1-20-2883/30 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-20-2883 Otsuse kuupäev 22. oktoober 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv Kohtuasi Kriminaalasi P.M süüdistuses Kar § S 331 2

järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 10. 2021. otsus märtsi a Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled P.M kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 13. oktoober 2021, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Ringkonnakohtu 10. 2021. a ja Viru Maakohtu 29. oktoobri 2020.

märtsi a otsuse

põhiosa vastavalt käesoleva otsuse põhiosale järgmiselt:

1) asendada

kohtute põhjendus, et kannatanu nõusolek välistas süüdistatava 28. jaanuari

2020. a see teo õigusvastasuse, põhjendusega, mille kohaselt ei vastanud süüdistatava tegu kannatan -s 331 u nõusoleku tõttu KarS § 2

ette nähtud süüteokoosseisule, ja

2) jätta kohtuotsustest välja põhjendus, mille kohaselt põhjustas süüdistatav 23. detsembri 2019. a

lähenemiskeelu rikkumisega ohu kannatanu elule ja tervisele.

2. tmata. Muus osas jätta kohtuotsused muu

3.

Kassatsioon jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus

1. P.M anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 331 2 järgi selles, et ta rikkus

korduvalt kannatanu tervist ning vara ohustades talle Viru Maakohtu 22. oktoobri 2019. ja a

otsusega E. S-i

kaitseks kohaldatud lähenemiskeeldu. Lähenemiskeelu kohaselt oli P.M

keelatud S-iga suhelda, viibida Xxxxxxx vallas Xxxxxxx Xxxxx talus asuvale S-i E. külas E.

elukohale lähemal kui 300 meetrit ja lähemale kui 10 meetrit. mi le nna mujal S-i E.

Kehtivast lähenemiskeelust hoolimata P.M:

1-20-2883

2(8)

1) 23. detsembril 2019 kella 21.40 paiku S-i elukohta Xxxxx tallu, läks E. kus sõimas naist ja lõhkus ära elumaja aknaklaasi, ohustades nii kannatanu tervist ning vara ning

2) 28. jaanuar 2020 kella 12.30 paiku S-i ja suhtles naisega Xxxx-Xxxxxx vallas lähenes il E. le Xxxxx linnas Xxxxxxx XX asuvas Grossi toidukaupluses, kust koos väljudes ja omavahel

vesteldes liiguti kõrvuti tänava suunas. lähenemiskeeldu Xxxxx Sellega rikkus P.M korduvalt. Maakohtu otsus

2. Viru Maakohus tegi 29. oktoobril 2020. otsuse, millega

a ta mõistis P.M õigeks lähenemiskeelu rikkumises tunnistades süüdistatava Kar § 28. jaanuaril 2020, S 3312 järgi süüdi 23. detsembril 2019 toime pandud teos. Selle eest karistas kohus vangistusega neljaks P.M kuuks ja mõistis talle Kar § S 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 10 kuud 28 päeva vangistust. Kar § S 74

lg- 1

te , 3 ja 5 alusel jättis kohus P.M vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu täidab ning talle

käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus allutas süüdistatava neljaks kuuks elektroonilisele valvele.

3. Maakohus tuvastas, et 23. detsembril 2019

toas kannatanut sõimas P.M , lõhkus köögiakna

ning ähvardas kannatanut tapmisega. Arvestades, et P.M on varem karistatud sama

kannatanu tapmisega ähvardamise eest ja kannatanu kinnitas kohtuistungil, et ta kardab süüdistatavat, kui viimane on alkoholijoobes, on tõendatud, et põhjustas ohu kannatanu P.M elule, tervisele ja pani toime KarS 331 varale. Seetõttu P.M § 2 ava

järgi kvalifitseerit süüteo. 23. detsembri 2019. ka a lähenemiskeelu rikkumise puhul ei saa rääkida kannatanu nõusolekust kui õigusvastasust välistavast asjaolust.

4. 28. jaanuar 2020. i a lähenemiskeelu rikkumise õigusvastasuse välistab kannatanu nõusolek. Kannatanu ja süüdistatav kohtusid juhuslikult poes. Mõlemad teadsid süüdistatavale kohaldatud lähenemiskeelust. Ometi palus kannatanu P.M aidata tal poes toitu osta, kotte tassida j end a

bussile saata. Arvestades seda, et sündmus toimus avalikus kohas inimeste juuresolekul ja P.M oli kaine, polnud kannatanul alust karta ohtu enda elule, tervisele varale. Kannatanu või

andis nõusoleku nõusolek kehtis veel õigushüve suhtlemiseks enne teo toimepanemist ja see rikkumise hetkel. Politseiametnikust t kannatanu , unnistaja sõnul oli poest väljudes kohmetunud

kui ta politseiautot märkas. sõnul liikusid kannatanu ja süüdistatav sõbralikus Sama tunnistaja meeleolus poest bussipeatuse poole. Nendest ütlustest saab järeldada, et kannatanu ja süüdistatav olid koos mõlema vabal tahtel. Seetõttu süüdistatav õigeks mõista. tuleb selles teos

Apellatsioonid

5. Maakohtu otsuse vaidlustas 23. detsembri id kaitsja, kes taotles süüdistatava õigeksmõistmist ka 2019. teos, , ning prokuratuur, a süüdistatav, kes taotles elektroonilise valve kohaldamata jätmist kes taotles P.M süüditunnistamist ka 28. jaanuari 2020. teos, samuti karistuse karmistamist a ja selle reaalselt täitmisele pööramist. Ringkonnakohtu otsus

6. Tartu Ringkonnakohus 10. il 2021 maakohtu otsuse muutmata ja

jättis märts kõik kolm apellatsiooni rahuldamata.

1-20-2883

3(8)

7. Ringkonnakohus ei nõustunud prokuratuuri seisukohaga, et lähenemiskeeld on absoluutne ja kohustatud isik peab seda järgima keelust kõrvale kalduda. isegi juhul, kui kannatanu lubab tal

Kohtukolleegium märkis, et kannatanu nõusolek tema õiguste kaitseks kohaldatud

lähenemiskeelu rikkumise on teo õigusvastasust välistav asjaolu. Võlaõigusseaduse (VÕS) ks

§ kohaselt eeldab lähenemiskeelu kohaldamine kannatanu soovi ehk nõusolekut. 1055 1 lg

Lähenemiskeelu kohaldamisega kaitstakse isikuõigusi. Nende õiguste realiseerimise ja

kitsenduste talumise üle saab otsustada inimene ise. Igal üksikjuhul tuleb hinnata, kuivõrd on kannatanu tema teadlik otsus lubada ennast kahjustavat tegevust ja kas toimepandud nõusolek tegu erines olulisel määral sellest, milleks kannatanu nõusoleku andis.

8. Kannatanu ja süüdistatav andsid ühesuguseid ütlusi, et 28. jaanuaril 2020 kohtusid nad juhuslikult, käisid koos poes, ostsid toitu ja P.M saatis S-i viimase palvel bussi . S-i E. le E. ja P.M nägi sel päeval koos poest väljumas ja bussijaama poole siirdumas piirkonnapolitseinik, kes teadis, et

P.M-ile on kehtestatud lähenemiskeeld. Tema sõnul olid mõlemad sõbralikus meeleolus ja rahulikud. Sama tunnistaja kohtus S-iga et nad E. umbes nädal hiljem ja viimane tunnistas talle,

kohtuvad regulaarselt. Seega puuduvad viited sellele, et kannatanu tegelikult ei P.M-iga soovinud P.M-iga sel päeval suhelda ja et ta tegi seda vaid hirmust süüdistatava ees. Vastupidi, kannatanu ütlustest nähtub soov koos sisseoste teha, samuti ta palus P.M end bussi peale

saata, kuna kannatanu , tervis oli halb. Selliseid kannatanu ütlusi ei ole võimalik ümber lükata

tuginedes vaid oletusele, et

kannatanuga manipuleerida P.M võis . Seega oli süüdistataval 28. jaanuaril 2020 lähenemiskeelu rikkumiseks kannatanu nõusolek, mis seadusülese õigustava asjaoluna

välistab P.M teo õigusvastasuse.

9. P.M tegu 23. detsembril 2019 vastab KarS -s 331 § 2

sätestatud süüteokoosseisule ja on õigusvastane. läks sel õhtul elukohta, millega rikkus lähenemiskeelu tingimusi. P.M

S-i E. Kuriteokoosseisu täitmiseks piisab sellise olukorra tekitamisest, mis põhjustab ohu kas kannatanu

elule, tervisele või varal juhul realiseerus oht varale ka tagajärjena, e. Praegusel sest P.M

lõhkus ära aknaklaasi. Samuti ähvardas E. P.M S-i tapmisega, st tema elu ja tervise ohustamisega. See toimus ajal, kui

helistas politseisse. E. S. E. S-il oli põhjust alkoholi tarvitanud P.M karta, kuna kannatanu teadis, et süüdistatavat on tapmisega ähvardamise eest karistatud. 10. 23. detsembri 2019. a teo puhul puudus ka kannatanu nõusolek kui süüdistatava teo õigusvastasust välistav asjaolu.

andis E. S. P.M-ile loa saata laps majani ja tuua puud tuppa, kuid ei lubanud süüdistataval tuppa jääda, sest ütluste kohaselt ajas ta

P.M oli alkoholijoobes. Kannatanu P.M majast välja, kuna neil tekkis tüli. Ta sulges ka ukse, et P.M ei pääseks majja. Selle

asemel, et l

ahkuda, nõudis P.M majja pääsemist ja lõhkus selle käigus ära aknaklaasi.

P.M P.M lahkus alles siis, kui ta sai aru, et

helistas politseisse. E. S. tegevus väljus oluliselt nendest raamidest, milleks kannatanu talle loa andis. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 11. Tartu Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kes taotleb osas, kohtuotsuse tühistamist mis puudutab osalist tema karistamist, paludes saata kriminaalasja P.M õigeksmõistmist ja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. 12. Prokuratuur on seisukohal, et lähenemiskeelu rikkumise korral ei saa kannatanu nõusolekut lugeda

õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Lähenemiskeeld on absoluutne ja isik, kellele see on kehtestatud, peab seda järgima kui kannatanu lubab tal keelust kõrvale kalduda. Kui ka juhul, toimub juhuslik kohtumine, peab keelule allutatud isik tegema kohe kõik endast sõltuva rikkumise lõpetamiseks. Selliste juhtumite puhul on väga raske hinnata, kas kannatanu väidetav nõusolek oli ikka vabatahtlik ; kas kannatanu ; kas kannatanule on sõnad suhu pandud räägib tõtt või valetab,

1-20-2883

4(8) kuna ta kardab ja on süüdistatavast nii materiaalselt kui ka vaimselt sõltuv. Tavaliselt on tegemist

elukaaslaste või lähedastega, kelle suhtlusviisi ilmestab süüdlase mõjutav ja manipuleeriv

käitumine, mis Kui kahtlustatava vägivaldsest loob kannatanule veelgi suurema hirmutunde. käitumisest lähtuv oht kannatanule on reaalne kannatanul on õigust ja atud soov elada turvalist ja hirmuvaba elu, siis tingibki see selle, et kannatanu aktsepteerib süüdistatava lähenemist, et vältida veel suuremat ohtu enda turvatundele.

Kui Sageli ei lõpe lähisuhtevägivald suhte lõpetamisega.

kohtunikud ei ole teadlikud ohust, mis ähvardab kannatanuid ka pärast vägivallatsejast lahkuminekut, , või alahindavad seda ei ole kannatanutel juurdepääsu õiguskaitsevahenditele, mis

neid edasise vägivalla eest kaitseks. Kohtunikel võib ilma lähisuhtevägivalla olla -alase väljaõppeta keeruline mõista kannatanu käitumise loogikat.

13. E. S-i ütlused lähenemiskeelu rikkumiseks nõusoleku andmise kohta on tingitud sellest, et kannatanu kardab

talle selgitanud, kuidas P.M, on temast sõltuv ja tegelikult on P.M asjad „tegelikult olid“ ning mida ta rääkima peab. Samuti tervise pärast kardab kannatanu enda

ega taha ärrituda, sest see on väga ebameeldiv tunne. Käesolevas kriminaalasjas on seega leidnud tõendamist, et kannatanu ei andnud nõusolekut talle pidevalt läheneda ja temaga suhelda ning kannatanut on mõjutatud, mistõttu ei räägi

ta asjadest nii, nagu need tegelikult aset leidsid. 14. Analoogsetes kriminaalasjades on enamasti nii, et kannatanu kasutab õigust ütlusi mitte anda või

annab neid ainult kohtueelses menetluses või ainult kohtus. Seega ei ole tihti võimalik saada kannatanu selgitusi selle kohta, kas ja mida ta on lubanud, ega selle kohta, miks ta on otsustanud hakata rääkima, kuigi ta alguses keeldus või vastupidi. ekib tõsine oht, et paljudel juhtudel jääb T kannatanu kaitseta, sest hirmust süüdistatava ees ei julge ta tõtt rääkida või valetab, et ta ise lubas lähenemiskeeldu rikkuda. 15. Kaitsja kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT (I) 28. jaanuar 2020. a teost. i K ust est korral annatanu nõusoleku õiguslik tähendus lähenemiskeelu rikkumise 16. P.M süüdistatakse

muu hulgas selles, et ta rikkus 28. jaanuaril 2020 E. S-iga kaupluses ja tänaval suheldes talle Viru Maakohtu 22. oktoobri 2019. a otsusega kohaldatud lähenemiskeeldu. Vaidlust pole selles, et süüdistatav käitus viisil, mis oli vastuolus kohtuotsusesse kirja pandud

lähenemiskeelu tingimustega. Samas on ud, et süüdistatav ja kannatanu tuvastat suhtlesid kõnealusel juhul kannatanu soovil ja lekul. Erinevalt kohtutest leiab kassaator, et kannatanu nõuso

nõusolekul pole süüdistatava teo karistatavuse seisukohalt tähendust, samuti seab prokuratuur kahtluse alla S-i olemasolu. E. nõusoleku 17. Kolleegium leiab, et kassaatori

ja kriitika kohtuotsuste aadressil käsitlus kannatanu nõusolekust

ei ole õiguslikult arvestatav kannatanu nõusolekut . Samas pidasid kohtud ekslikult teo õigusvastasust välistavaks asjaoluks KarS 2 § 7 mõttes, ehkki tuvastatud asjaoludel välistas see teo vastavuse KarS -s 331 § 2

ette nähtud süüteokoosseisule. 18. KarS 331 § 2 järgi on karistatav kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, samuti lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduv rikkumine. 19. Lähenemiskeeluna osutatud sätte mõttes tuleb mõista kas kriminaal või tsiviilkohtumenetluses - VÕS 1 § 055 alusel kohaldatud lähenemiskeeldu, samuti kriminaalmenetluses kriminaalmenetluse

1-20-2883

5(8)

seadustiku (KrMS) 1 § 411

alusel kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu. Menetletavas asjas heidetakse süüdistatavale ette võlaõigusseaduse kohaldatud lähenemiskeelu rikkumist. alusel

20. Sisustades KarS -s 331 § 2 koosseisutunnust , tuleb aluseks ette nähtud

võtta lähenemiskeelu õiguslik olemus. § , mis sätestab lähenemiskeelu VÕS 1055 1 lg materiaalõigusliku aluse, näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju

õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju

tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise

või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. 21. L d on tegemist preventiivne

ähenemiskeel kaitseabinõu (abinõude kogum), mille eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse (lähenemiskeelu adressaat), ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

6. august 2010. otsus asjas nr 3-1-1-59-10, p 7.1). i a Seega kaitstakse lähenemiskeeluga

konkreetse isiku subjektiivseid i, mitte aga avalikku korda ega muid avalikke huve. õigus

VÕS 1055 1 § lg kohaselt saab lähenemiskeeldu kohaldada üksnes kannatanu enda nõudel ja KrMS 310 § 1

1 enemiskeelu kohaldamiseks kannatanu taotlust lg eeldab ka menetluslikult läh (ajutise lähenemiskeelu puhul näeb samasuguse tingimuse ette KrM § S 1411 2 lg ). 22. Seega annab d kaitstavale isikule teatud lähenemiskeel õiguse nõuda lähenemiskeelu adressaadilt käitumisest hoidumis nõude võlasuhe (VÕ § § Järelikult võib t. Selle aluseks on S 2 lg 1 ja 3 p 2 ). õigustatud isik lähenemiskeelust tulenevaid õigusi käsutada, andes lähenemiskeelu adressaadile kui kohustatud isikule loa endaga – enda määratud tingimustel ja ulatuses – endale läheneda ja suhelda. Õigustatud isik saab seega nõuda lähenemiskeelu adressaadilt lähenemiskeelu tingimuste järgimist, kuid see ei kohusta õigustatud isikut seda tegema ega õigust soov piira tema i korral lähenemiskeelu adressaadiga suhelda Teisisõnu lähenemiskeelust . tulenevad kaitstavale isikule üksnes õigused, mitte aga , mis kehtivad üksnes ja ainult lähenemiskeelu kohustused ja piirangud adressaadi suhtes. 23. Vastupidine seaduse satuks vastuollu kannatanu nende tõlgendus põhiõigustega, mille tagamisele

lähenemiskeelu kohaldamine lõppastmes on suunatud, sh õigusega vabale eneseteostusele (põhiseaduse (PS) § 9) ja õiguse 1 ga perekonnaning eraelu puutumatusele (PS 26). Riik ei toh § i hakata lähenemiskeeluga kaitstud isiku kaitsmiseks piira tema enda ma õigusi ja vabadusi, keelates tal lähenemiskeelu tõttu teatud viisil käituda, nt suhelda omal soovil lähenemiskeelu adressaadiga. 24. Eelmärgitud põhjustel ei põhine seadusel kassaatori seisukoht, et lähenemiskeeld on absoluutne

ja isik, kellele see on kehtestatud, peab seda järgima ka juhul, kui kannatanu lubab tal keelust kõrvale kalduda. Ühtlasi tähendaks lähenemiskeelu absoluutse toime jaatamine seda, et juhtudel,

mil kohustatud isik kaldub lähenemiskeelu tingimustest kõrvale kaitstud isiku initsiatiivil või kaasabil, tekiks küsimus lähenemiskeeluga kaitstud isiku karistamisest tema enda kaitseks seatud

lähenemiskeelu rikkumisele kihutamise (Kar § S 3312

22 lg – § 2) või sellele kaasaaitamise (KarS 331 § 2 22 lg

– § 3) eest. Osutatud tulemus oleks aga vastuvõetamatu. 25. K kaitstav isik on vaba una lähenemiskeelust tulenevad kohustused üksnes selle adressaadile ja keelust tuleneva

sii ei saa olukorras, kus id õigusi käsutama, s rääkida lähenemiskeelu

selle adressaat kaldub keelu kaitstava isiku (kannatanu) kohtu määratud tingimustest kõrvale nõusolekul. See tähendab seda lähenemiskeelu adressaat käitub keelu

gi, et kui s kirjeldatud viisil kaitstud isiku nõusolekul, § ei vasta tema tegu KarS -s 3312 . Seega ette nähtud süüteokoosseisule

1-20-2883

6(8) välistab nõusolek Kar § kannatanu S -s 3312 , mitte sätestatud kuriteo puhul teo koosseisupärasuse selle e. õigusvastasus

26. Õigustatud isiku nõusolek lähenemiskeelu tingimustest kõrvalekaldumiseks välistab

lähenemiskeelu rikkumise üksnes õigustatud isik andis sellise nõusolek juhul, kui u teadlikult ja vabatahtlikult surveta, ning ulatuses, milles kohustatud isiku eirav välise lähenemiskeeldu käitumine jääb kannatanu nõusolekuga lubatu piiridesse. õigustatud isiku nõusolek Lisaks peab

olema antud enne teo toimepanemist ja kehti veel ka sellel ajal, kui ma lähenemiskeelu adressaat

suhtleb õigustatud isikuga või läheneb talle Õigustatud isiku kohtuotsusega keelatud viisil.

nõusolekuna ei saa käsitada lähenemiskeelu rikkumise või selle talumist lihtsalt aktsepteerimi st hirmust teo toimepanija ees. 27. Nagu tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel üldiselt, tuleb kohtul ka selle kindlakstegemisel, kas kannatanu andis kohustatud isikule , 61 lg- 1 2 nõusoleku endale läheneda järgida KrMS § id ja . See tähendab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja tõendeid tuleb hinnata nende

kogumis. muu hulgas, et Osutatud menetlusõiguse aluspõhimõtetest järeldub lähenemiskeelu eiramiseks antud olemasolu ja kehtivuse ei pruugi kannatanu kannatanu nõusoleku tõendamisel ütlustel olla määravat tähendust. kriminaalasjas on tõsiselt võetav tõenduslik alus Kui

arvata, et kannatanu tegelikult lähenemiskeelu tingimuste rikkumiseks nõusolekut ei andnud või tegi ta seda kellegi survele alludes, on kõnesolev asjaolu võimalik tuvastada ka siis, kui kannatanu ise väidab

ütlustes vastupidist. väide nõusoleku olemasolu või Aluse seada kannatanu tava selle

vabatahtlikkus kahtluse alla anda ka ,

võivad menetlejale kaudsed tõendid mis ei käsitle konkreetset t, vaid t

ning nõusoleku süüdistatava varasema või hilisemat käitumist ja süüdistatava kannatanu omavaheliste suhete konteksti, kinnitades näiteks, et kannatanu on süüdistatava püsiva manipulatiivse

mõju all.

28. Ühtlasi on kolleegium seisukohal, et kui lähenemiskeel väidab u tingimusi rikkunu , et tal oli selleks

õigustatud isiku nõusolek, on tegemist aktiivse kaitseväitega, mida üldjuhul inimene peab ka ise tõendama või vähemasti looma menetlejale reaalse võimaluse oma väite kontrollimiseks. See on nii eriti olukorras, kus toimepanija varasem käitumine annab põhjendatud aluse arvata, et ta

survestanud. võib olla nõusoleku saamiseks kannatanut ühel või teisel moel Teisisõnu peab kohustatud isik suutma kahtluse korral üldjuhul ise usutavalt ära näidata, et tal oli lähenemiskeelu rikkumiseks kannatanu tõelisel tahtel põhinev nõusolek. (Vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. juuni 2021. otsus nr 1-19-7945/137, p 25.) a 29. Menetletavas asjas on kohtud

28. jaanuaril 2020 aset leidnud veenvalt põhistanud järeldust, et

süüdistatava ja kannatanu pärast seda omavaheline suhtlus kaupluses ja teel bussipeatusesse

toimus kannatanu vabatahtlikult antud

nõusolekul ja vähemalt osaliselt isegi tema initsiatiivil. Lisaks kannatanu ja süüdistatava kokkulangevatele ütlustele selle kohta, kuidas kannatanu palus süüdistataval koos temaga sisseoste teha, end bussile saata ja aidata asju kanda, on tunnistajana

üle kuulatud piirkonnapolitseinik nägi süüdistatavat ja kannatanut koos kauplusest . Tema väljumas ja bussipeatu , kusjuures mõlemad olid tunnistaja sõnutsi sõbralikus se suunas liikumas

meeleolus ja rahulikud. Prokuratuur ei ole annaks alust kahelda esitanud ühtegi tõendit, mis kannatanu 28. jaanuar 2020. vabatahtlikkuses. i a nõusoleku Väidetega selle kohta, et kannatanu andis 28. jaanuaril 2020 toimunu kohta valeütlusi, kuna kardab süüdistatavat, soovib kassaator

sisuliselt seda, et Riigikohus tuvastaks uusi faktilisi asjaolusid. KrMS 363 5 kohaselt § lg Riigikohus aga faktilisi asjaolusid tuvastada ei või. 30. Eeltoodud põhjustel kohtud mõistsid süüdistatava asub kolleegium seisukohale, et 28. jaanuari

2020. a lähenemiskeelu rikkumises põhjendatult õigeks kohtute põhjendus, et . Samas tuleb

kannatanu nõusolek välistas süüdistatava teo õigusvastasuse, asendada põhjendusega

, mille

1-20-2883

7(8)

kohaselt ei vastanud süüdistatava t kannatanu nõusoleku tõttu Kar § egu S -s 3312 ette nähtud süüteokoosseisule. (II) 23. detsembri 2019. a

lähenemiskeelu rikkumisest 31. KrMS 360 § 2 3 lg sätestab, et Riigikohus laiendab kriminaalasja läbivaatamise piire kõigile süüdistatavatele ja kõigile süüks pandavatele kuritegudele, sõltumata nende kohta kassatsiooni esitamisest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda

raskendatud, või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kolleegium leiab, et P.M 23. detsembri 2019. kohaldasid kohtud osaliselt a lähenemiskeelu rikkumises süüdi tunnistades vääralt materiaalõigust ja rikkusid ka kriminaalmenetlusõigust. 32. KarS 331 § 2 kohaselt on kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse

abinõu rikkumine karistatav üksnes tingimusel, et sellega on põhjustatud oht isiku elule,

tervisele või varale või rikkumine on korduv. Seejuures on KarS 331 § 2 esimeses alternatiivis

sätestatud konkreetseks ohudeliktiks olev tagajärjedelikt, mille puhul tuleb alati tuvastada nii tagajärg (oht isiku elule, tervisele või varale), selle põhjustanud tegu (lähenemiskeelu rikkumine) kui ka nend t koosseisualternatiivi evaheline põhjuslik seos. Kõnesoleva ei tule mõista abstraktse

ohudeliktina, mis näeks ette karistuse lähenemiskeelu rikkumise kui tüüpiliselt kannatanu elu, tervist ja vara . korduv, tuleb isiku ohustava käitumise eest Kui lähenemiskeelu rikkumine pole karistamiseks KarS 331 § 2 järgi alati tõendada, et süüdistatav tekitas lähenemiskeelu rikkumisega kannatanu elule, tervisele või varale reaalse ohu.

33. Menetletavas asjas tuvastatu kohaselt polnud 23. detsembri 2019. mine a lähenemiskeelu rikku

korduv, sest teadaolevalt ei ole

P.M varem lähenemiskeeldu või muud isikuõiguse kaitse abinõu rikkunud.

34. Kohtud leidsid, et 23. detsemb ohu süüdistatav põhjustas ril 2019 lähenemiskeelu rikkumisega

kannatanu elule, tervisele ja varale, sest ta

ning sõimas ja ähvardas kannatanut lõhkus ära kannatanu elamu aknaklaasi. 35. Pelgalt kellegi sõimamine ei ole üldjuhul käsitatav tema elu või tervise ohustamisena § KarS 3312 mõttes. Sellisest ohustamisest saaks rääkida vaid juhul, kui tuvastatakse, et sõimul oli kannatanule selline

mõju, et see põhjustas või võis arvestatava tõenäosusega põhjustada mõne terviserikke. Menetletavas asjas ei ole süüdistuses kirjeldatud ega kohtute poolt tuvastatud fakte, millest saaks järeldada, et süüdistatava sõim seadis kannatanu tervise ja isegi tema – elu, nagu kohtud märkisid – reaalsesse ohtu.

36. Kohtud tuvastasid, et sel ajal, kui kannatanu politseisse helistas, ähvardas süüdistatav teda tapmisega.

t t ei kajasta ja Kolleegium märgib, et P.M-ile esitatud süüdistus kõnealus ähvardus

seega eirasid kohtud KrMS 268 lg § 5 esimest lauset, mis näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või

muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest (vt lähemalt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2016. a otsus asjas 3-1-1- -16, p-d 21 ja 30). 59 Sõltumata sellest märgib kolleegium sedagi, et ka ähvardus kedagi tappa ei ole üldjuhul iseenesest käsitatav selle isiku elu või tervise ohustamisena § KarS 3312

juhul, kui on mõttes (välja arvatud

konkreetsed andmed ähvarduse tegeliku või tõenäolise tervist või elu ohustava toime kohta).

Kohtud nende arvates põhjendasid, miks kannatanul oli põhjust süüdistatava tapmisähvardust

karta.

oleks menetletavas asjas esitatud Selline käsitlus olnuks asjakohane siis, kui P.M-ile

süüdistus ja ta oleks süüdi tunnistatud Kar § järgi ähvardamises S 120 1 lg kannatanu . KarS -s 331 § 2 ette nähtud süüteokoosseisu kontekstis ei ole aga piisav ähvarduse tõsiselt võetavus,

1-20-2883

8(8) vaid tarvis on tuvastada seegi, et vardus äh tekitas vähemalt reaalse tervisekahjustuse ohu. Sellist

asjaolu pole menetletavas asjas aga süüdistuses väidetud ega kohtute poolt nõuetekohaselt kindlaks tehtud.

37. Samas nõustub kolleegium kohtutega selles, et kannatanu elamu aknaklaasi lõhkudes ohustas

süüdistatav kannatanu vara, sest vara kahjustamine hõlmab ka selle ohustamist. Seega vastab süüdistatava tegu Kar § S -s 3312 kuriteokoosseisule. sätestatud

38. Neil põhjustel leiab kolleegium, et

23. detsembril 2019. toime P.M süüditunnistamine a

pandud lähenemiskeelu rikkumises on lõppastmes õige, kuid kohtuotsustest tuleb jätta välja

põhjendus põhjustas süüdistatav kõnesoleva lähenemiskeelu rikkumisega ohu , mille kohaselt

kannatanu elule ja tervisele. (III) Puudustest maakohtu s otsuse ülesehituse

39. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et maakohus ei ole otsust koostades pidanud kinni KrMS -ga 3 § 12 kohtuotsuse põhiosale esitatavatest nõuetest, kirjutades kohtuotsuse lehekülgedel 4 10 tarbetult seostamata seda samas – ümber uuritud tõendite sisu, tõendamiseseme asjaoludega.

Seejuures on kohtu enda 11 põhjendustes (otsuse lehekülgedel –14) samu tõendeid uuesti refereeritud, seekord küll lühemalt ja mõnevõrra asjakohasemalt. 40. Riigikohus on sunnitud taas kordama, et u talletamiseks on seadusandja kohtuliku arutamise käig

KrMS 155 kohaselt pannud kohtutele kohtuistungi protokolli pidamise kohustuse ning § kohtuistungi protokolli kantu kajastamiseks kohtuotsuses puudub igasugune pea täiemahuliseks

vajadus ja põhjendus. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua

KrMS 312 p-d 1 detailset taasesitamist kohtuotsuses. Piisab § –3 ka ülekuulatud isikute ütluste sellest, kui kohtuotsuse põhjendavas osas esitatakse kokkuvõtlikult ütluste sisu, seostades selle konkreetsete tõendamiseseme asjaoludega. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. mai 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-22- , p 8.1 ja 18. juuni 2010. otsus asjas nr 3-1-1- -10, p 7.3) 10 a 46 (IV) Kokkuvõte

41. Eeltoodud põhjustel ja juhindude § s KrMS 361 1 p- 3, muudab Riigikohtu lg st

kriminaalkolleegium nii Tartu Ringkonnakohtu 10. 2021. kui ka Viru Maakohtu märtsi a

29. oktoobri 2020. a otsuse põhiosa vastavalt käesoleva otsuse põhiosale. Muus osas jäävad kohtuotsused muutmata. Kassatsioon jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)