4-10-1770/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-10-1770

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2010 a Tallinn Väärteoasja number 4-10-1770 (2316,10,004168) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi

D.T kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 14.05.2010 otsusele nr

2316,10,004168 D.T karistamises LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12000 krooni ja KarS § 50

lg 1 p 2 ning LS § 7419

lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik: D.T, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Jätta D.T kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 14.05.2010 otsusele nr 2316,10,004168 D.T karistamises LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12000 krooni ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 14.05.2010 otsus nr 2316,10,004168 D.T karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12000 krooni ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 8 kuuline tähtaeg

algab kohtuotsuse jõustumisest, so 01.10.2010 ning lõpeb 8 kuulise tähtaja möödumisel. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

2

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 31.08.2010. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 30.09.2010. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 01.10.2010.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 14.05.2010 otsusega nr 2316,10,004168 karistati D.T LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12000 krooni ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik 25.04.2010 kell 07.15 Tallinnas Pärnu maanteel juhtis

mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga xxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,78 +/- 0,05 mg, millega rikkus LE § 76 p 3 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et soovib otsuse vaidlustada

lisakaristuse osas. Palutakse kohtul arvestada asjaoluga, et kaebuse esitaja töö on tihedalt seotud autoga sõitmisega. Juhiloata ei ole võimalik tal seda tööd teha, mille tulemusena võib

kaotada oma töökoha. Arvestades praegust majanduslikku olukorda on tal väga raske uut töökohta leida. Kuna on võtnud pangast laenu ei suudaks edaspidi seda laenu tagasi maksta. Avaldab puhtsüdamlikku kahetsust juhtumi kohtaja soovib siiralt vabandada õigusrikkumise toimepanemise pärast. Edaspidiselt lubab, et ei istu kunagi alkoholi joobes autorooli ja käitub seaduskuulekalt.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et on rahaline kohustus panga ees, on võetud laenu korteri ostmiseks 1, 4 miljonit, pool sellest on tasutud. Lubab, et enam ei lähe

purjus peaga autorooli. 8 kuus lisakaristust on liiga palju, võiks olla lühem aeg. Eelmiste

väärtegude toimepanemise kohta selgitas, et teinekord ikka juhtub. Lisakaristuse tähtaega võiks natukenegi vähendada. Trahv on tasutud.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tehtud on seaduslik otsus. Otsuse tegemisel on järgitud kõiki KarS § 56 nõudeid. Kaebuse esitanud isiku liiklusest pikaks ajaks eemaldamine on õige, sest ta on liikluses ohtlik. Lisakaristuse tähtaeg peab olema pikem kui 6 kuud, siis

peab kaebuse esitanud isik tegema uuesti teooriaeksami ja see on vajalik, kuivõrd selle vajalikkust näitab kaebuse esitanud isiku karistusregister. Kaebus tuleks jätta rahuldamata.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 3

p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Seega on karistus

määratud LS § 7419

lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud

sanktsiooni 2/3 ulatuses. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,78 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus

3

0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra.

Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,73 mg väljahingatava õhu liitri kohta. LS § 7419 lg 2 sätete kohaselt saab

väärteokorras karistada isikut, kelle väljahingatava õhu liitri kohta on tuvastatud alkoholisisaldus kuni 0,74 mg. Seega oli alkoholisisaldus tuvastatud vastutust ettenägeva sätte ülempiiris ning juhul, kui alkoholisisaldus oleks olnud 0,02 mg võrra suurem, olnuks tegemist mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, milline käitumine on karistatav KarS § 424 järgi

rahalise karistuse või vangistusega kuni 3 aastat. Seega süü suurust arvestades olnuks

õigustatud isiku karistamine põhikaristusega ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, kuid

kohtuväline menetleja on arvestanud menetlusaluse isiku kahetsust karistust kergendava asjaoluna ning vastulauses esitatud põhjendusi ja määranud menetlusalusele isikule karistuse

ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja põhjendustega põhikaristuse määra valikul, kuivõrd see ei vasta süü suurusele, kuid kaebemenetluses ei saa kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada ega määratud karistuse määra suurendada.

Esitatud kaebuses ei ole põhikaristust vaidlustatud ning on piirdutud vaid määratud

lisakaristuse vaidlustamisega. Lisakaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses.

Kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku kogu menetluse vältel esitatud

kahetsusavaldused ei ole karistust kergendava asjaoluna arvestatavad. Väärteoasja

materjalides leiduvatest ja kohtuistungil avaldatud Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud juba kahel korral,

kusjuures ka esimese samalaadse väärteo eest määratud karistus ei ole senini kustunud, kuivõrd karistuse kustumist takistab üha uute süütegude toimepanemine. Eelmise samalaadse väärteo pani menetlusalune isik toime 20.08.2009 ja 16.09.2009 koostatud otsusega määrati

menetlusalusele isikule ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks.

Samas ilmneb, et menetlusalust isikut on ainuüksi 2010 aasta esimese nelja kuu jooksul karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kolmel korral ja menetlusesemeks olev

väärtegu on neljas. Selline karistuste rohkus ja liikluseeskirja nõuete järjekindel teadlik ja

tahtlik rikkumiste iseloom näitab ilmselgelt seda, et menetlusalune isik suhtub liikluskorda üleolevalt. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu,

samuti seda, et menetlusalust isikut on juba samalaadse väärteo toimepanemise eest

lisakaristusega karistatud ning teda on liiklusest kõrvaldatud ja see ei andnud oodatud

tulemust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ning

menetlusaluse isiku süü suurust arvestades olnuks lisakaristuse kohaldamata jätmine ilmselgelt põhjendamatu.

Menetlusalune isik pani toime ohtliku väärteo, mille toimepanemise eest on ette nähtud lisakaristuse kohaldamise võimalus, millest menetlusalune isik oli eelneva kogemuse pinnalt

väga hästi teadlik teadlik. Kuivõrd senini määratud ja tasutud rahatrahvid ning lühiajaline

lisakaristus ei ole menetlusalust isikut piisavalt mõjutanud, sundimaks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku mõjutamiseks ei

piisa enam pelgalt rahatrahvist ja lühiajalisest lisakaristusest ning kohaldada tuleb ka teisi

seaduses ettenähtud vahendeid, millega saab ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldada ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõiguse äravõtmine muudab võimatuks töö jätkamise, sellest tulenevalt on võimatu maksta laenu ning praegust majanduslikku olukorda arvestades on väga raske uut töökohta leida. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitanud isik ka

temal lasuvate rahaliste kohustuste suurust. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse

vajalikkus, senise töö iseloom ja rahalised kohustused ei tulnud menetlusalusele isikule

ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusel

isikul on laen ilmselgelt võetud enne väärteoasjas otsuse koostamist ja töö liikuvast iseloomust oli ta teadlik alates senisel töökohal töötamise algusest. Samuti oli menetlusalune isik praeguses majanduslikus olukorras teadlik sellest, et tema enese väär käitumine võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja põhjustada töökoha kaotust. Seega sellises majanduslikus

4 olukorras, kus on raske uut töökohta leida, peab isik tegema kõik enesest oleneva, et tema ja tema ülalpeetavate majanduslik olukord ei halveneks.

Menetlusalust isikut on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, mistõttu on kaebuse esitanud isikul juba ka piisav kogemus karistuse osas. Isikuna,

kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus, on ta ka teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka liiklusseaduse nõuetest ning liiklusseaduses märgitud sanktsioonidest. Seega

ei saa talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat

karistada peale rahatrahvi ka aresti ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohus asub seisukohale, et suhteliselt suurte ja võimalik, et ka ülejõu käivate rahalise kohustuse võtmine

on iga isiku risk ning isik peab igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema

soodsa majandusliku olukorra säilimise, töökoha säilimise ja rahaliste kohustuste täitmise ning ülalpeetavate ülalpidamise võimalikkuse.

Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes peab end peaaegu et kutseliseks juhiks, kes osaleb igapäevaselt aktiivselt liikluses mootorsõiduki juhina igapäevaste tööülesannete tõttu, millest sõltub ka tema sissetulek, siis on menetlusalune isik

väga hästi teadlik ka sellest, et liiklunõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis

omakorda halvendab väärteo toimepanija majanduslikku olukorda. Seda nii määratava

rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Olles taolisest riskist teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ei

halveneks ei määratava rahatrahvi ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Menetlusalune isik pidanuks seda aga väga hästi teadma, kuivõrd tal on liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest määratud eriliigiliste karistuste osas juba rikkalik kogemus olemas.

Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Väärteoasjast, so väärteoprotokollist ja otsusest

ning kaebuse esitanud isiku selgitustest nähtub hoopis seda, et kaebuse esitaja peeti

mootorsõidukit juhtinuna kinni hommikul, kaebuse esitanud isiku enese väidete kohaselt ootamatute tööülesannete täitmisel. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom ja tema karistusandmed viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest

kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale.

Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset

suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku

juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja oma tööülesannete täitmisse. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel

alkoholi mõju all olles tööülesannete täitmisele asumine ning liiklusalase väärteo toimepanemine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui võimalus senist tööd ka edaspidi

jätkata või võetud rahalisi kohustusi tasuda. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku

käitumine pigem seda, et ta tegi kõik enesest oleneva selleks, et temalt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine muutuks vältimatuks.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming kohtunik