2-19-3410/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.10.2021, Tallinn

Tsiviilasi number

2-19-3410

Tsiviilasi

X hagi Y vastu ühisomandi lõpetamiseks

Y vastuhagi X vastu ühisomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.11.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik ning

kaebuse hind

Y apellatsioonkaebus, hind 3 500 eurot

X vastuapellatsioonkaebus, hind 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja) X (sündinud XX.XX.XXXX,

elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaadi abi Deivi Vaht

Kostja (vastuhagis hageja) Y (sünniaeg XX.XX.XXXX,

elukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 02.11.2020 otsus osas, milles maakohus otsustas

lõpetada ühisomand korteriomandile avalikul enampakkumisel ning määras

enampakkumise tulem jagada poolte vahel võrdselt. Teha tühistatud osas uus

otsus,

millega

lõpetada

korteriomandi

ühisomand

pooltevahelisel

enampakkumisel ja enampakkumise võitnud poole kohustusega kaotajale

maksma hüvitist.

2. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

2.1. Jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.

2.2. Lõpetada X ja Y ühisomand korteriomandile XXX, registriosa nr

XXXXXXXX ühisomanikevahelisel enampakkumisel.

2.3.Enampakkumise korraldajaks määrata hageja või kostja poolt valitud Harju

ja Tallinna piirkonna kohtutäitur.

2.4. Korteriomandi XXX, registriosa nr XXXXXXXX enampakkumisel müügist

saadud tulem jaotatakse X ja Y vahel võrdselt.

3. Rahuldada

kostja

apellatsioonkaebus

ja

jätta

rahuldamata

hageja

vastuapellatsioonkaebus.

4. Jätta asjas kantud poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda, välja

arvatud X riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mis jätta Eesti Vabariigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning vastuväited vastuhagile

1. X (hageja) esitas 05.03.2019 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu korteriomandi

asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) jagamiseks (hagi täpsustatud 03.04.2019,

10.09.2019 ja 19.02.2020). Hageja palus jätta korteriomand tema ainuomandisse ja mõista

temalt kostjale hüvitist 25 000 eurot. Vajadusel tasub hageja asemel hüvitise kolmas isik.

Hageja palus kohtuotsusega asendada kostja tahteavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks

ja määrata kindlaks, et pooled täidavad oma kohustused samaaegselt. Alternatiivselt palus

hageja lõpetada ühisomand müügi teel avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus

ettenähtud korras ja jagada müügist saadu poolte vahel võrdselt. Menetluskulud tuli jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse asjaoludel olid pooled Q (pärandaja) lapsed ja seadusjärgsed pärijad ½ mõttelises

osas. Pärandvaraks oli vaidlusalune korteriomand. Nii hageja kui kostja elavad Ukrainas ja

korterit ei kasuta. Korteriomandile on seatud isiklik kasutusõigus poolte ema W kasuks, kes

viibib Ukrainas vanadekodus, on dementne ja Eestisse elama ilmselt ei tule.

Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi

2. Kostja ei vaielnud ühisomandi lõpetamisele vastu, kuid ei nõustunud hageja pakutud

jagamise viisiga. Korteriomandile on seatud isiklik kasutusõigus W kasuks, kellele on seatud

eestkoste kõigi asjade ajamiseks (kohtuasi nr 2-13-51526). Tema eestkostjaks oli varasemalt

hageja ja praegu on eestkostja kostja vend Z. Kostja oli huvitatud omandi säilimisest, et seda

saaksid kasutada W ja tema eestkostja. Olukorras, kus korteriomand on koormatud isikliku

kasutusõigusega, ei ole võimalik seda müüa avalikul enampakkumisel, et tagada korteriomandi

piiramatu ja takistamatu kasutamine eestkostet vajava isiku poolt.

3. Kostja esitas 25.02.2020 vastuhagi, millega palus lõpetada ühisomand korteriomandile

selliselt, et see jääb kostja ainuomandisse ühes kohustusega hüvitada hagejale tema ühisomandi

osa kaotuse eest 23 000 eurot ning et kohtuotsusega asendatakse hageja nõusolek vastava

kinnistusraamatu kande tegemiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Hageja poolt pakutud viis ei arvestanud eestkostet vajava isiku huve ja hagi oli esitatud üksnes

lähtudes hageja enda huvidest. Kostja kahtles hageja majanduslikus võimekuses tasuda

kaasomandi lõpetamisel hüvitis. Samuti puudus kostjal usaldus hageja vastu. Kostja oli

võimeline tasuma hagejale hüvitise omandi kaotamise eest.

Hageja vastuväited vastuhagile

4. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja leidis, et pärandvara jätmine kostjale vaid seetõttu, et

sellega on tagatud W-le isiklik kasutusõigus, oli õiguslikult sisutu. Isiklikku kasutusõigust tagab

märge kinnistusraamatus, mistõttu ei omanud tähtsust W suhted ja eestkostega seotud

küsimused kummagi poolega. Kostjal puudus ülekaalukas huvi korteriomandi endale

saamiseks.

MAAKOHTU OTSUS

5. Maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus lõpetas

poolte ühisomandi korteriomandile ja määras korteriomandi jagamise viisiks selle müügi

avalikul enampakkumisel. Enampakkumise tulem tuli jagada poolte vahel võrdselt.

Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Hageja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulu jäid Eesti

Vabariigi kanda.

Kohus lahendas poolte nõudeid asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 alusel.

Pooled ei vaielnud, et neile kui Q pärijatele kuulus ühisomanikena kummalegi ½ mõttelist osa

korteriomandist, mis oli koormatud isikliku kasutusõigusega poolte ema W kasuks, kes elas

Ukrainas vanadekodus. Kohus tuvastas, et hageja oli Harju Maakohtu 19.09.2018 määrusega

(kohtuasi nr 2-13-51526) vabastatud W eestkostja kohustustest ja uueks eestkostjaks määrati Z.

Mõlemad pooled soovisid ühisomandi lõpetamist ja ainuomandi jätmist endale, nõustudes

tasuma teisele poolele omandi kaotuse eest hüvitist 25 000 eurot. Pooled hindasid

korteriomandi väärtuseks koos seda koormava isikliku kasutusõigusega 46 000 eurot. Lahe

Kinnisvara OÜ hindamisaktiga oli tõendatud vaidlusaluse korteriomandi turuväärtus koos

piirangutega 46 000 eurot ning piiranguteta 80 000 eurot.

Ainuüksi asjaolu, et üks kaasomanik suudab paremini tagada W-le isikliku kasutusõiguse

säilimise korteriomandile, ei näita ülekaalukat huvi omandi säilimiseks. Isiklikku kasutusõigust

tagab märge kinnistusraamatus. Isikliku kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku

surmatõendist ja eestkostjal puudub võimalus see kinnistusraamatust kustutada. Kostja väide,

et eestkostja otsib Eestis tööd ja kolib siis ühes eestkostetavaga Eestisse ja hakkab korterit

kasutama, ei olnud veenev ega tõendatud. Vaidlusaluse korteriomandi kostja ainuomandisse

jätmise põhjenduseks ei saanud olla asjaolu, et kostja vend Z on määratud eestkoste all oleva

isiku eestkostjaks. Eestkostja kohustused ja võimalikud tulevased teod polnud laiendatavad

kostjale.

Kohus leidis, et jagades asja selle jätmisega ühele omanikule hüvitise maksmise kohustuse

vastu, tuli kohtul lähtuda hüvitise suuruse määramisel asja väärtusest tervikuna ja omandiosade

suurusest. Kuigi pooled ei vaielnud korteriomandi väärtuse üle, oli asja tegeliku väärtuse

teadasaamise parimaks viisiks selle võõrandamine avalikul enampakkumisel. Käesoleval juhul

ei olnud võimalik eelistada ühe kaasomaniku suuremat huvi omandi säilitamise vastu, mistõttu

oli poolte parimates huvides korteriomandi võõrandamine avalikul enampakkumisel ja saadud

raha jagamine vastavalt nende omandiosa suurusele.

Kostja apellatsioonkaebus

6. Kostja palus otsus tühistada ja teha uus, millega rahuldada vastuhagi ja jätta korteriomand

kostja ainuomandisse kohustusega tasuda hagejale ühisomandi kaotuse eest 23 000 eurot ning

asendada hageja nõusolek vastava kinnistusraamatu kande tegemiseks. Menetluskulud tuli jätta

hageja kanda.

Maakohus oleks pidanud esmalt vaatama läbi hageja põhinõude korteriomandi jätmiseks hageja

ainuomandisse ja kostja nõude jätta korteriomand kostja ainuomandisse. Alles seejärel, kui

korteriomandit polnud alust jätta kummalegi poolele, tulnuks lahendada hageja alternatiivne

nõue ja määrata ühisomandi lõpetamise viisiks avalik enampakkumine. Kohus selgitas pooltele

kohtuistungil, et tuleb otsustama, kelle omandisse korteriomand jätta. Seega oli üllatuslik, et

kohus rahuldas hageja alternatiivse nõude. Sellega rikkus kohus nõuete lahendamise järjekorda.

Asja müük avalikul enampakkumisel oleks õigustatud, kui kumbki ühisomanikest ei ole

huvitatud ainuomanikuks saamisest, vaid soovitakse kaasomandi osa eest võimalikult suurt

hinda. Praeguses asjas soovisid pooled saada korteriomandi ainuomanikuks.

Kostja oli võimeline hagejale hüvitist maksma omandi kaotuse eest. Hageja ise tõi esile, et ta

on invaliid ja tema sissetulek on 50 eurot kuus, st tal pole rahalisi vahendeid hüvitise

maksmiseks. Tundmatu isiku kinnitusega ei saa tõendada hageja võimekust maksta raha.

Kostja täpsustas apellatsioonimenetluses, et ta oli nõus tasuma hagejale hüvitist 25 000 eurot.

Kostja taotles alternatiivselt lõpetada ühisomand selle müügiga ühisomanikevahelisel

enampakkumisel.

Hageja vastuapellatsioonkaebus

7. Hageja palus tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus rahuldas hageja alternatiivse nõude

ja jättis esmase nõude rahuldamata. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles kohus

jättis kostja menetluskulud tema enda kanda ja jättis vastuhagi rahuldamata. Hageja nõustus ka

maakohtu otsuse põhjendustega vastuhagi rahuldamata jätmisel. Hageja palus teha tühistatud

osas uus otsus, millega jätta korteriomand hageja ainuomandisse ja mõista temalt kostja kasuks

hüvitis 25 000 eurot ning asendada kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks.

Hageja taotles määrata otsuse täitmise kord. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

Pooled ei vaielnud omandi väärtuse üle ja seega polnud vaja korteriomand võõrandada

enampakkumisel. Esmajärjekorras tuli kaaluda, kas asja jätmine ühele kaasomanikest oleks

õiglane ja teise kaasomaniku huve järgiv. Kostja pakkus kohtuistungil hagejale hüvitist

25 000 eurot. Seega oleks juba poolte varalise heaolu nimel tulnud hageja nõue rahuldada, sest

kostja oleks saanud suurema summa hagejalt kui ta ise vastu pakkus. Kostjal polnud võimekust

hageja osa välja osta. Kostja esitas valeväiteid korteri kasutamise kohta.

Poolte vastused kaebustele.

8. Pooled vastaspoole kaebusi ei tunnistanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2), välja arvatud

menetluskulude poolte kanda jätmise ja hageja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulu Eesti

Vabariigi kanda jätmise osas. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kostja

alternatiivse nõude ühisomandi jagamiseks pooltevahelisel enampakkumisel, sh määrab, et

enampakkumise võitnud pool peab kaotanud poolele maksma hüvitist. Menetluskulud jäävad

kogu menetluses poolte endi kanda. Kohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse ja jätab hageja

vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks kaebuste väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud.

10. Pooltel ei ole vaidlust, et neile kuulub võrdsetes ½ mõttelistes osades korteriomand XXX.

Pooled ei jõudnud kokkuleppele ühisomandi lõpetamise viisis, sest mõlemad soovisid

korteriomandit endale ja nõustusid tasuma vastaspoolele hüvitist 25 000 eurot. Maakohus

leidis, et pole võimalik eelistada kumbagi kaasomaniku huvi ja määras ühisomandi lõpetamise

viisiks selle müümise avalikul enampakkumisel vastavalt hageja alternatiivsele nõudele.

11. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas

seaduses ei ole sätestatud teisiti (AÕS § 70 lg 6). Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda

kaasomandi lõpetamist (AÕS § 76 lg 1). Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt

kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja

jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele

(AÕS § 77 lg-d 1 ja 2).

Riigikohus on selgitanud, et kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike

(ühisomanike) huvide kaalumisega. Muu hulgas tuleb arvestada sellega, et ka kaasomanikud on

omavahelistes suhetes kohustatud järgima hea usu põhimõtet. Olukorras, kus kaasomandi

lõpetamine taotletud viisil ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, peab kohus

selgitama, miks kaasomandit sellisel viisil lõpetada ei saa ning millisel viisil lõpetamine oleks

kohtu arvates sobiv (Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749, p 11).

Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus mitu kaasomanikku soovivad jagatavat asja või

õigust endale hüvitise maksmise vastu, on üldjuhul mõistlik panna asi või õigus kaasomanike

vahelisele enampakkumisele. Kaasomanike huvid ja soovid on eelduslikult võrdväärselt

kaalukad ning kohus ei pea tuvastama kaasomandi lõpetamise nõude põhjust (Riigikohtu

09.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 20). Kaasomanike vaheline enampakkumine

võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel endil otsustada, kes neist on valmis

eseme omandamisse enam rahaliselt panustama ja toob paremini välja ka eseme väärtuse

(Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 24).

12. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus pooltele ülalloetletud selgitused edastamata.

Maakohus ei selgitanud pooltele, et kaasomandi lõpetamine viisil, kus asi müüakse avalikul

enampakkumisel, oleks asjaolusid arvestades õigustatud, kui soovitakse kaasomandit lõpetada

ja keegi kaasomanikest ei soovi asja ainuomanikuks saada, vaid huvi on saada omandi eest

võimalikult suurt kompensatsiooni. Maakohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmine tõi kaasa

ebaõige lahendi. Samuti avaldasid pooled apellatsioonimenetluses, et maakohus jättis poolte

tahte tähelepanuta - kummagi poole huvi oli saada korteriomand endale. Ringkonnakohus

nõustub pooltega, et selles osas rikkus maakohus menetlusnorme, jättes poolte väited

eelmenetluses piisava tähelepanuta.

Kohus peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele, kuid kohus saab

valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (Riigikohtu

10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-11516, p 24).

Pooled

ei

esitanud

maakohtus

nõuet

jagada

kinnisomand

ühisomanikevahelisel

enampakkumisel. Kuivõrd maakohus ei selgitanud pooltele sellise nõude esitamise võimalust,

millisele menetlusnormi rikkumisele oli kostja apellatsioonkaebuse p-s 10 tuginenud, siis

kõrvaldas selle puuduse ringkonnakohus. Ringkonnakohus ei pea asja uueks arutamiseks

maakohtule

saatma,

kui

menetlusõiguse

rikkumine

on

võimalik

kõrvaldada

apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2). Ringkonnakohus selgitas pooltele 25.03.2021

määruses asjakohast kohtupraktikat ja tegi pooltele ettepaneku soovi korral esitada vastav nõue

apellatsioonimenetluses (lk 148), kui pooled sooviksid, et kohus sellist nõuet

apellatsiooniastmes menetleks. Selle järgselt oli ringkonnakohtul võimalik ammendavalt

kaaluda kõiki korteriomandi jagamise viise (vt ka Riigikohtu 05.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-82-08, p 12). Kostja esitas ringkonnakohtule alternatiivse nõude müüa korteriomand

ühisomanike vahelisel enampakkumisel (lk 149). Hageja ei vaielnud sellele nõudele vastu,

paludes ühtlasi määrata lahendi täitmise kord (lk 151 jj).

13. Kuigi kohtul on põhimõtteliselt diskretsiooniõigus kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise

viisi valikul, ei või see viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei

ole piiramatu (Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 22). Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb seega ülalmärgitut arvestades maakohtu otsus materiaalõiguse väära

kohaldamise ja diskretsioonipiiride ületamise tõttu tühistada ja teha uus otsus, millega jagada

ühisomand pooltevahelise enampakkumisel.

Kummagi poole esile toodud asjaoludest nähtub, et mõlemal poolel on soov säilitada omand.

Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik eelistada ühe kaasomaniku suuremat huvi

omandi säilitamise vastu ja seetõttu ei jäta kohus korteriomandit ei hageja ega kostja omandisse.

Poolte esitatu pinnalt ei saa üheselt ühe poole väiteid lugeda kaalukamaks teise omast.

Ühisomanike vahelise enampakkumise korraldamine on praegustel asjaoludel õiglane, kuna see

tagab mõlemale poolele võrdse võimaluse asja omandada. Selline ühisomandi jagamise viis on

kõige paremini kooskõlas poolte huvidega. Nagu eelnevalt märgitud, võimaldab

enampakkumine eseme omandamisest huvitatud ühisomanikel endil otsustada, kes neist on

valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama ja toob paremini välja ka eseme

väärtuse.

14. TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus

täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga

(Riigikohtu 12.10.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16).

Hageja soovis ulatuslikku kohtupoolset täitmise korra reguleerimist TMS väliselt notari

vahendusel (lk 151-153). Kostja vaidles suures osas sellele vastu (lk 155). Ringkonnakohus

selgitab, et kui pooled soovivad täitemenetluse väliselt ühisomandi lõpetamist, siis on neil õigus

selles kokku leppida (Riigikohtu 09.06.2017 määrus kohtuasjas nr 3‑2‑1‑61‑17, p 13 ja

26.04.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3).

Kui pooled omavahel enampakkumise korralduses kokku ei lepi, on neil õigus pöörduda

enampakkumise korraldamiseks Harju ja Tallinna piirkonna kohtutäituri poole. Käesolevas

asjas puuduvad takistused kohtulahendi täitmiseks TMS ettenähtud korras. Hageja põhjendused

pole sedavõrd kaalukad, et sellest kõrvale kalduda. Lisaks arvestab kohus, et kostja polnud

valdavas osas nõus hageja ettepanekutega.

Kohus selgitab, et kui detailset täitmise korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab

nõuda ühisomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist TMS-s sätestatud korras

kohtutäituri vahendusel. TMS-i II osa sätteid tuleb kaasomandi lõpetamiseks avaliku

enampakkumise korraldamisel kohaldada kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära

arvestades. Puudub põhjus asuda kaasomandi lõpetamiseks korraldatava kaasomanikevahelise

enampakkumise puhul teistsugusele seisukohale (Riigikohtu 09.06.2017 määrus kohtuasjas

nr 3‑2‑1‑61‑17, p 12.1.).

Kohtutäitur määrab korteriomandile alghinna ning omanikuks saab kaasomanik, kes pakub

kõrgema hinna. Lisaks puudub praegusel juhul mõistlik vajadus kohtu sekkumiseks ja täitmise

korra detailseks reguleerimiseks. Kohtutäitur on pädev ja võimeline korraldama

enampakkumist vastavalt seaduses kehtestatud nõuetele. Täiendavate tingimuste kehtestamine

kohtu poolt ei ole kohtu hinnangul vajalik ega aitaks kaasa kohtuotsuse täitmisele ja

enampakkumise läbiviimisele.

Enampakkumine on avalik-õigusliku tähendusega. Omand enampakkumisel müüdud

kinnisasjale tekib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 156 järgi enampakkumise akti alusel

kinnistusraamatusse kande tegemisega, st lepingut ei sõlmita ja vajalik ei ole ka notariaalne

tõestamine. Kanded kinnistusraamatusse tehakse kohtutäituri avalduse alusel (TMS § 160).

AÕS § 77 lg 2 kohaselt tuleb asja müügil enampakkumisel saadud raha jagada kaasomanike

vahel vastavalt nende osa suurusele. Vaidlustamata asjaoludel on poolte osad võrdsed.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Praegusel juhul puudub vajadus menetluskulude jaotuse muutmiseks maakohtus (TsMS §

173 lg 3). Kohtupraktikas on leitud, et kuna kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole

huvides, on põhjendatud ja õiglane jätte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda (Riigikohtu 27.09.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14).

Ka apellatsiooniastme kulud on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades õiglane jätta poolte

endi kanda. Ühisomandi lõpetamine on mõlema poole huvides, sest nad olid huvitatud

kaasomandi lõpetamisest, kokku ei suudetud leppida vaid ühisomandi lõpetamise viisis. Kohtu

hinnangul ei ole kumbki pool piisavalt põhjendanud, et esineks alus jätta mõne poole

menetluskulusid teise poole kanda.

Kuivõrd hageja sai riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, siis hageja

riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Kohus lahendas taotluse

määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)