2-21-13311/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13311

Kohtuasi

X pankrotiavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.08.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30.08.2021 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule

pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avaldaja

esitas

Harju

Maakohtule

25.08.2021

venekeelse

avalduse

pankroti

väljakuulutamiseks. Avaldusele on lisatud menetlusabi taotlus.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 30.08.2021 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja jättis

menetluskulud avaldaja kanda.

3. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-s 371 sätestatud aluste esinemisel. Avaldus ei vasta TsMS peatükis 38 (§-

d 334–340) ning §-s 363 menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele, mistõttu ei

ole võimalik avaldust lahendada. Kohtu hinnangul on avalduses esinevad puudused nii

2-21-13311

ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. TsMS § 32 lõike 1

kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Avaldus ei ole eesti keeles

ega selgelt loetav, mistõttu puudub kohtul võimalus hinnata avaldaja nõuet ja selle aluseks

olevaid asjaolusid.

4. Võlgnik peab pankrotiseaduse (PankrS) § 13 lõike 1 kohaselt põhistama oma maksejõuetuse.

Võlgniku avalduse puhul küll eeldatakse tema maksejõuetust (PankrS § 31 lõige 4), kuid see

avaldus peab olema selge ja põhistatud, seega peavad olema täidetud eeldused maksejõuetuse

hindamiseks. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse

maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku

võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded. Samuti andmed võlgniku

vara kohta. Kohus selgitas ka TsMS §-s 235 põhistamise kohta sätestatut.

5. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, otsustas kohus avalduse menetlusse võtmata

jätta. Avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus pidas vajalikuks

rõhutada, et avaldaja peab olema ise aktiivne oma õiguste kaitsmisel ning seadma avalduse

TsMS-is ette nähtud sisu- ja vorminõuete sätetega kooskõlla. Menetlusdokumentide sisu- ja

vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 334 ja 338. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada,

et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

Kohtumenetluse töökeel ja asjaajamine on TsMS § 32 lõike 1 kohaselt eesti keeles.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Kaebuse

põhjenduste kohaselt esitas avaldaja maakohtule venekeelse pankrotiavalduse, milles selgitas

kõike detailselt. Avaldusele oli lisatud mh menetlusabi taotlus tõlkekulude kandmiseks.

Avaldaja viibib vanglas, kus ei ole tehnilisi võimalusi kaebuste esitamiseks ja tal ei ole raha

tõlgete jaoks. Avaldaja ei saa aru maakohtu 30.08.2021 määruse sisust, kuna see on eesti keeles.

Avaldaja palus 03.09.2021 avalduses kohtulahendi tõlkimist vene keelde, kuid siiani ei ole

kohtust vastust saanud.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb TsMS

§ 657 lõike 1 punkti 3 alusel koosmõjus §-ga 659 menetlusõiguse normi rikkumise tõttu

tühistada. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks,

sest ringkonnakohus ei saa ise avaldust menetlusse võtta.

9. Esmalt märgib kolleegium, et maakohtu määrusest ei ole selgelt aru saada, millisel õiguslikul

alusel on kohus avalduse menetlusse võtmisest keeldunud. Kohus viitab põhjenduste alguses

TsMS § 371 lõike 1 punktile 9, samas märgib hiljem ka seda, et avaldusega ei ole võimalik

taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 371 lõike 2 punktis 2 sätestatud olukord). Lisaks tuleb

arvestada, et praegusel juhul on tegemist pankrotiavaldusega, mille menetlemist reguleerib

eriseadusena pankrotiseadus. Maakohus viitas küll õigesti PankrS § 3 lõikele 2, mille järgi

kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS-is sätestatut, kui PankrS-st ei tulene teisiti.

Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused aga tulenevadki esmajoones PankrS

§-st 14. PankrS § 14 lõike 1 punkti 3 järgi keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust

2-21-13311

menetlusse võtmast mh juhul, kui esinevad TsMS-is sätestatud alused. Seega tulnuks kohtul

keeldumise alusena lisaks TsMS-i sätetele viidata ka PankrS § 14 lõike 1 punktile 3.

10. Maakohus leidis, et esitatud avaldus ei vasta TsMS 38. peatükis ning §-s 363

menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele ning et puudused on nii ulatuslikud, et

mõistlik ei ole anda tähtaega nende kõrvaldamiseks. Samas ei ole kohus selgitanud, milliseid

vormi- ja sisunõudeid täpsemalt silmas peab. Määrusest on üksnes aru saada, et peamiseks

puuduseks on asjaolu, et avaldus on venekeelne, mistõttu puudub kohtul võimalus hinnata

avaldaja nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid. TsMS § 32 lõike 1 järgi toimub

kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 lõike 1 esimesest lausest tuleneb,

et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole

eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Seega on

tegemist TsMS § 3401 lõike 1 mõistes kõrvaldatava puudusega ning menetlusosalisele tuleb

anda võimalus dokumendi tõlke esitamiseks. Seejuures peaks kohus vajadusel juhtima

menetlusosalise tähelepanu TsMS § 180 lõike 1 punktist 2 tulenevale võimalusele taotleda

menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmiseks menetlusabi.

11. Eeltoodust tulenevalt on maakohus praegusel juhul keeldunud ennatlikult avalduse

menetlusse võtmisest ilma avaldajale puuduste kõrvaldamiseks võimalust andmata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu avaldusest lisaks keelenõude rikkumisele muid sedavõrd

ulatuslikke puudusi, mis õigustaks koheselt avalduse menetlusse võtmisest keeldumist.

Selliseid puuduseid ei ole maakohus välja toonud ka vaidlustatud määruses. Seega tulnuks

maakohtul jätta avaldus esmalt käiguta, tuues selgelt välja, milles kohtu hinnangul sellel

esinevad puudused seisnevad, määrata avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg ning

selgitada nii puuduste kõrvaldamise viisi kui ka kõrvaldamata jätmise õiguslikke tagajärgesid.

12. Kolleegium nõustub iseenesest maakohtuga, et avalduse esitamine venekeelsena on selline

puudus, mis takistab avalduse menetlemist. Kuid keelenõude rikkumise tõttu avalduse

menetlusse võtmisest keeldumine on põhjendatud alles olukorras, kus avaldaja ei esita kohtu

määratud tähtaja jooksul tõlget (TsMS § 33 lõige 1) ega taotle menetlusabi korras tõlkekulude

kandmisest vabastamist või jääb vastav taotlus rahuldamata. Praegusel juhul nähtub avaldusele

lisatud menetlusabi taotlusest, et avaldaja on tegelikkuses ka taotlenud menetlusabi tõlkekulude

kandmiseks. Selle taotluse on kohus põhjendamatult tähelepanuta jätnud. Samas nähtub asja

materjalidest, et kohus on 28.09.2021 määrusega andnud määruskaebemenetluses avaldajale

menetlusabi tõlkekulude kandmiseks, korraldades avaldaja määruskaebuse tõlkimise eesti

keelde.

13. Neil kaalutlustel tuleb maakohtu määrus tühistada. Maakohtul tuleb uuesti kaaluda avalduse

menetlusse võtmist, seejuures tuleb kohtul lahendada avaldaja 25.08.2020 esitatud taotlus

avalduse tõlkekulude kandmiseks menetlusabi saamiseks. Juhul, kui avalduse menetlemisel on

perspektiivi, tuleks kohtul selgitada avaldajale ka võimalust taotleda riigi õigusabi korras

advokaadi määramist, kes aitaks avaldajal vajadusel avaldus TsMS-is sätestatud sisu- ja

vorminõuetega kooskõlla viia. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja taotlenud riigi õigusabi

küll määruskaebemenetluses, kuid selle taotluse jättis maakohus 28.09.2021 määrusega

rahuldamata põhjusel, et avaldaja on esitanud nõuetekohase (v.a keele ja riigilõivu osas)

määruskaebuse. Seega tuleks kohtul avaldajale riigi õigusabi taotluse esitamise vajadust uuesti

selgitada.

14. Seoses määruskaebuses märgituga, et avaldaja esitas maakohtule taotluse vaidlustatud

määruse venekeelse tõlke saamiseks, kuid kohus ei ole kaebuse esitamise seisuga (s.o

16.09.2021) avaldajale vastanud, märgib kolleegium, et asja materjalidest nähtuvalt on kohus

2-21-13311

saatnud määruse tõlke avaldaja viibimiskohta Tallinna vanglasse avaldajale edastamiseks

14.09.2021.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Võttes arvesse, et avaldus saadetakse tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks,

jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)