2-21-15370/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2021, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15370 Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi M. P. vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind 588,88 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091), lepinguline esindaja Pille Pihler Kostja M. P. (isikukood xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista M. P.lt (P.; isikukood xxx) Eesti Haigekassa kasuks välja 588,88 eurot. 3. Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. 5. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

2(3) sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus 1. Eesti Haigekassa (hageja) esitas 30. septembril 2021 Harju Maakohtule hagi M. P. (kostja) vastu, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 588,88 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja kannatanule G. K. tervisekahjustusi (kriminaalasi nr 1- 21-2040), mille ravikulud kokku 588,88 eurot kandis hageja (raviteenuse arved hagile lisatud). Kostja on hageja 12. aprilli 2021 (4. mai 2021 e-postiga) nõudeavalduse ravikulude hüvitamiseks kätte saanud, kuid ravikulusid hüvitanud ei ole. Hagejal on ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Hagi esitamise seisuga on hagejale ravikindlustushüvitistest hüvitamata 588,88 eurot.

Vastavalt Tallinna ja Tartu Ringkonnakohtu esimeeste 7. juuli 2021 käskkirjale nr 11-1/21/30 lahendas käesolevat tsiviilasja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kohtunik.

KOHTUOTSUSE SELGITUSED 3. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 3. oktoobril 2021 avaliku e-toimiku kaudu isiklikult kl 23.54. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul menetlusdokumentide kättetoimetamisest alates, seega kostja kirjaliku vastuse tähtaeg saabus 18. oktoobril 2021 (17. oktoober oli pühapäev). Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud praeguse otsuse koostamise ajaks.

4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

5. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

3(3) 6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuna otsus on tehtud kostja kahjuks jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja on riigilõivu tasumise kohustusest riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 alusel vabastatud ja teda esindas töötaja, mistõttu lepingulise esindaja kulusid ei tekkinud. Ka hageja enda kinnitusel talle menetluskulusid tekkinud ei ole.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalsel) Agle Elmik kohtunik