4-21-2588/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

01.10.2021.a

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Aime Ivanson K

ohtuistungi sekretär Maire Viksi

Kaevatav otsus Politseija Piirivalveameti refektuuri Põhja p korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

08.06.2021.a otsu 2302,21,005461 D.I s väärteoasjas nr karistamises LS § 22 ja § 23 järgi

3 lg 1

6 lg 1

Menetlusalune isik D.I, isikukood XXX,

(kaebuse esitaja) elukoht: xxx xx, xxx, xxx vald, Harju maakond töökoht: xxx

Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik D.I

*kohtuvälise menetleja –PP KKB liiklusjärelevalvekeskuseesindaja Jaak Paju

Menetluse liik kaebemenetlus

LÕPPOSA

Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.06.2021.a otsus väärteoasjas nr 2302,21,005461 muutmata ja D.I (D.I) kaebus rahuldamata.

Rahatrahvid tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220215044980. Rahatrahv tasuda edasikaebe tähtaja jooksul.

Edasikaebe kord Kohtuotsusele menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, võib kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Väärteoasi nr.4-21-2588

Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Kaevatava otsuse sisu Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes pandud väärtegu selles, et D.I poolt toime tema 28.04.2021.a. kella 19.23 ajal Harju maakonnas, Viimsi vallas, Miiduranna külas, Randvere tee xx , juures juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest mis võiks kahjustada teiste vara, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja vahetades sõidurada riivas paremal sõidur otse liikunud sõidukit VW Passat reg.märk ajal xxxxxx.

Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Swedbank Liising AS-le, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti, sõidukite vaatlusprotokollidega ja fototabelitega. L , kuigi varalise kahju saaja ei olnud ahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Selliste tegevustega rikkus D.I

16 lg 1

liiklusseaduse § , § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg nõudeid iiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 23 järgi kvalifitseeritava ning pani toime l

6 lg 1 d väärteod. D.I rahatrahviga 100 trah

00 eurot karistati LS § 223 lg 1 järgi viühikut, s.o 4 ja LS § 236 lg 1 jär rahatrahviga 115 trahviühikut, s.o 46 gi

0 eurot.

Taotlus

Kohtule esitatud kaebuses taotleb D.I kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Menetlusalune isik leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel on rikutud väärteomenetlust.

Menetlusalune isik on esitanud vastulause, kuid otsuses on märgitud, et menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole. Selliselt ei vasta otsus VMTS §-le 74 lg 1 p 8, mille kohaselt peab otsus sisaldama vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendust. Lisaks leitakse otsuses üldsõnaliselt, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh. sündmuskoha, asitõendi ja sõidukite vaatlusprotokollidega koos nende lisadega, kuid otsuses ei ole ühtegi neist tõenditest analüüsitud, mistõttu ei ole otsusest arusaadav, miks tõendid on viinud menetleja just sellise järelduseni. Menetlusalune isik peab oluliseks on viidanud rõhutada, et menetlusalune isik menetluses ütlusi andes asjaolule, et Viimsi raudtee ülesõidul on liikluskaamerad ning intsident jäi kaamerate vaatevälja. Otsusest ei nähtu, et menetlusaluse isiku viidatud tõendit oleks üldse uuritud, rääkimata sellega arvestamisest.

Menetlusalune isik on seisukohal, et eeltoodud olulised väärteomenetluse rikkumised toovad kaasa otsuse tühistamise.

Kohtu seisukoht

Esmalt käsit , et kohtuväline leb kohus vastulausega seonduvat. Menetlusalune isik leidis menetleja on rikkunud VTMS § 74 lg 1 p s 8 sätestatud otsuse põhistamiskohustust jät -

ja nud otsuses

märkimata vastulauses esitatu mittearvestamise põhjuse. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et vastulauset ei ole esitatud, kuigi vastulause on tähtaegselt menetlusaluse isiku poolt esitatud. Sellest tulenevalt ei vasta kohtuvälise menetleja otsus seadusele. Menetlusalune isik oli kohtuistungil seisukohal ja juba , et sellises olukorras ei peaks täiendavaid ütlusi andma sel alusel tuleb otsus tühistada

Kohtuväline menetleja selgitas , et tähtaegselt esitatud vastulause ei jõudnud vastuseks õigeaegselt otsuse teinud ametnikuni kuid vastulauses ei ole ka välja toodud ühtegi sellist uut , asjaolu, mida menetluse käigus ei oleks arvestatud.

Tulenevalt VTMS § st 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud -st 123 lg-

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. See tähendab, et kaebuse arutamist kohtus tuleb käsitada väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena. Vaatamata sellele näeb VTMS § 133 p 6 ette kohtu kohustuse selgitada kaebuse lahendamisel, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust.

VTMS § 74 pealkirjaga , lg 1 p 8 sätestab, et kohtuvälise

menetleja otsuses märgitakse vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Kohtulikul arutamisel selgus, et otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametnikuni D.I poolt esitatud vastulause enne otsuse tegemist ei jõudnud, mille tõttu ta ei teadnud vastulause esitamisest ega saanud selles esitatut otsuse tegemisel arvestada. Tulenevalt asjaolust, et kohus arutab väärteoasja niikuinii täies ulatuses, ei ole otsuses vastulause mittearvestamine kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine ega too kaasa automaatselt kohtuvälise menetleja otsus

e tühistamise.

Seonduvalt kaebuse esitaja etteheitega otsuse põhistamiskohustuse rikkumise kohta märgib kohus, et VTMS § 74 ei näe ette kohtuvälise menetleja kohustust analüüsida tõendeid. Otsusest peab nähtuma, millised asjaolud kohtuväline menetleja luges tõendatuks ja millistele konkreetsetele tõenditele ta tugines. D.I suhtes 08.06.2021.a tehtud otsuses on kohtuväline menetleja tõendid, milledele otsust tehes tugineti ja millised asjaolud loeti loetlenud

tõendatuks ning miks leiti, et just D.I on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, milliseid liiklusseaduse sätteid ta rikkus.

Väärtegu LS § 223 lg 1 järgi

LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju.

Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 28.04.2021.a õhtul liikus D.I Harju maakonnas,

Viimsi vallas, Miiduranna külas, Randvere teel, juhtides mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga Sõites v sõidurada xxxxxx. asakus reas, riivas Randvere tee xx juures vahetades paremal sõidurajal otse liikunud sõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx. Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduk VW Passat registreerimismärgiga sai liiklusõnnetuse xxxxxx tagajärjel küljel ja sõiduk BMW X5 registreerimismärgiga vigastusi vasakpoolsele e xxxxxx paremale esinurgale.

Nimetatud faktilised

K. G. asjaolud on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega,

sündmuskoha vaatlusprotokolli/liiklusõnnetuse aktiga ja sõidukite vaatlusprotokollidega koos fotodega.

Menetlusaluse isiku . E ütlustest nähtuvalt sõitis ta ühtlases liiklusvoos nne raudteeülesõidukohta lülitas sisse suunatule märguandeks, et reastuda vasakust sõidureast paremasse r soovib itta.

V reas 1-2 autopikkust tagapool. aatas tahavaatepeeglisse ja nägi sõidukit paremas sõidu Veendudes, et VW Passat on tema taga, hakkas keerama, kuid siis selgus, et taga paremas reas sõitnud auto oli jõudnud tema sõiduki kõrvale ja ta riivas oma autoga VW Passati keskosa. VW Passati juhi K. G. ustest tulenevalt liikus ta Randvere teel Konsumi kauplusest kuni avarii ütl hetkeni kogu aeg paremal sõidurajal. Enne ülekäigurada hakkas BMW X5 vasakust reast ümber rivistuma paremale sõidurajale ja riivas tema auto tagaust ja tagumist tiiba vasakult poolt. Sündmuskoha vaatlusprotokolli/liiklusõnnetuse aktist ja sõidukite vaatlusprotokollidest nähtuvalt on menetlusaluse isiku juhitud sõidukil vigastusena märgitud kraapejäljed paremal esinurgal ja

K. G.

juhitud sõidukil VWPassat vigastused vasakpoolsel küljel.

D.I süü hindamisel temale etteheidetud LS § 223 lg –s 1 kirjeldatud teo toimepanemises ehk liiklusõnnetuse põhjustamises on vaidlusküsimuseks, kas ta rikkus LS § 16 lg 1 (Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda), LS § 33 lg 2 p 8

(enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid) sätteid ja kui rikkus, kas tema tegu oli põhjuslikus seoses tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega sõidukile VW Passat registreerimismärgiga xxxxxx.

Menetlusalune isik i

ennast liiklusõnnetuse põhjustamises süüdlaseks ei p danud, vaid süüdistas selles VW Passati juhti olles seisukohal, et VW Passati juhil oli kohustus teda vahele lasta, mitte ,

kiirendada tema teda. See kohustus tuleneb sellest, et iga kõrvale ja takistada ehk blokeerida liikleja pea T

b hoiduma kõigest, mis ohustab teiste vara. emal oli aegsasti suunatuli sisse lülitatud ja veendunud, et paremal rajal liikunud sõiduk oli tema taga, alustas manöövrit. Taga sõitnud auto oli aga kiirendanud ja jõudnud tema kõrvale. Kuna BMW X5 on kõrgem sõiduk kui VW

Passat, tekkis peeglis pime nurk ja ta ei näinud VW Passatit küljepeeglist. Menetlusalune isik oli seisukohal, et kui VW Passati juht oleks soovinud teda mööda lasta, siis selleks hetkeks poleks ta tema kõrval olnud ja seda kokkupõrget ei oleks toimunud. Teise sõiduki juht ei järginud elementaarset viisakust, sest kui oleks soovinud teda mööda lasta, ei oleks kiirendanud.

D.I keskse kaitseväite kohaselt oli ta veendunud, et manöövri sooritamine tol hetkel oli ohutu ning et netuse tingis liiklusõn mitte tema tegevus, vaid teise sõidukijuhi pahatahtlik käitumine, kes kramplikult hoidis oma sõidurada ja kiirendas ehk proovis teda blokeerida.

Menetlusalune isik viitas oma liiklusharjumustele, et kui tema ees olev sõiduk soovib ümber reastuda, siis tema ei takista. Selline käitumine on liikluses elementaarne.

Liiklusõnnetustega seotud väärteoasjade lahendamisel tuleb kohtul hinnata kõigi liiklusõnnetuse osapoolte käitumist. Tunnistaja K. G.

ütlustest nähtuvalt sõitis ta rahulikult paremas sõidureas, kui Randvere ringil enne ülekäigu kohta hakkas vasakus reas liikunud BMW X5 reastuma paremasse ritta. Tema pool autot oli BMW-st selle eespool, kui nägi, et teine auto hakkas lähenema. Ta ei näinud sõiduki Kui näg poole vajuma, püüd kokkupõrget vältida suunatuld. i, et see auto hakkas tema is

ja liikus natuke paremale poole, kuid see ei aidanud. Tunnistaja lisas, et kui oleks olnud võimalus lasknud sõiduki , oleks ta

enda ette, kuid ta ei teadnud, et tahetakse rada vahetada ning kui inimene otsustas viimasel hetkel, et tal on vaja paremale keerata, ei saanud tema enam midagi teha.

Tulenevalt LS § 33 lg 2 p enne manöövri alustamist veenduma, et see on -st 8 on juht kohustatud ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. LS § on manööver igasugune pööre

2 p 37 kohaselt

või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige. Kuivõrd vasakul sõidurajal liikunud BMW X5 juht soovis vahetada sõidurada ja alustas liikumist paremale rajale, oli tegemist veenduda selle ohutuses. manöövriga ja BMW juhil oli kohustus

Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused sõiduki BMW X5 suunatule sisselülitamise osas on vastuolulised. Menetlusalune isik kinnitas, et suunatuli oli õigeaegselt sisse lülitatud. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et ta ei näinud suunatuld. Samas ei ole millegagi ka ümber lükatud, et D.I juhitud sõidukil oli suunatuli sisse lülitatud. LS § 39 lg 1 kohaselt peab juht andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne manöövri alustamist. Samas sama lõike kolmas lause näeb ette, et juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu.

Seega ei anna sisselülitatud suunatuli manöövri tegemisel eesõigust. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt vaatas ta esialgu tahavaatepeeglisse enne Viimsi raudteeülesõitu, sel hetkel oli paremal sõidurajal sõitev VW Passat 1 2 sõiduauto pikkust tagapool. Menetlusalune isik

- leidis, et just VW Passati juhil oli piisav aeg reageerida. Seejärel vaatas küljepeeglisse ja teist sõidukit ei märganud. Kui teine sõiduk oli juba jõudnud pool autokorpust sõita vasakus sõidureas sõitvast sõidukist ettepoole, siis juhul kui menetlusalune isik vaatas küljepeeglisse, pidi ta järelikult natuke oma pead keerama paremale poole ja sel juhul pidi ta igal juhul nägema läbi külje teist sõidukit enda kõrval ja mitte alustama manöövrit. Kohus nõustub, et BMW

- ja esiakna

X5 on kõrgem sõiduk kui VW Passat, aga viimane ei ole ka eriliselt madal auto, mida ei näeks küljeaknast, istudes BMW X5 roolis. Pigem ei olnud D.I aega oodata manöövri sooritamisega, sest kohe oli saabumas ülekäigurada ja sealt edasi soov keerata ringil paremale. Ka D.I on ise kohtuistungil selgitanud, et tal ei jäänud rohkem aega rida vahetada.

Tunnistaja K. G. ütlusi selles, et tema juhitud sõiduk oli pool autokorpust sõitnud vasakus sõidurajas liikunud BMW st ettepoole BMW poolt manöövri alustamise ajal kinnitavad -

sõidukite vaatlusprotokollides tuvastatud sõidukite vigastused. Nimelt on menetlusaluse isiku juhitud BMW X5 parema külje esiotsaga riivanud tunnistaja juhitud VW Passati vasakut külge, vigastades sõiduki vasakut tagumist ust ja tagumist tiiba.

Kohtul ei ole teise liiklusõnnetuse osapoole, s.o tunnistaja K. G. tegevusele midagi ette heita, ta ei rikkunud ühtegi liiklusseaduse sätet, mis annaks aluse süüdistada teda liiklusõnnetuse põhjustamises. Tunnistaja väitel ei näinud ta vasakus reas temast eespool liikunud BMW suunatuld, mistõttu ei olnud teadlik ega saanud aru viimase ümberreastumise soovist. Sellest sai aru alles siis, kui oli oma reas sõites BMW kõrvale jõudnud ja temast poole autopikkuse jagu eespool. Siis hakkas BMW paremasse ritta suunduma ja sõitis vastu tema sõiduki tagumist ust. Kohtu hinnangul ei näe liiklusseadus ette juhi kohustust igal juhul sõidurada vahetada soovivat sõidukit enda ette lasta. Selline tegevus tuleneb küll viisakusest, kuid kui seda ei tehta, ei saa juhti selle eest vastutusele võtta. Seega ei nõustu kohus menetlusaluse isikuga selles, et VW

Passati juhil oli kohustus teda enda ette paremasse ritta lasta. K. G. puhul ei saa rääkida ka viisakusest - . , kuna tema väitel ei teadnud ta BMW st tagapool sõites, et tahetakse ümberreastuda

Kohus ei saa nõustuda ka menetlusaluse isiku poolt öelduga selles, et VW Passati juht nägi suunatuld, kuid ei soovinud teda ette lasta ja kiirendas end tema kõrvale, et teda blokeerida. See ei ole millegagi tõendatud. Kui m enne manöövri soorit enetlusaluse isiku auto kiiruseks amist oli

20 km/h, K. G. -55 km/h, siis on igati loogiline, et VW Passat poolt juhitud sõiduki kiirus 40 jõudis aeglasemalt liikunud BMW kõrvale ilma kiirendamata.

Menetlusalune isik heitis ette menetluses ei ole kohtuvälisele menetlejale , et kohtuvälises

kogutud tema süüd õigustavad tõendeid, eelkõige raudtee ülesõidukohas asuva turvakaamera salvestusi. puuduvad menetlusaluse isiku poolt viidatud kaamera Väärteotoimikus tõepoolest te salvestused, kuid raudteeülesõidu kaamerate salvestuste puudumine käesolevas väärteoasjas või märke puudumine selle kohta, et nende kaamera salvestusi on küsitud, ei ole niivõrd oluline te

puudus, ilma milleta ei saa väärteoasjas menetlusaluse isiku süü olemasolu või puudumise üle otsustada.

LS § 16 lg 1 säte iikleja peab oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib ohustada või stab, et l kahjustada teise vara. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et D.I on oma tegevusega rikkunud ka seda sätet. Ei hoidunud ümberreastumise manöövri alustamisest ajal, mil teine sõiduk oli tema kõrvale jõudnud, sõitis talle külje pealt otsa ja kahjustas sellega teise isiku vara.

(Riigikohtu lahend 3-1-1- -13 p 6).

Tuginedes eelnimetatud Riigikohtu lahendile pani D.I liiklusnõuete rikkumise ja liiklusõnnetuse põhjustamise toime ettevaatamatusest, rikkudes liiklusseadusega juhile pandud kohustust enne manöövri alustamist veenduda selle ohutuses, milline tegu oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega liiklusõnnetusega ja - varalise kahjuga Swedbank Liising AS-le. Kui mõtteliselt eemaldada tegu ehk manöövri ohutuses mitteveendumine, oleks tagajärg jäänud saabumata. Kohtu hinnangul on tagajärg ehk tunnistaja poolt juhitud sõiduki riivamine ka D.I-le normatiivselt omista v. ta

LS § 223 lg 1 järgi on liiklusõnnetuse põhjustanud juhi karistamise eelduseks liiklusõnnetuses osalenul varalise kahju tekkimine. Kohtu hinnangul on see tingimus tõendamist leidnud eelkõige tunnistaja ütluste ja kirjalike tõenditega.

Varalise kahju kohta selgitas K. G., et sõidukil sai vigastada vasakul küljel tagumine uks ja tagumine tiib. Tunnistaja ütlusi varalise kahju osas kinnitavad ka sõiduki vaatlusprotokoll koos fototabeliga, liiklusõnnetuse akt. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on sõiduki VW Passat reg.märgiga xxxxxx omanikuks AS Swedbank Liising.

Eeltoodust tulenevalt on tõendite kogumis hindamise tulemusena leidnud tõendamist, et D.I süül toimus 28.04.2021.a kella 19.23 ajal liiklusõnnetus, milles osalesid menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto BMW X5 ja sõidukit VW Passat juhtinud . Väärtegu on õigesti

K. G kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi.

Väärtegu LS § 236 lg 1 järgi Lisaks eelmärgitule heidetakse D.I-le ette LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumist ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist, s.o menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt LS § 2 p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati varaline kahju liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule AS-le Swedbank Liising.

D.I seisukoht oli kohtuistungil, et tema ei pea vastutama liiklusõnnetusest mitteteatamise eest, kuna ei ole vara kahjustamise eest vastutav isik ei teavitanud ka politseid. D.I . Sellepärast

selgitas, et liiklusummiku tekkimi

se vältimiseks otsustati sõita kõrvalasuvasse parklasse.

Tegi seal mõned fotod. Menetlusalune isik ei mäletanud vestluse sisu teise sõidukijuhiga.

Mõlemad juhid nägid teises osapooles süüd. Mingeid kindlustuspabereid ei täidetud. Kuivõrd teine sõidukijuht tegi tema autost fotod, olid tal menetlusaluse isiku andmed olemas.

Menetlusalune isik ei mäletanud, kas teine sõidukijuht küsis tema nime või dokumente. D.I on kohtuistungil leidnud, et seadus ei nõudnud temalt politsei kutsumist.

Tunnistaja K. G. ütlused kinnitavad menetlusaluse isiku ütlusi selles, et peale liiklusõnnetust parklas mingeid pabereid ei täidetud, ei esitletud ennast. Kes on liiklusõnnetuses süüdi, ei saanud aru. Tegi ettepaneku kutsuda politsei, kuid enne politsei kutsumist, lahkus teise sõiduki juht . Miks teine juht ära sõitis ja ei jäänud politseid ootama, tunnistaja aru ei saanud.

Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi kinnitab videosalvestis, millelt on näha, kuidas peale tunnistaja juhitud sõiduki riivamist D.I poolt juhitud sõidukiga jäid mõlemad sõidukid seisma ja seejärel sõitsid lähedal asuvasse parklasse. Mõlemad sõidukijuhid väljusid autodest, kõndisid ümber autode ja seejärel lahkus BMW X5 parklast. Menetlusalune isik ei eitanud lahkumist ja politseile mitteteatamist, olles seisukohal, et tema ei pidanudki politseid teavitama, sest teise sõiduki juht tegi fotod ja nende järgi on võimalik teha kindlaks sõiduk ja selle juht.

Kohus leiab, et D.I tegu on õigesti kvalifitseeritud LS 236 lg 1 järgi. Norm näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine on kohustuslik. LS § 169 lg – s 4 on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks LS § 169 lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenute isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise olud on eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asja liiklusõnnetuses osalenud juhid ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

Sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud LS § 169 lg 4 p 5 sätteid järgide sõnnetuses osalenud s ei ole. Seega ei ole liiklu

menetlusaluse isikust juht täitnud LS § 169 lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. See, et mõlema sõiduki juhid teevad fotosid sõidukitest, ei anna küll alust menetlusaluse isiku väitele, et nii on isiku andmed olemas.

Väärteoasja materjalidest ja kohtuistungil uuritud tõenditest tulenevalt ei olnud liiklusõnnetuses osalenud kaks juhti varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel.

LS § 169 lg 5 sätestab üheselt, et lahkarvamuste korral, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

Seega, kui juhid ei jõua omavahel sündmuskohal kokkuleppele, tuleb mõlemal sõidukil jääda kohapea astikuse teavitada politseid, le ja juhtidel või vast kokkuleppel ühel juhil liiklusõnnetusest kes tuleb . Menetlusalune isik heidab ette, et miks oli selles sündmuskohale ja hakkab menetlema

situatsioonis just tema see isik, kes pidi politsei kutsuma ja kõik formaalsused täitma. Kohtu hinnangul ei pidanudki olema tema see isik, kes konkreetse telefonikõne teeb ja teavitab liiklusõnnetusest, kuid keegi ei andnud temale luba ka lahkumiseks. Seadusandja on näinud ette, et mõlemad osapooled peavad olema kohal või ainult politsei loal võib lahkuda. Menetlusalusest isikust juht aga lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, ei jäänud ootama politseile teatamist, kuigi teise sõiduki juht tegi vastavasisulise ettepaneku, ega jäänud sündmuskohale politseid ootama.

Kohus leiab, et pol -4 itseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes LS § 169 lg 4 p 2 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada LS § 169 lg 4 p 5 märgitud dokument. Antud vaidlusalusel juhul LS § 169 lg 4 sätestatud asjaolud puudusid. Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei olnud liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Politseile teatas liiklusõnnetusest hoopis tunnistaja , kes jäi ka politseid ootama.

K. G.

Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus juht sündmuskohalt ilma politseisse teatamata, kuigi teine liiklusõnnetuses osalenud osapool sellise ettepaneku tegi. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik sai liiklussituatsiooni arvestades aru sellest, elles osalenud juhtidel olid lahkarvamused et on toimunud liiklusõnnetus, s liiklusõnnetuse põhjustaja osas. Juhi kohustused sh see, kuidas käituda liiklusõnnetuse korral, peavad olema menetlusalusele isikule teada. Arvestades menetlusaluse isiku käitumist on selge, et D.I soovis kas vabaneda vastutusest või raskendada oluliselt liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Seega tegutses menetlusalune isik süütegu toime pannes eesmärgipäraselt ja väärtegu on toime pandud kavatsetult.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumine ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 236 lg 1 järgi.

Karistus

LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni ja LS § 236 lg 1 rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja karistas D.I LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o

400 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 115 trahviühikut, s.o 460 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud D.I ettenähtud sanktsioonide keskmisest määrast tunduvalt madalamas määras.

Hinnates D.I süü suurust LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning tunnistaja K. G. kasutuses ja AS-le Swedbank Liising sõidukile tekitatud kahjustuse

d ei ole kohtu arvates väga suured.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud ning neid ei ole tuvastanud kohus ka kaebemenetluses.

Puutuvalt LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisega, ei ole kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud, samuti ei tuvastanud neid ka kohus kaebemenetluses.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sankts , vaatamata iooni keskmine määr. Käsiloleval juhul on kohtuväline menetleja kergendavate asjaolude puudumisele, LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude eest määranud karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistusi siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd erikaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud karistused muutmata.

Samas on menetlusalusel isikul ka kehtiv väärteokaristus liiklusalase väärteo toimepanemise eest, mis viitab kaebuse esitaja hoolimatule suhtumisele juhile kehtestatud kohustustesse. Kaebuse esitaja on temale määratud rahatrahvi tasunud detsembris 2020 ja nelja kuu möödudes pani ta toime uued liiklusalased väärteod. Selline käitumine näitab kaebuse esitaja suhtumist liikluskorda ja on asjaoluks, mis üheselt välistab ka niigi leebete karistuste kergendamise.

Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata.

Kohus juhindub VTMS § 132 p 1.

Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas kättesaadav hiljemalt 25.10.2021.a kell 13.00.

(digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik