3-20-2175/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.10.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2175

Haldusasi

Haldi Infra OÜ kaebus Tallinna Transpordiameti 12.06.2020

maksuteatele nr 5300025581 ja 05.10.2020 vaideotsusele nr

4.-1/20/279-1

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Haldi Infra OÜ

Vastustaja – Tallinna linn

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Tallinna Transpordiameti 12.06.2020 maksuteade nr 5300025581 ja 05.10.2020

vaideotsus nr 4.-1/20/279-1.

3. Välja mõista Tallinna linnalt kaebaja kasuks menetluskulud kokku 176,4 eurot. Muus

osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.11.2021.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Transpordiameti (TTA) liiklusosakonna andmetöötluse vanemspetsialist edastas

28.07.2020 kaebaja seaduslikule esindajale järgneva sisuga e-kirja: „Teil on tasumata

maksuteade 5300025581 summas 5880.- eurot, mille maksetähtaeg oli 12.07.2020. Palume

koheselt tasuda, iga viivitatud päeva eest arvestame viivist 0,006%.“

2. Samal päeval palus kaebaja e-kirjaga TTA-lt täiendavaid selgitusi maksuteate kohta.

29.07.2020 edastas TTA ametnik e-kirjaga kaebajale dokumendid (maksuteate ja fotod).

3-20-2175

2(7)

Maksuteate1 kohaselt tuli kaebajal maksustamisperioodi 12.06.2019–12.05.2020 eest tasuda

maksusumma 5 880 eurot maksetähtajaga 12.07.2020.

3. Haldi Infra OÜ esitas 17.08.2021 maksuteatele vaide2, mille TTA jättis 05.10.2020

vaideotsusega3 nr 4.-1/20/279-1 rahuldamata.

4. Haldi Infra OÜ esitas 05.11.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Transpordiameti

12.06.2020 maksuteate nr 5300025581 ja 05.10.20202 vaideotsuse nr 4.-1/20/279 – 1 tühistamise

nõudes.

5. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 09.11.2020 määrusega käiguta. Kaebaja kõrvaldas

puudused 19.11.2020, s.o tasus täiendava riigilõivu, esitas esindaja esindusõigust tõendavad

dokumendid ning omapoolsed selgitused kaebuse tähtaegsuse osas.

6. Kohus võttis 20.11.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Tallinna

linna.

7. Vastustaja esitas 04.01.2021 vastuse kaebusele, samas ei esitanud vastustaja vastuväiteid

kaebuse tähtaegsuse osas.

8. Tallinna

Halduskohus

luges

26.08.2021

määrusega

kaebuse

tähtaegseks,

andis

meneltusosalistele tähtaja kompromissi sõlmimiseks kuni 04.10.2021 ning määras asja

läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetlusosalised määratud tähtajaks kompromissi

sõlmimisest ei teavitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

9. Kaebaja leiab, et 12.06.2020 maksuteade nr 5300025581 ja 05.10.2020 vaideotsus nr 4.-

1/20/279-1 on õigusvastased, kuna need ei vasta haldusmenetluse seaduse, maksukorralduse

seaduse ja Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 31 „Teede ja tänavate sulgemise maks“

nõuetele ning on motiveerimata. Maks on määratud kohaseid toiminguid läbi viimata.

10. Maksuteates on viidatud, et maksu on arvestatud kaebajale sulgemisloa eest

maksustamisperioodil 12.06.2019–12.05.2020 summas 5 880 eurot. Lisaks viide Tallinna

Linnavalitsuse pädevusele maksude kehtestamiseks (maksukorralduse seadus ja kohalike

maksude seadus) ja viide, et maksuteate aluseks on Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrus

nr 31 „Teede ja tänavate sulgemise maks“ (maksumäär § 6).

10.1. Määruse nr 31 § 1 kohaselt kehtestatakse teede ja tänavate sulgemise maks, mida tasuvad

isikud avaliku ürituse korraldamise ning ehitus-, avarii- või remonttöö korral, kui sellega kaasneb

üldkasutatava tee, tänava, väljaku, parkla või selle osa sulgemine Tallinna linna territooriumil.

Määruse nr 31 § 3 selgitab mis on maksuobjekt ja maksukohustuslane.

10.2. Määruse nr 31 § 3 lg 2 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud esitama maksuhaldurile

Tallinna Linnavalitsuse määrusega kehtestatud vormil tee ajutise sulgemise taotluse.

10.3. Määrus nr 31 tugineb maksukorralduse seadusele ja kohalike maksude seadusele.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 88 kohaselt arvutab maksukohustuslane deklaratsiooni alusel

tasumisele kuuluva maksusumma. Kui seaduse või määrusega on nii ette nähtud, arvutab

deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma maksuhaldur ning saadab tasumisele

kuuluva summa kohta maksuteate. Maksuteade on MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastav

haldusakt, mis saadetakse maksukohustuslasele hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise

tähtpäeva. Maksuhaldur võib väljastada maksuteate ka pärast deklaratsiooni esitamise tähtpäeva

1 dtl 23

2 dtl 24-27

3 dtl 33

3-20-2175

3(7)

esitatud deklaratsiooni alusel arvutatud maksusumma kohta, kui maksusumma arvutatakse

deklaratsioonis esitatud andmete põhjal.

11. Maksuteatest ei selgu, kes on maksuotsuse teinud ja kelle poolt see on väljastatud. Seega pole

maksuteates täidetud haldusaktile esitatud elementaarsed reeglid.

11.1. Määrusest nr 31, kohalike maksude seaduse (KoMS) § 11 ja MKS-st tuleneb, et maksu

määramise aluseks on reeglina maksukohustuslase toiming – taotlus või deklaratsioon. Antud

juhul pole kaebaja esitanud mitte ühtegi taotlust või avaldust tee sulgemiseks, mille kohta maks

on arvestatud.

11.2. Vaidlust pole selles, nagu nähtub ka vastustaja poolt kaebajale saadetud fotodelt4, et Pebre

tänava kõnnitee on olnud suletud mingil ajal. Vastustaja pole aga senini selgitanud, kes ja millisel

õiguslikul alusel ja kuna ja kauaks on esitanud taotluse tänava sulgemiseks kas ürituse, ehitus-,

avarii- või remontöödeks. Maksuteadet ei ole kaebajale eelnevalt saadetud, maksu arvestamise

algusest ja perioodist kaebaja teada ei saanud.

11.3. Määruse nr 31 sisustatud avariitöid pole kaebajale kuuluval kinnistul Pebre 5 toimunud.

Ehitustööde ehk ehitamise mõiste on reguleeritud ehitusseadustiku §-s 4, milleks on ehitise

püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille

tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Seega ka remonttööde tegemine

tuleks liigitada nimetatud seaduse reguleerimisalasse. Ehitamise eelduseks on projekti, ehitusloa

vm dokumendi olemasolu, mida kaebaja pole taotlenud ega talle ka linnavalitsuse poolt

väljastatud.

12. 05.10.2020 kirjas/vaideotsuses teatab vastustaja jurist Urmas Tammiksaar, et „Selgitan, et

vastavalt MKS § 150 lg-le 1 on Haldi Infra OÜ kohustus tõendada, et maksusumma määrati

valesti“. Kahjuks ei selgu ka sellest dokumendist, millisel õiguslikul alusel on maksuteade

väljastatud ja miks. Seetõttu ei ole võimalik ka antud kaebuses kaebajal kuidagi oma õigusi kaitsta

või tõendada tõendamatut.

12.1. 05.10.2020 kirja lisas on esitatud pikk kirjavahetus TTA ametnik Olev Pikkeriga, kus

justkui oleks esitatud selgitused kaebajale ja kaebaja ärakuulamine toimunud. Süüvides

kirjavahetusse, ei selgu sealt siiski vastused küsimustele - kes sulges tee, mis põhjusel ja millal.

12.2. Näiteks kaebajale väidetavalt 09.06.2020 edastatud kirjas teatab O. Pikker et „Kontrollimise

käigus leidsin 5. juuni 2020, et Pebre 5 juures on kõnnitee liiklemiseks avatud. Eelmine kontroll

oli teostatud 12.mai 2020 ja siis oli kõnnitee veel suletud. Andke teada mis kuupäeval lõppes

kõnnitee sulgemine. Info on vajalik kõnnitee sulgemise maksu maksumenetluse lõpetamiseks.“

12.3. O. Pikkeri 18.12.2019 kirjas on märgitud „Palun esitage sulgemisloa taotlus esimesel

võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30.12.2019. Kõnnitee sulgemine tuleb seadustada ja tee osalise

sulgemise maksuarvestus ära vormistada. Ma arvan, et me ei hakka pikalt tagasiulatuvalt maksu

arvestama (arvestades asjaolusid omanikuvahetusega jne), aga arvestame maksu sellest päevast

alates kui ma suvel kohapeal käisin ja töömehele selgitasin, et vaja sulgemisluba vormistada ja

maksu maksta. Töömees rääkis selle jutu edasi kellelegi telefoni teel ja ma arvan, et see keegi

olitegi teie ise. Kui mitte, siis üsna tõenäoliselt jõudis see info ikkagi õige pea ka teieni. On vähe

tõenäoline, et sellist infot keegi omateada jätab. Seega vähemalt sellest päevast (12.06.2019)

alates oli sellel objektil tegutsevatel isikutel teada, et tuleb maksu tasuda kõnnitee sulgemise

eest.“

12.4. Kaebaja puhul on tegemist teenuseid pakkuva firmaga, kus päevas tuleb ca 20-30 kirja ja

töid tehakse erinevatel objektidel. Mõningatel juhtudel on aset leidnud, et e-kirjad lähevad

rämpsposti või et postkast on täis. Kaebaja pole neid kirju kõiki näinudki.

4 dtl 14-17.

3-20-2175

4(7)

12.5. Haldusmenetluse praktikas ei loeta telefoni teel info edastamist taotleja ärakuulamiseks või

selgituste edastamiseks. See on ka mõistlik, sest telefonikõnedele võidakse vastata ka

ebasobivates olukordades või tingimustes, ka autoroolis või töökohustuste täitmisel jms, lisaks

pole antud juhul tegemist mingi elementaarse toiminguga, vaid rahalise kohustusega –

maksuteatega, milline toob kaasa õiguslikke tagajärgi.

12.6. MKS § 52 lg 1 kohaselt antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated kätte

allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises

väljaandes. Ka nimetatud seaduse sätteid pole maksuteate kättetoimetamisel vastustaja järginud.

12.7. 05.10.2020 kirjas/vaideotuses on viidatud MKS § 150 lg-le 1, mille kohaselt on

maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Olenemata eelöeldust

lasub maksuhalduril/haldusorgani tegevuses uurimispõhimõte nii haldusmenetluse seaduse kui ka

MKS § 11 kohaselt. Maksu määramisel pole järgitud haldusmenetluse seaduses ja

maksukorralduse seaduses sätestatud isiku ärakuulamisõigust, kus isikul on õigus enne tema

õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited.

12.8. Kirja/vaideotsuses 05.10.2020 õiguslik sisu ja pädevus jääb kaebajale arusaamatuks.

Kaebaja ei oska antud kirja liigitada ei haldusakti ega toimingu alla, kuna kirjas puudub viide,

kas tegemist on haldusaktiga ehk vaideotsusega või selgituskirjaga ning kiri ei vasta

vorminõuetele. Kirjale on alla kirjutanud jurist, kelle volitusi haldusakti vastuvõtmiseks ei ole

märgitud.

12.9. Kiri ei vasta vaideotsusele ja haldusaktile esitatud nõuetele haldusmenetluse seaduse

kohaselt. Puudub nii faktiline kui õiguslik põhjendus ja viide kaebeõigusele. Ka ei kattu seal

viidatud maksuteate number vaides esitatud numbriga.

Vastustaja seisukohad

13. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

14. Maksuteade kui maksuhalduri haldusakt on sätestatud määruse nr 31 § 9 lg-s 1, sama

paragrahvi kolmanda lõike kohaselt tasutakse maksuteates näidatud summa 30 päeva jooksul.

Maksuteade sisaldab ka infot maksuhalduri kohta, kelleks on maksumääruse § 11 lg 2 kohaselt

TTA. Samuti nähtub maksuteatest selle koostanud maksuhalduri ametnik ja tema volituse alus.

Maksuteade on varustatud digitaalse templiga.

14.1. Kaebajale on selgitatud Pebre 5 maja esise sulgemisega seonduvaid kohustusi (sh

maksukohustust) 04.07.2020 ja ta on esitanud sellele ka oma vastuväited (maks on liialt kõrge).

Seega ei ole õige kaebuse väide, et maksuteate näol on tegemist teatega, mitte haldusaktiga

(otsusega), kuna pole täidetud haldusaktile esitatud elementaarsed reeglid nii, et iga ilma

juriidilise hariduseta isik mõistaks, mille alusel maksu tuleb tasuda. Äriseadustiku § 187 lg 1

kohaselt peab osaühingu juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

Hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva äriühingule kahjuliku tagajärje tekkimise riisikot kannab

äriühingu juhatuse liige ise, mitte maksuhaldur. Hoolsuskohustuse rikkumine ei ole vabandatav

sellega, et nn ühemehefirma puhul ei suuda üks inimene täita juriidilise isiku kõiki kohustusi,

selleks on tal võimalus palgata sekretär, asjaajaja, raamatupidaja jmt töötajaid.

14.2. Määruse nr 31 § 3 lg 2 kohaselt on maksukohustuslane füüsiline või juriidiline isik, kelle

tegevusega kaasneb tee, teelõigu, parkla või väljaku täielik või osaline ajutine sulgemine. Sama

paragrahvi sama lõike teine lause kohustab maksukohustuslast esitama maksuhaldurile

vormikohase tee ajutise sulgemise taotluse. Kuigi kaebaja on sulgemistaotluse esitamata

jätmisega rikkunud määruse § 3 lg 2 sätestatud kohustust, ei seo määrus maksukohuslase staatust

sulgemistaotluse esitamisega. Seetõttu on kaebuse viide sulgemistaotluse puudumisele ainetu.

14.3. Kaebaja viitab MKS §-le 88, mille kohaselt pidanuks TTA maksuteate koostamise aluseks

võtma maksudeklaratsiooni. Taoline väide on väär ja kohut eksitav. Vastustaja juhib tähelepanu

3-20-2175

5(7)

asjaolule, et vastavalt MKS § 85 lg-le 1 on maksudeklaratsioon tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-,

sotsiaalmaksu- ja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile

esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest. KoMS § 2 lg 1

teise lause kohaselt rakendatakse maksumäärusele maksukorralduse seaduses maksuseaduse

kohta sätestatut. Teede ja tänavate maksu puhul ei ole seadus ega maksumäärus kehtestanud

maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, seda ei nõua ka KoMS § 11 lg 4. Seega ei ole

maksudeklaratsioon teede ja tänavate sulgemise maksu arvutamisel ja määramisel vajalik.

15. Vastustaja osundab kaebaja 04.07.2019 kell 17.42 saadetud e-kirjale5, milles kaebaja

kinnitab, et teostab Pebre 5 maja taastustöid („Plaan oli see maja lammutada aga enne ostmist,

ma seda küll ei teadnud, et see tuleb taastata. Antud hetkel täidan ma linna soovi, et see maja

taastada aga nüüd hoopis selline ebameeldiv uudis.“).

15.1. Eelnev tõendab, et kaebaja on oma seadusliku esindaja e-posti aadressilt kirju kätte saanud

ja neile vastanud. Ei ole eluliselt usutav, et piisavalt hoolikas ettevõtja, kelle äritegevuse edukus

sõltub olulisel määral e-posti kaudu saadetavatest tellimustest, dokumentidest jmt, ei kontrolli

rämpspost või ei hoolitse selle eest, et e-kirjade jaoks oleks piisavalt ruumi. Vastustaja kordab, et

vastavalt äriseadustiku § 187 lg-le 1 peab osaühingu juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku

ettevõtja hoolsusega.

15.2. Kaebaja heidab ette, et talle ei saadetud maksuteadet eelnevalt tutvumiseks ega antud talle

teada ka maksu arvestamise aluseks oleva sulgemise kestusest. Maksuteade on haldusakt, mille

väljaandmisega lõpeb HMS § 43 lg 1 kohaselt haldusakti väljaandmise menetlus. Haldusakti

teatavakstegemisel ei saa seega enam rääkida selle tutvumiseks andmisest. Ilmselt on kaebaja

silmas pidanud haldusakti väljaandmisele eelnenud menetlust, mille käigus, täites

selgituskohtustust, tutvustab haldusorgan haldusakti aluseks olevate faktiliste ja õiguslike

asjaoludega. Seda on TTA ka teinud. Kaebaja poolt kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtuvalt

on TTA selgitanud, et maksu arvutamise aluseks olevad asjaolud ja maksu arvutuskäik on

kättesaadav internetiaadressilt https://opinfo.tallinn.ee/menetlus/51195. Isegi kui möönda, et e-

kirjavahetus ei jõudnud kaebajani varem, sai ta nimetatud internetiaadressi olemasolust teada

vaideotsusega, mida kaebaja ise ka ei eita.

15.3. HMS § 56 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega isegi kui möönda, et kaebajat

ei kuulatud maksumenetluses ära nõuetekohaselt (millega vastustaja ei nõustu), ei muudaks see

maksuteate sisu. Kuigi kaebajal oli võimalus esitada sisulisi vastuväiteid tänava sulgemise

ulatuse, sulgemise kestuse või maksu arvutamise kohta, ei teinud ta seda ei vaiet esitades ega ka

käesolevas kaebuses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Tuvunud asja materjalidega leian, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

17. Poolte vahel on vaidlus selles, kas vaidlustatud maksuteade on antud kehtiva õiguse alusel,

piisavalt motiveeritud ja kas maksuteade on kaebajale korrektselt kätte toimetatud.

18. Vaidlustatud maksuteate kohaselt on kaebaja kohustatud tasuma Tallinna linna territooriumil

kehtestatud teede- ja tänavate sulgemise maksu. Teede- ja tänavate sulgemise maks on

kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 31 „Teede ja tänavate sulgemise

maks“. Määruse andmise aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, MKS-i ja KoMS-

i sätted. Kohalikele maksudele kohaldatakse maksukorralduse seaduse sätteid, kui kohalike

maksude seaduses ei ole sätestatud teisiti (MKS § 1 lg 4).

5 dtl 31

3-20-2175

6(7)

19. Nõustun kaebajaga, et vaidlustatud maksuteade ei ole nõuekohaselt motiveeritud ja on

seetõttu õigusvastane.

19.1. MKS § 88 lg 2 kohaselt on maksuteade maksuhalduri haldusakt, mis peab vastama MKS §

46 lõikes 2 toodud nõuetele. Vaidlustatav haldusakt ei vasta MKS § 46 lg 2 nõuetele, kuivõrd

selles puudub igasugune motivatsioon, mis võimaldaks aru saada, milliste andmete alusel maks

on määratud, millist objekti määratav maks puudutab. Maksuteates on viidatud küll MKS-i ja

KoMS-i vastavatele sätetele ning ka määrusele nr 31, millega teede ja tänavate sulgemise maks

kehtestati, kuid mingisuguseid sisulisi selgitusi, viiteid asjakohastele dokumentidele ega motiive

selles esile toodud ei ole.

19.2. Maksuteadete suhtes ei eeldata väga rangeid motiveerimisnõudeid, kuid siiski tuleb

arvestada, et haldusakt, millega isikule pannakse maksu tasumise kohustus, oleks põhjendatud

vähemalt viisil, et selle adressaadil oleks ilma täiendavaid päringuid esitamata võimalik aru saada

milliste andmete alusel maksuteade on antud, kuidas maksusumma on arvutatud ning millist

objekti nõutav maks puudutab. Nõuetekohaseks motiveerimiseks ei saa pidada olukorda, kus alles

täiendavate päringute tegemise järgselt saab maksukohustuslane mõningaid selgitusi ja viite

veebilehele, kust on võimalik täiendavat infot saada. Vastav informatsioon tuleb esitada

maksuteates endas.

19.3. Leian seega, et maksuteade on sedavõrd motiveerimata, et selle õigusvastasust ei ole

võimalik kõrvaldada ka hilisemalt vaidemenetluse ja kohtumenetluse käigus antud

seisukohtadega. Seega tuleb maksuteade tühistada üksnes eeltoodud põhjustel.

20. Täiendavalt pean siiski vajalikuks viidata, et käesoleval juhul ei ole maksuhaldur kaebaja

maksukohustuse tuvastamiseks läbi viinud kohast menetlust, mistõttu on maksu määramine

kaebajale õigusvastane ka sellel põhjusel.

20.1. Määruse nr 31 § 6 sätestab teede- ja tänavate sulgemise maksu maksumäärad ja § 7

reguleerib maksusumma arvutamist. Määruse § 7 lg 1 kohaselt arvutab maksuhaldur tasumisele

kuuluva maksusumma tee sulgemise loa taotlemise avalduse ja kooskõlastatud liiklusskeemi

alusel viie tööpäeva jooksul alates liiklusskeemi ja taotluse vastuvõtmisest.

20.2. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebaja ei ole esitanud määruse nr 31 § 7 lg

1 kohast avaldust. Sellises olukorras ei saanud vastustaja määrata kaebaja maksukohustust

kindlaks maksuteate väljastamisega vaid pidanuks MKS § 92 lg 1 punktist 1 lähtuvalt

maksukohustuse kindlaks tegemiseks läbi viima kohase kontrollimenetluse, võimaldama

maksukohustuslasel esitada omapoolseid selgitusi ja tõendid ning tegema maksusumma

määramiseks maksuotsuse MKS § 95 g 1 alusel.

20.3. Väär on vastustaja seisukoht, et määrus nr 31 ega KoMS § 11 ei näe ette

maksudeklaratsiooni esitamise kohustust ning seetõttu ei ole vastustajal vajalik juhinduda MKS

§ 88 lõikest 2, mille kohaselt maksuteate saab väljastada esitatud deklaratsiooni põhjal. Vaatamata

sellele, et määrus nr 31 ei kasuta mõistet „deklaratsioon“ on määruse nr 31 § 7 lg-s 1 viidatud

teede sulgemise loa taotlus käsitatav maksudeklaratsioonina MKS § 85 lg 1 mõistes kuivõrd

tegemist on dokumendiga, mille põhjal saab maksuhaldur ettenähtud maksusumma arvutada.

Vastustaja viide viimatimainitud sättes sisalduvale sõnastusele „muu maksuhaldurile esitatav

dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest“ on asjakohatu, kuivõrd maksude tasumise

kohustuse saab isikule panna üksnes seaduse ning sellest tuleneva volitusnormi alusel.

20.4. Eeltoodust tulenevalt olen seisukohal, et olukorras, kus isik ei ole esitanud määruse nr § 7

lg 1 kohast taotlust teede ja tänavate sulgemiseks, ei saa vastustaja isiku maksukohustust kindlaks

määrata maksuteate väljastamisega vaid võimaliku maksukohustuse kindlaksmääramiseks tuleb

algatada maksumenetlus, mille käigus kogub maksuhaldur maksu määramiseks vajalikke

andmeid, võimaldab maksukohustuslasel anda selgitusi ja esitada tõendeid ning mille tulemusel

koostatakse maksuotsus. Täiendavalt märgin, et MKS § 150 sätestatud pööratud

3-20-2175

7(7)

tõendamiskoormust saab rakendada vaid olukorras, kus maksuhaldur on eelnevalt läbi viinud

kohase menetluse ning selle tulemusel teinud nõuetekohaselt motiveeritud haldusakti.

21. Ülaltoodud põhjendustel tuleb vaidlustatud maksuteade tühistada. Maksuteate tühistamise

tõttu tuleb tühistada ka vaideotsus, mis on samuti motiveerimispuudusega, selles puudub

vaidlustamisviide ning otsus ei vasta ka haldusakti vorminõuetele.

Menetluskulud

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud vastustaja kahjuks ning seega on vastustajal kaebaja menetluskulude kandmise kohustus.

23. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja ei ole kohtule menetluskulude

nimekirja esitanud. Kohtule teadaolevaks menetluskuluks on riigilõiv 176,4 eurot. Vastustajal

tuleb seega menetluskuluna hüvitada kaebaja poolt tasutud riigilõiv 176,4 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma