2-19-18464/224 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18464

Kohtuasi

X avaldus C vastu ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks Y ja H suhtes laste viibimiskoha

määramise,

tervise,

hariduse

ja

varahoolduse

küsimustes

ning

ainuhooldusõiguse

andmiseks

avaldajale

ning

nõusoleku

saamiseks

laste

perekonnanime muutmiseks

C avaldus lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.07.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja C määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Eeva

Mägi

Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II H (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isikutele

I-II

määratud

esindaja

vandeadvokaadi abi Robert Suir

Puudutatud isik III C (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martin Lepp ja

Margus Arvisto

Eestkosteasutused Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse

kaudu) ja Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X 26.07.2021 määruskaebusele, Y-le ja H-le määratud

esindaja vandeadvokaadi abi Robert Suiri 30.08.2021 seisukohale ning C 31.08.2021

seisukohale lisatud dokumentaalsed tõendid.

2-19-18464

2. Jätta

rahuldamata

X

taotlus

C-le

kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

kompleksekspertiisi määramiseks.

3. Jätta rahuldamata C 03.03.2021 taotlus X poolt 03.02.2021 esitatud dokumendi

(karistusregistri väljavõte) vastuvõtmata jätmiseks.

4. Jätta rahuldamata C taotlus tunnistajate ülekuulamiseks.

5. Jätta rahuldamata C taotlus määruse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks.

6. Täiendada Harju Maakohtu 08.07.2021 määruse resolutsiooni punkti 11.6.

alapunktiga 18 lastega reisimise korraldamise kohta vastavalt käesolevas määruses

esitatud resolutsiooni tervikteksti punktis 12.6.18 toodule.

7. Parandada maakohtu määruse punkti 6.11. esimeses lauses ilmne ebatäpsus ja

lugeda õigeks, et talvevaheajast alates 2022/2023 õppeaastast veedavad lapsed

paaritul aastal (2023/2024 õppeaasta) esimese poole isaga ja teise poole emaga ning

paaris aastal (2022/2023 õppeaasta) esimese poole emaga ja teise poole isaga.

8. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 08.07.2021 määrus muutmata.

9. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

10. Rahuldada C määruskaebus osaliselt.

11. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a Y-le ja H-le

riigi õigusabi andmisel määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi

kanda.

12. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:

12.1. Jätta rahuldamata X 10.06.2021 vastuväide kohtu tegevusele.

12.2. Lõpetada

menetlus

X

avalduse

osas,

millega

X

taotles

endale

ainuotsustusõigust laste perekonnanime muutmiseks.

12.3. Jätta X 10.06.2021 esitatud menetlusdokumendi lisad 1–4 menetlemata.

12.4. Jätta rahuldamata X avaldus X ja C ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks Y ja H suhtes laste viibimiskoha määramise, tervise, hariduse ja

varahoolduse küsimustes ning ainuhooldusõiguse andmiseks X-le.

12.5. Rahuldada osaliselt C avaldus Y ja H-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

12.6. Määrata laste Y ja H ning isa C ja ema X vaheline suhtluskord järgmiselt:

12.6.1. Tsiviilasja nr 2-19-18464 menetlust lõpetava lahendi jõustumisest

järgneva kolme kuu jooksul suhtlevad isa C ning lapsed Y ja H igal paaritul

laupäeval kella 11.00-20.00 nii, et isa korraldab viies laste transpordi ema

maja eest ning tuues korraldab ema laste transpordi isa maja eest.

12.6.2. Tsiviilasja nr 2-19-18464 menetlust lõpetava lahendi jõustumisest

järgmisel neljandal, viiendal ja kuuendal kuul suhtlevad isa ja lapsed

paaritu nädala laupäeval kella 11.00 kuni pühapäeval kella 19.00 nii, et isa

korraldab viies laste transpordi ema maja eest ning tuues korraldab ema

laste transpordi isa maja eest.

12.6.3. Tsiviilasja nr 2-19-18464 menetlust lõpetava lahendi jõustumisest

järgmisel seitsmendal, kaheksandal ja üheksandal kuul suhtlevad isa ja

lapsed paaritu nädala reedel kella 17.00 kuni pühapäeval kella 18.00 nii, et

isa korraldab viies laste transpordi ema maja eest ning tuues korraldab

ema laste transpordi isa maja eest.

12.6.4. Tsiviilasja nr 2-19-18464 menetlust lõpetava lahendi jõustumise

kümnendast kuust alates suhtlevad isa ja lapsed paaritu nädala pühapäeval

kella 18.00 kuni paaris nädala pühapäeval kella 18.00 isaga ning paaris

nädala pühapäeval kella 18.00 kuni paaritu nädala pühapäeval kella 18.00

emaga nii, et isa korraldab paaritul nädalal laste transpordi ema maja eest

ning ema korraldab paaris nädalal laste transpordi isa maja eest.

2-19-18464

12.6.5. Lapsel on õigus teisele vanemale helistada. Lapsele peab olema kõne

tegemise ajaks tagatud privaatsus.

12.6.6. Mõlemal vanemal on õigus lapsi nende sünnipäeval õnnitleda.

12.6.7. Lastel on õigus osaleda vanemate sünnipäevadel.

12.6.8. Isadepäeval veedavad lapsed isaga vähemalt kella 11.00-18.00 ja

emadepäeval emaga vähemalt kella 11.00-18.00.

12.6.9. Alates 2022. aastast veedavad lapsed suvevaheajal kaks järjestikust

nädalat emaga ja kaks järjestikust nädalat isaga. Vanemad lepivad need

nädalad kokku hiljemalt 01.04. e-kirja teel. Kui vanemad kokkulepet ei

saavuta, siis on lapsed isaga 01.07.-15.07. ja emaga 16.07.-31.07.. Sel ajal ei

kehti tavapärane suhtluskord.

12.6.10. Sügisvaheaja alates 2022/2023 õppeaastast veedavad lapsed paaris

aastal isaga ja paaritul aastal emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane

suhtluskord.

12.6.11. Talvevaheajal alates 2022/2023 õppeaastast veedavad lapsed paaritul

aastal (2023/2024 õppeaasta) esimese poole isaga ja teise poole emaga ning

paaris aastal (2022/2023 õppeaasta) esimese poole emaga ja teise poole

isaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord.

12.6.12. Suusavaheaja (veebruar-märts) alates 2022/2023 õppeaastast veedavad

lapsed paaris aastal isaga ja paaritul emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane

suhtluskord.

12.6.13. Kevadvaheaja alates 2022/2023 õppeaastast veedavad lapsed paaris

aastal emaga ja paaritul aastal isaga. Sel ajal ei kehti tavapärane

suhtluskord.

12.6.14. Kerge haigestumine ei tühista lapse ja eraldi viibiva vanema kohtumist.

Kohtumine jääb ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee.

Sel juhul teavitab lapsega koosolev vanem sellest teist vanemat hiljemalt

eelmisel päeval kella 18.00. Ärajäänud suhtluskorda ei asendata.

12.6.15. Vanemad edastavad lastele suhtlemise graafiku kui oma ühise

seisukoha ja julgustavad lapsi määratud ajal teise vanema juures olema.

12.6.16. Vanemad toetavad laste suhet teise vanemaga. Vanemad ei või

halvustada lapse kuuldes teist vanemat.

12.6.17. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks

loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on

sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel.

12.6.18. Vanemal on õigus sõltuvalt sihtkohariigi nõudmistest kas teise vanema

nõusolekul või ilma teise vanema täiendava nõusolekuta reisida lastega

välisriikidesse kuni 14 päeva aastas, teavitades reisi sihtkohast ja kestusest

teist vanemat hiljemalt 14 päeva enne kavandatud reisi. Vanemad ei tee

laste reisimiseks põhjendamatuid takistusi. Sihtriiki reisimise ohtlikkuse

hindamisel lähtuvad vanemad Välisministeeriumi veebilehel avaldatud

päevakohasest informatsioonist. Kui Välisministeeriumi veebilehelt

puudub sõnaselge soovitus sihtriiki reisimist vältida, ei tohi vanemad laste

reisimiseks nõusoleku andmisest keelduda.

12.7. Jätta rahuldamata C taotlus määruse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks.

12.8. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda,

v.a Y-le ja H-le riigi õigusabi andmisel määratud esindaja tasu ja kulud, mis

jätta Eesti Vabariigi kanda.

2-19-18464

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ema avaldus

1. X (avaldaja, ema) esitas 25.11.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada enda

ja C (isa) ühine hooldusõigus Y ja H (lapsed) viibimiskoha määramise, tervise, hariduse ja

varahoolduse küsimustes ning anda selles osas emale ainuhooldusõigus. Avaldaja taotles ka

otsustusõigust laste perekonnanimede muutmiseks ja elukoha registreerimiseks. Laste elatise

nõuded eraldas maakohus eraldi menetlemiseks (tsiviilasi nr 2-19-18677).

2. Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt elasid vanemad koos kuni septembrini 2013. Lapsed

elavad ema juures. Alates suvest 2018 ei ole isa lastega suhelnud ega osale nende kasvatamises.

Vanematel on laste hooldusõigust puudutavates küsimustes erimeelsused. Laste isa on laste

suhtes vägivaldne. Sügisel 2019 võttis isa laste pangakontodelt välja sularaha 33 057,64 eurot,

mida ei ole lastele tagastanud. Laste huvides on vaja uueks elukohaks registreerida nende

tegelik elukoht XXX. Lapsed soovivad emaga sama perekonnanime.

3. Maakohus rahuldas 24.03.2020 määrusega ema avalduse osaliselt ja andis emale

otsustusõiguse muuta laste elukoha sissekirjutust ja registreerida laste uueks elukohaks nende

tegelik elukoht XXX. Maakohus ei rahuldanud ema avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja selles osas ainuhooldusõiguse saamiseks.

4. 06.05.2020 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus jõusse maakohtu 24.03.2020 määruse

osas, millega kohus andis laste emale ainuotsustusõiguse laste elukoha registreerimiseks.

Suhtluskorra määramise osas saatis ringkonnakohus tsiviilasja maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Kohtumäärus jõustus 29.06.2020.

5. 10.06.2021 loobus ema osaliselt avaldusest, s.o osas, millega taotles endale

ainuotsustusõigust laste perekonnanime muutmiseks.

Isa avaldus

6. Isa esitas kohtule avalduse lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Isa soovib, et:

-

lapsed viibivad kummagi vanemaga kahe nädala kaupa nii, et laste üleandmine-

vastuvõtmine toimub pühapäeviti kell 18.00;

-

emadepäeva veedavad lapsed emaga kella 11.00-18.00 ja isadepäeva veedavad lapsed

isaga kella 11.00-18.00;

-

ema sünnipäeva ja selle tähistamise veedavad lapsed emaga kella 11.00-18.00 ning isa

sünnipäeva ja selle tähistamise veedavad lapsed isaga kella 11.00-18.00;

-

vanem, kelle juurde lapsed lähevad, korraldab nende transpordi;

-

mõlemad vanemad suhtlevad lastega kokkuleppe välisel ajal, kui nad võtavad osa

üritustest näiteks koolis või treeningutel;

2-19-18464

-

vanem võib lastega reisida kolm korda aastas nii, et iga reisi pikkus on kuni kolm nädalat

ning sel ajal suhtluskord ei toimi ja vanem teavitab sellest teist vanemat vähemalt viis

päeva ette;

-

vanemad võivad teha suhtluskorras muudatusi omavahelisel kokkuleppel.

Vanemate vastused avaldustele ning puudutatud isikute ja eestkosteasutuste seisukohad

7. Vanemad teineteise avaldusi ei toeta.

8. Kohus kuulas vanemad ära 25.08.2020 suuliselt ning korduvalt kirjalikult. Isa vastuseisu

tõttu ei olnud võimalik suunata vanemaid perenõustamisele või muudele teenusele. Menetluse

kestel ei ole suhtlus isa ja laste vahel taastunud. Kohus kuulas lapsed ära 06.04.2021, laste

omavahelised suhted olid lähedased ja südamlikud.

9. Lastele määratud esindaja ei toeta ühise hooldusõiguse lõpetamist. Samas peab ta

põhjendatuks määrata isa ja laste vaheline suhtluskord, mis võiks olla ajas kasvav, s.o esialgu

üle nädala laupäeviti, edasi koos ööbimisega ja alates 01.06.2023 lepivad vanemad kokku uues

suhtluskorras.

10. Eestkosteasutused ema avaldust ei toeta, isa avaldust toetavad laste huvidest lähtuvalt.

Eestkosteasutused leiavad, et vajalik oleks tagada sujuv suhtluse suurenemine isa ja laste vahel.

Maakohtu määrus

11. Harju Maakohus jättis 08.07.2021 määrusega rahuldamata ema avalduse ühise

hooldusõiguse

lõpetamiseks

ja

rahuldas

osaliselt

isa

avalduse

suhtluskorra

kindlaksmääramiseks. Kohus võttis vastu ema avaldusest osalise loobumise ja lõpetas

menetluse avalduse osas, millega ema taotles endale ainuotsustusõigust laste perekonnanime

muutmiseks. Kohus jättis ema 10.06.2021 esitatud lisad 1-4 menetlemata, kuna need esitati liiga

hilises menetlusstaadiumis ja tõendite hilist esitamist põhistamata. Samuti jättis maakohus

rahuldamata ema vastuväite.

12. Maakohus tuvastas, et asjas esitatud tõenditest sh fotodest ja kirjavahetusest nähtuvalt

katkesid vanemate, aga ka laste ja isa suhted maikuu lõpus – juunikuu alguses 2018, s.o ajal,

mil lapsed ja isa naasid ühiselt välisreisilt ning pere käis laste põlvnemist isast tuvastamas

molekulaargeneetilise ekspertiisi kaudu. Samasse aega jääb puudutatud isiku I sõnul sündmus,

millal ta avastas ema vanast telefonist vanemate vahelise kirjavahetuse. Kõik need sündmused

koos või eraldi või vähemalt kaudselt viisid selleni, et isa osalemine laste elus vähenes ning isa

ja laste vaheline suhtlus katkes. Ema heidab isale ette vägivaldust ja ohtlikkust. Selle

tõendamiseks on alustatud mitut kriminaalmenetlust. Kohtule teadaolevalt on kõik menetlused

lõpetatud. Asjas ei ole esitatud tõsikindlaid tõendeid isa ohtlikkuse kohta. Vaidlust ei ole selles,

et isa elab elukaaslasega ja nende perre on sündinud tütar, kes on nüüdseks kaheaastane. Ka see

asjaolu kinnitab kaudselt isa võimet lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda. Puudutatud isikute

I ja II ärakuulamisel ei toonud lapsed esile isa selget vägivaldust või ohtlikkust. Lapsed tõid

erimeelsustena välja isa nõudeid toidu osas, samuti sündmust Maldiividel, kuid mitte tuntavat

ohtu isalt. Ärakuulamisel lapsed selgitasid, mil viisil nad oleksid nõus kohtuma isaga, mis annab

kinnitust, et isa ei kujuta ka laste meelest ohtu.

13. Vanemate ärakuulamisel on kinnitust saanud, et vanemate vahel ei ole sisulisi erimeelsusi

laste elu- ja viibimiskoha osas, samuti hariduse ja tervise teemadel. Ainuüksi asjaolu, et kuni

viimase aastani ei olnud laste tegelik elukoht sama, mis registreeritud elukoht, ei saa olla

2-19-18464

põhjuseks ühise hooldusõiguse lõpetamisel. Samuti ei saa olla hooldusõiguse lõpetamise

aluseks kunagine vanemate erimeelsus puudutatud isiku II haridustee alustamise osas. Tõsiseid

erimeelsusi laste tervisesse puutuvas ei ole ema esile toonud.

14. Laste ema peab vajalikuks lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ka varahoolduse osas,

sest isa kandis laste kontodelt raha endale tagasi. Kuigi selline käitumine ei olnud vanemate

vahel kooskõlastatud, on kriminaalmenetlus selle sündmuse osas lõpetatud. Karistusõiguslikku

minetust isa teos ei olnud.

15. Vaidlust ei ole, et isa roll on laste elus viimasel kolmel aastal olnud nõrk kui mitte olematu.

Samas ei pidanud maakohus põhjendatuks lõpetada vanemate ühist hooldusõigust vaid isa

passiivsusele tuginedes.

16. Eelnevalt toodut ja eestkosteasutuste seisukohti arvesse võttes jättis maakohus ema

avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata. Vanematel säilib ühine

hooldusõigus. Laste igapäevaelu küsimusi otsustab perekonnaseaduse (PKS) § 145 lg-te 2 ja 3

järgi see vanem, kelle juures lapsed parasjagu viibivad.

17. Maakohus leidis, et isa avaldus lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks on osaliselt

põhjendatud. Suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest (PKS § 123 lg 1).

PKS § 143 lg-te 1 ja 2 alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem, suheldes

lapsega, peab hoiduma tegevustest, mis kahjustab suhet teise vanemaga või raskendab lapse

kasvatamist. Vanemate kirjavahetusest nähtuvalt proovisid vanemad isa ja laste vahelist

suhtlust taastada, kuid nende nägemus on täiesti erinev. Isa on taotlenud läbi aastate emaga

võrdset suhtlust, kuid ema on soovinud, et lapsed suhtleksid isaga üle nädala nädalalõppudel.

18. Ärakuulamistest ja esitatud seisukohtadest on selgunud, et suhtlust isa ja laste vahel ei

toimu. Kuigi lastekaistetöötaja vahendusel oli puudutatud isikul II soov suvel 2020 isaga

kohtuda, jäi viimasel hetkel kohtumine ära. Ema oma seisukohtades toetab isa ja laste suhtlust.

Nii selgitas ema ärakuulamisel, et lapsed võiksid isaga suhelda kahe nädala kaupa, seda aga

juhul, kui lapsed oleksid ise sellega nõus.

19. Lapsed selgitasid ärakuulamisel, kuidas nad oleksid nõus kohtuma isaga. Lapsed soovisid

võtta kokkusaamisele kaasa koerad ning puudutatud isik II soovis isa juurde minna täis kõhuga.

Suhtlemise vastu ei olnud neist kumbki. Psühholoog S selgitas kohtu päringule, et laste jaoks

on väga oluline turvaliselt isaga suhelda ning ette võtta meelepäraseid tegevusi, ainsaks

takistuseks on usalduskonflikt.

20. Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et isa ei ole lastele ohtlik ja on võimeline vanema kohustusi

täitma, siis puudus igasugune põhjendus isa ja laste suhtluse piiramiseks. Põhjendatud on

suhtluse korraldamine viisil, kus alguses on lapsed isaga koos vähem aega, kuna suhtlus on

olnud katkenud enam kui kolm aastat. Suhtluskord peab olema ühelt poolt piisavalt konkreetne,

kuna kõik osalised peavad seda üheselt mõistma ja täitma, kuid teiselt poolt peab see olema

piisavalt paindlik, arvestamaks laste huve ka nende kasvades. Kohus, arvestades esitatud

tõendeid ja menetlusosaliste seisukohti, kehtestas järgmise suhtluskorra laste ja vanemate

vahel:

-

tsiviilasja nr 2-19-18464 08.07.2021 määruse jõustumisest järgneva kolme kuu jooksul

suhtlevad isa ja lapsed igal paaritul laupäeval kella 11.00-20.00 nii, et isa korraldab viies

laste transpordi ema maja eest ning tuues korraldab ema laste transpordi isa maja eest;

-

tsiviilasja nr 2-19-18464 08.07.2021 määruse jõustumisest järgmisel neljandal, viiendal

ja kuuendal kuul suhtlevad isa ja lapsed paaritu nädala laupäeval kella 11.00 kuni

2-19-18464

pühapäeval kella 19.00 nii, et isa korraldab viies laste transpordi ema maja eest ning

tuues korraldab ema laste transpordi isa maja eest;

-

tsiviilasja nr 2-19-18464 08.07.2021 määruse jõustumisest järgmisel seitsmendal,

kaheksandal ja üheksandal kuul suhtlevad isa ja lapsed paaritu nädala reedel kella 17.00

kuni pühapäeval kella 18.00 nii, et isa korraldab viies laste transpordi ema maja eest

ning tuues korraldab ema laste transpordi isa maja eest;

-

tsiviilasja nr 2-19-18464 08.07.2021 määruse jõustumise kümnendast kuust alates

suhtlevad isa ja lapsed paaritu nädala pühapäeval kella 18.00 kuni paaris nädala

pühapäeval kella 18.00 isaga ning paaris nädala pühapäeval kella 18.00 kuni paaritu

nädala pühapäeval kella 18.00 emaga nii, et isa korraldab paaritul nädalal laste

transpordi ema maja eest ning ema korraldab paaris nädalal laste transpordi isa maja

eest;

-

lapsel on õigus teisele vanemale helistada. Lapsele peab olema kõne tegemise ajaks

tagatud privaatsus;

-

mõlemal vanemal on õigus lapsi nende sünnipäeval õnnitleda;

-

lastel on õigus osaleda vanemate sünnipäevadel;

-

isadepäeval veedavad lapsed isaga vähemalt kella 11.00-18.00 ja emadepäeval emaga

vähemalt kella 11.00-18.00;

-

alates 2022. aastast veedavad lapsed suvevaheajal kaks järjestikust nädalat emaga ja

kaks järjestikust nädalat isaga. Vanemad lepivad need nädalad kokku hiljemalt 01.04.

e-kirja teel. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, siis on lapsed isaga 01.07-15.07 ja

emaga 16.07.-31.07.. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord;

-

sügisvaheaja alates 2022/2023 õppeaastast veedavad lapsed paaris aastal isaga ja

paaritul aastal emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord;

-

talvevaheajast alates 2022/2023 õppeaastast veedavad lapsed paaritul aastal

(2023/2024) esimese poole isaga ja teise poole isaga ning paaris aastal (2022/2023)

esimese poole emaga ja teise poole isaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord;

-

suusavaheaja (veebruar-märts) alates 2022/2023 õppeaastast veedavad lapsed paaris

aastal isaga ja paaritul emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord;

-

kevadvaheaja alates 2022/2023 õppeaastast veedavad lapsed paaris aastal emaga ja

paaritul aastal isaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord;

-

kerge haigestumine ei tühista lapse ja eraldi viibiva vanema kohtumist. Kohtumine jääb

ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee. Sel juhul teavitab lapsega

koosolev vanem sellest teist vanemat hiljemalt eelmisel päeval kella 18.00. Ärajäänud

suhtluskorda ei asendata;

-

vanemad edastavad lastele suhtlemise graafiku kui oma ühise seisukoha ja julgustavad

lapsi määratud ajal teise vanema juures olema;

-

vanemad toetavad laste suhet teise vanemaga. Vanemad ei või halvustada lapse kuuldes

teist vanemat;

-

suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt

mõistetavalt nõustunud e-kirja teel.

21. Kohus ei pidanud vajalikuks suhtluskorda täpsemalt reguleerida. Kohus selgitas

menetlusosalistele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 sätteid.

Ema määruskaebus

22. Ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles jäeti ema

vastuväide

kohtu

tegevusele

ja

ema

avaldus

rahuldamata,

10.06.2021

esitatud

menetlusdokumendi

lisad

menetlemata

ning

rahuldati

isa

avaldus

suhtluskorra

2-19-18464

kindlaksmääramiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1, 3, 4, 5, 6 ja 7). Ema palub teha

uue määruse, millega rahuldada ema avaldus, jätta rahuldamata isa avaldus või alternatiivselt

määrata kindlaks laste huvidele vastav suhtluskord. Lisaks taotleb ema tõendite vastuvõtmist,

palub määrata isale kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis ja hinnata

kohtul, kas laste esindaja tegevus vastab tõhusale laste huvide esindamisele. Menetluskulud

palub ema jätta isa kanda.

23. Määruskaebuses kordab ema peamiselt maakohtule esitatud seisukohti faktiliste asjaolude

kohta ja leiab, et kohus jättis arvestamata asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud ning

hindamata kogumis tõendid, mis näitavad, et laste isa ei ole pikaajaliselt oma hooldusõigust

teostanud, samuti seda, et laste isa ei soovi või keeldub koostööst emaga. Asjaolu, et isa peres

kasvab uuest kooselust sündinud tütar, ei saa olla tõendiks tema vanemliku võimekuse kohta

kooliealiste lahus elavate laste suhtes.

24. Äärmiselt oluline on hinnata ühise hooldusõiguse kandja isikuomadusi. Laste isa ei ole end

näidanud isikuna, kes suudaks arvestada laste eakohaste huvidega ning tema käitumine ja

otsused on sageli laste jaoks traumeerivad ja lähevad tugevalt vastuollu laste heaoluga. Laste

emale jääb mõistetamatuks maakohtu seisukoht, et antud tsiviilasjas teatavaks saanud

asjaoludest tulenevalt puudub kohtul alus kahelda laste isa vanemlikes võimetes, kui viimane

ei ole oma vanemlikke kohustusi täitnud.

25. Viibimiskoha ainuhooldusõigus on põhjendatud anda emale põhjusel, et laste isa keeldub

igasugusest koostööst ja takistab laste emal hooldusõiguse teostamist. Lapsed on nii

lastekaitsele kui laste esindajale selgelt väljendanud oma hirmu isa ees ning soovimatust isaga

suhelda. Isa ei ole näidanud ei vaimset ega ka majanduslikku valmisolekut laste eest hoolitseda,

samuti puudub lastel isaga hingeline seotus. Kui laste ema vahetas koos lastega elukohta, siis

laste isa keeldus kategooriliselt andmast nõusolekut laste elukohakande muutmiseks.

26. Haridusküsimustes tuleb ainuhooldusõigus anda emale, kuna vanematel oli tõsine

eriarvamus seoses puudutatud isiku II koolimineku eaga – vastupidiselt ema seisukohale ja

hoolimata spetsialistide soovitustest, nõudis isa lapse õppima asumist kooli 6-aastaselt. Isa ei

huvita laste haridus ja koolis edasijõudmine, ta ei ole kordagi suhelnud poja klassijuhatajaga

ega viimase kolme aasta jooksul tütre klassijuhatajaga. Seades laste huvi esikohale, on

hädavajalik anda emale võimalus teha hooldusõiguslikke otsustusi vajalikul ajal ilma isa

poolsete kunstlike takistusteta.

27. Laste terviseküsimustes puudub isal lastega hingeline seotus ja vaimne valmisolek

hooldusõigust kohaselt teostada ja ta on end sellest täielikult taandanud. Laste isa ei usalda

riikliku meditsiinisüsteemi. Kuigi laste isa on teadlik, et mõlemal lapsel on suhtest isaga

tulenevalt vaimse tervise muresid, sh on lapsed Viimsi valla lastekaitse poolt suunatud

teraapiasse psühhoterapeut S juurde, ei ole isa selle aja jooksul kordagi terapeudiga ühendust

võtnud. Samuti ei ole laste isa kolme aasta jooksul suhelnud laste perearstiga ega tundnud huvi

oma laste tervise küsimuste osas.

28. Varahooldusõiguse küsimuses tuleb anda ainuhooldusõigus emale, kuna isa sulges ilma

ema nõusolekuta laste arvelduskontod ja võttis ära arvelduskontodel oleva raha, andes selle

kohta vastukäivaid ja ebausaldusväärseid selgitusi. Kui maakohus leiab, et sellisel käitumisel

puudus karistusõiguslik minetus, siis selline väide ei ole hooldusõigusliku vaidluse juures

asjakohane. Üheselt arusaadav on, et laste isa võttis, kasutades ära enda hooldusõigust, laste

arvelduskontodelt ära lastele kuuluva raha ja sellega kahjustas laste huve.

2-19-18464

29. Suhtluskorra kindlaksmääramise osas leiab ema, et lapsed on oma isast võõrandunud.

Lapsed on avaldanud nii emale, sõpradele ja sõprade vanematele, õpetajatele, politseile,

lastekaitsele kui ka laste esindajale, et nad kardavad isa ja ei soovi temaga kohtuda. Laste väitel

on isa olnud nendega vaimselt ja füüsiliselt vägivaldne. Isegi juhul, kui laste poolt räägitu ei

peaks vastama tõele, tuleks väga tõsiselt mõelda, miks lapsed oma isast sel viisil korduvalt,

erinevates olukordades ja erinevatele inimestele räägivad. Laste isa ei soovinud vahelduvat

elukorraldust võrdsetes osades enne, kui ema palus isapoolset laste ülalpidamiskohustuse

täitmist. Laste isa ei soovi õppida tundma oma lapsi, keda ta tänaseks enam ei tunne, vaid soov

on ennast kehtestada ja näidata oma võimu. Maakohus ei arvestanud vahelduva suhtluskorra

määramisel asjaolu, et lastel ei ole kunagi olnud vahelduvat elukorraldust mõlema vanemaga

võrdsetes osades. Kohus ei arvestanud asjaolu, et lapsed ei soovi suhtlust isaga, vanemate

äärmuslikult pingelisi suhteid ega ka seda, et isal puudub lastega hingeline seotus ja ta ei ole

näidanud pika aja jooksul pühendumist laste kasvatamisele. Samuti ei arvestanud kohus isa

keeldumisega perelepitusest ja muust analoogsest perenõustamisest.

30. Maakohus jättis lahendamata küsimuse, kuidas on määratud suhtluskord täidetav,

arvestades laste ja isa võõrandumist ning laste vastuseisu isaga suhtlusele. Suhtluskorra

täidetavus peab olema tagatud.

31. Maakohus ei selgitanud ega põhjendanud, kuidas on laste senise elukorralduse radikaalne

muutmine laste huvides, eriti arvestades laste vastumeelsust. Maakohtu otsus toetub isa

taotlusele ja kohtu hinnangule, et isa ei ole lastele ohtlik. Laste isa ohutus ei ole tõendatud.

Isapoolse akuutse ohu puudumine laste suunal ei saa olla laste elukorralduse muutmise aluseks.

32. Ilma teraapiat läbimata ja eelneva lähedussuhte taastamiseta ei ole võimalik määrata

täidetavat ja laste huve arvestavat suhtluskorda isale ja lastele.

33. Täiesti arusaamatuks jääb kohtunõue, et vanemad peavad lastele kohtu määratud suhtlemise

graafiku edastama kui enda ühise seisukoha. Lapsed teavad, et vanemate vahel on vaidlus

seoses laste enda tulevase elukorraldusega ja maakohtu otsustus sunnib ema lastele valetama.

34. Kuivõrd kogu menetlus on tingitud asjaolust, et laste isa ei teostanud hooldusõigust, kuid

võimaluse tekkides takistas emal hooldusõiguse teostamist, siis on menetluskulude jätmine

poolte kanda ebaõiglane. Lisaks on laste isa asjakohatute materjalide esitamisega suurendanud

kunstlikult asja mahtu, mis ei tohi jääda kohtu reageeringuta.

Isa määruskaebus

35. Isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osaliselt määratud

suhtluskorra osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 5, 6.1–6.4 ja 7). Isa palub teha uue

määruse, millega rahuldada isa avaldus täielikult ja määrata laste ja vanemate vaheline

suhtluskord selliselt, et maakohtu määruse tegemisest alates suhtlevad lapsed iga paaritu nädala

pühapäeval kella 18.00-st kuni iga paaris nädala pühapäeval kella 18.00-ni isaga ning iga paaris

nädala pühapäeval kella 18.00-st kuni iga paaritu nädala pühapäeval kella 18.00-ni emaga nii,

et isa korraldab paaritul nädalal laste transpordi ema maja eest tänavalt ning ema korraldab

paaris nädalal laste transpordi isa maja eest tänavalt. Isa palub täiendada maakohtu määruse

p-i 6 järgmise sisuga alapunktiga: „Vanemal õigus lastega ilma teise vanema täiendava

nõusolekuta reisida välisriikidesse kuni 90 päeva aastas, kohustudes teist vanemat teavitama

reisi sihtkohast ja kestusest hiljemalt 2 päeva enne kavandatud reisi. Laste viibimist reisil

loetakse mõjuvaks põhjuseks sel ajal suhtluskorra kohtumiste ärajäämiseks. Vanemad ei tee

laste reisimiseks takistusi ning ei tohi laste reisimiseks nõusoleku andmisest keelduda.“ Isa

2-19-18464

palub määrata, et Harju Maakohtu 08.07.2021 kohtumäärus on viivitamata täidetav. Lisaks

palub lahendada isa 03.03.2021 taotlus ema poolt 03.02.2021 ebaseaduslikult esitatud

dokumendi (karistusregistri väljavõte) vastu võtmata jätmiseks. Menetluskulud palub isa jätta

ema kanda.

36. Laste huvides on kohese vahelduva elukoha määramine. Maakohtu põhjendus, et isa ja

laste suhtlus on tänaseks olnud katkenud kolm aastat, ei saa olla põhjuseks suhtlemise

korraldamiseks viisil, kus alguses viibivad lapsed isaga vähem aega.

37. Mida kauemaks jäävad lapsed elama peamiselt emaga viimase mõju alla, seda kauem jätkub

lastele kahjulik olukord, kus laste ema mõjutab lapsi suhtuma isasse negatiivselt. See omakorda

aina enam kahjustab laste ja isa suhteid ning seega otseselt ka lapsi, kuna laste huvides on

omada häid täisväärtuslikke suhteid mõlema vanemaga.

38. Paaripäevaste külastustega ei ole võimalik tekitada harjumist, vaid lastel võib hoopis

tekkida selliste ebaloomulike külastuste osas vastumeelsus, mida laste ema kindlasti tõlgendab

kui laste ja isa vahelist halba suhet, taotledes sellele tuginevalt uuesti isa ja laste suhtluse

piiramist. Seega võib kohtu määratud 9 kuud kestev astmeline üleminekuperiood lapsi hoopis

kahjustada. Väga oluline on, et lapsed ei olnud kohtulikul ärakuulamisel isaga suhtlemise vastu.

Maakohus ei selgitanud, miks peaks määrama mistahes astmelise ülemineku, kui tegelikult ei

ole tuvastatud ühtegi põhjust, miks lapsed ei võiks kohe elada võrdselt mõlema vanemaga, nagu

on lastele loomulik, ühiskonnas sotsiaalselt normaalne ja nagu näeb ette seadus.

39. Laste esindaja esitas 10.06.2021 menetlusdokumendis taotluse kuulutada maakohtu poolt

tehtav lõpplahend viivitamata täidetavaks. Laste esindaja selgitas, et on tõenäoline, et

lõpplahend kaevatakse edasi ja seega menetlus jätkub, kuid iga viivitatud päevaga oleks üha

keerulisem taastada laste ja isa suhtlust. Kohtumääruse viivitamatu täitmine aitab juba

kohtuvaidluse kestel selgitada välja, kas laste ema kavatseb hakata õiguskuulekaks

lapsevanemaks ja asub kohtulahendit suhtluskorra osas täitma.

40. Maakohtu määratud suhtluskorda tuleb täiendada, kuna maakohus ei reguleerinud reisidel

käimisega seonduvat. Reisimine on tänapäeval loomulik ning lapsed on kohtumenetluses

viidanud, et nad soovivad vanematega reisida. Enne suve 2018, kui laste ja isa suhtlus

katkestati, käisid lapsed isaga tihti erinevatel pikkadel reisidel üle maailma ning isa soovib ka

edaspidi lastega võimalikult palju reisida, kuna see laiendab laste silmaringi, võimaldab lastel

saada uusi kogemusi, omandada uusi oskusi, õppida keeli jne.

41. Maakohus jättis ebaõigesti poolte menetluskulud nende endi kanda. Maakohus jättis ema

avalduse täies mahus rahuldamata ja sisuliselt täies ulatuses rahuldas isa avalduse, kuna määras

lastele isa taotletud vahelduva elukoha. Seejuures jättis kohus menetluse kestel rahuldamata ka

kõik olulised ema esitatud menetluslikud taotlused. Kõiki neid kulusid oleks olnud võimalik

vältida, kui laste ema oleks olnud nõus aktsepteerima laste ja isa koosolemist ning vältinud

asjatut kohtus vaidlemist.

42. Maakohus jättis lahendamata isa 03.03.2021 taotluse ema poolt 03.02.2021 ebaseaduslikult

esitatud dokumendi (karistusregistri väljavõte) vastuvõtmata jätmiseks.

43. Isa esitas 10.06.2021 lõppseisukohtades vastuväite kohtu tegevusele seoses isa taotletud

tunnistajate ülekuulamata jätmisega. Juhul, kui ringkonnakohus muudab maakohtu määrust

osas, milles maakohus jättis ema avalduse rahuldamata ja rahuldas isa avalduse, ning peaks

2-19-18464

tuginema seejuures asjaoludele, mille osas on isa taotlenud tunnistajate ülekuulamist, soovib

isa jätkuvalt tema taotletud tunnistajate ülekuulamist.

44. Isa on korduvalt palunud kohtul selgitada, milline on menetlusosalise poolt kohtule

valetamise tagajärg. Laste ema esitab menetluses teadlikult valeväiteid. Maakohus isa päringule

ei vastanud, kuid isa jätkuvalt soovib kohtu seisukohta, kuna sellest mh sõltub, kas isa peab

kõigile sellistele paljasõnalistele valeväidetele vastama.

Menetlusosaliste seisukohad

45. Ema ja isa vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad need rahuldamata jätta.

46. Laste esindaja loodab vastuses määruskaebustele vanemate koostööle, kuna vaidlus on laste

jaoks erakordselt koormav. Lapsed ei soovinud esindajale maakohtu määruse ega vanemate

määruskaebuste osas mistahes vaateid väljendada. Lastel ei ole omaalgatuslikku soovi isa

juurde minna, kuid kui kohus määrab ja ema seda suhtlust toetab, siis lapsed kohtuvad isaga.

Puudutatud isik 1 avaldas esindajale, et see on täiskasvanute vaidlus.

47. Eestkosteasutused määruskaebemenetluses seisukohti ei esitanud.

Menetluse edasine käik

48. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

49. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud hooldusõiguse küsimuses ning ema määruskaebuses

esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Suhtluskorra määramise osas

peab ringkonnakohus põhjendatuks täiendada maakohtu määratud suhtluskorda lastega koos

reisimisega seonduvalt. Isa määruskaebus rahuldatakse seetõttu osaliselt. Lisaks tuleb

maakohtu määruses parandada ilmne ebatäpsus. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659,

esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

50. Maakohus on määruse resolutsiooni p 6.11. esimeses lauses määranud, et talvevaheajast

alates 2022/2023 õppeaastast veedavad lapsed paaritul aastal (2023/2024) esimese poole isaga

ja teise poole isaga ning paaris aastal (2022/2023) esimese poole emaga ja teise poole isaga.

Sama sõnastus on ka määruse põhjendustes. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on ilmse

ebatäpsusega paaritu aasta vaheaja teise poole suhtlemisõiguse jaotamisel. Eeltoodu on

võimalik ringkonnakohtul TsMS § 447 lg 2 ja § 477 lg 1 järgi parandada. Maakohtu määruse

resolutsiooni p 6.11. (käesoleva määruse p 12.6.11) esimest lauset tuleb parandada ja sõnastada

see järgmiselt: „Talvevaheajal alates 2022/2023 õppeaastast veedavad lapsed paaritul aastal

(2023/2024) esimese poole isaga ja teise poole emaga ning paaris aastal (2022/2023) esimese

poole emaga ja teise poole isaga.“

51. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata

taotlused (TsMS § 659 koosmõjus § 442 lg-ga 5).

2-19-18464

52. Mõlemad vanemad on määruskaebemenetluses esitanud täiendavaid tõendeid (VI kd, tl-d

70, 71, 72, 118, 119), mis on TsMS § 662 lg 3 järgi lubatav. Lisaks on esitanud täiendavad

tõendid ka laste esindaja (VI kd, tl-d 92–101). Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtule

esitatud dokumentaalsed tõendid asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vaidluse

lahendamisel aluseks.

53. Ema

taotleb

määruskaebuses

isale

kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

kompleksekspertiisi määramist. Sama taotluse esitas ema ka maakohtule sooviga selgitada välja

isa tervislik seisund ja vanemlik võimekus. Maakohus jättis ema taotluse 20.05.2021 määrusega

rahuldamata põhjendusega, et asjaoludest nähtuvalt puudub kohtul alus kahelda isa vanemlikes

võimetes või laste eest hoolitsemiseks vajalikus tervislikus seisundis. 10.06.2021 esitas ema

maakohtule vastuväite ja palus taotluse ekspertiisi määramiseks rahuldada. Maakohus jättis

vaidlustatud 08.07.2021 määruses vastuväite rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p

1). Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti ema taotluse rahuldamata. Ema ei ole

määruskaebuses esile toonud faktilisi asjaolusid, mis põhjendaksid ekspertiisi määramise

vajadust. Laste ema üldsõnalised väited laste isa väidetava isiksusehäire kohta ei veena

ringkonnakohut ekspertiisi vajalikkuses. Ema seisukohtadest ei saa teha järeldust, et isa ei ole

vaimse seisundi poolest võimeline oma laste eest hoolitsema.

54. Ema palub määruskaebuses ringkonnakohtul hinnata, kas laste esindaja tegevus on olnud

laste huvides ja tõhus. Maakohus jättis ema taotluse laste esindaja taandamiseks 05.03.2021

määrusega rahuldamata põhjendusega, et lastele määratud esindaja on täitnud kohtu poolt talle

pandud kohustust nõuetekohase hoolsusega ning kohtul puudub alus kahelda esindaja

erapooletuses. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, sh laste esindaja seisukohtadega

ja laste ärakuulamise protokolliga, nõustub maakohtuga.

55. Isa heidab määruskaebuses ette, et maakohus jättis lahendamata isa 03.03.2021 taotluse ema

poolt 03.02.2021 esitatud dokumendi (karistusregistri väljavõte) vastuvõtmata jätmiseks. Laste

ema esitas karistusregistri väljavõtte 03.02.2021 menetlusdokumendi lisana, soovides sellega

tõendada laste isa agressiivset käitumist. Asja materjalidest nähtuvalt esitas isa 03.03.2021

taotluse ema 03.02.2021 menetlusdokumendi vastuvõtmata jätmiseks, samuti taotluse jätta

rahuldamata ema taotlus isale kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi

määramiseks, millise taotluse põhjenduste osas palus isa jätta maakohtul vastu võtmata ema

03.02.2021 menetlusdokumendi lisaks 2 oleva karistusregistri väljavõtte. Maakohus lahendas

20.05.2021 määrusega isa taotluse ekspertiisi määramise osas, kuid ilmselt jäi maakohtul

märkamata isa taotluse põhjendavas osas sisalduv taotlus karistusregistri väljavõtte

vastuvõtmata jätmiseks. Isa on oma taotlust korranud 10.06.2021 lõppseisukohtades, kuid

maakohus ei ole taotlust vaidlustatud määruses käsitlenud. Ringkonnakohus leiab, et isa

03.03.2021 taotlus ema poolt 03.02.2021 esitatud dokumendi (karistusregistri väljavõte)

vastuvõtmata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Tegemist on asjakohase tõendiga ja maakohus

on selle põhjendatult vastu võtnud.

56. Isa esitas ringkonnakohtule tunnistajate ülekuulamise taotluse. Maakohus on vastava

taotluse jätnud 20.05.2021 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosaliste

esitatud seisukohtade alusel oli maakohtul võimalik hinnata kummagi vanema sobivust lapse

hooldamiseks ja kasvatamiseks ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks määruskaebuste

lahendamisel täiendavate tõendite kogumist tunnistajate ütluste näol.

57. Käesolevas asjas esitas ema maakohtule avalduse laste hooldusõiguse talle üleandmiseks ja

isa esitas maakohtule avalduse lastega suhtlemiskorra määramiseks. Mõlema nõude kohta

tehtud otsustuste osas on ringkonnakohtus lahendamisel vanemate määruskaebused.

2-19-18464

Ringkonnakohus kontrollib kõigepealt maakohtu poolt ema avalduse rahuldamata jätmise

õiguspärasust.

58. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus esiletoodud asjaolusid seostanud õigete

materiaalõiguse normidega. Maakohtu määrus vastab selles osas TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh

nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Ema

määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist, sh oluliste asjaolude arvestamata jätmist

või tõendite ebaõiget hindamist ringkonnakohus ei tuvastanud.

59. PKS § 137 lg 1 esimene lause sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad

alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi

vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt

või täielikult üle. PKS § 137 lg 1 alusel esitatud avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslikumate

muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada

üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab

selles osas hooldusõiguse (Riigikohtu 25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 12;

12.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25).

60. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes tuleb

piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning

säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (Riigikohtu

12.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30). Kui vanemad elavad lahus ning ema

ja/või isa soovib ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetada, saab kohus PKS § 137 lg 2 p 2 järgi

keelduda vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisest juhul, kui ühise hooldusõiguse

lõpetamine ja ühele vanematest ainuhooldusõiguse andmine on lapse huvidega vastuolus.

Vaidluse lahendamisel ei ole peamine mitte see, et vanematel on lapse kasvatamisel võrdsed

õigused, vaid milline lahendus on konkreetse lapse huvides. Kuna lapse parimates huvides on

see, et tal on kaks hooldusõiguslikku vanemat, kes üksmeelselt otsustavad tema elu puudutavaid

olulisi küsimusi, tuleb hooldusõiguse vaidlust lahendades võimalusel eelistada ühise

hooldusõiguse säilitamist ja üksnes juhul, kui on tõendatud, et lapse heaolu on ühise

hooldusõiguse korral tagamata, kaaluda selle lõpetamist ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse

andmist.

61. Hooldusõiguse küsimusi tuleb hinnata eraldi eri valdkondade suhtes (Riigikohtu

13.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 22). Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust

teostades lapse viibimiskoha ja elukoha määramise ning hariduse, tervise või varahoolduse

küsimustes kokkuleppele, siis iga valdkonna puhul tuleb asjaolud eraldi tuvastada, et otsustada,

kas on alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.

62. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud

diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (Riigikohtu määrus

nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõige). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud

diskretsioonipiire ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmisel, mistõttu kõrgema astme kohtul

puudub alus maakohtu otsustusse sekkuda.

63. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, kui otsustas jätta

rahuldamata ema avalduse talle ainuhooldusõiguse andmiseks, kuna vanematel ei ole sisulisi

vaidlusi laste elu- ja viibimiskoha küsimuses, samuti hariduse ja tervise küsimustes.

Määruskaebuses heidab ema maakohtule ette oluliste asjaolude arvestamata jätmist ja tõendite

kogumis hindamata jätmist. Ema kordab peamiselt maakohtus esitatud seisukohti ja heidab

2-19-18464

isale ette igas hooldusõiguse valdkonnas lastega hingelise seotuse ning vaimse ja majandusliku

valmisoleku puudumist, lisaks huvipuudust üldiselt laste ja nende tegevuste vastu ning

võimetust teha emaga koostööd. Samas ei ole ema esile toonud mitte ühtegi konkreetset näidet,

et ühise hooldusõiguse teostamise tõttu oleks jäänud lahendamata laste eluga seonduv oluline

küsimus. Kuna maakohus on kõigile esitatud väidetele piisava põhjalikkusega vastanud, ei pea

kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks ema

määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

64. Kohtule ei ole esitatud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine on laste huvidega kooskõlas. Maakohus tuvastas, et

mõlemal vanemal on valmisolek lapsi kasvatada ja lastega koos elada ning mõlemal vanemal

on olemas sobilik kodu. Vähetähtis ei ole fakt, et nii laste esindaja kui mõlemad

eestkosteasutused ei pea vajalikuks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist. Kolleegium

nõustub laste emaga, et ema on taganud lastele turvalise, laste arengut toetava ja nende

vajaduste rahuldamist tagava stabiilse kasvukeskkonna ning lastel on emaga turvaline

kiindumussuhe ning viimastel aastatel ei ole laste isa märkimisväärselt osalenud laste

igapäevaelus. See aga ei tähenda, et laste isa peabki jääma laste elust kõrvale. Eeskätt on laste

huvides, et lastel oleksid mõlemad hooldusõiguslikud vanemad, kes koos otsustavad laste elu

puudutavaid olulisi küsimusi. Ühine hooldusõigus on põhjendatud lõpetada üksnes vanemate

tõsiste erimeelsuste korral, sest erimeelsused takistavad vanematel lapsi puudutavaid otsuseid

vastu võtta ja laste elu sujuvalt korraldada. Kolleegium selgitab, et ühise hooldusõiguse

teostamine ei tähenda samas seda, et teine lapsevanem peaks olema kõigega nõus, kuid

mittenõustumine peab olema põhjendatud. Lapsevanemateks saades pidid avaldajad arvestama,

et neil tuleb koostööd tehes ühiseid lapsi kasvatada. Omavahelised isiklikud erimeelsused ei

anna ühele lapsevanemale alust pidada teist lapsevanemat ebapädevaks ja teda laste elust

tõrjuda.

65. Vastupidiselt ema hinnangule leidis maakohus õigesti, et kaudselt kinnitab laste isa

võimekust laste eest hoolitseda see, et isa uues perekonnas kasvab 2-aastane laps.

Ringkonnakohus ei nõustu ema määruskaebuse etteheitega, et see asjaolu ei saa kinnitada isa

oskusi kooliealiste laste kasvatamisel. Ringkonnakohtu arvates saab eelduslikult iga

lapsevanemat pidada võimeliseks oma lapsi kasvatama ja nende eest igapäevaselt hoolitsema

ning vastupidist tuleb tõendada. Asjas ei ole esitatud kaalukaid tõendeid, mille alusel leida, et

laste isa vanemlikud võimed ei küüni vajalikule tasemele. Puuduvad ka tõendid, et emal oleks

põhjust isa umbusaldada laste elu puudutavate igapäevaste otsuste tegemisel. Vanematel võivad

olla erinevad kasvatusmeetodid ja arusaamad kasvatuse küsimustes (nt distsipliin, tervislikud

eluviisid), mis aga ei tähenda, et ühel lapsevanemal seetõttu vanemlik võimekus puudub.

Ringkonnakohtul puudub alus eelistada üht vanemat teisele tema oluliselt paremate oskuste,

kogemuste või suurema pühendumuse tõttu. Vanemad on võrdsed partnerid laste kasvatamisel

ja mõlemal vanemal tuleb eelkõige keskenduda laste igapäevase heaolu tagamisele ajal, mil

lapsed viibivad temaga. Ringkonnakohus on seisukohal, et viimasel kolmel aastal isa vähesem

osalemine laste igapäevaelus ei näita tema vanemlike oskuste puudumist, vaid pigem

lapsevanemate võimetust osata lahendada omavahelised suhteprobleemid.

66. Maakohus leidis, et esitatud ei ole veenvaid tõendeid selle kohta, et laste isa oleks

vägivaldne või muul viisil ohtlik lastele. Ema heidab määruskaebuses ette, et laste isa ohutus ei

ole tõendatud, ning väidab, et isapoolse akuutse ohu puudumine laste suunal ei saa olla laste

elukorralduse muutmise aluseks. Ringkonnakohus leiab, et seni kuni isa ohtlikkus ei ole

tõendatud, tuleb eeldada, et isa ei kujuta lastele ohtu. Ema on esile toonud, et isa on varem

väidetavalt lapsi füüsiliselt karistanud, kuid tõendid selle kohta puuduvad, mistõttu ei saa asuda

seisukohale, et isa oleks tegelikult oma lapsi ohtu seadnud. Kuna ema põhiväide hooldusõiguse

2-19-18464

lõpetamise vajaduse põhjendamisel on isa väidetav ohtlikkus ja vägivaldsus, siis sellise ohu

tõendamata jätmise korral langeb ära alus isa hooldusõiguse piiramiseks.

67. Kolleegiumi hinnangul on laste huvides säilitada vanemate ühine hooldusõigus. Ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks laste viibimiskoha määramise osas puudub alus ka seetõttu, et

maakohtu määratud suhtluskorra järgi hakkaksid lapsed viibima kummagi vanema juures

vaheldumisi võrdses ajamahus. Laste elu- ja viibimiskoht on ühise hooldusõiguse säilitamise

korral selle vanema elukoht, kelle juures lapsed suhtluskorra alusel viibivad. Ringkonnakohus

usub, et kui kohtu poolt on määratud vahelduva elukohaga suhtluskord, on vanemad võimelised

erimeelsused selja taha jätma ja võtma vastu lapsi puudutavaid otsuseid üksteise arvamusi

arvestavalt ning tagama laste elu sujuva korraldamise. Selleks peavad vanemad tegema

omavahel koostööd, juhindudes sellest, mis on laste huvidele vastav.

68. Laste haridusega seotud küsimustes leidis maakohus õigesti, et puudub alus ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks. Ema käsitleb koostöö puudumisena endiselt seda, et vanematel oli

mõned aastad tagasi vaidlus selle üle, millises vanuses peaks poeg koolis käimist alustama.

Vanemate seisukohtadest ei nähtu erimeelsusi selles osas, kus koolis lapsed käivad ning

millistest huviringidest ja treeningutest osa võtavad. Kestvat konflikti ringkonnakohtu

hinnangul laste haridusega seonduvalt vanematel seega ei ole. Asja materjalide põhjal ei saa

teha järeldust, et isa vaidleks edasiselt põhjendamatult vastu lastele olulistes küsimustes. Lisaks

märgib ringkonnakohus, et ema ei ole esile toonud, millises muus haridusküsimuses ei ole

vanemad saavutanud üksmeelt ja koostöö tegemine oleks võimatu.

69. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et varahooldusõiguse osas ühise

hooldusõiguse lõpetamine ei ole vajalik põhjusel, et isa kandis eelnevalt emaga

kooskõlastamata laste pangakontodelt raha endale tagasi. Laste isa on põhjendanud, miks ta

pidas vajalikuks taganeda kinkelepingutest ning kriminaalmenetlus on selles osas lõppenud.

Laste isa soovib osaleda laste elus vahetult ja kanda lastega seotud kulusid vahetult. Eeltoodu

tõttu on alust arvata, et laste varalised huvid on kaitstud.

70. Tervise valdkonnas ei ole asja materjalidest tuvastatav vajadus ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks vanemate erimeelsuste tõttu. Etteheide, et laste isal puudub laste

terviseküsimustes lastega hingeline seotus ja vaimne valmisolek hooldusõigust kohaselt

teostada, jääb ringkonnakohtu hinnangul liiga üldiseks. Asjaolu, et laste ema on viimastel

aastatel tegelenud laste terviseprobleemidega laste isast rohkem, ei anna alust tervise

küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmiseks laste emale. Väide, et laste isa ei usalda riiklikku

meditsiinisüsteemi, on paljasõnaline. Samas isegi selle väite õigsust eeldades ei ole ema

põhjendanud, kuidas see asjaolu vanematel ühise hooldusõiguse teostamist on takistanud. Asjas

ei nähtu, et emal oleks takistusi laste tervise eest hoolitsemisel. Samuti ei ole tuvastatavad

asjaolud, millest selguks, et emal oleks takistatud lastega arsti juures käimine või vajalike

ravimite ostmine ja laste ravimine. Alles määruskaebemenetluses on tõusetunud arutelu sellest,

kas lubada tütrel koolis vaktsineerida COVID-19 viiruse vastu või mitte. Tegemist on väga

tundliku küsimusega kogu ühiskonnas, mistõttu ei saa kohus teha kummalegi vanemale

etteheiteid nende veendumuste osas ega võtta neilt õigust antud teemal kaasa rääkida.

71. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et asjas ei esine alust ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse andmiseks laste emale üheski taotletud valdkonnas.

Vastupidiselt ema määruskaebuses väidetule, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti

tuvastanud vaidluse all olevad ja asja lahendamiseks olulised asjaolud, juhindunud eelkõige

laste huvidest ja jõudnud õigele järeldusele, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole

põhjendatud.

2-19-18464

72. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus suhtluskorra kindlaksmääramist.

73. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2¹ sätestab, et vanemate

lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate

vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS-s ei ole

sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata.

Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel,

vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja

lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Suhtlemiskorra

määramise esmaseks eesmärgiks on tagada eelkõige mõlemale vanemale ja lapsele võimalus

säilitada lähedased suhted. Nii PKS kui LasteKS kohustab vanemaid suhtlemist puudutavates

küsimustes lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ja lapse huvidest. Suhtluskorra määramisel tuleb

lähtuda eelkõige sellest, et oleks tagatud lastele turvaline ja stabiilne kasvamis- ja

arenemiskeskkond. Vanema ja lapse vahetu suhtlemise välistamine on põhjendatud üksnes

juhul, kui on tõendatud suhtluse kahjulik mõju lastele.

74. Suhtluskorda puudutavas osas on maakohtu määruse vaidlustanud mõlemad vanemad –

ema palub tühistada suhtluskorra tervikuna, kuna see ei vasta tema hinnangul laste huvidele ega

ole täidetav, ning isa palub määrata vahelduv elukoht alates määruse tegemisest, kuna maakohtu

määratud järk-järguline isa ja laste suhtlemise pikenemine ei vasta laste huvidele.

Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti olulised asjaolud ja põhjendas piisavalt,

miks kohus määras just sellise suhtluskorra. Kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi

korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebustele selgitab ringkonnakohus

järgmist.

75. Ringkonnakohus ei näe käesolevas asjas tuvastatud asjaoludel takistust määrata kindlaks

suhtluskord isa taotletud viisil, s.o pärast üleminekuperioodi laste vahelduv elukoht nädala

kaupa. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et enne nädalase intervalliga elukorraldusele

üleminekut vajavad lapsed isa ja tema uue perekonnaga harjumiseks aega.

76. Määruskaebuste kohaselt soovib isa, et suhtlemine hakkaks toimuma koheselt viisil, kus

lapsed elavad vahelduvalt nädala kaupa kummagi vanema juures, ja ema leiab, et isa ja laste

suhtlus on välistatud, kuivõrd lapsed ei ole nõus isaga kohtuma, või alternatiivselt palub

määrata suhtluskord laste huvisid arvestades. Puudub vaidlus, et lapsed ei ole isaga pikka aega

kohtunud. Vanemate kooselu lõppes suvel 2013 ja lapsed jäid elama emaga. Pärast vanemate

kooselu lõppemist suhtlesid lapsed isaga aktiivselt vanemate kokkuleppel 5 aastat, misjärel on

tekkinud pikem paus suhtluses. Paratamatult on 3-aastane eemalolek lapsi lahuselavast isast

võõrandanud. Lapsed on teadlikud vanemate pingelistest suhetest ja eelkõige just see mõjutab

nende seisukohti. Arusaadavalt tundub neile turvalisem valik eelistada kooselavat vanemat ja

tema seisukohti. Samas ei peaks vanemate omavaheline sobimatus tooma kaasa selle, et lapsed

ei saa suhelda oma mõlema vanemaga.

77. Ringkonnakohus leiab, et laste iga ja nende poolt avaldatud seisukohti arvestades on

võimalik astmeliselt suureneva suhtlemisaja abil saavutada taas lähedane suhe isaga. Eeltoodut

kinnitavad ka laste seisukohad ärakuulamistel nii kohtus kui ka laste esindajaga. Et vältida laste

jaoks igapäevase elukorralduse liialt järsku muutust, on maakohus põhjendatult määranud

suhtluskorra viisil, kus alguses on isaga suhtlemise aeg lühem. Ringkonnakohus ei nõustu isa

seisukohaga, et kohtu määratud 9 kuud kestev üleminekuperiood võib lapsi hoopis kahjustada.

Isa ühelt poolt rõhutab, kui pikka aega ei ole ta lastega kohtuda saanud, teiselt poolt kiirustab

lapsi koheselt vahelduvat elukohta omaks võtma. Isa peab mõistma, et lapse ja täiskasvanu

2-19-18464

emotsionaalne valmidus selliste elukorralduslike muudatuste tegemiseks on erinev. Kohus peab

leidma tasakaalu olukorras, kus tuvastatud asjaoludel on laste huvides suhelda võrdsel määral

mõlema vanemaga, kuid lapsed ei ole isaga kohtunud 3 aastat. Kui vanemad korraldavad

regulaarselt laste elu mõlema vanema kodus ja tagavad lastele turvatunde, on lapsed

kohanemisvõimelised ning pärast nn harjumisperioodi saab vaheldumisi ema ja isa juures

elamine nende elustiiliks. Võrdse ajajaotusega suhtluskord tagab lastele lähedase suhte mõlema

vanemaga ning kohtul puudub alus kahelda selles, et see on lastele sobiv ja nende huvides.

78. Laste ärakuulamisel avaldatust saab järeldada, et lapsed huvituvad isast ja teadvustavad, et

vaheldumisi vanemate juures elamine on nende sõprade perede näitel võimalik. Laste esindaja

hinnangul ei ole lapsed oma ea tõttu valmis võtma endale vastutust, et otsustada sellise

elukorralduse realiseerumine (IV kd, tl 174).

79. Praeguses asjas ei ole esile toodud muid asjaolusid (nt elukohtade vahemaa, kaugus koolist

jne), mis võiksid olla takistusteks vahelduva elukoha määramisel. Ema on teinud vaidluse

alguses ettepaneku suhtluseks suvevaheajal nädalase intervalliga ning maakohtus

ärakuulamisel on ema leidnud, et laste suhtlust võiks jagada vanemate vahel 2 nädala kaupa,

kui lapsed on sellega nõus (IV kd, tl-d 80 ja 158). Seega on ema põhimõtteliselt pidanud

võimalikuks isa taotletud vahelduva elukohaga suhtluskorda. Määruskaebuses on ema võrdses

ajamahus suhtluskorra vastu peamiselt põhjusel, et tema hinnangul ei ole lapsed sellega nõus.

80. Ringkonnakohus ei nõustu ema määruskaebuse seisukohaga, et maakohtu määratud

suhtluskord ei ole täidetav põhjusel, et lapsed ei soovi isaga kohtuda. See, kas lahendi täitmisel

probleemid esinevad või mitte, selgub pärast määruse jõustumist. Laste esindaja ja

eestkosteasutused on järeldanud, et laste hoiakuid ja suhtumist isasse mõjutavad ema hoiakud

isa suhtes (III kd, tl 157; IV kd, tl 123; VI kd, tl 4 ja pöördel). Ema menetlusdokumentidest

nähtub seisukoht, et tal puudub igasugune usk suhete paranemisse. Lapsed võtavad eeskuju oma

lähedastest. Olukorras, kus ema mõjutab lapsi oma hoiakutega selliselt, et lapsed keelduvad

isaga kohtumast, ei saa arvestada vastuväited suhtlemise korra täitmata jätmisest lastest

tulenevalt. Vanemate edasine koostöövalmidus sõltub mõlema vanema käitumisest ja

suhtluskorra täitmise eest vastutavad eelkõige lapsevanemad. Ringkonnakohus ei pea

põhjendatuks ema soovi jätta isaga edaspidise kohtumiste üle otsustamine üksnes lastele. Sellist

suurt vastutust ei saa jätta ainult laste kanda. Üle 10-aastaste laste seisukohtadest saab lahendi

tegemisel kohus lähtuda, kuid tuleb arvestada seda, et lapse tahe praegusel hetkel ei pruugi alati

kattuda lapse parimate huvidega pikemas ajalises perspektiivis. Laste arengule on oluline nii

oma ema kui isa eeskuju. Laste ja isa suhtlemise piiramine ja isa laste igapäevaelust täielikult

väljajätmine ei paranda laste ja isa omavahelisi suhteid. Ainult isa ja laste regulaarsel

suhtlemisel saab nende vahel püsida (või uuesti tekkida) lähedus- ja kiindumussuhe, milleks isa

on näidanud üles omapoolset valmisolekut. Seega sõltub suhtluskorra täitmine eelkõige sellest,

kas vanemad aktsepteerivad kohtu seisukohta, suudavad oma emotsioonid maha suruda ja

aidata lastel mõlema vanemaga suhelda.

81. Suhtluskorra punkt, mis kohustab vanemaid edastama lastele kohtu määratud suhtlemise

graafiku kui oma ühise seisukoha (maakohtu määruse resolutsiooni p 6.15), on ringkonnakohtu

hinnangul esimene samm, mida vanemad saavad teha, et käituda laste huvides. Praegusel juhul

on lastele korduvalt selgitatud ja nad on teadlikud, et kohus otsustab, kuidas nad isaga tulevikus

kohtuma hakkavad. Lapsevanematelt oodatakse jõustunud kohtulahendi aktsepteerimist ja

lahendi täitmist, mis muuhulgas tähendab lastele suhtluskorra osas vastava info jagamist ja

selgitamist, et vanemate vaidlus on kohtu poolt lahendatud ja edaspidi lapsed viibivad kummagi

vanema juures nii nagu kohus otsustas. Suhtlemiskorra täitmine on vanemate kohustus.

Lapsevanemaid ei sunnita lastele valetama. Laste ema ei pea lastele edasi andma enda isiklikku

2-19-18464

hinnangut, kui see on endiselt vastuolus kohtu järeldustega. Vanem peab täiskasvanuna

mõistma ka laste emotsioone, vajadusel lapsi veenma ja tegema enda poolt kõik mõistliku, et

suhtluskorda täita. Kahe kodu vahel liikumine on lastele tuttav ja turvaline, kui vanemad ise

võtavad seda loomuliku tegevusena ja annavad lapsed üksteisele üle rahumeelselt. Mõlemad

vanemad peavad tegema kõik selleks, et laste üleandmine sujuks tõrgeteta.

82. Lisaks peab laste ema võimatuks täita suhtluskorda ilma teraapiat läbimata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei pruugi ainuüksi teraapia abil tulla soovitud tulemusi, kui

vanemad ise ei tee pingutusi suhete parandamiseks. Ringkonnakohus möönab, et olukorras, kus

vanemate vaheline suhtlus on lapsi kahjustavalt pingeline, on laste isa senine keeldumine

perelepitusest taunimisväärne. Ringkonnakohus märgib, et kui laste isal on seni olnud keeruline

leppida perenõustamiseteenusega, siis on tal laste ja enda suhete taastamise huvides võimalus

kaaluda koos lastega terapeudi külastamist. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks teraapiat määrata

suhtluskorra kokkuleppe eelduse või tingimusena.

83. Nõustuda ei saa ka ema vastuses määruskaebusele esitatud väitega, et võrdses ajamahus

suhtluskorda taotledes ei lähtu isa laste huvidest, vaid üksnes eesmärgist emale kätte maksta, et

saavutada ema üle võit. Ringkonnakohus rõhutab, et võrdses ajamahus lastega koosolemise

soovi ei saa kuidagi pidada ühe vanema huviks, vaid see on kantud eelkõige laste huvist kasvada

koos nii ema kui isaga. Lastele vahelduva elukoha võimaldamine peaks vanemaid panema

tundma end pigem võrdsete partneritena laste kasvatamisel ja kohustama veelgi enam võrdsel

määral vastutama, mitte tundma end võitja või kaotajana.

84. Isa esitas maakohtule taotluse määrata kindlaks, kuidas saab vanem lastega reisida. Isa

taotles, et vanem võib reisida lastega 3 korda aastas igakordselt kuni 3 nädalat, kohustades

reisist teist vanemat ette teavitama 5 päeva enne kavandatavat reisi (IV kd, tl 64).

Määruskaebuses taotleb isa, et suhtluskord reguleeriks lastega reisimist teise vanema

nõusolekuta kuni 90 päeva aastas, kohustades reisist teist vanemat ette teavitama 2 päeva enne

kavandatavat reisi. Isa viitab taotlust põhjendades laste esindaja seisukohale, mille kohaselt

pakkus laste esindaja omapoolses suhtluskorra ettepanekus, et vanemal võiks olla õigus reisida

lastega ilma teise vanema nõusolekuta kuni 7 päeva aastas ajal, kui lapsed viibivad suhtluskorra

alusel selle vanema juures, kohustades reisist teist vanemat ette teavitama 1 kuu enne

kavandatavat reisi (VI kd, tl 5). Maakohtu määratud suhtluskorras lastega reisimist reguleeritud

ei ole.

85. Laste isa ei ole põhjendanud, miks ta taotleb määruskaebuses reisimist oluliselt suuremas

ulatuses kui maakohtule esitatud taotluses, ega ka seda, miks on määruskaebuses taotletud

reisimist ilma teise lapsevanema nõusolekuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei asenda

suhtluskorras deklareeritud nõusoleku andmise välistamine mõlema vanema nõusolekut, mida

sõltuvalt külastatava riigi nõudmisest tuleb alaealisega reisimisel esitada. Kui isa soovib

üksinda lastega reisida, peab ta kooskõlastama reisiplaanid laste emaga, paluma emal esitada

vastav kirjalik nõusolek (sõltuvalt riigist võib olla notariaalne vorminõue) või taotlema kohtult

igakordsel reisimisel lapse viibimiskoha otsustusõigust (PKS § 119) või taotlema endale lapse

viibimiskoha määramise ainuhooldusõigust osas, mis puudutab lapse viibimiskohta reisimise

ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi isa juures (PKS § 137 lg 1) (Riigikohtu 19.02.2020

määrus tsiviilasjas nr 2-18-15686, p 19). Üksnes viimasel juhul ei pea isa igakordselt eelnevalt

emaga kooskõlastama lastega välisriiki reisimist ajal, mil lapsed viibivad suhtluskorra alusel

isaga. Praegusel juhul laste isa selles küsimuses ühise hooldusõiguse lõpetamist ja talle

ainuhooldusõiguse andmist maakohtus taotlenud ei ole. Eeltoodust tulenevalt rahuldab

ringkonnakohus isa taotluse osaliselt, täiendades suhtluskorda reisimist puudutavaga

järgmiselt: Vanemal on õigus sõltuvalt sihtkohariigi nõudmistest kas teise vanema nõusolekul

2-19-18464

või ilma teise vanema täiendava nõusolekuta reisida lastega välisriikidesse kuni 14 päeva

aastas, teavitades reisi sihtkohast ja kestusest teist vanemat hiljemalt 14 päeva enne kavandatud

reisi. Vanemad ei tee laste reisimiseks põhjendamatuid takistusi. Sihtriiki reisimise ohtlikkuse

hindamisel lähtuvad vanemad Välisministeeriumi veebilehel avaldatud päevakohasest

informatsioonist. Kui Välisministeeriumi veebilehelt puudub sõnaselge soovitus sihtriiki

reisimist vältida, ei tohi vanemad laste reisimiseks nõusoleku andmisest keelduda.

86. Laste isa taotlus menetlust lõpetava määruse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks tuleb

jätta rahuldamata. Ühise hooldusõiguse lõpetamise ja suhtlemise korra reguleerimise asjas ei

ole jõustumata kohtulahendi viivitamata täitmine põhjendatud. Erinevalt muudest hagita

asjadest kehtib hagita perekonnaasjades põhimõte, et kohtulahendit ei täideta enne selle

jõustumist (TsMS § 550 lg 3). Sellest tulenevalt ei saa ka hagita perekonnaasjas tehtud

kohtumäärust viivitamata täidetavaks tunnistada. Hooldusõiguse asjades (TsMS § 550 lg 1 p 2)

on sellise piirangu eesmärgiks eelkõige vältida lapse ja vanema õigussuhte muutusest tulenevat

lapse elukorralduse muutumist enne, kui kohus on asja lõplikult lahendanud (Riigikohtu

12.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 34).

87. Isa määruskaebuse seisukoht, et lahendi viivitamata täidetavaks tunnistamine võimaldab

tuvastada laste ema rikkumise juba menetluse ajal ja sellele lahendis reageerida, ei ole

asjakohane. Kohtulahend, millega määratakse kindlaks lapsega suhtlemise kord, ei ole

sundtäidetav. Seega ei saa suhtluskorra määruses ette näha täitmist tagavaid meetmeid. TsMS-s

on sätestatud vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta erikord, mille

kohaselt tuleb enne suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmist läbida TsMS § 563 järgi

kohtulahendi rikkumise korral kohtulik lepitusmenetlus. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab

kohus TsMS § 563 lg 7 p 1 alusel mh määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist

reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks rakendada. Täitemenetlust saab TsMS § 563 lg

8 järgi alustada üksnes sellise kohtumääruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse

ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada (vt Riigikohtu

üldkogu 17.12.2013 määrus asjas 3-2-1-4-13, p 61).

88. Vastuseks laste isa palvele selgitada, milline on menetlusosalise poolt kohtule valetamise

tagajärg, märgib kolleegium järgmist. Menetlusosalistel on õigus esitada enda seisukohad ja

kohtu ülesanne on lahendi tegemisel anda hinnang asjas esile toodud asjaoludele ja esitatud

väidete usutavusele ja veenvusele. Kohus teeb otsustuse oma siseveendumusele tuginedes.

Kohus ei anna menetluse ajal lõplikku hinnangut, milliseid menetlusosaliste väiteid ta peab

usutavaks. See, et laste ema on esitanud menetluses teadlikult valeväiteid, on laste isa hinnang.

Menetlusosaline otsustab ise, millistele väidetele ta vastab ja millistele mitte.

89. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

90. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda. Maakohtu määrus jääb sisuliselt muutmata,

ringkonnakohus täiendab suhtluskorda üksnes reisimist puudutavas osas. Seega ei ole

põhjendatud muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Mahukaid menetlusdokumente

ja osaliselt põhjendamatuid taotlusi on esitanud mõlemad vanemad.

91. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada

ka määruskaebemenetluste kulud. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1

järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

2-19-18464

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (hagita perekonnaasi) ja seda, et kohus

jättis ema määruskaebuse täielikult rahuldamata ja isa määruskaebuse olulises osas

rahuldamata, täiendades suhtluskorda vaid reisimist puudutavas osas osaliselt, siis on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus

neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab

kohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)