2-20-133970/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.10.2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-133970

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi P. B. vastu võla

nõudes

Hagihind

2448 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, aadress Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: xxx)

Kostja P. B. (isikukood xxxxxxxxxxx; Rahvastikuregistri

järgne elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx; tegelik elukoht

teadmata).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista P. B.’lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 11.09.2017 sõlmitud

kompromissilepingust / võlatunnistusest nr xxxxxxxx tulenev põhivõlg 908,32 eurot ja

viivis 1504,68 eurot.

3. Välja mõista P. B.’lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõudekulu 35 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Menetluskulud jätta P. B. kanda.

6. Välja mõista P. B.’lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 340 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kautsjon

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

AS-s

SEB

Pank

EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s

EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse

selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise

kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3

kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 10.09.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ja 11.12.2020 Harju Maakohtusse hagi P. B. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt

tuleneb hageja nõue hageja ja kostja vahel 11.09.2017 sõlmitud kompromissilepingust /

võlatunnistusest nr xxxxxxxx. Harju Maakohtu 29.12.2020 määrusega võttis kohus hagi

menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise

võimaluse kohta.

3. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

4. Kohus kasutas talle teadaolevate andmete alusel ära kõik mõistlikud võimalused kostjale

hagimaterjalide kättetoimetamiseks. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise

määrusega TsMS § 317 lg 1 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte

30.09.2021. Vastamise tähtaeg saabus 20.10.2021. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust

esitanud.

5. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul

kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud

on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise

korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks.

Menetluskulud

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista

hagiavalduselt tasutud riigilõivu 250 eurot ja õigusabikulu 420 eurot ning kohustada kostjat

tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

7. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest

on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda

riigilõivu 250 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud

riigilõivu väljamõistmine kostjalt.

8. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

9. Kohus leiab, et tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja

sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline

tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses

(koos käibemaksuga).

10. Kokku on põhjendatud menetluskulud 340 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab

tasuma viivist.

11. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel õigus taotleda 26.04.2021

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik