2-21-3714/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2021. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3714 Tsiviilasi

A. E. hagi A. L. vastu üürivõlgnevuse 1500 euro, kõrvalkulude võla 857,04 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 204,45 euro ja lisanduva viivise nõudes

Hagihind 2733,55 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. E. (isikukood xxxx), aadress xxxx Hageja lepinguline esindaja: Erki Casar, e-post: adolfioigus@gmail.com Kostja: A. L. (isikukood xxxx), aadress xxxx; xxxx; telefon xxxx, e-post: xxxx; tegelik elukoht teadmata; dokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu

Menetluse liik Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A. L. hageja A. E. kasuks üürivõlgnevus 1500 eurot; kõrvalkulude võlgnevus 857,04 eurot ja 09.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 204,45 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A. L. hageja A. E. kasuks viivis üürija kõrvalkulude võlgnevuselt (2357,04 eurolt) alates 10.03.2021 kuni üürija kõrvalkulude võlgnevuse tasumiseni 0,02% päevas.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus pooltele kätte.

5. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Jätta menetluskulud kostja A. L. kanda.

8. Välja mõista kostjalt A. L. hageja A. E. kasuks menetluskulud 707 eurot.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. A. E. esitas 09.03.2021 hagi A. L. vastu üürivõla 1500 euro; kõrvalkulude võlgnevuse 857,04 euro ja viivise 204,45 euro nõudes. 04.05.2021 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse.

2. Harju Maakohus võttis hagi 29.06.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest. Kohus üritas hagiavaldust ja asja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada tema rahvastikuregistri järgsele aadressile, kuid dokumendid tagastati märkega „tagastatud hoiutähtaja möödumisel“. Samuti proovis kohus hagiavaldust ja asja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada e-posti aadressil xxxx, kuid kostja ei ole dokumentide kättesaamist kinnitanud.

3. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja asukoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil. Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 03.09.2021 ja menetlusdokumendid loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale kättetoimetatuks 19.09.2021. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (20 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 11.10.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

Menetluskulud

5. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

6. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

7. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 707 eurot (so tasutud riigilõiv

275 eurot ja lepingulise esindaja tasu 432 eurot).

8. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli esitatud hagilt tasuda riigilõivu 275 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv.

9. TsMS § 144 p 1 alusel on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 432 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Samuti leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kohtupraktika kohaselt mõistlik ja põhjendatud.

10. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 707 eurot, millest riigilõiv 275 eurot ja 432 eurot õigusabikulu.

11. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer Kohtunik