2-21-9985/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-9985 Kohtuasi X ja Y hagi C vastu pärandvara jagamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 9. juuli 2021 määrus Kaebuse esitaja ja liik X ja Y määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aldo Vassar ja Keijo Lindeberg Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 9. juuli 2021 määrus (parandatud 19. augustil 2021) tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule. 2. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid 22. juunil 2021 hagi C (kostja) vastu pärandavara jagamise nõudes. Lisaks taotlesid hagejad kohtu nõusolekut pärandvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on 12. juunil 2020 surnud pärandaja Q pärimistunnistuse järgi pärijateks hageja I 1/3 mõttelises osas, hageja II 1/3 mõttelises osas ja kostja 1/3 mõttelises osas. Pärandavara nimekirja kohaselt kuulub pärandvara hulka pangakontodel olev raha, haagised, traktor ja liikumismasin, väikelaev, osaühingu osalus, kaks garaažiboksi, korteriomand ning registreerimata vallasvara. Pärandvara väärtus on kokku 266 194,43 eurot. Lisaks lasuvad

2 pärandvaral kohustused kogusummas 102 800,37 eurot. Hagejad ja kostja ei ole jõudnud pärandvara jagamise osas kokkuleppele. Kuna hagejad on alaealised, esitasid nad hagiavalduses ühtlasi taotluse kohtu nõusoleku saamiseks pärandvara jagamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused 2. Harju Maakohus keeldus 9. juuli 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud võlausaldaja kanda. Maakohus viitas menetlusse võtmisest keeldumise alusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-le 2. Hagejad on hagiavalduses märkinud, et taotlevad kohtu nõusolekut pärandvara saamiseks, kuid sellist nõuet resolutsioonist ei nähtu, seda ei ole põhistatud ning nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagejate hagi saab lahendada pärast seda, kui kohus on otsustanud nõusoleku andmise üle alaealise nimel pärandvara jagamiseks. Seetõttu ei olnud määruse tegemise hetkel hagejate taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Lisaks selgitas maakohus, et kui pärandavara jagamise nõuet menetleb kohus hagimenetluses, kus hagejateks on alaealised oma seadusliku esindaja kaudu, siis nõusoleku saamist alaealise nimel tehingu tegemiseks menetleb kohus hagita menetluses, kus avaldajaks on alaealiste seaduslik esindaja. Kuna tegemist on eriliigiliste menetlustega, ei ole neid võimalik ühes menetluses menetleda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 3. Hagejad esitasid 16. juulil 2021 määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu väljendatud seisukoht, et kohus peab andma nõusoleku pärandvara jagamiseks ja seejärel saab sama maakohus teises menetluses pärandvara jagada, on vastuolus kohtupraktikaga, kuna senise praktika kohaselt peab kohus kaasomandi lõpetamise ja pärandvara jagamise asjades ise sama menetluse raames kontrollima, kas selline lahend on mh alaealise huvides. Samuti ei ole pärandvara jagamise viiside osas lõplik hagejate hagis toodud nõue vaid kaaspärija saab esitada vastuhagi, mille korral peab kohus valima kõigi hagis ja vastuhagis toodud pärandvara jagamise viiside vahel. Maakohus on sisuliselt väitnud, et hagejad peavad kohtult paluma nõusolekut, et kohus saaks teha kohtu poolt vajalikuks peetud lahendi. Perekonnaseadus ei näe ette kohtule kohtuotsuse tegemiseks hagejate poolt nõusoleku andmist, vaid alaealise huvid on vaid üks asjaolu, mida kohus peab lõpplahendit tehes arvestama. Antud juhul on kaaspärijate vahel pärandvara jagamise osas eriarvamused, mistõttu pärandvara jagatakse kohtuotsusega ehk kohtuotsuse tegemisele eelneb kohtulik kontroll, mille käigus kohus hindab, kas taotletud pärandvara jagamise viis on kooskõlas alaealise pärija huvidega. Lisaks on arusaamatu vaidlustatud määruses märgitud menetluskulude jaotus, kuivõrd antud menetluses puudub võlausaldaja, kes peaks teiste menetlusosaliste (sh hagejate) menetluskulud hüvitama. 4. Maakohus parandas 19. augusti 2021 määrusega vaidlustatud määruses esineva vea ja luges õigeks menetluskulude jaotuse, mille kohaselt menetluskulud jäävad hagejate kanda. 5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

3 7. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagiga ei ole võimalik saavutada hagejate taotletavat eesmärki, kuivõrd kohus ei ole otsustanud nõusoleku andmise üle alaealiste nimel pärandavara jagamiseks. 7.1. Riigikohus on praeguse tsiviilasjaga analoogses asjas selgitanud, et kuna perekonnaseadusest ega tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmise menetluse algatab kohus üksnes õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel, saab kohus TsMS § 476 lg 1 järgi algatada sellise menetluse ka omal algatusel. Lisaks saab kohus asja õige ja kiire lahendamise huvides tehingu tegemiseks nõusoleku andmise lahendada koos hagiasjaga, arvestades hagita menetluse erisusi. Kohtu nõusolek peab sisalduma kohtulahendi resolutsioonis (vt analoogia korras Riigikohtu 17. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-15, p 25). 7.2. Olukorras, kus hagejad ei ole eelnevalt kohtu nõusolekut tehingu tegemiseks saanud, saab kohus nõusoleku andmise lahendada hagimenetluse käigus, lähtudes seejuures nõusoleku andmisel hagita menetluse sätetest. Kui maakohus leidis, et tehingu tegemiseks nõusoleku andmist ei ole võimalik otsustada hagiavalduse lahendamisel samas menetluses, oleks maakohus pidanud lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmise menetluse ise algatama (TsMS § 476 lg 1). Lähtuvalt menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) pidi maakohus kaaluma, kas otstarbekam on lahendada nõusoleku andmine koos hagiasjaga või tulnuks algatada eraldi hagita menetlus nõusoleku andmiseks. Kuivõrd kohtul on võimalus ka eelneva nõusoleku puudumisel asi sisuliselt lahendada, ei saa asuda seisukohale, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. 7.3. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada ning saata tsiviilasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 8. Lisaks märgib kolleegium, et põhjendamatu on maakohtu etteheide, et hagiavalduse resolutsioonis ei ole märgitud taotlust kohtu nõusoleku saamiseks pärandvara jagamiseks, nõuet ei ole põhistatud ning nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Tegemist on kõrvaldatavate puudustega ning kui maakohus leidis, et eeltoodud puudused on takistuseks asja menetlemiseks, tulnuks maakohtul anda hagejatele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel. 9. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 10. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)