1-20-4253/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4253 (20284000134) Kohtulahend Tartu Maakohtu 26.10.2020 otsus Y.K

süüdimõistmises KarS § 424 lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 6 kuud, tingimisi katseajaga 1 aasta Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders, kohtuistungil kriminaalhooldusametnik Gerly Karjat Süüdimõistetu Y.K (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxx x xxxxxxxx xxxx xxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx Asja arutamise kuupäev 18.10.2021

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras: -

määras:

1. Jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Y.K-le Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2020.a. otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.

2. Pikendada Y.K-le

Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2020.a. otsusega

kriminaalasjas nr 1-20-4253

4 (nelja) määratud katseaega kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 26. veebruar 2022.a. 3.

2 alusel Y.K-le KarS § 75 lg 2 p määrata täiendava kohustusena käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. 4.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Määrus toimetada kätte süüdimõistetule ja Viljandi esindusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

I ASJAOLUD

1. Y.K Tartu Maakohtu 26.10.2020 otsusega KarS

on süüdi mõistetud § 424 lg 1 järgi ja

74 lg 1 ja 3 alusel i mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § määrat , et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. määrati Y.K-le katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust kuud ei pöörata täitmisele, kui Y.K ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. määrati

75 lg-s Y.K-le katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel võttis

Y.K endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. rS § Ka

75 lg 4 alusel määrat kohustusena alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva i Y.K-le jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Ettekandest nähtuvalt Y.K kohta. Y.K ei ole läbinud talle kohtuotsusega määratud lisakohustust – osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Isik planeeriti Liiklusohutusprogrammi ja programmi toimumise aegadest teavitati teda 1 kuu ette; 10.09.2021 ei ilmunud Y.K õigeaegselt kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ja planeeritud Liiklusohutusprogrammi individuaaltundi; lahkus Eesti Vabariigi territooriumilt ametnikult eelnevalt luba saamata. Isiku viibimist nitab välismaal kin tööandja vastus päringule; 21.09.2021 CDT vereanalüüsi tulemus 6.5%, mis on kõrgem referentsväärtusest 1.3%. Esmakohtumine Y.K-ga

toimus 01.12.2020, isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. 01.12.2020 esitas Y.K ametnikule töölepingu, mis on sõlmitud - xxxxxxx xxxxxxxx xx ga. Isik töötab autojuhina, täites töökohustusi Eesti Vabariigis ja välisriikides. Sellest tulenevalt tegi Y.K rral avalduse, mille ametnik rahuldas. välisriiki sõitmiseks 9 ko 09.12.2020 kinnitati Y.K juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Katseaja jooksul jõuti analüüsida isiku alkoholitarvitamise harjumusi ning seaduskuulekal teel probleemide lahendamise võimalusi. SA Viljandi Haigla Alkoholitarvitamise häirete ravi teenistus kinnitab päringu vastuses, et Y.K pöördus alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse 29.12.2020 ja 13.01.2021 ning isik jätkas raviga.

Esmakordse vereanalüüsi CDT määramiseks on Y.K teinud 01.12.2020, mil näit oli 7,1%. Katseaja jooksul on isik teinud vereanalüüsi CDT määramiseks veel 5 korral: -

29.12.2020 tulemus oli 3,7%; -

27.01.2021 tulemus oli 3,4%;

- 23.04.2021 tulemus 6,0% - 17.05.2021 registreerimisel alkoholi tarvitamist Y.K põhjendas karantiinis olemisega. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega, mis kahepoolselt allkirjastati. -

20.05.2021 tulemus oli 4,5%;

- 21.09.2021 tulemus oli 6.5% (esitatud 23.09.2021 registreerimisel) Alates 20.05.2021 Y.K vaatamata ametniku antud tähtaegadele vereanalüüside tulemusi esitanud ei olnud. Eeltoodust lähtuvalt on isik on rikkunud kohustust esitada

kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel ( mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks harvem kui üks kord kolme kuu jooksul) laboratoorse vereanalüüsi tulemused. Lisaks nähtub kohtuotsusest, et 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist (01.12.2020) peavad analüüsi tulemused olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Y.K tulemus 6 kuu möödumisel normi piiri langenud ei ole. 10.09.2021 ei ilmunud Y.K

õigeaegselt registreerimisele ja planeeritud Liiklusohutusprogrammi individuaaltundi. Kriminaalhooldusalune teavitas ametnikku mittetulemisest vahetult enne programmitunni algust. Isik tuli kohale mitu tundi hiljem, ametnik oli hõivatud teiste töökohustustega ega saanud enam Y.K-le individuaaltundi läbi viia.

Liiklusohutusprogrammi rühmatundides osalemise individuaaltundide läbimine. Y.K-d eelduseks on teavitati programmi toimumisaegadest 13.08.2021 registreerimisel. Isik ei olnud ametnikule alates 13.09.2021 telefoni teel kättesaadav, mistõttu saatis ametnik isikule e-kirja uue registreerimisajaga 16.09.2021 kell 09.00. Töötamise registri (TÖR) järgi töötab Y.K ettevõttes . Kuna Y.K registreerimisele ei xxxxxxxx xxxxxxxx xx ilmunud, tegi ametnik tööandjale päringu Y.K tööülesannete täitmiskoha osas. Päringu vastusest selgus, et is Eesti Austria Saksamaa Eesti. ik viibis sel ajal välisriigis marsruudil – – – Seega on isik rikkunud KarS § 75 lg 1 p 6 käitumiskontrolli nõuet, mille aluse peab isik saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 21.09.2021 registreerimisel on Y.K-lt võetud seletus CDT analüüsi vastuse viibimise põhjuste kohta, loata välisriiki minemise kohta ning 10.09.2021 registreerimisele ja programmitundi mitte ilmumise kohta. Seletusest nähtub, et Y.K-l on tööst tingitud ajapuudus ja rahalised probleemid, mille tõttu ei ole saanud CDT vereanalüüsi tegemas käia.

13.09.2021 on ametnik reageerinud rikkumisele hoiatusega, mille isik 21.09.2021 allkirjastas. Välismaale minemist põhjendab Y.K tööl ootamatu olukorra tekkimisega. 10.09.2021 registreerimisele ja programmitundi ilmumata jätmist põhjendab isik tööülesannete täitmisega. 23.09.2021 registreerimisel esitas isik 21.09.2021 tehtud CDT vereanalüüsi tulemuse, mis oli 6.5%. Kokku on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses toimunud 15 registreerimist. Y.K rikkus registreerimiskohustust kolmel korral – 12.05.2021 põhjendas kuupäeva valesti märkimisega kalendrisse (tehtud hoiatus koos CDT näidu tõusuga). 01.07.2 andis teada, et kukkus pea ees veoauto -sse kontrolli. Isik kontrolli haagisest alla ning läheb EMO ei läinud ja ametnikule vastavat tõendit ei esitanud. 10.09.2021 kui pidi toimuma programmi esimene individuaaltund ja registreerimine, siis isik ilmus kriminaalhooldusesse 2 tundi hiljem. Kokku on Y.K esitanud 6 CDT analüüsi tulemust, kõik tulemused on olnud üle referentsväärtuse 1.3%.

Y.K-le on määratud tingimisi vangistus, sellega on talle antud võimalus kanda karistust vabaduses ting - imusel, et täidab KarS § 75 lg s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, talle määratud lisakohustusi ning ei pane katseajal toime uut kuritegu. Isikule on antud võimalus jätkata töötamist välisriigis, kuni käitumiskontrolli nõuded ja talle määratud kohust used on korrektselt täidetud. Ametniku hinnangul ei ole kriminaalhooldus Y.K suhtes täitnud oma eesmärki. Ta ei ole täitnud korrektselt talle määratud kohustusi ja käitumiskontrolli nõudeid. Y.K on katseajal pannud toime mitmeid olulisi rikkumisi:

- ei ole täitnud kohtu poolt määratud kohustust läbida sotsiaalprogramm. - ei ilmunud 10.09.2021 registreerimisele ja esimesele Liiklusohutusprogrammi individuaalkohtumisele, mis on aluseks järgnevatele rühmatundidele.

- lahkus Eesti territooriumilt selleks eelnevalt luba saamata

- ei ole täitnud korrektselt kohustust esitada kriminaalhooldaja määratud aegadel CDT analüüsi tulemusi.

- CDT analüüsi tulemused on olnud kõrgemad referentsväärtusest 1,3%.

Ametniku hinnangul ei näe isik probleemi enda alkoholitarvitamise harjumuses ning tal puudub sisemine motivatsioon enda käitumise muutmiseks. Isik otsib õigustusi ja vabandusi, kuid ei näe enda rolli kohustuste Arvestades asjaolu, et isik ja käitumiskontrolli nõuete korrektsel täitmisel. ei ole varas teinud ega enda ematest kirjalikest hoiatustest ja erakorralisest ettekandest järeldusi käitumist muutnud, siis ametniku hinnangul ei ole käitumiskontroll Y.K jaoks sobiv meede karistuse kandmiseks. Ametnik teeb ettepaneku pöörata Y.K-le määratud karistus täitmisele.

2. Kohtuistung 18.10.2021.

Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Ametniku hinnangul on toime pandud rikkumisi liiga palju ja isiku karistus tuleks täitmisele pöörata. Kui vaadata vereanalüüse, siis ta on suures koguses alkoholi tarvitanud ja tal on kohtuotsusega pandud kohustus, et poole aasta jooksul peab see näit oluliselt vähenema, siis ta ei tohigi alkoholi tarvitada, aga ta on seda kuritarvitanud, sest CDT- näit oli viimasel korral 6,5 %. Sotsiaalprogrammi lähema poole aasta vältel on tal võimalik läbi viia, aga arvestades maailma olukorda ja viiruse levikut, siis ei ole välistatud, et kohtumised keelatakse üldse ära. Veebi teel on mingid võimalused, aga tuleb teha individuaalkorras ja vastavalt ametnike võimalustele.

Süüdimõistetu erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas, et asjaolud tema rikkumiste kohta on õiged. Töö on selline, et on igal pool ära koguaeg. Paar korda on ära unustanud ja ühel korral eksis kellaajaga ja tuli kaks tundi hiljem kohale. Kui Eesti territooriumilt lahkus, siis ei tulnud pähegi helistada. Sai minekust pühapäeva õhtul teada. Alkoholi tarvitab õhtuti 2 3 õlut. - Palub, et kohus pikendaks katseaega 4 kuud ja paneks kohustuse mitte tarvitada alkoholi.

II KOHTU PÕHJENDUSED

3.

427 lg 1 kohaselt k KrMS § aristusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg

2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike

4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS - § – -des 425 4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. § 31 lg 2 kohaselt e KrHS rakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud süüdimõistetu

15 registreerimist. Katseajal on registreerimiskohustust rikkunud kolmel korral s.o 12.05.2021, 01.07.2021 10.09.2021. ja Samuti on Y.K viibinud välislähetuses ja lahkunud ilma ametniku loata Eesti Vabariigi territooriumilt. 10.09.2021 ei ilmunud Y.K Liiklusohutusprogrammi esimesse tundi ning seetõttu on tal määratud lisakohustus täitmata. Oma kirjalikus 21.09.2021 antud seletuses on Y.K selgitanud, et seoses ootamatu olukorraga tuli minna välislähetusse ja ei jõudnud teisi teavitada. Liiklusohutusprogrammi ei ilmunud tööülesannete täitmise tõttu ning vereproovi näitusid ei ole olnud võimalik määratud aegadel esitada kuna on olnud rahalised raskused ja tööst tingitud ajapuudus (tl 64). Viimase vereanalüüsi tulemuse (CDT) esitas kriminaalhooldusametnikule Y.K registreerimisel 23.09.2021. Proov oli antud 21.09.2021 ja selle CDT = 6,5 % (tl 74 ).

Kriminaalhooldusametnik on Y.K-d

toime pandud rikkumiste eest (registreerimiskohustuse rikkumise 12.05.2021 ja vereanalüüsi näidu tõusu ning mitte õigeaegse esit kahel korral 17.05.2021 ja 13.09.2021 kirjalikult hoiatanud. Y.K on amise tõttu) hoiatused allkirjastanud 17.05.2021 (tl 69) ja 21.09.2021 (tl 63). Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuna Y.K ei ole varasematest kirjalikest hoiatustest j teinud ega enda äreldusi käitumist muutnud, siis ei ole käitumiskontroll Y.K jaoks sobiv meede karistuse kandmiseks

ja mõistetud karistus tuleks täitmisele pöörata.

4. Y.K-le Kohus on siiski seisukohal, antud juhul ei ole veel otstarbekas pöörata mõistetud karistust täitmisele, kuna süüdimõistetu on motiveeritud käitumise kontrollnõudeid edaspidi täitma korrektselt. Y.K puhul on tegemist esimese erakorralise ettekandega ning kohus leiab, et kriminaalhoolduslikud meetmed on isiku suhtes efektiivsemad kui reaalne vangistus. Tegemist oli süüdimõistetu üksikute rikkumistega ning esineb suur tõenäosus, et isik suudab edaspidi katseaja vältel käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täita. Selleks on süüdimõistetu andnud nõusoleku talle täiendava kohustuse määramiseks. Arvestades rikkumise asjaolusid on katseaja pikendamine ja täiendava kohustuse määramine sobiv meede, et süüdimõistetut distsiplineerida ja anda talle võimalus näidata tahet kohtuotsusega määratud veel kohustuste täitmisel.

Seega, on põhjendatud Y.K-le Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2020.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4253 määratud katseaega pikendada 4 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 26. veebruar 2022.a. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendava ja Y.K-le kohustusena käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §

– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtu-

menetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või sea tatava duslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik