2-21-4873/38 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-4873

Tsiviilasi

OÜ MAILEMA hagi O. T. vastu müügilepingust

taganemiseks ja ostuhinna väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

2525 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ MAILEMA, rg-kood 10735197;

hageja lepinguline esindaja K. S.;

kostja O. T. , ik XXX;

kostja lepinguline esindaja T. A.

Kohtuistungi toimumise aeg

30. september 2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. OÜ MAILEMA (hageja) esitas 28. märtsil 2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse O. T.

(kostja) vastu, paludes kostjalt müügilepingu alusel tasutud hinna 2525 eurot

tagastamist ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja 8. detsembril 2020 müügilepingu, mille

alusel kostja võõrandas ja hageja omandas sõiduki Fiat Fiorino numbrimärgiga XXX

hinnaga 2525 eurot. Sõiduk osutus kasutuskõlbmatuks. Hageja tellis O. D.

kalkulatsiooni, mille järgi oleks sõiduki remondikulu 6885,49 eurot. Seetõttu leiab

hageja, et asi ei vasta müügilepingu tingimustele ja kostja on lepingut rikkunud. Kuna

auto remondi maksumus ületab auto hinna, on tegemist olulise lepingurikkumisega.

Hageja tegi kostjale müügilepingust taganemise avalduse. Hageja püüdis avaldust

kostjale kätte toimetada tähitud kirjaga müügilepingus märgitud aadressile, kuid

kättetoimetamine ebaõnnestus. Samuti ei ole hagejal õnnestunud kostjaga ühendust

saada telefoni ega e-posti teel. Hageja leiab, et leping kuulub tühistamisele pettuse

tõttu, kuna kostja ei teatanud hagejale, et sõiduki mootor on vahetatud.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.

4. Vastuväidete kohaselt on avaldus lepingust taganemise kohta on esitatud

postiasutusele alles 25. veebruaril 2021, mistõttu võis asi muutuda lepingutingimustele

mittevastavaks ajal, mil hageja sõidukit kasutas.

Kostja märgib, et asja lepingutingimustele vastavuse hindamisel ei pruugi kõik asjal

esinevad puudused olla lepingu rikkumine, vaid üksnes seda liiki puudused, mis ei ole

sellise asja puhul tavalised. Hageja ostis 2014. väljalaskeaasta kasutatud sõiduki

turuhinnast märksa odavama hinnaga, võrdluseks toob kostja müügikuulutuse

sarnasele autole hinnaga 3600 eurot.

Hageja esitatud remondikalkulatsioon sisaldab küll tagavaraosade maksumust, kuid

mitte ühtegi viidet auto riketele, nende tuvastamise ajale ja ülevaatuse teostaja isikule.

Kalkulatsiooni on teostanud väikeses maakohas tegutsev äriühing O. D., mitte seda

liiki autode maaletooja või ametlik edasimüüja.

Kostja teostas sõidukile 6. detsembril 2020 tehnilise seisukorra hinnangu ja sõidukil

oli müügilepingu sõlmimise ajal kehtiv tehnoülevaatus. Auto eelmine omanik hooldas

sõidukit regulaarselt.

Kostja toob täiendavas seisukohas esile, et seda liiki väikese kandevõimega kaubikud

olid kasutuses toiduainete pakendamiseks ettenähtud termokastide vedamiseks.

Hageja teatas kostjale koheselt, et paigutab sõidukisse kütusemahutid ja hakkab

sõidukit kasutama kütuse, õli ja muude määrdeainete vedamiseks metsatöömasinatele.

Seega on kostjal põhjendatud kahtlus, et hageja on sõiduki üle koormanud, mille

tagajärjel ütles sõiduki mootor üles. Hageja esitatud kalkulatsioonist nähtub, et

peamiselt on vajalik soetada mootoriosi.

EDASINE MENETLUSE KÄIK

5. 30. septembril 2021 toimus kohtuistung, milles osalesid hageja lepinguline esindaja,

kostja, kostja lepinguline esindaja ja tunnistaja R. R. (kohtuistungi protokoll tl 79-83

pöördel).

6. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja R. R. . Tunnistaja selgitas, et müüs kostjale

vaidlusaluse auto. Auto oli ostetud uuena kas 2014 või 2015, täpselt ei mäleta, kuna

ettevõttele soetati mitmeid sarnaseid autosid. Autot kasutasid ettevõtte XXX, kes

vedasid sellega Tartu linnas ringi sooja toitu; saadetis võis kaaluda umbes viis

kilogrammi. Autot hooldati regulaarselt XXX, pärast garantiiaja lõppu hooldati XXX.

Esialgu hooldati iga 30 000 km tagant, hiljem 15 000 km tagant, kuna oli suures

kasutuses. Autol on vahetatud mootor, kuna tekkis rike, mille parandamine oleks

maksnud rohkem kui mootori asendamine. Autoga on olnud ebaolulisi

kindlustusjuhtumeid, kuna seda on kasutatud peamiselt Tartu linnaliikluses ja ette on

tulnud plekimõlkimisi.

7. Kohtuistungil kuulati vande all üle ka kostja O. T. . Kostja ostis auto 20. novembril

2020 ja sõitis sellega ise. Müügitehing hagejaga toimus 8. detsembril 2020. Hageja

tegi enne auto ostmist proovisõidu. 11. detsembril 2020 võttis hageja kostjaga

ühendust, sest soovis osta veel ühe samasuguse auto ning kostja vahendas hagejale

oma sõbra andmed, kes taolist müüs. Ei ole võimalik, et autoga oli võimalik sõita ainult

üks päev, kuna vastasel juhul ei oleks nad soovinud kolm päeva hiljem samasugust

autot juurde osta. Järgmisena võttis hageja temaga ühendust 6. jaanuaril 2021 ehk 28

päeva hiljem. Hageja esitas kostjale oma sõbra tundmatu ettevõtte koostatud ebatäpse

arve remondi kohta, mida kostja pidas põhjendamatuks. Kui auto oli kostja

omanduses, siis vahetas kostja rehvid ja ühe esitule pirni. Rohkem remonttöid ei ole

kostja teostanud. Kostja veendus, et autol on kehtiv ülevaatus ja seda on regulaarselt

hooldatud margiesinduses ja tuntud hooldusfirmas. Hageja oli kostjale öelnud, et

hakkab kasutama autot tehnika ja kütuse vedamiseks metsa.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; lg 2 järgi on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 järgi peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning

tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma

asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

11. Hageja ja kostja sõlmisid 8. detsembril 2020 lepingu (tl 7), mille alusel kostja

võõrandas sõiduauto Fiat Fiorino numbrimärgiga XXX ja kostja kohustus tasuma auto

eest 2525 eurot. Kohtu hinnangul sõlmisid pooled müügilepingu VÕS § 208 lg 1

mõistes. Kohus rõhutab, et kuna hageja omandas auto kasutamiseks oma majandus- ja

kutsetegevuses, siis ei ole tegemist tarbijamüügilepinguga VÕS § 208 lg 4 mõistes.

12. Puudub vaidlus asjaolus, et kostja andis auto hagejale üle ja hageja tasus kostjale

ostuhinna 2525 eurot.

13. Pooled vaidlevad selles, kas pärast müügilepingu sõlmimist ilmnes sõidukil varjatud

puudus, mille eest kostja vastutas ning mille tõttu on hageja õigustatud lepingust

taganema ja nõudma kostjalt lepingu alusel makstud raha tagastamist.

14. Kohus märgib, et lepingust taganemise kehtivuse jaoks peavad olema täidetud nii

formaalsed eeldused, eeskätt peab olema vastaspoolele esitatud õigel ajal

taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lg 1), kui ka materiaalsed ehk sisulised eeldused,

st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine

VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p

28).

15. Käesoleval juhul on hageja edastanud kostjale hageja 25. veebruari 2021

taganemisavalduse, mis on kostjale kätte toimetatud koos hagimaterjalidega.

VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 järgi kindlale

isikule (tahteavalduse saajale) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt

väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on

tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.

Praegusel juhul puudub vaidlus selle üle, et kostja on 25. veebruari 2021

taganemisavalduse kätte saanud. Seega on täidetud müügilepingust taganemise

formaalne eeldus.

16. Järgmisena hindab kohus, kas täidetud on ka materiaalsed alused lepingust

taganemiseks.

17. Lepingust taganemise eelduseks on VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 kohaselt oluline

kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja taganeda lepingust või lepingu üles öelda. VÕS § 116 lg 1 järgi võib

lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust

oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 järgi on olulise

lepingurikkumisega eelkõige tegemist juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb

kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust

lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise

niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel

asjaoludel ette näinud; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt

teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti

tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud

lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka

edaspidi; teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse

§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle

tähtaja jooksul kohustust ei täida.

VÕS § 223 lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks ka siis,

kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja

keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja

jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

18. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad

vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg-s 2 on toodud

näidisloetelu juhtudest, mil asi ei vasta lepingutingimustele. Muu hulgas ei vasta VÕS

§ 217 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud

omadusi või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks

otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või

pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või

teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

VÕS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 4

ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu

sõlmimise ajal lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma.

19. 25. veebruari 2021 taganemisavalduse kohaselt taganeb hageja lepingust, sest auto on

kasutuskõlbmatu ja sellega ei saa sõita. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja

tõendanud, et müügilepingu esemel esinesid hageja poolt kirjeldatud puudused lepingu

sõlmimise ajal. Kostja hinnangul võis auto kasutuskõlbmatuks muutuda hageja poolse

ebaõige asja käitlemise tagajärjel.

20. Seega

vaidlevad

pooled

selle

üle,

kas

vaidlusalune

sõiduauto

vastab

lepingutingimustele või mitte. 8. detsembri 2020 müügilepingus (tl 8) on pooled kokku

leppinud müügilepingu esemes, ostuhinnas ja omandiõiguse ülemineku hetkes. Pooled

ei ole sõlminud eraldi kokkuleppeid asja seisukorra kohta. Arvestades, et müügileping

ei sisaldanud kokkulepet sõiduauto kvaliteedi kohta, siis pidi sõiduk VÕS § 217 lg 1

ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõiduautodele esitatavatele nõuetele.

Riigikohus on leidnud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja

senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused,

mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavuseks

(vt Riigikohtu 15. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18987, p 13). Kasutatud

sõiduki müümisel on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui

müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõiduki võimalik ohutult teeliikluses

kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu

keelu sõidukiga liikluses osaleda. Riigikohtu praktika kohaselt, kui kasutatud sõiduk

vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise tõttu remonti, ei tähenda see

iseenesest seda, et sõiduk ei vasta lepingutingimustele (vt Riigikohtu 03.05.2000 otsus

tsiviilasjas

nr

3-2-1-32-00).

Arvestades,

et

sõiduki

lepingutingimustele

mittevastavusele tugines hageja ning hageja näol ei ole tegemist tarbijaga, siis on

TsMS § 230 lg 1 järgi tema kohustuseks tõendada, et talle müüdud sõiduk ei vastanud

lepingutingimustele ning puudused, mis olid kahju hüvitamise nõude aluseks, esinesid

sõidukil juba enne temale üleandmist.

27. Hageja on sõiduki puuduste tõendamiseks esitanud O. D. poolt 10. veebruari 2021

väljastatud dokumendi pealkirjaga „Kalkulatsioon“ (tl 7). Hageja soovib nimetatud

tõendiga tõendada, et auto on kasutuskõlbmatu, kuna enamus osasid on tarvis välja

vahetada ja autoremondi peale kulub koos käibemaksuga 6885,49 eurot. Kostja

vastuväite kohaselt on kalkulatsioonis esitatud tagavaraosade maksumus, kuid

kalkulatsioon ei sisalda ühtegi viidet sellele, millised rikked on auto, mis kuupäeval

need on tuvastatud ning kes auto ülevaatuse teostas.

28. Kohus leiab, et O. D. kalkulatsioonil (tl 7) on toodud küll tagavaraosade maksumus,

kuid kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud dokument vaidlusalusel sõiduautol

esinevaid puudusi. Esiteks on kalkulatsioon on allkirjastamata, lisaks ei ole sellel

ühtegi viidet selle kohta, kes ülevaatuse teostas, kas ülevaatus teostati kohapeal või

näiteks omaniku suulise kirjelduse alusel. Kohus leiab, et tõendist ei ole võimalik

järeldada, millised rikked sõidukil esinevad. Asjaolu, et hageja asukoht on Tartus ning

asja materjalidest nähtuvalt on autot regulaarselt hooldatud Tartus, samas kui

nimetatud kalkulatsioon koostaja O. D. tegutseb väikeses alevikus XXX maakonnas,

seab kohtu hinnangul mõnevõrra kahtluse alla tõendi usaldusväärsuse.

29. 30. septembri 2021 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud R. R. sõnul oli tema

ettevõte oli sõiduauto eelmine omanik enne kostjat, tunnistaja sõnul kasutasid sõidukid

XXX, sõiduk oli korraliselt hooldatud, autol on küll vahetatud mootor, autoga on olnud

ebaolulisi kindlustusjuhtumeid. 30. septembri 2021 kohtuistungil kuulati vande all üle

ka kostja O. T., kelle ütluste kohaselt ostja tegi enne auto ostmist proovisõitu ning

kontakteerus kostjaga 11. detsembril 2020, et osta veel üks samasugune auto.

Järgmisena võttis hageja temaga ühendust 6. jaanuaril 2021 ehk 28 päeva hiljem.

30. Kostja teostas sõidukile 6. detsembril 2020 tehnilise seisukorra hinnangu ettevõttes 6

XXX (tl 36). Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et transpordiameti

andmetel oli sõidukil müügilepingu sõlmimise ajal kehtiv tehnoülevaatus. Ka on

tõendatud, et auto eelmine omanik hooldas sõidukit regulaarselt (tl 63-65).

31. Kohus leiab, et kostja on eeltooduga tõendanud, et müügilepingu sõlmimisel ja

hagejale üle andmisel oli sõiduk töökorras ja sellega oli võimalik sõita.

32. Vaidlus puudub selle üle, et kostja esitas taganemisavalduse 25. veebruaril 2021 ehk

79 päeva pärast sõiduki müügilepingu sõlmimist ja valduse saamist. Kohtu hinnangul

ei ole hageja esitanud usaldusväärseid tõendeid sõiduki seisukorra kohta sõiduki

üleandmise ajal ning on võimalik, et sõidukil ilmnenud puudus võis olla tingitud

hagejapoosest lepingu sõlmimisele järgnenud käitamisest.

33. Liiklusseaduse § 72 lg 1 järgi peavad sõidukiomanik ja vastutava kasutaja tagama talle

kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja

nõuetekohase hoidmise. Kostja on tõendanud, et viimane pisiremont (rehvi- ja

pirnivahetus) ja tehnokontroll tehti vaidlusalusele sõidukile 6. detsembril 2020 ehk

paar päeva enne müügilepingu sõlmimist (tl 67). Kostja vande all antud ütlustega on

tõendatud, et hageja kavatses sõidukit kasutada metsaautoks, „kuhu pannakse

kütusevaadid ja saed peale“ (tl 81 pöördel). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul

võimalik, et vaidlusaluse sõiduki remondivajadus on tekkinud sõiduki ülekoormamise

tagajärjel. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu eest müüja ei vastuta.

27. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et pärast müügilepingu sõlmimist ilmnesid

sõidukil veal, millest hageja (ostja) ei olnud teadlik ja kostja (müüja) oli teadlik. Kohus

leiab, et Fiat Fiorino numbrimärgiga XXX sobis otstarbeks, milleks seda liiki asju

tavaliselt kasutatakse ning vastas vähemalt sellise kasutatud sõiduki puhul eeldatavale

keskmisele kvaliteedile. Kohtu hinnangul kuna kostja ei ole müügilepigust tulenevat

kohustust rikkunud, siis ei ole hageja jäänud VÕS § 116 lg 2 järgi olulisel määral ilma

sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis.

28. Kuigi hageja on väitnud, et auto oli kohe pärast ostmist sõidukõlbmatu, siis see väide

on ümber lükatud kostja esitatud tõenditega. Kostja on oma vande all antud ütlustega

tõendanud, et hageja pöördus pärast vaidlusaluse sõiduki ostu tema poole 11.

detsembril 2020 sooviga osta veel üks samasugune sõiduk (tl 81). Kohus leiab, et ei

ole eluliselt usutav, et juhul kui vaidlusalune sõiduk oli kohe pärast ostmist sõitmiseks

kõlbmatu, pöördub hageja kostja poole palvega veel üks samasugune auto osta.

29. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole 8. detsembri 2020 müügilepingut rikkunud.

Kohus leiab, et lepingust taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud ning hageja

ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud.

30. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist,

kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad

lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse

§-s 111 sätestatut. Arvestades, et kohus on tuvastanud, et hageja ei ole vaidlusalusest

müügilepingust kehtivalt taganenud, siis ei saa hageja nõuda tema poolt lepingu alusel

üle antu tagastamist ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.

31. Seoses hageja väitega, et tegemist on pettusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 94 alusel, sest kostja ei avaldanud hagejale, et autol on mootor vahetatud

ning et sõiduk on avariiline, märgib kohus järgmist. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt tehingu,

mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses

sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral

võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud,

on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 90 lg 2 järgi tühistatud tehingu järgi saadu tuleb

tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete

asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema (TsÜS § 94 lg

1). TsÜS § 94 lg-st 2 tulenevalt on ebaõigete asjaolude avaldamisega võrdsustatud

nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks

tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust

avaldaja ei ole kontrollinud ja mi hiljem osutuvad ebaõigeks. TsÜS § 94 lg 3 järgi

tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. TsÜS § 99 lg 1 p 2

kohaselt võib tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest

teadasaamisest.

32. TsÜS § 95 järgi selleks, et kindlaks teha, kas käesoleva seaduse §-s 94 nimetatud

juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, tuleb eelkõige arvestada, kas

asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on

teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema

poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused.

33. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks talle tahtlikult avaldanud

ebaõigeid asjaolusid, et kallutada teda müügilepingut sõlmima. Kostja on 30.

septembri 2021 kohtuistungil andnud vande all ütlusi selle kohta, et ta ostis sõiduki

20. novembril 2021 ja sõitis sellega kuni sõiduki müümiseni hagejale. Ostja helistas,

soovis autot üle vaadata ja vaatas auto üle koos töömehega. Ostja tegi proovisõitu ja

vaatas kapoti alla. Kostja andis vande all ütlusi selle kohta, et tema omanikuks olemise

ajal mootorit ei vahetatud ning ta ütles ostjale, et kogu ajalugu on XXX kättesaadav

(tl 81-82). Mootorivahetus oli toimunud 2019. aastal eelmise omaniku ajal, millest

kostja ei olnud teadlik. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et auto müüjaks oli füüsiline

isik, mitte professionaalne automüüja. Müüja sõnul ostja tutvus enne müügilepingu

sõlmimist autoga ja tegi proovisõitu. Hageja on juriidiline isik, kes oleks saanud huvi

korral auto ajaloo kohta enne ostu-müügilepingu sõlmimist järelepärimisi teha. Kohtu

hinnangul on kostja tõendanud, et müüja informeeris ostjat sellest, et soovi korral saab

sõiduki hooldusajalooga hooldust teostanud ettevõttes tutvuda. Mis puudutab

avariisid, siis Eesti Liikluskindlustuse Fondi veebilehel oleks hageja saanud teha

sõiduki liikluskahjustuse kontrolli.

34. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

35. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul

tsiviilasjas lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei

analüüsinud.

Menetluskulude jaotus

36. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu

rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

37. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta nii hageja

kui ka kostja menetluskulud hageja kanda.

38. Kohus andis 30. septembri 2021 kohtuistungil tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks 14. oktoobril 2021. Kostja kohtule menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust esitanud ei ole, mistõttu hagejalt kostja kasuks välja mõistetavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik