2-21-3784/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Kohtujurist

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

22.10.2021 .a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-3784

Tsiviilasi

M T (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht

xxx xxx xxxxx xxx VALD) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

löpetamine

raugemisega

pärast

pankroti väljakuulutamist

Völgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Löpetada M T (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise töttu pärast pankroti

väljakuulutamist.

2. M T (pankrotis) völausaldajatel on tunnustatud nöuete eest jäänud raha saamata

alljärgnevalt:

Jrk

nr

Nimi

Rahuldamata nöue

eurodes

1. Aktsiaselts PlusPlus Ca ital

5789,14

2. Inkassoteenused OÜ

3394,76

3. Holm Bank AS

735,96

4. Kohtutäitur Mati Kadak

733,86

5. OK Incure oÜ

12 649,51

6. OMEGA INVEST oÜ

2277,35

7. GelvoraSer el OÜ

6136,38

8. TF Bank AB ( ubi.) Eesti filiaal

2268,86

9. Osaühin Aktiva Finants

2200,75

10. Bondora AS

9070,97

11. Era Liisin u Inkassoteenused Aktsiaselts

2931,42

Völgnik nöuetele vastuväiteid ei esitanud.

3. Vabastada Andres Tootsman M T (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

4. Jätta M T (pankrotis) pankrotimenetluse kulud M T (pankrotis) kanda.

5. Määrata M T (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsmani tasuks 480 eurot.

6. Määrata M T (pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei

möisteta riigi tuludesse välja, summas 480 eurot.

7. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja pankrotihalduri tasu summas 480 eurot OÜ

Pankrotivara arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX.

8. Algatada M T (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada völgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

9. Kohustada M Tt (pankrotis) esitama kohtule usaldusisiku aruanne hiljemalt

22.04.2024, millest nähtub kas ja kuidas völgnik oma kohustusi täidab ning milles

kajastuvad andmed völausaldajatele teostatud väljamaksete kohta.

10. Avaldada teade pankrotimenetluse löpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale vöib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruse peale, millega kohus on algatanud völgniku kohustustest vabastamise menetluse, vöib

määruskaebuse esitada völausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite.

Pankrotihaldur vöib esitada tasu puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päevajooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Maakohtu vöi ringkonnakohtu menetlusabi andmise vöi sellest keeldumise määruse peale ja

kummagi määruse muutmise vöi tühistamise määruse peale, vöib menetlusabi taotleja vöi saaja

vöi Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi vöi rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi

valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohus kuulutas 01.04.2021 määrusega välja M T pankroti ja nimetas pankrotihalduriks

Andres Tootsmani.

Pankrotihaldur esitas 12.09.2021 kohtule aruande ja taotluse, milles palub kohtul löpetada M T

(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist juhul, kui ei tasuta

pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti summas 2500 eurot. Aruandest nähtuvalt on völgnik

töötu ja puudub igasugune vara, mida saaks arvata pankrotivarasse. Pankrotihaldur taotleb tasu

määramist summas 480 eurot ning selle hüvitamist riigi vahenditest.

04.10.2021 määrusega tegi Harju Maakohus M T (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud

isikutele (eelköige völausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks deposiit summas 2500 eurot. Deposiiti ei tasutud.

Pankrotihaldur Andres Tootsmani poolt völgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule

esitatud aruanne on menetlusdokumendina vöetud käesoleva tsiviilasja juurde.

Kohtumääruse pöhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt löpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse

raugemisega. PankrS 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest

viivitamata kohtule teatama, löike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

PankrS 162 löigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande

saamist löpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise töttu, kui kohus tuvastab,

et pankrotivarast ei jâtku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike

vâljamaksete tegemiseks. PankrS 158 Ig 6 kohaselt ei lôpeta kohus menetlust kàesoleva

paragrahvi lôike 4 alusel, kui vôlausaldaja vôi kolmas isik maksab massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenâhtud kontole kohtu poolt mààratud

summa vôi kohus rahuldab maksejôuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse lâbiviimiseks

avaliku uurimisena.

Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad M T (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille

arvelt pankrotimenetlust lâbi viia. Kohus on 04.10.2021 müàruses, mis on avaldatud vâljaandes

Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkôige

vôlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks

ettenâhtud kontole 2500 eurot hiljemalt 18.10.2021. Nôutud summat deposiiti ei tasutud. Seega

esineb PankrS S 158 Ig 4 sitestatud alus pankrotimenetluse lôpetamiseks raugemise tôttu.

Kohus leiab, et M T (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lôpetada raugemise tôttu pârast pankroti

vâljakuulutamist. Nôuded on tunnustatud. Pandivara, pankrotivaraja müümata vôi teistelt isikutelt

saadav vara puudub. Reaalsed vôimalused vara tagasivôitmiseks vôi tagasinôudmiseks puuduvad.

Massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike vâljamaksete tegemiseks vara

puudub. Maksejôuetuse pôhjuseks oli halduri hinnangul vôlgniku tervisliku seisundi halvenemine

ning Covid-19 pandeemiast tingitud majandusolukord ja tôôtuks jâàmine. Kohus leiab, et vôlgniku

maksejôuetuse pôhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tâhenduses.

PankrS 168 kohaselt ulatuses, milles vôlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nôue on jünud

pankrotimenetluses rahuldamata, on küesoleva seaduse 158 lôikes 4 vôi 163 lôikes 4 nimetatud

mâàrus tâitedokumendiks, kui vôlgnik ei Ole esitanud nôudele vastuvâidet vastavalt kiesoleva

seaduse S 104 lôikele 1 vôi kui kohus on 104 lôikes 2 nimetatud juhul vôlausaldaja nôuet

tunnustanud. Vôlgnik ei esitanud nôuetele vastuvàiteid.

PankrS 165 Ig 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lôpetamisel halduri, kui seadusest ei

tulene teisiti. Andres Tootsman tuleb vabastada M T (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

PankrS 150 Ig 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse

kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jâtab menetluskulud vôlgniku kanda.

PankrS 65 Ig 1 kohaselt on halduril ôigus saada oma ülesannete tâitmise eest tasu, mille suuruse

mâàrab kohus pankrotimenetluse lôpparuande kinnitamisel. PankrS 65 Ig 1 1 kohaselt kui kohus

on kuulutanud pankroti Vilja kâesoleva seaduse 171 lôike I I alusel ja vôlgnikul ei Ole

pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, mâârab kohus halduri tasu kâesoleva seaduse

23 lôigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused môistab kohus vâlja vôlgnikult, kuid

vôib mâârata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS 65 Ig 11 3 kohaselt Riüsilise isiku

pankrotimenetluses vôib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei vôi Olla suurem kui

kolmekordne tôôlepingu seaduse 5 29 lôike 5 alusel kehtestatud alampalga mââr. Toiminguks on

kogu pankrotimenetluse lâbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta

sellest kohtule ja vôlausaldajatele teatama tasuja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega

pea pidama tôôaja arvestust. Sama paragrahvi lôige 12 sàtestab, et kui halduri tasu arvestamise

aluseks Olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest vâike, haldurit ei

kinnitata vôlausaldajate esimesel üldkoosolekul vôi haldur vabastatakse, Vilja arvatud juhul, kui

halduri vabastamise pôhjuseks on tema ülesannete tâitmata jâtmine vôi mittenôuetekohane

tâitmine, mâürab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu kâesoleva seaduse 23

lôigete 1—3 ja küesoleva seaduse 66 1 lôikes I sâtestatud kalkulatsiooni alusel. PankrS 66 1 Ig 1

kohaselt esitab haldur enne vôlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja vôlausaldajatele

kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni.

PankrS 23 lg I järgi on ajutisel halduril öigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nöuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste pöhjendatust ja kinnitab vajalike ning pöhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi löike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS S 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse 29 löike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi

Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine" on kuutasu

alammääraks kehtestatud 584 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (584:5) 1 16,80

eurot.

PankrS 23 lg 3 ja 65 lg l' kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks.

Kui

haldur

on

kantud

äriregistrisse

ffüsilisest

isikust

ettevötjana

ning

ta

on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Pankrotihaldur on taotlenud pankrotihalduri tasu kinnitamist toimingutasuna summas 480 eurot.

Pankrotihaldur ei Ole esitanud tasu kalkulatsiooni kohtule ja völausaldajatele enne esimest

üldkoosolekut nagu näeb ette PankrS 66 1 lg 1. Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotihalduri

tasu arvestuse töötundide alusel löpparuande lisana. Seetöttu määrab kohus pankrotihaldurile tasu

tehtud töö tundide alusel vastavalt PankrS 23 lg 1-3 sätestatule, mitte toimingutasuna.

Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 8

tundi. Kohus leiab, et ajakulu on pöhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja

keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on määras 60 eurot I tund, mis jääb alla

pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 480 eurot (8 x 60).

PankrS 23 lg 6 kohaselt vöib kohus halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Pankrotihaldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 480 eurot.

PankrS 23 lg 4 järgi kui völgniku avalduse alusel alustatud menetlus löpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata vöi pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse 171 löike 1 1 alusel

ja völgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, möistab kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused välja völgnikult, kuid vöib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse 29 löike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Sama paragrahvi 5' löike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja

kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkoma eest vastutav minister määrusega.

Kooskölas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord" S ega 1 „kui ajutise halduri vöi pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu S-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu

arvestatakse poole tunni tâpsusega ning ümardatuna jârgmise tâiseuroni." Viidatud mââruse 2 Ig

1 kohaselt kui ajutise halduri vôi pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33

eurot poole turmi kohta.

Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete tâitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest

hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumâàra alusel ning mis ei vôi ületada

kuupalga alammââra.

Riigi vahenditest hüvitatava halduri tasu suurus on 8 tunni eest (alustatud pooltunde 16 x 33) 528

eurot. Kâesoleval juhul on pankrotimenetlus lôpetatud raugemisega parast pankroti

vàljakuulutamist, mistôttu esineb PankrS 65 Ig-s 11 sâtestatud alus pankrotihalduri tasu riigi

vahenditest hüvitamiseks. Kohus selgitab, et riigi vahenditest ei hüvitata pankrotihalduri tasu ja

kulutusi suuremas summas, kui on tasu mââramise ajal tôôlepingu seaduse 29 lôike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammââr (sealhulgas seaduses ettenâhtud maksud, vâlja arvatud

kâibemaks). Kohus selgitab lisaks, et kuivôrd haldur on taotlenud tasu mââramist vàiksemas

ulatuses (so summas 480 eurot, mis katab pankrotihalduri tasu kogu ulatuses) kui nâeb ette riigi

vahenditest hüvitatava tasu suurus halduri esitatud tôôtundide eest, siis kuulub riigi vahenditest

hüvitamisele pankrotihalduri tasu halduri poolt taotletud mââras, so summas 480 eurot. Tasu tuleb

kanda OÜ Pankrotivara arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX.

M T (pankrotis) on pankrotiavalduses esitanud taotluse ffüsilisest isikust vôlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Vôlgnik kinnitab, et talle ei Ole teada asjaolusid, mis vôiksid

tema kohustustest vabastamise vâlistada ning et ta kohustub tâitma pankrotiseaduse S-s 173

nimetatud kohustusi. PankrS 170 Ig I kohaselt tuleb vôlgniku kohustustest vabastamise avaldus

esitada kohtule hiljemalt vôlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks vôi koos kâesoleva

seaduse 158 lôikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse vôib vôlgnik esitada ka oma

pankrotiavalduses. Seega vôlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud

ôigeaegselt.

Kohtule ei Ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 Ig-le 2 vôiksid vilistada kohustustest

vabastamise menetluse algatamise. Vôlausaldajad ega haldur ei Ole kohtule esitanud vastuvâidet

vôlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada vôlgnik

M T (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS 172 Ig 1 kohaselt kui kohus algatab vôlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab

ta vôlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele vôlgnik teeb kiesoleva seaduse S

173 lôigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS S 172 Ig 6 kohaselt vôib kohus môjuval pôhjusel,

eelkôige juhul, kui usaldusisiku mââramine tooks ilmselt kaasa pôhjendamatuid kulutusi ja kohus

on veendunud, et vôlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise taita, jâtta usaldusisiku màâramata ja

kohustada vôlgnikku ennast tâitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas vôlgnik

oma kohustusi tâidab. Vôlausaldajad ei Ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks.

Pankrotihaldur on teinud ettepaneku mâàrata usaldusisiku ülesandeid tâitma vôlgnikku ennast.

Kohus peab vôimalikuks kohustada vôlgnikku ennast taitma usaldusisiku kohustusi.

Vôlgniku kohustused menetluse kestel on jârgnevad (PankrS 173):

1. tegeleda môistlikult tulutoova tegevusegaja kui seda tegevust ei Ole, siis seda otsida;

2. teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;

3. mitte varjata saadud tulusid ning vara;

4. anda kohtu nôudel teavet oma tegevuse vôi selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;

5. pidada arvestust vôlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas

vôlausaldajatele vâljamaksed vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise mââruses märgitud

jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenöuet,

eelköige miinimumpalk, toetused ning kui völgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3

miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku 131 ja 132).

Lisaks jääb völgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist

(75% kuulub väljamaksmisele völausaldajatele).

Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Völgniku töötasu on 1 000

eurot neto; miinimumpalk on 584 eurot, mida ei arvesta völausaldajatele väljamaksmisele

kuuluvate summade hulka. Ülejaänud 416 eurost (1 000-584) 25% (104 eurot)jääb völgnikule

ja 75% (312 eurot) läheb väljamaksmisele völausaldajatele. Kokkujääb seega völgnikule 688

eurotja völausaldajatele tuleb välja maksta 312 eurot.

Selgitused usaldusisikule (PankrS 172 lg 2, 173 lg 3-6):

I. Völgniku töö- vöi teenistussuhtest vöi muust sarnasest suhtest saadud tulu vöi

ettevötlusest saadud tulu nöuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik

peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

2. Punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik völgnikule üle andma 25 protsenti.

3. Völgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa

pöörata sissenöuet (eelköige miinimumpalk, toetused ning kui völgnikul on alaealisi

ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta

täitemenetluse seadustiku 13 1 ja 132).

4. Pärimise teel saadu väärtusest on völgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

5. Usaldusisik peab völgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldija need

vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud j aotistele üks kord aastas völausaldajatele

välja maksma.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 5 4772 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Kui kohus on

nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija vöi muu sellise isiku, teostab kohus

nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vöib selleks muu hulgas

anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nöuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta."

Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne

hiljemalt 22.04.2024.

PankrS 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist völgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus völgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmatajäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS 175 lg 1 kohaselt vöib kohus oma

kohustusi nöuetekohaselt täitnud völgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelköige kui völgnik on oma kohustusi

menetluse ajal nöuetekohaselt täitnud ja rahuldanud völausaldajate nöudeid arvestatavas ulatuses.

PankrS 173 nimetatud kohustuste rikkumise korral vöib kohus löpetada menetluse ja jätta

völgniku kohustustest vabastamata enne viie aasta möödumist (PankrS 175 lg 2, 5).