õigustatult ja

hagejal ei olnud põhjust ega vajadust kanda kulutusi võlgnevuse sissenõudmiseks. Hagejal on

nõue kostja vastu hageja enda rikkumisest tulenevalt, seega ei saa rahuldada kahju, mis seisneb

kohtueelses menetluses kasutatud õigusteenuse tasus, hüvitamise nõuet.

45. 24.07.2019 menetlusdokumendis kostja esitas tasaarvestusavalduse. Kostja selgitab, et tal on

lepingutingimustele mittevastava asja parandamiseks tehtud kulude hüvitamisest tulenev nõue

hageja vastu. Kui kohus leiab, et poolte nõuded ei ole käsitatavad vastastikuste kohustustena, siis

on kostjal õigus keelduda ostuhinna tasumisest VÕS § 111 lg 4 alusel, kuna hageja on korduvalt

kinnitanud, et keeldub parandamiskulude kandmisest. Kostja ainsaks võimaluseks on

müügihinna osaliselt tasumata jätmine. Tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest tuleb jätta hagi

täielikult rahuldamata.

46. Kostja leiab, et kuna kostja ei ole hagejale võlgu, ei ole hagejal õigust nõuda ka viivist.

Lisaks hageja ei saa nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast kõrgemat viivist, sest

poolte vahel puudub kokkulepe kõrgema viivise määra osas. Tõele ei vasta hageja väited, et

viivisemääras 0,5% on kokku lepitud lepingu sõlmimisel, hageja ei ole oma selliseid väiteid

kuidagi tõendanud.

Asjaolu, et kostja ei ole esitanud arvele vastuväiteid ja on asunud arvet tasuma, ei tähenda, et

kostja oleks aktsepteerinud arvel märgitud viivisemäära. Arve vastuvõtmist ja selle tasumist ei

saa pidada seaduses sätestatust kõrgemas viivisemääras kokkuleppimiseks. Viivisemääras kokku

leppimine ei saa toimuda juhuslikult või üksnes sellise arve vastuvõtmisega või tasumisega,

millel on viivis märgitud. Viivisemääras kokku leppimine peab olema selge ja üheselt mõistetav

kahe poole vahel sõlmitud kokkulepe. Selline kokkulepe hageja ja kostja vahel aga puudub.

Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09 kinnitanud, et selleks, et arve vastuvõtmisega

muutuksid arvel näidatud tingimused poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt

näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokku leppimata tingimustes. Käesoleval juhul ei

nähtu arvelt selgelt, et arve vastuvõtmisega lepitakse kokku ka seaduses sätestatust kõrgemas

viivisemääras, seega selline kokkulepe arvel puudub. Ka ei ole kostja kuidagi oma varasema

käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, kuivõrd kostja ei ole ühelgi

korral tasunud arvel näidatud viivist. Arve korduvat tasumist ei saa pidada viivisemääraga

nõustumiseks.

2-18-116235

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

47. Kohus, tutvunud põhjalikult kirjalike seisukohtadega, kuulanud ära poolte seaduslikud

esindajad vande alla ja tunnistajate ütlused, uurinud kirjalikke tõendeid ning objektiivselt

hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

48. Asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle:

- hageja ja kostja sõlmisid 2017.a sügisel (hageja esindaja e-kiri pakkumisega 22.septembrist

2017, dtl 63) suulise lepingu, mille alusel hageja müüs kostjale kasutatud töökorras ekskavaatori

Kobelco SK140SRLC-3 (edaspidi nimetatud ka ekskavaator) koos lisatarvikutega (töötuled,

võsagiljotiin).

-

kokkulepitud

müügihind

(sisaldas

ekskavaatori

tarnimist,

müügieelset

kontrolli,

jahutusvedelike ja kõikide õlide ning filtrite vahetust koos kulumaterjalidega, samuti

võsalõikamisgiljotiini ja töötulede paigaldust koos vajalike tööde ja kulumaterjalidega) oli

83 094 eurot (sh käibemaks 13 849 eurot).

- ekskavaator anti kostjale üle 24.11.2017;

- kokkulepitud summa tasumiseks esitas hageja kostjale 06.10.2017 ettemaksuarve nr 20170129

summas 64 000 eurot (hageja raamatupidamise programmist sündmuse nr 3355 väljatrükk, dtl

88) ja 29.12.2017 arve nr 20170282 (dtl 28) summas 83 094 eurot (sisaldab käibemaksu 13 849

eurot, arvest nähtub ekskavaatori enda hind 63 550 eurot + käibemaks), tasumise tähtajaga

05.01.2018;

- kostja on tasunud hagejale kokku 80 000 eurot järgmiselt: ettemaksuna kokku 67 000 eurot

(35 000 eurot 18.10.2017, 25 000 eurot 20.10.2017, 5000 eurot 24.11.2017, 2000 eurot

20.12.2017), 26.01.2018 tasuti 10 000 eurot ja 30.01.2018 veel 3000 eurot.

- hageja jättis tegemata kokkulepitud ja müügihinnas sisaldunud hooldustööd (õlide,

jahutusvedelike ja filtrite vahetus) ja on selle eest kokkuleppel kostjaga alandanud müügihinda.

Pooled vaidlevad müügihinna alandamise ulatuse üle – hageja väidab, et alandas hinda 450 eurot

+ käibemaks (dtl 74), kostja arusaamist mööda alandati müügiarve koostamisel hinda 250 eurot

+ käibemaks (dtl 69).

- kostja on kokkulepitud müügihinnast jätnud tasumata 3094 eurot.

49. Hageja on esitanud kostja vastu müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-st 1 tulenevalt on müügilepingust tulenevaks müüja

põhikohustuseks müüdud asi ostjale üle anda ja teha võimalikuks asja omandiõiguse üleminek.

Ostja põhikohustuseks on ostuhinna tasumine. VÕS § 76 lg 3 järgi kohustus loetakse kohaselt

täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja

õigel viisil.

50. Hageja väidetel kostja rikub müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust. Hageja

on seisukohal, et tema müüjana on oma kohustused täitnud ega ole lepingut rikkunud - andis

kostjale üle kokkulepitud tingimustele vastava ja töökorras ekskavaatori. Kostja ei ole pärast

ekskavaatori üleandmist väidetavalt ilmnenud puudusest hagejale õigeaegselt teatanud ega

puudust piisavalt kirjeldanud, väidetavate remonttööde tegemine ja selleks kulude kandmine on

tõendamata. Hageja kostja tasaarvestusega ei nõustu.

51. Kostja leiab, et hageja müüjana on ise müügilepingut rikkunud, sest andis üle

lepingutingimustele mittevastava asja. Ekskavaator oli selle eesmärgipärast kasutamist

takistavate puudustega, mida ei olnud võimalik tuvastada visuaalses ülevaatusega, pärast asja

üleandmist toimunud ülevaatuse käigus ilmnesid varjatud puudused, kostja on hagejat puudusest

õigeaegselt teavitanud ning andnud võimalusi puudus parandada. Kostjal oli õigus jätta ostuhind

tasumata, kuni hageja vea parandab. Kuna hageja teatas, et ta asja puudust ei tunnista ja ei

kavatse seda kõrvaldada, siis kostja lasi asja parandada teisel ettevõtjal ja tasaarvestab tehtud

kulud hageja müügihinna osa tasumise nõudega.

52. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige

2-18-116235

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja

juurde kuuluvad dokumendid.

VÕS § 217 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui:

1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi

teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis

või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele,

muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

VÕS § 218 lg-st 1 tulenevalt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi

kui mittevastavus ilmneb hiljem.

VÕS § 218 lg 3 järgi müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib

pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele

mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

VÕS § 218 lg-s 4 sätestatakse, et müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest,

kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.

53. Asjas ei ole vaidlust, et lepinguesemeks oli kasutatud ekskavaator, mis hageja poolt kostjale

lepingu sõlmimise eelselt antud kinnituse kohaselt oli väheste töötundidega (2100 tundi) ja nii

heas korras, et sellega saab kohe tööle minna.

Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et hageja poolt olid tegemata kokkulepitud hooldustööd –

õlide, jahutusvedeliku ja filtrite vahetamine. Selles osas on hageja asja kokkulepitule

mittevastavust ka tunnistanud ning müügihinda vähendanud.

54. Hageja seaduslik esindaja Aivo Kuusmaa vande all antud ütluste kohaselt (03.03.2020

istungi protokoll lk 8, (dtl 250)) leppis A. Kuusmaa Allan Maidlaga kokku, et mis mehed jätsid

kokkulepitud müügihinnas sisalduvatest töödest tegemata, selles summas teeb hageja sooduse,

see on arvel olemas; hiljem kostja ütles, et nendepoolsed kulutused läksid suuremaks, aga siis oli

kokkulepe tehtud. A. Kuusmaa ütluste kohaselt kaks nädalat pärast masina üleandmist avastati,

et kostja hooldemehed olid õlid ja filtrid jätnud vahetamata; A. Kuusmaa ütles, et kui õli on

puhas ja filter määrdunud, siis ei ole probleemi ja hageja garanteerib vahetuse järgmise hoolduse

käigus, aga kostja tahtis kohe; kostja tegi ise vahetuse ära ja hageja tegi sooduse.

Kostja esindaja Allan Maidla samuti andis vande all ütlusi, et esmasel ülevaatusel tuvastati, et

kokkulepitud hooldustööd on tegemata. Sellest teavitati koheselt A. Kuusmaad ning kokkulepe

jäi, et kostja teeb need tööd ise, sest masin oli juba kostja töökojas (03.03.2020 istungi protokoll,

lk 10 (dtl 252)).

Eelnevast tuleneb, et tegemata hooldustööde osas ei vastanud küll ekskavaator kokkulepitud

tingimustele. Pooled on selle puuduse kõrvaldamiseks sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt

hageja on puudust tunnistanud ja selle tõttu hinda alandanud, kostja hageja nõusolekul pidi

puuduse ise kõrvaldama.

55. Kohus leiab aga, et hageja poolt müügihinna alandamine ei võta kostjalt õigust nõuda asja

kokkulepitud tingimustele mittevastavuse tõttu tekkinud kahju hüvitamist osas, milles kostja

kulud hooldustööde tegemiseks ületasid hageja poolt tehtud hinna alandamise ulatust. Kohtu ette

toodud asjaoludest nähtuvalt leppisid pooled kokku üksnes selles, et kostja teeb ise hooldustööd,

mida lepingu kohaselt pidi tegema hageja, ja hageja teeb müügihinnast soodustust, kuid ühestki

tõendist (sh poolte seaduslike esindajate vande all antud ütlustest) ei nähtu, et pooled oleksid

kokku leppinud ka nende tööde/materjalide maksumuses ja hageja poolt hinna alandamise

ulatuses. Kostja on 30.01.2018 ettepaneku (dtl 69) lisana saatnud hagejale kulude

kalkulatsiooni/loetelu (dtl 64). Seega võib kostjal olla ka hooldustööde kuludega seonduvalt

nõue, mis on tasaarvestatav hageja müügihinna tasumise nõudega (kostja kulude suurust kohus

analüüsib otsuses edaspidi).

56. Kohus loeb tõendatuks, et tegemata õlide-filtrite vahetuse eest hageja alandas ekskavaatori

kokkulepitud hinda 250 euro (+käibemaks) ulatuses. Esiteks kohus märgib, et põhjendatud ei ole

2-18-116235

kostja seisukoht, et müügihinnaks lepiti kokku 83 094 eurot. Hageja poolt kostjale 29.12.2017

esitatud arve nr 20170282 (dtl 28) tõendab, et see summa sisaldas lisaks ekskavaatori hinnale

täiendavaid lisaseadmeid ja nende paigaldamise töid. Ekskavaatori enda lõplikuks müügihinnaks

on arvel märgitud 63 550 eurot (+ käibemaks). Esialgses müügipakkumises on ekskavaatori

hinnaks märgitud 65 000 eurot ning hageja on viidanud võimalusele hinda kuni 2000 euro võrra

väiksemaks kaubelda. 06.10.2017 tellimuse kinnituses nr 20170129 (dtl 87) on ekskavaatori

hinnaks 64 000 eurot. Seega ka hageja raamatupidamisprogrammis sündmus nr 3355 all

kajastatud ettemaksuarve saatmine ja 64 000 euro ülekandmise nõue (summad ilma

käibemaksuta) lubavad järeldada, et ekskavaatori müügihinnaks lepiti kokku 64 000 eurot.

Sellest tulenevalt on hageja kokkulepitud hinda alandanud kokku 450 euro võrra.

57. Hageja esindaja vande all ütlusi andes nimetas, et hinnaalandus on arvel kirjas. Arvel on

kajastatud aga ka soodustus lisahüdraulika eest, sellel real summat näidatud ei ole.

Ka poolte kohtumenetluse eelne e-kirjavahetus kinnitab kostja seisukohta, et tegemata

hooldustööde eest alandas hageja hinda 250 euro võrra ning 200 eurot oli hinnaalandus

ekskavaatoril olemas olnud hüdraulikaliini (tagasivoolu vooliku) eest, mille vastavalt täiendavate

tööde kokkuleppele pidi algselt paigaldama müüja võsalõikamisgiljotiini paigalduseks vajalike

hüdraulikatööde käigus (vt kostja 30.01.2018 ettepanek hagejale, dtl 69).

Ka hageja esindaja Aivo Kuusmaa 07.03.2018 kell 12:27 e-kirjast (dtl 74) Jaanus Muskatile

nähtub, et hinnasoodustus 450 eurot hõlmab nii tegemata jäänud õlide-filtrite vahetust kui ka

masinal juba olemas olnud tagasivoolu voolikut.

Eeltoodust tulenevalt on kostja õigesti arvestanud tema poolt õlide-filtrite vahetamiseks tehtud

kuludest hinnaalanduse arvelt maha 250 eurot.

Hageja seisukoht, et kostja enda arvestuste kohaselt pidi hageja maksma 464,22 eurot, mis on

samas suurusjärgus 450 euro suuruse hinnaalandusega, on ilmselt ekslik. Hageja viitab Allan

Maidla 28.01.2018 kell 18:18 Jaanus Muskatile saadetud e-kirja väljatrükile kellegi poolt

käsikirjaliselt tehtud arvutustele (kostja 12.12.2018 vastuse lisa 5 teine lk, dtl 65), kuid tõlgendab

märgitud summat 464,22 eurot valesti. Nimetatud summa on arvutustehte tulemus: kostja

arvestuste järgi on hooldustöödega seoses kantud kulude summa 714,22 eurot, sellest on

lahutatud 250 eurot ehk summa, mille võrra hooldustööde tõttu hinda alandati (714,22 –

250=464,22).

58. Kostja peamine ekskavaatori nõuetele mittevastavuse väide on seotud sellega, et

ekskavaatoriga ei olnud võimalik tööd teha koormusega, milleks ekskavaator oli ette nähtud.

Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et kostjale üleantud ekskavaator ei vastanud

kokkulepitud tingimustele pumba töös ilmnenud vea tõttu. Kohtule esitatud tõendite kogumist

järelduvalt pidi pumba töös ilmnenud viga olema olemas juba müügilepingu sõlmimise ajal ehk

hageja müüjana vastutab puudusega asja üleandmise eest.

Hageja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ei välista hageja seisukoht, et

kasutatud ekskavaatori ostmisel pidi kostja arvestama suurema remondi- ja hooldustööde

vajadusega.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma praktikas korduvalt selgitanud, et kasutatud asjade puhul

tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega

kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele

mittevastavusteks. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on

puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine (vt nt Riigikohtu

7. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12; 15.novembri 2017 otsus tsiviilasjas 2-15-

18987, p 13).

Müügilepingu sõlmimise eelsetel läbirääkimistel on hageja esindaja Aivo Kuusmaa 22.09.2017

e-kirjas (dtl 63) kostjale kinnitanud, et masinaga saab kohe tööle minna. Samast e-kirjast

nähtuvalt masin on ehitatud 2014.a, töötunde 2100 + (masin on töös). Hageja toob esile, et hind

on küll kõrge, aga töötunnid 1000% õiged, hinda tõstab natuke kiirvahetuse süsteem ja

2-18-116235

lisahüdraulika; selle kiirvahetuse saab vahelt välja võtta ja selle saaks maha müüa.

59. Kostja soovil on hageja enne ekskavaatori kostjale üleandmist paigaldanud ekskavaatorile

võsagiljotiini. Seega hagejale oli teada, millise töö tegemiseks kostja ekskavaatorit soovib. Kuigi

kostja ostis kasutatud ekskavaatori, ei pidanud kostja eeldama, et peab masina eesmärgipäraseks

kasutamiseks tegema kohe täiendavaid kulutusi remondile. Vastupidi – hageja on lubanud, et

hageja annab kostjale üle masina, millega kostja saab kohe hakata tööd tegema.

Praeguses asjas kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt, vastupidiselt kokkulepitule,

ei saanud kostja ekskavaatorit selle kättesaamise järel tööks kasutada, sest juba esmase

kasutuskoolituse ja asjatundja poolt tehtud ülevaatuse käigus ilmnesid (lisaks tegemata

hooldustöödele) puudused hüdraulika pumba töös. Kostja on esile toonud, et proovis

ekskavaatoriga tööd tegema hakata 3.jaanuarist 2018, kuid pumbaveast tingitud pidevad

katkestused ja vähene jõudlus takistasid töö tegemist sellisel määral, et kostjal tekkis raskusi oma

klientide tellimuste täitmisega.

60. Paljasõnaliseks jäi hageja esindaja A. Kuusmaa väide, et viga võib olla seotud sellega, et

kostja soovis, et võsagiljotiini haaratsid töötaksid kiiremini. A. Kuusmaa ütluste kohaselt ta teab,

et seda tehakse, aga ei ole mõistlik pumpa panna võimsamalt tööle, kui on tehase normid. Hageja

ei ole esile toonud ega tõendanud, et tehase norme oli selle konkreetse ekskavaatori puhul

ületatud. Samuti A. Kuusmaa kinnitas, et ta ei tea, kuidas tehniliselt saab haaratseid võimsamaks

reguleerida. A. Kuusmaa üksnes oletab, et kostja püüdis ise reguleerida ja selle käigus midagi

juhtus.

A. Kuusmaa vande all andis ütlusi, et kui Kobelco tehase inimene käis koos E.ga (E.A.ga)

objektil, siis ekskavaatori kõrval seisnud A. Kuusmaa kuulis ekskavaatori kabiinis olnud

Kobelco esindaja ja E.A. vestlusest, et Kobelco esindaja küsis, et „mis F või S mode’is settingut

on tehtud“ ja E.A. vastas, et üritas vale menüü alt pumba tootlikkust tõsta. Asjas ei ole esitatud

mingeid tõendeid selle kohta, et ekskavaatoril on võimalik väidetud F või S mode seadistusi teha

ja et need võivad pumba tööd mõjutada. Tunnistajana ütlusi andnud E.A. ütlustest nähtuvalt

hageja ise on võsagiljotiini paigaldamisel kasutanud tehase poolt mitteaktsepteeritavat lahendust.

61. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et kostja on ekskavaatori VÕS § 219 sätestatu

kohaselt üle vaadanud ja viivitamata pärast ekskavaatori kättesaamist lasknud ka asjatundjal üle

vaadata. Esitatud kronoloogia kohaselt kostja sai ekskavaatori kätte reedel, 24.11.2017, esmase

ülevaatuse tegi järgmise nädala algul (27. või 28. november) ja siis tuvastati tegemata

hooldustööd. 8.detsembril 2017 masina üle vaatamiseks ja kasutaja koolituse läbiviimiseks

kohale kutsutud asjatundja, Kobelco tehase ametliku esindaja - Konekesko Eesti AS - töötaja

E.A. tuvastas, et pumba tööga on probleem. 15.-16.detsembril 2017 E.A. tuvastas masina vigu,

kõige selle käigus suhtles E.A. jooksvalt müüjaga.

E.A. andis tunnistajana ütlusi, et A. Maidla helistas talle, et on soetanud Kobelco ekskavaatori ja

tahaks ülevaatust, et kas vastab nõuetele. Leppisid kokku detsembrisse kohtumise. Esimese

asjana E.A. tuvastas, et hüdraulika sisselükkamisel/aktiveerimisel jääb helisignaal peale ja

hüdraulika pumbad aktiveeruvad ise – seda olla ei tohiks. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis ta

kostja esindaja palvel ühendust hageja esindaja A. Kuusmaaga ja teatas ilmnenud veast. Seda, et

hagejat ilmnenud veast koheselt teavitati, tõendab ka hageja esindaja A. Kuusmaa enda

22.12.2017.a saadetud vastuskiri, milles A. Kuusmaa väidab, et selle pumba töö põhimõte ongi

selline.

62. E.A. tunnistajana andis ütlusi, et A. Kuusmaa väited ekskavaatori tööpõhimõtte kohta ei ole

õiged. Tunnistaja E.A. on erialase väljaõppega ja eriteadmistega, mida tõendab Konekesko Eesti

AS juhatuse liige/hooldusüksuse juht Taimo Jürisoo 15.08.2019 antud kinnituskiri (dtl 174):

E.A. on Konekesko Eesti AS töötaja, Konekesko Eesti AS on Kobelco ametlik esindaja Eestis

alates 2003.a. E.A. on õppinud rasketehnika mehhaniseerimist Kehtna Majandus- ja

Tehnoloogiakoolis, on olnud Konekesko Eesti AS-is praktikal 2006.aastal ja töötab ettevõttes

alates

05.02.2007,

algul

rasketehnika

mehaanikuna,

alates

2014.a

rasketehnika

hooldusinsenerina, ta on järjepidevalt läbinud kõik Kobelco tehasepoolsed koolitused, tema

2-18-116235

tööülesanneteks on tehnilise toe pakkumine mehaanikutele ja klientidele masinate ja seadmete osas

ning mehaanikute koolitamine.

Samal ajal hageja seaduslik esindaja A. Kuusmaa vande all kinnitas, et temal Kobelco masinate

remondiks erialast väljaõpet ei ole, ta ei ole saanud ka Konekesko vastavat koolitust, tal on

üksnes töökogemus varuosade müügist ja remondist. Seetõttu A. Kuusmaa väited pumba

tööpõhimõtete kohta ei veena kohut, et ekskavaatori kostjale üleandmise ajal töötas pump nagu

ette nähtud.

63. E.A. tunnistajana ütlusi andes selgitas, et uuris masina menüüd ja kogus andmeid sealt;

võttis kõne Kobelco tehasesse ja uuris masina ajalugu, kes on masina varasem omanik. Tol

momendil jäi masinale viga külge. E.A. pidi asja arutama enda koolitajaga. Teistkordselt sai

kostja juurde tagasi mindud detsembri lõpus 2017.a ja siis oli mõttes, et probleem on

hüdrapumba regulaatori juhtimises. Võtsid selle tõttu regulaatori maha, aga viga ei olnud, panid

selle kokku ja tagasi. Tegemist oli huvitava veaga, mis ei andnud displeile tavapärast veakoodi.

Sai selgeks, et probleemiks oli mehhatronkontroller, mis on masina hüdraulika aju. Masin toimis,

kõik liigutused toimisid, kuid ei õnnestunud masinal tuvastada surveid, kus on giljotiin.

Kohus siinkohal juhib tähelepanu sellele, et giljotiini paigaldas masinale hageja. Tunnistaja E.A.

ütlustest nähtuvalt Aivo Kuusmaa ütles E.A.le, et ohutuse mõttes on pandud hüdraulilisele

kiirliitele surve järgi, et giljotiin ära ei kukuks. E.A. ütluste kohaselt tehas ei lahenda turvalisuse

küsimusi selliselt. Samas E.A. ütlustest nähtub, et viga ei aidanud kõrvaldada see, kui E.A. võttis

hüdraulilise kiirliite süsteemi igaks juhuks maha ja tegi masina originaali (s.t taastas

originaalseadistuse). Ka see lükkab ümber hageja kahtlused, et vea on põhjustanud vale

seadistus.

Eelnevast saab järeldada, et kostjale üleantud ekskavaator ei vastanud kokkulepitud tingimustele,

sellega ei olnud võimalik teha tööd, milleks masin oli ette nähtud.

64. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole viivitanud müüjale puudustest teatamisega ning on

puudustest teatamisel neid piisavalt kirjeldanud.

Vahetamata õlid-filtrid ning ekskavaatori pumba töös ilmnenud viga on ilmselgelt varjatud

puudused, mida tavapärase vaatlusega ei olnud võimalik tuvastada. Seetõttu ei ole põhjendatud

hageja vastuväited, et kostja esindaja on mitmel korral enne lepingu sõlmimist ja ekskavaatori

kätte saamist ekskavaatori üle vaadanud ning siis oli masin töökorras. Hageja ei ole esile toonud,

et masinat oleks enne kostjale üleandmist kontrollitud konkreetses töösituatsioonis koormusega

töötamas, mis oleks võimaldanud tuvastada võimaliku vea hüdraulikaseadmete jõudluses enne

masina üleandmist.

65. Asjas on tõendamist leidnud, et ekskavaatori töötamist takistava vea tuvastas 08.12.2017.a

detsembris masina üle vaadanud asjatundja E.A.. 15.-16. detsembril tuli E.A. tuvastama pumba

rikke põhjust.

Kostja seaduslik esindaja A. Maidla vande all ja E.A. tunnistajana antud ütluste kohaselt E.A.

kasutas hüdraulikapumba vea tuvastamisel diagnostikaks elektroonilisi abiseadmeid. See

kinnitab, et tavapärase ülevaatusega ei olnud võimalik tuvastada vea põhjust – viga hüdraulika

elektroonilises juhtseadmes - kontrolleris (controller).

Hageja seaduslik esindaja A. Kuusmaa 03.03.2020 vande all ütlusi andes (dtl 251) kinnitas, et

kui masin kostjale üle anti, siis ei kontrollitud masinat arvutiga; kontrollitakse, kui seadet peale

pani, et menüü oleks õige; seda tehti, et mitte valeseadistuste alla paigaldada giljotiini; kostjaga

koos ei ole masinat arvutiga üle vaadatud. Hageja on viidanud võimalusele, et arvuti kontrolleri

viga võib olla tekkinud sellest, et kostja ise püüdis pumpa võimsamaks reguleerida või et

Konekesko Eesti AS töötaja on teinud valeseadistuse, kuid ei ole oma selliseid väiteid

tõendanud. Sama suur on võimalus, et masinal ilmnenud puudus tekkis hoopis hageja töötajate

poolt giljotiini paigaldamisel masina ebaõige seadistamise tõttu.

66. Hageja väidetel olnuks mõistlik tähtaeg puudustest teatada 3 päeva asja üleandmisest. Kohus

sellega ei nõustu. Kohus peab põhjendatuks õiguskirjanduses (vt Varul, Kull, Kõve, Käerdi,

Sein. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne – Kirjastus Juura, Tallinn 2019, lk 114)

2-18-116235

väljendatud seisukohta, et puudustest, mida ei saa tavapärase välise ülevaatuse käigus

eriteadmisteta isik avastada, ehk nn varjatud puudustest teatamise kohustus tekib alates

ajahetkest, mil need tegelikult ilmnevad. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ostja peab

avastatud puudust müüjale saadetavas teates piisavalt täpselt kirjeldama. Seejuures ei ole vajalik

puuduse põhjuse väljatoomine, piisab puuduse iseloomu kirjeldamisest (samas, lk 115). Tarbijast

ostja jaoks kehtestatud 2-kuuline tähtaeg avastatud puudusest teatamiseks saab lugeda

mõistlikuks ajaks ka majandus- või kutsetegevuses ostu-müügilepingu sõlminud ostja puhul.

67. Hageja 18.01.2019 vastuväidetes kostja vastusele toob esile, et ekskavaator anti kostjale üle

24.11.2017 ja 7 päeva hiljem on kostja palunud arve välja saata, viitamata sellele, et

ekskavaatoril on mingeid puudusi. Kostja on põhjendanud, et selleks ajaks ei olnud asjatundja

veel ekskavaatorit üle vaadanud. Ekskavaator põhimõtteliselt töötas, kuid mitte täisjõudlusega.

Kostjale ei saa ette heita heas usus tegutsemist ja soovi oma lepingulisi kohustusi täita. Kostja on

ka põhjendanud, et ekskavaatori eest osaliselt tasumata jätmisel võttis ta arvesse puuduse

kõrvaldamise umbkaudset kulu.

68. Asjas kogutud tõenditega (tunnistaja E.A. ütlused, poolte esindajate vande all antud ütlused,

pooltevaheline kirjavahetus (dtl 69-71)) tõendavad, et hagejale teatati lisaks õlide-filtrite

vahetamata jätmisele ka pumba töös ilmnenud puudusest kohe, kui need vead 2017.a detsembri

esimeses pooles avastati.

Nii on hageja seaduslik esindaja Aivo Kuusmaa 03.03.2020 istungil vande all ütlusi andes

kinnitanud ka ise, et talle teatati, et E. avastas pumbavea, A. Kuusmaa soovis, et hageja esindaja

peab ka kohal olema, kes oskab remontida, aga hagejale ei võimaldatud, et tema mees kohal

oleks. Samal istungil veidi hiljem (dtl 251) A. Kuusmaa vande all selgitas, et sel päeval, kui oli

kokku lepitud objektil masina vaatlus, oli hageja mehel teine töö ja ta ei saanud tulla.

Seega tegelikkuses hageja esindajal võimaldati osaleda vea kindlakstegemiseks masina

ülevaatusel, hageja töötaja ei osalenud temast endast tulenevatel põhjustel. Hageja ei ole esile

toonud, et taotles kostjalt ülevaatuse aja muutmist ja kostja ei olnud nõus aega muutma. Samuti

nähtub A Kuusmaa ütlustest, et tema ise on osalenud koos Kobelco esindaja ja E.A.ga

ekskavaatori vea tuvastamisel.

69. Hageja esindaja A. Kuusmaa vande alla antud ütlustega on tõendatud, et puudusest

teatamisel on viga piisavalt kirjeldatud. A. Kuusmaa andis vande all ütlusi, et alguses räägiti

pumbast, esimest korda öeldi 20.detsembri [2017] paiku, et ei saa pumpa reguleerida; selle peale

saatis A. Kuusmaa 22.detsembril e-kirja, et asi pole pumbas, vaid DPF põletis; alles jaanuari

lõpus räägiti, et kontroller on läbi, mis pumba tegevust juhib. Seega hageja sai talle teatatu põhjal

aru vea olemusest, kuid oli E.A.st erineval seisukohal vea põhjuse osas.

VÕS § 220 lg-st 2 tulenevalt peab majandus- ja kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja asja

lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel kirjeldama viga või puudust, mille tõttu asi ei

vasta kokkulepitule, mitte kirjeldama vea põhjust. Kohus leiab, et praegusel juhul saab puudusest

teatamisel lugeda piisavaks hageja nimetatud kirjeldust, et pumpa ei saa reguleerida.

70. Puudusest teatamisele ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet. Pooltel ei ole vaidlust, et

esimene teavitamine toimus suuliselt telefoni teel. Kostja juhatuse liige Jaanus Muskat

30.01.2018 kirjas hagejale (dtl 69-70) kirjeldab probleemi ja pooltevahelist senist suhtlust

vaidlusaluse ekskavaatori teemal ka kirjalikult, korrates üle, et pärast ekskavaatori 24.11.2017

enda valdusesse saamist kostja „kutsus masina kasutuskoolituseks ja ülevaatuseks Märjamaale

kohale Kobelco ekskavaatorite ametliku esindaja Eestis, Konekesko Eesti AS töötaja, kes masina

ülevaatuse käigus tuvastas, et ekskavaatori hüdraulika pump, mis on oluline sõlm ekskavaatori

töös, ei tööta korrektselt, st on pidevalt töös ka siis kui ei peaks (juhtjoystikid on neutraalasendis

ja tööorganid hüdraulikasurvet ei vaja). Samuti tuvastas OÜ Brushwood töötaja Allan Maidla, et

ekskavaatoril on müüja poolt tegemata kokkulepitud jahutusvedelike, filtrite ja õlide vahetuse.

Eeltoodud asjaoludest teavitas Allan Maidla koheselt telefoni teel ka Alusvanker OÜ esindajat

Aivo Kuusmaad. Tänaseks on vastavalt poolte (Allan Maidla, Aivo Kuusmaa) kokkuleppele

Brushwood OÜ poolt jahutusvedelike, filtrite ja õlide vahetus teostatud.

2-18-116235

71. Samas 30.01.2018 kirjas kostja esindaja märgib, et kõnealune hüdraulikaprobleem pole siiani

lahendust leidnud, viga kord esineb ja siis jälle ei esine (probleem tekib keskmiselt 2-3 korda

päeva jooksul). J. Muskat 30.01.2018 kirjas viitab poolte esindajate vahelistele läbirääkimistele,

mille käigus ei ole probleemile ja masina remondiks lahendust leitud. Kirjast nähtuvalt müüja (s.t

hageja) oli jätkuvalt seisukohal, et hüdraulikapump peabki nii töötama või et see viga ei ole

oluline. Kostja esindaja põhjendab, et kostja igapäevane tegevus ei ole seotud ekskavaatorite

müügi ja remondiga ning tal puudub sel alal täielik pädevus, mistõttu lähtub kostja Konekesko

Eesti AS 26.01.2018 hinnangust, et pump ei tööta normaalselt, s.t töötab pidevalt

maksimumkoormusel, mis põhjustab hüdraulikaõli ülemäärase kuumenemise, pumba ja

hüdraulikakomponentide ülemäärase kulumise, samuti suurendab see tõenäoliselt ekskavaatori

kütusekulu. Kostja viitab, et Konekesko Eesti AS hinnangul on probleem vigases masinat (sh

hüdraulikapumba tööd) juhtivas arvutis (nn „aju“ ehk controller) ning probleemi lahenduseks on

uue controlleri paigaldamine.

72. Kostja esindaja teeb 30.01.2018 kirjas probleemi lahendamiseks hagejale ettepaneku, et

Alusvanker OÜ (hageja) korraldab ja teostab kirjeldatud vea kõrvaldamise ja remondi, ilma, et

peaks vahetama pumba tööd juhtivat controller’it. Remont teostataks Alusvanker OÜ määratud

isiku poolt OÜ Brushwood töökojas Märjamaal või kui võimalik, siis ekskavaatori tööobjektil

Raplamaal või Harjumaal. Juhul, kui remont ei lahenda kõnealust hüdraulika pumba probleemi,

tellitakse controlleri vahetus Konekesko Eesti AS-ilt vastavalt kirjale lisatud pakkumisele ja

pooled kannavad sellega seotud kulud (4115,60 + tehniku kohalesõidu kulud + käibemaks)

võrdsetes osades. Selle järel Brushwood tasub Alusvanker OÜ-le kogu komplekti maksumusest

seni tasumata osa 6094 eurot ning Alusvanker OÜ tasub OÜ-le Brushwood viimase poolt

jahutusvedelike, filtrite ja õlide vahetuse eest 714,22 eurot, millest arvestatakse maha

ekskavaatori koguhinnast tehtud soodustus 250 eurot, tasumiseks jääb 462,22 + km, kokku

557,96 eurot.

73. Eelnevast järeldub, et hagejale oli probleemi olemus ja selle lahendamise võimalused

piisavalt selgelt teada. Kostja on hagejale teinud konkreetseid ettepanekuid ja määranud tähtaegu

puuduse kõrvaldamiseks. Pooled pidasid pärast 2017.a detsembris edastatud esmast teadet

läbirääkimisi, kuid hageja asus eitavale seisukohale, et tegemist oleks masinaga töötamist

takistava puudusega või et see viga esines juba masina üleandmisel, samuti hageja ei pidanud

puuduse kõrvaldamiseks vajalikuks kontrolleri vahetust. Kostja ei nõustunud hageja

seisukohaga, küsis asjatundjalt kirjaliku arvamuse ning 26.01.2018 selle saamisel esitas oma

pretensioonid-ettepanekud hagejale kirjalikult 30.01.2018.

Hageja kostja 30.01.2018 kirjalikule ettepanekule ei vastanud, kostja on kirja saatnud uuesti

7.02.2018 ning 16.02.2018 e-kirjadega, viimases palus hagejal 20.veebrariks teatada, kas hageja

töötaja saab tulla kõnealust viga parandada. Kohus leiab, et hageja on teinud mõistlikke

pingutusi,

võimaldamaks

hagejal

veenduda

vea

olemasolus,

osaleda

selle

põhjuse

kindlakstegemises ning ka proovida hageja enda pakutud variante vea parandamiseks. Hageja ei

ole neid võimalusi kasutanud.

74. Muude tõenditega kooskõlas ei ole hageja seadusliku esindaja vande all antud selgitus, et

hageja palus kostjal tuua masina kontrollimiseks oma platsile ning et hageja tahtis ise masina aju

vahetada, aga ei võimaldatud. 07.03.2018 e-kirjas (dtl 74) Jaanus Muskatile Aivo Kuusmaa

esitab üheseltmõistetavalt ultimatiivse nõude, et kui arvet (ostuhinna tasumata osa 3094 eurot)

hiljemalt 08.03.2018 tasutud ei ole, tuleb kostjal hagejale teada anda masina asukoht, hageja

toimetab masina oma töökotta, siis arvestatakse tekkinud rendikulu, tehakse vajadusel

tasaarveldused ja hageja tagastab ettemakstud summad. Samas A. Kuusmaa pakub alternatiivina

lahenduse, et peale arve tasumist saadab enda hooldemehe vajalikke ühendusi kontrollima, et

olla veendunud, et masin töötaks korralikult ja probleemide vabalt.

Selleks ajaks oli kostja hagejale tasunud ekskavaatori eest kokku 80 000 eurot ehk üle 96%

müügihinnast. Põhjendatud ei ole hageja järeldus, et ostuhinnast suurema osa tasumisega kostja

tunnistas, et üleantud ekskavaator vastas kokkulepitud tingimustele. Kostja on põhjendanud, et

viimase osa maksmata jätmisel arvestas ta puuduse kõrvaldamise eeldatavat maksumust.

2-18-116235

Kuna eelnevalt oli hageja puuduse olemasolu ja enda vastutust selle eest eitanud, ei saanud

hageja kostjalt mõistlikult eeldada arve viimase osa tasumist enne ilmnenud puuduse

kõrvaldamist. Samuti järeldub A. Kuusmaa 07.03.2018 e-kirjast, et tema hageja esindajana

tegelikult teadis, et masin korralikult ei tööta ja et hageja müüjana võib selle eest vastutada,

vastasel juhul puudunuks vajadus lubada, et hageja hooldemees tuleb masinat kontrollima pärast

arve tasumist.

75. Kostja 10.04.2018 e-kirjast Aivo Kuusmaale nähtub, et pooled on kohtunud 13.03.2018

Brushwood OÜ kontoris Pärnus ja leppinud kokku, et Alusvanker OÜ spetsialist käib objektil ja

kõrvaldab probleemiks olnud vea hüdraulikapumba töös ja kui see siiski ei aita, tehakse

Konekesko Eesti AS spetsialisti poolt controlleri test ja vajadusel vahetus vastavalt kostja poolt

30.01.2018, 07.02.2018. 16.02.2018 tehtud ettepanekule. J. Muskati 10.04.2018 e-kirjast hageja

esindajale nähtuvalt A. Kuusmaa on pooltevahelises suhtluses kinnitanud, et vea võimalikud

põhjused on teada ning selle kordategemine lihtne.

76. Hageja seaduslik esindaja A. Kuusmaa vande all antud ütlused kinnitavad kostja esindaja

10.04.2018 e-kirjas märgitut: A. Kuusmaa oma ütlustes selgelt möönis kirjeldatud vea olemasolu

võimalikkust, kuid pidas kontrolleri vahetamist mittevajalikuks, piisavat DPF filtri

puhastamisest. A. Kuusmaa vande all ütlusi andes selgitas, et kontrolleri tööülesanne on juhtida

masina ajust tulenevat käsklust pumba ja tööorganite ja propoklappide vahel, et millist liini peab

avama ja sulgema, ja DPF filtri puhastamise käsklust; see on elektrooniliselt ühendatud;

kontrollereid kipuvad esindused vahetama, mis maksab palju; hageja on neid hoolduse käigus

lahti võtnud ja puhastanud; A. Kuusmaa on 4-5 masinat puhastanud sama DPF pumba

probleemiga. Jääb selgusetuks, miks hageja sellisel juhul ei võtnud midagi ette kostjale müüdud

ekskavaatori väidetavalt lihtsa puuduse kõrvaldamiseks, vaid ähvardas kostjat ekskavaatori

tagasivõtmisega, nõudes masina asukoha koordinaatide esitamist. Lisaks nähtub Konekesko OÜ

25.01.2018 arvest nr 249309 (dtl 60), et DPF filtrit on manuaalselt puhastatud, sellele vaatamata

viga ilmnes uuesti. Põhjendatud on kostja osundus, et kuna hageja väidetel selline viga on

Kobelco ekskavaatoritel tavaline ning hageja alati on saanud selle vea kõrvaldatud DPF filtri

puhastamisega, siis pidanuks hageja sellise vea võimalusest kostjat ka enne müügilepingu

sõlmimist teavitama. Hageja seda ei teinud ja seega ei saanud kostja arvestada ega pidanud

arvestama, et kasutatud ekskavaatori ostmisel võib kohe tekkida vajadus teha kulutusi sellise vea

kõrvaldamiseks.

77. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt pakuti hagejale korduvalt võimalust aidata kaasa

vea põhjuse väljaselgitamisele ja parandamisele. Esmase, 2017.a detsembris suuliselt edastatud

teate järel on pooled vähemalt 2018.a kevadeni ekskavaatori puuduse teemal pidanud suuliselt ja

kirjalikult läbirääkimisi. Kostja on hagejale korduvalt pakkunud erinevaid võimalusi masina

ülevaatamiseks, on kutsunud kostjat controlleri testimise juurde ja viidanud võimalusele seda

aega muuta, kui määratud ajal (12.04.2018 kl 9-12) kostja töötaja testimisel osaleda ei saa (vt

J. Muskati 10.04.2018 e-kiri A. Kuusmaale, dtl lk 71).

Tunnistaja E.A. ütluste kohaselt 2018.a kevadel masinale asenduskontrolleri (testkontrolleri)

paigaldamisel viga kadus. Kohus juhib tähelepanu sellele, et kostja juba 30.01.2018 tegi

ettepaneku, et hageja töötaja on testkontrolleri paigaldamise juures. 6.aprilli 2018 e-kirjas on

hageja keelanud enne arve tasumist kontrollerit vahetada (dtl 75) ja märkinud, et masin on

jätkuvalt Alusvanker OÜ osa, kuigi ekskavaatorit ei müüdud omandireservatsiooniga ning

selleks ajaks oli ostuhinnast 96% tasutud. Ka tunnistaja E.A. andis ütlusi, et vea parandamine

venis, sest mingil hetkel oli hageja keelanud E.A.l ekskavaatori juurde minna.

78. Tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et enne puudusest teatamist ja selle järel masin kogu

aeg tegelikult töötas, ning et probleem oli selles, et kostja soovis võsagiljotiinile suuremat

jõudlust kui tehas sellele masinale ette nägi.

Hageja andis masina kostjale üle 24.11.2017, mis oli reedene päev. Kostja leppis E.A.ga masina

ülevaatamise aja kokku detsembriks. Nii E.A. ütlustest kui Konekesko Eesti OÜ 25.01.2018

kostjale esitatud arvel nr 249309 (dtl 60) kirjeldatust nähtuvalt toimus masina esmane hindamine

2-18-116235

ja defekteerimine Märjamaal kostja töökojas, kus pumba viga tuvastati, pumba vea põhjuse

kindlakstegemiseks on masinat hiljem kontrollitud ka Hageri objektil ja Raasiku objektil.

Kogutud tõendite kohaselt kostja esindaja palvel teatas E.A. hagejale veast pumba töös kohe

selle avastamisel 2017.a detsembris. E.A. tunnistajana ja kostja seadusliku esindaja vande all

antud ütlustega on tõendatud, et kui töökojas vea põhjust ei õnnestunud kindlaks teha, viidi

masin esmakordselt metsa 03.01.2018, et kontrollida seda töösituatsioonis. Kostja väitel on

masinat tööks kasutatud alates 03.01.2018 ja kuni testkontrolleri paigaldamiseni (eeltoodud

tõenditest nähtuvalt 12.04.2018) oli masina töö katkendlik.

Seda kinnitab Konekesko 28.01.2018 arve, millel on üksikasjalikult kajastatud tehtud tööd ja

masina töös ilmnenud probleemid (mis ühtlasi näitab, et masinat uuriti erinevatel objektidel ja

erinevates situatsioonides, kuid probleem jätkus): „Masina hindamine, defekteerimine.

Märjamaal

Veaotsing: masinal probleem, et pump 2 aktiveerub iseenesest, sellega kaasneb helisignaal läbi

display.

Kui aktiveerida leverlock, siis pump kahe surve lükatakse kohe 350bari.

Lisaks ei saa ka seadistada masinal nibbler, breaker liini surveid kuna optional liin on pump 2.

Masinalt sai kõrvaldatud hüdraulilise kiirliiteliin ja selle juhtimine. Vahetatud juhthüdraulika

solenoidid. Maha sai võetud ka pumpade regulaatorid ja omavahel vahetatud.

Mootori diagnostika:Vea koodide lugemine, DPF filtri manuaalne puhastamine.

Masin Hageri objektil: Vahetatud masina peaaju software. Muutuseid ei tulnud, pump 2 ikka

järgi.

Raasiku Objekt: Kobelco tehase inimesega koos masinat ülevaatamas. Masinal pump 2 viga

enam ei ilmnenud. Viga kadunud.

Viga saabus masinale uuesti samal õhtul.“

79. Hageja on 2017.a septembris müügieelsete läbirääkimiste käigus kinnitanud, et ekskavaator

on töötanud 2100 tundi ning oli enne müüki jätkuvalt töös. Eelnimetatud Konekesko 25.01.2018

arvel nr 249309 on masina töötundide arvuks märgitud 2115 tundi. Eelduslikult fikseeriti

töötundide arv esimese ülevaatuse ajal. See tähendab, et alates 2017.a septembris tehtud

müügipakkumisest kuni Konekesko töötaja E.A. poolt masina üle vaatamiseni on masin töötanud

kokku 15 tundi ehk vähem kui 2 tööpäeva. Samuti on hageja ise kinnitanud, et masinat käivitati

ka enne kostjale üleandmist hageja juures giljotiini paigaldamise kontrollimiseks. 15-tunnisest

töötamisest ei saa järeldada, et masin on pärast kostjale üleandmist kogu aeg töötanud ning

kostja ise on pumba rikkunud, käitades masinat ülemäärase jõuga või kasutades ekskavaatorit

tööks, milleks masin ei olnud seadistatud.

Kostja ei ole kunagi väitnud, et masin üldse tööle ei hakanud, vaid et selle töös esines pidevalt

katkestusi, masinat ei töötanud tehase poolt ettenähtud jõudlusega ning et seetõttu kostja ei

saanud seda kasutada ekskavaatori soetamisel silmas peetud otstarbel ja koormusega. Viga

pumba töös tuvastati ja sellest teatati hagejale enne, kui masin 03.01.2018 reaalselt töökojast

välja objektile viidi.

Konekesko 28.06.2018 arvel nr 254747 on masina töötundide arvuks märgitud 2881 tundi, mis

tähendab, et alates 03.01.2018 kuni 28.06.2018 arvel näidatud kontrolleri vahetuseni on masin

töötanud 766 tundi. Ei ole teada, millisel kuupäeval 28.06.2018 arvel näidatud töötundide arv

fikseeriti. Kuna arve hõlmab kontrolleri vahetamise töid, siis eelduslikult on töötunnid

kontrolleri vahetamise seisuga. Perioodil 3. jaanuar – 31.mai 2018 (eeldades, et kontroller

vahetati pärast 24.05.2018 ettemaksu laekumist) oli riigipühasid ja nädalavahetuse puhkepäevi

arvestades kokku 106 tööpäeva, 845 töötundi. Seega ekskavaator on selle perioodi võimalikust

tööajast vähemalt 10 päeva vähem töötanud. Arvestada tuleb samuti seda, et 12. aprillist 2018.a

töötas masin testkontrolleriga, mille põhjal veendutigi, et kontrolleri vahetus on ekskavaatori

tööd takistava vea kõrvaldamiseks õige ja vajalik abinõu. Masina ei pruukinud tegelikult töötada

8-tunniste tööpäevade kaupa ning ei saa eeldada, et tööaeg jaotus ühtlaselt kogu selle perioodi

peale, vaid eluliselt usutav on, et kuna pumba katkendlik töö ei võimaldanud täisjõudlusega tööd

teha, siis testkontrolleri paigaldamise järel töötas masin ajaliselt rohkem.

2-18-116235

80. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest (kirjavahetus) nähtub ja ka hageja esindaja ise kinnitas,

et hageja töötaja on käinud masinat kostja juures objektil vaatamas, hageja esindaja väidetel siis

viga ei ilmnenud. Kostja on aga hagejale juba 30.01.2018 põhjalikult kirjeldanud, et viga ei olegi

kogu aeg, kuid esineb keskmiselt 2-3 korda päevas. Samuti on kostja hagejale selgitanud, et

sellised katkestused ei võimalda ekskavaatoriga täiel koormusel töötada. E.A. tunnistajana ütlusi

andes kinnitas, et sellise veaga töötamine pikemas perspektiivis kahjustab masinat, toob kaasa

suuremad kütuse- ja remondikulud.

Tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et ekskavaatori rike tekkis sellest, et kostja soovis saada

võsagiljotiini kiiremini töötama. Tunnistaja E.A. ütlustest nähtub, et tegemist on tehnilise veaga,

mis masina sisselülitamisel põhjustab hüdraulika süsteemidele täiendava koormuse, küsimus oli

õli kuumutamise tasemes.

Osalise jõudlusega töötav ekskavaator ilmselgelt ei vasta kokkuleppele, mille kohaselt hageja

lubas kostjale töökorras masina, millega võib kohe metsa tööle minna.

81. Hageja ei ole soovinud pärast ekskavaatori üleandmist ilmnenud puudust parandada, vaid on

kostjale teatanud, et viimane peab teatama hagejale ekskavaatori asukoha või tooma selle hageja

töökotta tagasi, leping lõpetatakse ja tasutud summad arvestatakse ekskavaatori kasutamise

tasuks. Seega oli kostja VÕS § 222 lg 5 kohaselt õigustatud asja puuduse ise kõrvaldama ning

kostjal on õigus nõuda hagejalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist.

82. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et kostja on ekskavaatori puuduste

kõrvaldamisega seoses kandnud tasumata ostuhinna osaga võrreldes suuremaid kulusid.

Kostja on esmaste kuludena esile toonud õlide- ja filtrite vahetamise kulu 557,06 eurot (sisaldab

käibemaksu; kostja arvestus dtl lk 48: kostja kulud kokku 857,06 eurot (sisaldab käibemaksu) -

selle puuduse arvelt on müügihinnast tehtud allahindlus 300 eurot (250 eurot + käibemaks) =

557,06 eurot (464,22 eurot + km)), kuid tuleb nõustuda hagejaga, et kostja tasaarvestuse summa

neid kulusid ei sisalda.

81. Kohus leiab, et ka üksnes pumba vea kõrvaldamiseks tehtud kulutuste summa ületab hageja

nõuet. Pumba vea kõrvaldamisega seoses kantud kulusid tõendamiseks on kohtule esitatud

Konekesko Eesti AS arved:

- Konekesko Eesti AS 25.01.2018 arve nr 249309 (ekskavaatori töös esinevate vigade

tuvastamine ja defekteerimine; dtl 60) summas 2776 eurot + käibemaks ehk kokku 3331,20

eurot.

- Konekesko Eesti AS 24.05.2018 ettemaksuarve nr EESO544138 summas 3684,64 eurot +

käibemaks 736,93 eurot (dtl 120); selle ettemaksuarve alusel 4421,57 euro laekumine

Konekeskole 24.05.2018 on fikseeritud arvel nr 254747 (dtl 76);

- Konekesko Eesti AS 28.06.2021 arve nr 253737 (dtl 76) kostja tellimusel tehtud ekskavaatori

parandustööde tegemise kohta. Arvest nähtuvalt on vahetatud ekskavaatori controller. Kostja on

esile toonud, et sellel arvel olevatest kuludest ei ole kontrolleri vahetusega seotud kulu 181,54€ +

käibemaks ("Kobelco kütusetaseme andur täitepumbale"). Parandustöödega seotud kulud arvega

nr 253737 seonduvalt on kokku 4866,06 eurot (4055,05 eurot + käibemaks).

82. Arvetelt nähtuvalt on Konekesko Eesti AS arved väljastanud Frost OÜ-le. Kostja selgituste

kohaselt on Frost OÜ näol tegemist kostja sidusettevõttega, kellega on kostja sõlminud

kokkuleppe, mille kohaselt tasub Konekeskole arvete eest esmalt Frost OÜ ning Brushwood OÜ

tasub arvete alusel makstud summa Frost OÜ-le.

Frost OÜ pangakonto väljavõte (dtl 119) tõendab, et Frost OÜ on Konekesko Eesti AS-ile

tasunud eelmärgitud arvete katteks kokku 7455,11 eurot:

- 2371,20 eurot 06.03.2018, makse selgituses viidatakse arvetele nr 249309 ja 250392 (see on

arvele nr 249309 tehtud kreeditarve

- 4421,57 eurot 24.05.2018, makse selgitusega „Arve nr EESO544138“;

- 662,34 eurot 02.07.2018, makse selgituses „Arve nr 254747“ (see arve oli summas 5083,91

2-18-116235

eurot (ilma käibemaksuta), kuid 4421,57 eurot oli juba tasutud eelmises lõigus märgitud

ettemaksuarve nr EESO544138 alusel).

Frost OÜ omakorda esitas kostjale 28.02.2018 arve nr F20180203 ja 30.06.2018 arve nr

F20180604 (dtl 123 – 124), millest nähtub, et Frost OÜ muu hulgas nõuab kostjalt Konekesko

Eesti AS arve nr 249309 alusel 3331,20 eurot (2776 eurot + käibemaks) ja arve nr 254747 alusel

4866,06 eurot (4055,05 eurot + käibemaks).

Kostja pangakonto väljavõtted (dtl 125-126) tõendavad, et kostja on need arved Frost OÜ-le

tasunud 27.03.2018 ja 30.07.2018.

Kostja tasaarvestussummas ei ole arvestatud, et Konekesko Eesti AS tegi 28.02.2018 kreeditarve

nr 250392 (dtl 150), millega vähendas 25.01.2018 arvel nr 249309 tehaseinimese külastusega

seotud kulusid 800 euro + käibemaks võrra (kokku 960 eurot). Ka Frost OÜ on Konekesko OÜ-

le maksnud arve nr 249309 katteks kreeditarve võrra väiksema summa - 2371,20 eurot (s.o

3331,20 eurot – 960 eurot), viidates maksmisel kreeditarvele. Kohus leiab, et kuigi Frost OÜ

arve alusel on kostja tasunud Frost OÜ-le Konekesko Eesti AS arve nr 249309 täissummas, saab

kostja hageja nõude tasaarvestamisel siiski lähtuda kreeditarve võrra väiksemast summast. Aga

ka sellisel juhul on kostja kantud kulud suuremad kui hageja nõutav ostuhinna tasumata osa -

kirjeldatud arvetest tulenevalt kandis kostja ekskavaatori parandamisega kokku kulusid 7455,11

eurot (käibemaksuga).

Kohus nõustub kostjaga, et sellised kulud on kostjale tekkinud seetõttu, et hageja müüjana rikkus

müügilepingust tulenevaid kohustusi ning andis üle puudustega asja.

81. Hageja väited, et arvetelt ei nähtu tööde seos vaidlusaluse masinaga, on põhjendamatud.

Kõikidel Konekesko arvetel on märgitud konkreetse masina mudel – USED CRAWLER

EXCAVATOR KOBELCO SK140SRLC-3 ja seerianumber YHO7-0966. Sama mudelit on

hageja ise pakkunud kostjale 22.09.2017 e-kirjas. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et

arvetele märgitud seerianumber ei vasta tema poolt kostjale müüdud ekskavaatori

seerianumbrile. Kohtul puudub alus kahtlustada, et arvetel võidi kajastada vaidlusaluse

ekskavaatori kuluna kostja mõne teise masinaga seotud remondikulusid.

Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja nõudega tasaarvestatav rahaline nõue summas 7455,11

eurot. Tasaarvestatavaid kulusid on põhjendatud arvestada koos käibemaksuga, kuna ka hageja

nõutav ostuhinna tasumata osa 3094 eurot sisaldab käibemaksu.

82. Kohus leiab, et hageja ostuhinna tasumise nõue kostja vastu summas 3094 eurot on

tasaarvestusega lõppenud.

Kohus leiab, et kostjal oli õigus VÕS § 111 lg 1 alusel ostuhinnast tasumata 3094 euro

tasumisest ajutiselt keelduda - seni, kuni hageja täidab lepingust tulenevad oma kohustused.

VÕS § 111 lg 1 näeb ette, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused

(vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine

lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on

kinnitanud, et ta kohustuse täidab.

Kohus leiab, et ostu-müügilepingust tulenevale kostja ostuhinna tasumise kohustusele vastab

VÕS § 108 lg 1 kohaselt müüja kohustus anda üle kokkulepitud tingimustele vastav asi ja teha

võimalikuks selle omandiõiguse üleminek ostjale. VÕS § 222 lg 1 järgi juhul, kui üleantud asi ei

vasta kokkulepitud tingimustele, saab ostja õiguskaitsevahendina müüjalt lepingu täitmiseks

nõuda asja parandamist või asendamist.

Kohus leiab, et ostuhinna tasumise kohustusega vastastikuseks müüja kohustuseks ei saa lugeda

kohustust hüvitada asja parandamise kulud juhul, kui ostja laseb asja ise parandada. Selline

kulude hüvitamise kohustus tuleneb lepingurikkumisest. Riigikohus on mitmetes lahendites

leidnud, et VÕS § 111 lg 1 järgi saab lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda ajutiselt.

Olukorras, kus ostjale on selge, et müüja asja puudust ei paranda, ostja laseb puuduse ise

kõrvaldada ja teeb selleks kulusid, on ostjal tekkinud võimalus tasaarvestusega kestvalt välistada

müüja ostuhinna tasumise nõue. Kuna praeguses asjas kostja nõue ületab hageja ostuhinna

2-18-116235

tasumise nõuet, ei saaks kostja VÕS § 111 lg-le 1 tuginevat jätkuvat keeldumist ostuhinna

tasumisest pidada mõistlikuks ega otstarbekaks.

Kohus on seisukohal, et VÕS § 111 lg 1 alusel oli kostjal õigus ostuhinna tasumisest keelduda,

kuni hageja on asja parandanud. Kui hageja teatas, et ei kavatse asja parandada, tekkis kostjal

õigus lasta asi parandada hageja kulul ja kulude hüvitamise nõue tasaarvestada hageja nõudega.

Eelnevast tuleneb, et kuni ekskavaatori parandamiseni (kostja enda poolt parandada laskmiseni)

oli kostjal VÕS § 111 lg 1 järgi õiguslik alus ostuhinna tasumisest keelduda, seega kostja ei ole

ostuhinna 3094 euro tasumisega alusetult viivitanud ega sellega lepingut rikkunud.

Asja parandamisel tekkis kostjal aga õigus nõuda hagejalt parandamiskulude hüvitamist ning

tasaarvestada hageja ostuhinna tasumise nõue ekskavaatori remondikulude hüvitamise nõudega.

83. Kostja on menetluse käigus esitanud tasaarvestuse vastuväite ja VÕS § 198 kohase

tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab hageja 3094 euro ostuhinna tasumata jätmise osa

hooldustöödega ja ekskavaatori parandamisega seoses kostja poolt kantud kulutustega summas

8197,26 eurot. Kohus tuvastas, et kostjal on tasaarvestatav nõue summas 7455,11 eurot.

VÕS § 197 lg 1 kohaselt juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 197 lg-le 2

tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid

võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega kostjal tekkis ekskavaatori

parandamiskulude tekkimisel kohe õigus need tasaarvestada hageja müügihinna tasumise

nõudega. Kuna kostja kulude hüvitamise nõue on summaliselt suurem, oli hageja ostuhinna

tasumise nõue tasaarvestuse tulemusel lõppenud hiljemalt 28.06.2018 seisuga, s.o enne hageja

poolt 31.07.2018 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist.

Eeltoodu alusel kohus jätab hageja ostuhinna tasumise nõude rahuldamata.

84. Kuna kostjal oli kuni puuduse kõrvaldamiseni õigus ostuhinna tasumisest VÕS § 111 lg 1

alusel keelduda, seejärel tekkis kostjal tasaarvestatav nõue hageja vastu ning hageja ostuhinna

tasumise nõue on tasaarvestusega lõppenud alates ajast, mil kostja ise lasi ekskavaatori

parandada, ei ole kostja ostuhinna viimase osa, 3094 euro, tasumisega viivitanud ning hagejal ei

saa kostja vastu olla viivise nõuet.

85. Kuna

kostja

poolt ostuhinnast

3094

euro

tasumata

jätmine ei

ole

käsitatav

lepingurikkumisena ning ostuhinna tasumise nõue lõppes tasaarvestusega, siis ei ole hagejal

õigust nõuda kostjalt ka võla sissenõudmiseks kohtumenetluse eelselt kantud õigusabikulude kui

kahju hüvitamist ega sellelt hüvitiselt viivist.

Eeltoodu alusel kohus jätab hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata.

Tsiviilasja hinna määramine

86. TsMS § 136 lg 1 teise lause ja lg 4 teise lause koostoimest tulenevalt kohus võib muuta asja

lahendava kohtulahendiga tsiviilasja hinda, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta

tegelikkusele. Kohus on hagi menetlusse võtmisel ekslikult lähtunud hageja näidatud tsiviilasja

hinnast ja lugenud hageja tasutud riigilõivu piisavaks.

Hageja 04.10.2018 esitatud hagiavalduses märkis hagi hinnaks 7661,84 eurot ja tasus riigilõivu

475 eurot. Selles hagiavalduses hageja esitas järgmised nõuded:

- põhivõlg 3094 eurot,

- põhivõlalt alates 06.01.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis 4207,84 eurot,

- kahju hüvitamise nõue 360 eurot.

Hageja viivisenõue oli eksitava sõnastuse „/…/ kostjalt välja mõista /…/ viivis alates 06.01.2018

kuni põhinõude täieliku tasumiseni summas 4207,84 eurot“ tõttu ebaselge ja hagi tulnuks jätta

nõude täpsustamiseks käiguta. Hageja 24.07.2019 seisukohas täpsustas, et nõuab viivise tasumist

kuni põhinõude tasumiseni. Samuti hageja esindaja 22.10.2019 istungil kordas, et hageja nõuab

2-18-116235

arve sissenõutavaks muutumise ajast viivist kuni hagi esitamiseni 06.01.2019 summaliselt,

jooksev viivis on küsitud kuni põhinõude tasumiseni, seda arvel märgitud määras 0,5% päevas

või alternatiivselt, kui kohus 0,5% viivisekokkulepet ei tuvasta, siis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Võttes arvesse hagis esitatud viivisesumma arvestust, saab nõude sõnastusest samuti järeldada, et

hageja soovis lisaks näidatud viivisesummale TsMS § 367 kohaselt edasiulatuvalt ka hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmist kostjalt.

Viivisearvestusest nähtuvalt 4207,84 eurot oli 03.10.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis, arvestatuna alates 06.01.2018 põhivõlalt 3094 eurot määraga 0,5% päevas, kokku 271

päeva eest.

87. Kuna hageja nõuab viivist TsMS § 367 kohaselt ka alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täieliku tasumiseni, tulnuks hagi hinna määramisel vastavalt TsMS § 133 lg-le 2 lisada põhivõla

ja juba sissenõutavaks muutunud viivise summale ühe aasta viivise summa. TsMS § 134 lg-s 1

on ette nähtud, et kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Seega

hageja alternatiivselt erineva suurusega esitatud viivisenõude puhul tuleb hagihinna määramisel

arvestada suuremat viivisemäära.

Arvestusega 0,5% põhivõlalt päevas, on ühe aasta viivise summa 5646,55 eurot. Tsiviilasja

õigeks hinnaks hagiavalduse esitamise ajal oli seega 3094 + 4207,84 + 5646,55 + 360 =

13 308,39 eurot.

Sellise hinnaga hagi esitamisel tulnuks hagejal tasuda riigilõivu 650 eurot (tsiviilasja hinna

12 501 – 15 000 eurot järgi).

88. Hageja on seisukohal, et viivisemäära 0,5% osas oli pooltel kokkulepe. Samas hageja esitas

juhuks, kui kohus leiab, et pooled ei ole viivisemääras 0,5% kokku leppinud, alternatiivselt

nõude VÕS § 113 lg 1 alusel seadusjärgse viivise väljamõistmiseks kostjalt. Hageja esitas ka

alternatiivse viivisemäära puhuks tsiviilasja hinna arvestuse, mille järgi hagihind oleks 3914,77

eurot (põhivõlg 3094€ + põhivõlalt sissenõutav seadusjärgses määras viivis 184,45€ + 1 a viivis

põhivõlalt 247,52€ + kahjuhüvitis 360€ + 1 a viivis kahjuhüvitiselt 28,8€. Hageja taotleb juhul,

kui kohus rahuldab hagi alternatiivse viivisemääraga, tagastada enamtasutud riigilõiv 150 eurot.

Hageja 24.07.2019 seisukohas täiendas viivise nõuet ja nõudis seadusjärgses määras viivist ka

kahjuhüvitiselt alates 05.10.2018 (hagi esitamine) kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

89. Kohus leiab, et kuna hageja viivisenõue põhivõlalt juba on kohtu menetluses, siis täiendavalt

kahjuhüvitiselt viivise nõudmine alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni on

käsitatav kõrvalnõude laiendamisena, mitte iseseisva uue nõude esitamisena. Seega ei tule

kahjuhüvitiselt nõutava viivise puhul määrata nõudele eraldi hagihinda ega vastavalt riigilõivu

tasumist, vaid TsMS § 133 lg 2 ja § 134 lg 1 alusel tsiviilasja hinna määramiseks liidetakse

kahjuhüvitise aastane viivisesumma 28,8 eurot muude nõuete summale. Nõude laiendamise järel

ei ole hageja näidanud oma esimese alternatiivina esitatud nõuetele (põhinõudelt 3094 eurolt

viivis määraga 0,5% päevas) vastavat uut tsiviilasja hinda, vaid on esitanud üksnes seadusjärgse

määraga tsiviilasja hinna arvestuse, kohus ei ole kontrollinud kas nõude laiendamise järel

tsiviilasja hinna muutumine mõjutas ka nõutava riigilõivu suurust. Kohus määrab otsus tehes

õige tsiviilasja hinna, arvestades kohtumenetluse eelselt õigusabikulult nõutavat viivist.

90. TsMS § 134 lg 1 teine lause sätestab, et kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind

suurema nõude järgi. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna määramisel aluseks hagi

või muu avalduse esitamise aeg. Eeltoodu alusel, juhindudes TsMS §136 lg 1 teisest lausest ja

lg-st 4, kohus kohtuotsusega määrab uueks tsiviilasja hinnaks 13 337,19 eurot (=3094 + 4207,84

+ 5646,55 + 360 + 28,80).

Sellise hinnaga hagi esitamise eest nõutav riigilõiv on 650 eurot. Hageja on riigilõivu maksnud

kokku 475 eurot, seega selles asjas on hagi esitamisel riigilõivu tasutud nõutavast 175 eurot

vähem.

91. TsMS § 179 lg 1 võimaldab vähem tasutud riigilõivu kohustatud isikult välja mõista asjas

tehtava lahendiga. Kohus mõistab kohtuotsusega selle summa välja menetlusosaliselt, kelle

2-18-116235

kanda jäävad menetluskulud menetluskulude jaotuse kohaselt.

92. Kohus siinkohal selgitab, et ekslik on hageja seisukoht, et kui hageja esitatud alternatiivsed

nõuded on summaliselt erinevad, siis väiksema nõude rahuldamise korral on hagejal õigus

enamtasutud riigilõivu tagastamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja soovis viivist kokkulepitud määras.

Alternatiivselt hageja esitas seadusjärgses määras viivise arvestuse juhuks, kui kohus leiab, et

pooltel ei olnud viivise suuruse osas kokkulepet. Alternatiivselt esitatud nõude rahuldamine ei

tähenda, et hageja on esimese eelistusena esitatud viivisenõudes osaliselt loobunud, mis annaks

TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel õiguse taotleda riigilõivu osalist tagastamist. Samuti ei määra kohus

alternatiivse nõude rahuldamise järgi uut hagihinda ega selle alusel tasumisele kuuluvat

riigilõivu suurust, mistõttu ei saa hagejal alternatiivse väiksemas määras viivisenõude

rahuldamisel tekkida ka enamtasutud riigilõivu tagastamise nõuet TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulude jaotus

93. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse poolte

vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

94. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 2 näeb ette, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele

poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Menetluskulud

on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja

läbivaatamise kulud (TsMS § 139). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu hulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

95. Kostja menetluskulude nimekirjade esitamisel kinnitab, et kostja menetluskulud koosnevad

kulutustest õigusabile vastavalt kostja ja Cavere Õigusbüroo OÜ vahel sõlmitud kliendilepingule

hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja on käibemaksu kohustuslane,

mistõttu toob kostja välja kulutused ilma käibemaksuta.

Kostja esindaja poolt on tehtud toiminguid kokku 40 tunni ja 51 minuti ulatuses, mis teeb kostja

õigusabikuluks kokku 4902 eurot. Kostja kinnitab, et need kulud on seotud üksnes käesoleva

vaidlusega, palub kostja menetluskulude suuruse kindlaks määrata ning kohustada hagejat

maksma

kostjale

menetluskuludelt

alates

menetluskulude

kindlaksmääramise

lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

96. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 märkinud, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige

õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja

mahukusega.

97. Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu ja leiab, et kostja esindaja ajakulu ei

ole mõistlik. Osaliselt on kostja poolt esitatud kulud põhjendamatud ja pole kooskõlas eluliselt

usutavate ajakuluga iga eelnevalt nimetatud toimingu osas. Samuti ei vasta toodud kulu üldisele

õiguspraktikale, kus menetlusdokumendi koostamiseks arvestatakse 45 min ühe lehekülje kohta.

Hageja leiab, et kohtul on võimalik jätta ülepaisutatud kulu rahuldamata.

Kostja vastuse on 4 lk sisulist teksti, kohtupraktika põhjal on hageja arvates põhjendatud 45 min

ühe lehe kohta ning vastuse koostamise põhjendatud ajakulu 180 minutit ehk 3 tundi (kostja

näidatud 6 t 20 min asemel). 18.07.2019 toimingute ajakulust (1 tund ja 48 minutit)

menetluskulude nimekirja koostamiseks eelduslikult kulunud 0,5 tundi (nimekirja koostamise

ajakulu eraldi ei ole välja toodud) ei ole kooskõlas sel ajal kehtinud kohtupraktikaga ja kulu

2-18-116235

kajastamine hageja hinnangul lubamatu. 22.10.2019 arve nr 191166 spetsifikatsioonis näidatud

erinevate toimingute ajakulu on hageja hinnangul 7 tunni ja 15 min võrra põhjendamatu ja

ülepaisutatud. Märgitud tegevuste reaalselt tulemuseks on kostja 15.08.2019 vastus hagile 3,5 lk,

selleks on piisav 2 t ja 15 min. 03.03.2020 kohtuistung kestis 4 tundi, kostja on ajakulu 2,5 tunni

võrra suuremaks paisutanud. Eeltoodud põhjendustel peab hageja kostja esindaja mõistlikuks ja

põhjendatud ajakuluks 27 tundi ja 16 min.

Lisanduva viivise kostja menetluskuludele palub hageja jätta rahuldamata seoses hageja raske

majandusliku olukorraga. Hageja on endiselt pankrotis, st pole toimunud ettevõtte saneerimist.

Kui kohus ei pea võimalikuks kostja menetluskulusid vähendada, palub hageja alternatiivselt

arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS 163 lg 2 sätestatud põhimõtet.

98. Kohus leiab, et asja sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, asjas esitatud kirjalike avalduste ja

seisukohtade ning tõendite sisu ja mahtu arvestades, on kostja lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatud ja vajalik osaliselt.

- Kohus nõustub hagejaga, et kostja 30.07.2019 arvel nr 191130 näidatud konsultatsiooni ajakulu

12 tundi ja 53 minutit sisaldab muu hulgas 18.07.2019 menetluskulude nimekirja koostamist

(mõistlik on arvestada nimekirja koostamise eeldatavaks ajakuluks hageja nimetatud 0,5 tundi).

Sellaegse kohtupraktika kohaselt seda ajakulu hüvitatavate menetluskulude hulka ei arvestatud

ning kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel seda põhjendatud ajakuluna ei arvesta.

- Kohus leiab, et põhjendatud ja selle asja lahendamiseks vajalik kulu ei ole kostja 05.02.2019

arvel näidatud 1 tund 43 minutit, mis on kulunud 11.11.2019 suhtlemisele hageja ajutise

halduriga (15 min), kohtule istungi edasilükkamise taotluse koostamiseks (35 min) ja 31.01.2020

nõudeavalduse

koostamiseks

Alusvanker

OÜ

menetlusse.

Kohus

leiab,

et

hageja

pankrotimenetlusega seotud toimingud (suhtlemine ajutise halduriga ja pankrotimenetluses

nõudeavalduse koostamine) ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga. Istungi edasilükkamise ja

hagejalt menetluskulude tagatise nõudmiseks taotluse esitamine ei olnud vältimatult vajalikud

menetlustoimingud, mille ajakulu hageja peaks kostjale hüvitama.

- Kohus nõustub hageja vastuväidetega 05.03.2020 arve nr 201251 spetsifikatsioonis näidatud

kohtuistungil osalemise ajakulule 6 t 30 min. Istungi protokollist (dtl 243) nähtuvalt alustati

istungi salvestamist kell 11.12 (millele eelnes menetlusosaliste dokumentide kontrollimine-

andmete kirjapanek), istung lõppes kell 14.51. Seega on õige hageja osundus, et istung kestis u 4

tundi. Kohus vähendab esindaja 03.03.2020 istungil osalemise ajakulu 2 t 30 min võrra.

- samuti kohus leiab, et kostja 22.10.2019 arvel nr 191166 näidatud ajakulu 9 tundi 30 minutit on

ülepaisutatud ja hageja vastuväited sellele osaliselt põhjendatud. Kohtu hinnangul on

põhjendamatu ajakulu sellel arvel 2 tundi – kostja on arvestanud 22.10.2019 istungil osalemise ja

nõupidamise ajakuluks 4 tundi, kuid protokollist nähtuvalt kestis istung veidi alla 2 tunni. Kostja

ei ole põhjendanud istungil osalemisega seonduvalt kliendiga 2 tunni ulatuses nõu pidamise

vajadust, kohtu hinnangul ei ole see ajakulu, mille hüvitamist saaks teiselt menetlusosaliselt

mõistlikult oodata. Ülejäänud osas on arve nr 191166 spetsifikatsioonis näidatud ajakulu kohtu

hinnangul põhjendatud.

99. Kohus arvesse, et vaidlus ei ole õiguslikult keeruline, kuid õigusvaidluse lahendamine oli

seotud

keeruliste

masinatehniliste

asjaolude

tõendamisega.

Samuti

kohus

arvestab

menetlusdokumentide, sh nii hageja kui kostja esindajate koostatud menetlusdokumentide sisu ja

mahtu. Kostja dokumentide koostamiseks tuli esindajal tutvuda ja analüüsida hageja esitatud

tõendeid ja kirjalikke seisukohti. Asjas on toimunud mitu istungit, kuulatud üle tunnistaja ja

poolte esindajad vande all.

Kohus ei nõustu hageja vastuväidetega, et kostja arve nr 1813665 vastuse koostamise ajakulu

osas on ülepaisutatud. Spetsifikatsiooni järgi sisaldab ajakulu 6 tundi 20 min ka kliendilt saadud

dokumentidega tutvumist. Hagi vastuse koostamiseks on esindajal kulunud 5 tundi ja 56 minutit.

Vähesema vilumuse korral võib hageja poolt piisavaks peetud 45 minutit lehe kohta kuluda

üksnes teksti trükkimisele, kuid vastuse koostamise aeg sisaldab lisaks asjaolude ja

õigusnormide analüüsimist, samuti kostja vastusele lisatud ja vastuses viidatud tõendite

2-18-116235

komplekteerimist. Kohus juhib tähelepanu sellele, et hageja menetluskulude nimekirjale lisatud

arvetest nähtuvalt on hageja esindaja ise kulutanud samuti 6 tundi 20 minutit hageja 30.07.2019

vastuväite koostamiseks, mis umbes 5 lk sisulise tekstiga on mahult kostja vastusega võrreldav ja

milles suures osas korratakse hageja varasemaid seisukohti.

Arve nr 191166, millel märgitud ajakulu peab hageja 7 tunni hja 15 minuti osas ülepaisutatuks,

spetsifikatsiooni kohaselt sisaldab see lisaks hageja 01.08.2019 seisukohtadele 3,5 leheküljelise

vastuse koostamist (kokku 4 tundi), selleks kliendiga nõupidamist (30 min) ja 22.10.2019

istungiks ettevalmistamist (1 tund), nende toimingute ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalik.

Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kostja õigusabi osutamise ajakulu on põhjendatud ja vajalik

kokku 34 tunni ulatuses.

100. Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on kooskõlas

kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tunnitasu suurusega. Kostja on kinnitanud, et on

käibemaksukohustuslane ja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta.

Eeltoodu alusel kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 4080

eurot ja mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja.

101. Hageja on kohtu 11.11.2019 ja 20.06.2020 määruste alusel andnud kostja menetluskulude

katteks tagatist kokku 780 eurot järgmiselt:

20.11.2019 maksekorraldusega nr 63 tasus hageja eest kohtu deposiiti 480 eurot Aivo Kuusmaa,

makse selgitusega „Tsiviilasi 2-18-116235, menetluskulude tagatis“

20.06.2020 maksekorraldusega nr 978 tasus hageja eest kohtu deposiiti 300 eurot VMT

Varuosad OÜ, makse selgitusega „Tsiviilasi 2-18-116235, menetluskulude tagatis“.

Kohtuotsuse jõustumise järel tuleb nimetatud summad kohtu deposiidist kostjale menetluskulude

katteks välja maksta. Kohus teeb vastavad korraldused. Selle järel jääb hagejal kostjale hüvitada

menetluskulusid 3300 eurot.

102. Kostja taotlusel kohus TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et menetluskuludelt viivise nõude rahuldamata jätmiseks ei

anna alust hageja viide enda makseraskustele ja pankrotimenetlusele.

Vähemtasutud riigilõivu riigituludesse nõudmine

103. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, mõistab kohus TsMS § 179 lg 1 alusel hagejalt

riigituludesse välja ka vähemtasutud riigilõiv 175 eurot. TsMS § 179 lg 5 näeb ette, et

kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule

täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus selles asjas ei pea raha

riigituludesse maksmiseks teistsuguse tähtaja määramist põhjendatuks.

TsMS § 179 lg 9 kohaselt on hageja kohustatud 175 euro riigituludesse tasumise kohustuse

täitmisega viivitamise korral tasuma kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik