2-21-114982/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-114982

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R K vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1317,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond, 10115)

Kostja: R K (isikukood xxx; elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R K`ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks 08.03.2019.a.

kompromisslepingust nr xxx tulenev võlgnevus põhinõue 633,05 eurot, enne

08.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 247,70 eurot, viivis põhinõudelt 633,05

eurolt alates 06.08.2019 kuni 12.07.2021 summas 268,54 eurot ja sissenõudekulu 30

eurot.

3. Mõista kostjalt R K`ilt välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks

veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (633,05 eurolt) alates

13.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja R K`i kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt R

K`ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks hageja menetluskuludena hagiavalduselt

tasutud riigilõiv summas 200 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Kostja ja hageja sõlmisid kompromissileping / võlatunnistus nr xxx, 08.03.2019.a. Hageja omas

võlgniku vastu nõuet xxx poolt väljastatud arve nr. 2014724337, 01.03.2016, mille alusel kostja

võlgnes hagejale 703,05 € ja viivised summas 250,75 €. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu

ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping / võlatunnistuse, millega

hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 3,05 € ning võimaldas kostjal tasuda kohustust

osamaksetega ja kompromissisummas 950,75 € (703,05 € + 247,70 €). Antud summale lisandus

lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 €. Kostja tasus nõuet summas 100,00

€, millest 30,00 € on arvestatud lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 €

katteks ning 70,00 € kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata

kompromissisummas sisalduv põhivõlg 633,05 € ja viivised 247,70 €. Pooled on lepingus punktis

3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt,

muutub kompromissisumma senitasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus

kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja

kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe

graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu

Kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna

sissenõutavaks muutunuks 05.08.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates.

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud e-posti kaudu TsMS §

3141 lg 1 kohaselt ning kostjal tulnuks hagi vastus esitada hiljemalt 25.10.2021.a.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 200

eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 200 eurot ja juhindudes

TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning

keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt

õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles

ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu

sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad

ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu

3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei

ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei

erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul

on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu

samuti 50 eurot.“.

Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos

käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuga).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik