2-19-9675/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

22. oktoober 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-9675

Tsiviilasi

L Tehnoülevaatus OÜ hagi Narva linna vastu

tahteavalduse asendamise nõudes hoonestusõiguse

hüpoteegiga

koormamiseks.

Menetluskulude

rahaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. juuli 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Narva

linna

(Narva

Linnavalitsuse

kaudu)

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Kostja (määruskaebuse esitaja): Narva linn (Narva

Linnavalitsuse

kaudu,

registrikood

75008485),

lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev

Hageja (vastustaja): L Tehnoülevaatus OÜ (registrikood

11960507), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Aivar Pilv ja Merilin Ojasaar

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. juuli 2021. a määrus osas, millega kohus mõistis

kostjalt Narva linnalt (Narva Linnavalitsuse kaudu) hageja L Tehnoülevaatus OÜ

kasuks välja menetluskulud 5638 eurot ületavas ulatuses. Teha tühistatud osas uus

määrus, millega mõista Narva linnalt L Tehnoülevaatus OÜ kasuks välja menetluskulud

5638 eurot. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, muutes

maakohtu määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda Viru Maakohtu 5. juuli 2021. a määruse resolutsiooni kehtivaks

terviklikuks sõnastuseks:

3.1.

Rahuldada

L

Tehnoülevaatus

OÜ

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.2.

Määrata

L

Tehnoülevaatus

OÜ-le

hüvitatavate

menetluskulude

rahaliseks suuruseks 5638 eurot.

3.3.

Välja

mõista

Narva

linnalt

(Narva

Linnavalitsuse

kaudu)

L

Tehnoülevaatus OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 5638 eurot.

3.4.

Välja

mõista

Narva

linnalt

(Narva

Linnavalitsuse

kaudu)

L

Tehnoülevaatus OÜ kasuks viivis menetluskulude hüvitiselt (5638 eurot) alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivise

määras

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimis

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

1. juulit, millele lisandub 8 protsenti aastas.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L Tehnoülevaatus OÜ (hageja) esitas 26. juunil 2019 Viru Maakohtule hagi, milles

palus kohustada Narva linna (kostja) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 8227150 neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale

hüpoteek AS Citadele banka (registrikood 40103303559) kasuks hüpoteegisummaga

130 000 eurot koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ning

asendada kostja tahteavaldus nõusoleku andmiseks kohtuotsusega.

2. Viru Maakohus rahuldas 23. detsembri 2020. a otsusega hagi ja jättis menetluskulud

Narva linna kanda. Maakohus märkis, et otsustab menetluskulude kindlaksmääramise pärast

määruse jõustumist. Tartu Ringkonnakohus lõpetas 22. veebruari 2021. a määrusega

apellatsioonimenetluse seoses apellatsioonkaebusest loobumisega. Viru Maakohtu 23.

detsembri 2020. a otsus jõustus 12. märtsil 2021.

3. Hageja esitas 27. novembril 2020 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt palus kostjalt välja mõista menetluskulud 11 315 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt nende suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutasid esindajad asjas õigusabi 65 tundi 15

minutit tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta) ja 3 tundi 50 minutit tunnitasuga 150 eurot

(käibemaksuta). Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 300 eurot. Menetluskulude täpne

koosseis on välja toodud menetluskulude nimekirjas sisalduvas tabelis. Kokku on hageja

teinud kulutusi õigusabile seega 11 315 eurot (käibemaksuta).

4. Kostja leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Mitmete toimingute

ajakulu on ülepaisutatud, samuti esineb menetluskulude nimekirjas hulgaliselt korduvaid

toiminguid ning toiminguid, mis pole seotud käesoleva tsiviilasjaga või mille ajakulu pole

kontrollitav.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus rahuldas 5. juuli 2021. a määrusega hageja taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 6678

eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja menetluskuludelt 6678 eurot viivise alates

määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Maakohus nõustus kostjaga, et osa hageja kuludest on üle paisutatud.

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt peaks asja materjalidega ning menetluse

käigus tehtud kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, aga ka

kliendiga suhtlemisele, nõupidamistele, telefonivestlustele, büroosisestele nõupidamistele

vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks

tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Maakohus

tuvastas, et hageja lepingulised esindajad esitasid kohtule järgmised kirjalikud dokumendid:

26. juuni 2019 hagiavaldus – sisuliselt 5 lehekülge; 27. augusti 2019 seisukoht kostja vastuse

osas ja taotlus – sisuliselt 6 lehekülge; 6. detsembri 2019 taotlus tunnistajate ülekuulamiseks

– sisuliselt 1 lehekülg; 12. detsembri 2019 täiendavad tõendid – sisuliselt 1 lehekülg;

3. jaanuari 2020 taotlus, sisuliselt 0,5 lehekülge; 10. jaanuari 2020 seisukoht ja taotlused –

sisuliselt 3 lehekülge; 19. juuni 2020 tõendi esitamine ja täiendav seisukoht – sisuliselt

2 lehekülge; 27. novembri 2020 menetluskulude nimekiri ja kohtukõne kirjalikud seisukohad

– sisuliselt kokku 10 lehekülge; 25. märtsi 2021 taotlus – sisuliselt 0,5 lehekülge. Kokku

29 lehekülge.

Hageja esindajad osalesid ka 13. detsembri 2019 kohtuistungil kestusega 1,5 tundi;

27. augusti 2020 kohtuistungil kestusega 0,5 tundi ja 29. oktoobri 2020 kohtuistungil

kestusega 3,5 tundi.

Maakohus luges hageja esindajate põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 37,5 tundi

(29+5,5+3).

Kohtupraktikas

on

kujunenud

seisukoht,

et

umbes

ühe

lehekülje

menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda

aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sh aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide

analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja

analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et tegemist oli üsna keeruka

vaidlusega, arvestas maakohus ajakuluna 1 tund menetlusdokumendi ühe lehekülje

koostamise kohta ja luges hageja esindajate õigusabi osutamise põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel kokku 29 tundi (29 lk ×

1 tund). Sellele lisandub kohtuistungist osavõtu aeg kokku 5,5 tundi ja istungiteks

ettevalmistamise aeg 3 tundi (3 kohtuistungit × 1 tund). Hageja lepinguliste esindajate

tunnitasu on 150 ja 160 eurot (käibemaksuta), mistõttu luges hageja põhjendatud ja vajalikuks

lepingulise esindaja kuluks 6000 eurot (37,5 tundi × 160 eurot, käibemaksuta).

Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja sõidukulud on hüvitatavaks menetluskuluks

(TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1). Hageja taotleb lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamist

seoses kohtuistungitega Narva kohtumajas: 13. detsembril 2019 Tallinn-Narva-Tallinn –

5 tundi 31 minutit tunnihinnaga 160 eurot; 27. augustil 2020 Tallinn-Narva-Tallinn – 5 tundi

5 minutit tunnihinnaga 160 eurot ning 29. oktoobril 2020 Tallinn-Narva-Tallinn 6 tundi 28

minutit tunnihinnaga 160 eurot. Seega taotleb esindaja sõidukulude hüvitamist esindajaga

kokkulepitud õigusabitasu tunnihinna alusel, ent Riigikohus on leidnud, et hüvitatavaks

sõidukuluks on otsene transpordikulu, st nt bussipileti või autokütuse maksumus (Riigikohtu

5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 16; 12. juuni 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude

hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude

hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu

seisukohad. Vajalikud sõidukulud tuleb vajalikus ulatuses hüvitada ning sõidukulude

kandmist tõendavad dokumendid tuleb võimalusel esitada, kuid kuna seaduses ei ole

sätestatud kulude hüvitamisest keeldumise alust dokumentide esitamata jätmise korral, saab

sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a

määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta

(Riigikohtu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15). Seega, võttes arvesse, et

Tallinna ja Narva vahemaa on 210 kilomeetrit, on kolme korra edasi-tagasi sõidu kohta

põhjendatud hüvitada sõidukulud kokku 378 eurot (210 km × 2 × 3 × 0,3 eurot).

Hageja menetluskulud 300 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ning RLS lisa 1 alusel põhjendatud.

Hageja esindajate tunnitasu 150 ja 160 eurot (käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Ka

Riigikohus on oma senises praktikas aktsepteerinud kõrgeima hüvitatava tunnitasu suurusena

156 eurot 25 senti tunnis (koos käibemaksuga) (Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-91-13, p 13), 153 eurot tunnis (käibemaksuta) (Riigikohtu 11. veebruari

2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ja 170 eurot tunnis (käibemaksuta)

(Riigikohtu 27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 24).

Kokkuvõttes määras maakohus hageja menetluskulude suuruseks 6678 eurot, s.o 6000 eurot

õigusabikulud, 378 eurot sõidukulud ja 300 eurot riigilõiv.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas 21. juulil 2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada

ning teha uus määrus, millega vähendada hageja menetluskulusid 2587 euro 20 sendini.

Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu määrus põhjendatud (TsMS § 463 lg 2

ja § 436 lg 1). Kostja ei nõustu, et hageja 19. juuni 2020 seisukoht koosnes kahest leheküljest,

kuivõrd dokumendis on sisu üks lehekülg. Põhjendatud ega vajalik ei ole ka 27. novembri

2020 kohtukõne ja seisukohtade koostamise ajakulu, samuti on nimetatud dokument

koostatud copy-paste meetodil eelnevatest dokumentidest.

Kostja ei nõustu ka maakohtuga, et tegemist on keerulise ja mahuka vaidlusega, mistõttu tuleb

maakohtu loogikast lähtudes ühe lehekülje koostamise kohta arvestada 40 minutit ehk 0,67

tundi. Seega on dokumentide koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 12,06 tundi

(18 lk x 0,67 t).

Hageja lepingulise esindajate tunnitasu on ebamõistlikult suur, põhjendatud tunnitasu on 120

eurot ilma käibemaksuta.

Ka ei nõustu kostja sellega, et eraldi tuleb hüvitada lepingulise esindaja sõidukulusid. Antud

kulud on hõlmatud menetlustoimingute ajakuluga ja kõrge tunnihinnaga. Istungiteks

ettevalmistamise põhjendatud ajakulu kokku on 1,5 tundi (3 istungit × 0,5 tundi).

Hageja esindaja ei esitanud kontrollimiseks arveid. Antud asjaolu näitab, et tegelikult ei ole

esindaja arveid hagejale esitanud ega hageja neid kulusid avaldatud ulatuses tegelikult

kandnud ega kanna ka tulevikus. Maakohus oleks pidanud kontrollima vähemalt arvete

esitamist hagejale.

Lähtudes eeltoodust on hageja esindajate põhjendatud ja vajalikud kulud 2287 eurot 20 senti

((12,06 + 5,5 + 1,5) × 120).

7. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud, mistõttu

puudub ka kõrgemal kohtul pädevus menetluskulude kindlaksmääramise raames maakohtu

otsustusse sekkuda (Riigikohtu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Kostja

ei ole väitnud, et kohus poleks menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja

kulude põhjendatust või vajalikkust kontrollinud, oleks diskretsioonipiire ületanud või

menetlusõiguse norme rikkunud. Kostja on üksnes lakoonilisele asunud seisukohale, et teatud

ulatuses pole hageja esindajate täiendavad tegevused põhjendatud. Sellist põhimõtet või

kaalutlust ei näe ette TsMS ega kohtupraktika. Vastupidi, menetluskulude kindlaksmääramise

menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses rakendab kohus TsMS § 477 lg 7

kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust

ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi

seotud menetlusosaliste esitatud ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 3. juuni 2013.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Seega sai kohus iseseisvalt uurida, kas ja millises

ulatuses on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalik. Kohus on seda ka teinud ja

nõuetekohaselt oma järeldusi põhjendanud.

Hageja nõustub maakohtuga, et käesolev vaidlus oli üsna keerukas. Hageja nõude õigusliku

aluse osas puudub kohtupraktika, millele tugineda. Seejuures ei ole dokumendi maht ainsaks

kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. TsMS

§ 175 lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust

konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning põhjendamatu on lähtuda pelgalt oletuslikust

ajakulust ühe lehekülje teksti koostamiseks. Lisaks on selline käsitlus vastuolus ka

kohtumenetluse parima praktika suunistega. Kontsentreerituma dokumendi koostamine on

pigem aeganõudvam. Hageja 27. novembri 2020 kohtukõne ja seisukohtade näol on tegu

dokumendiga, mida nõudis kohus. Samuti, kuna tegemist oli kokkuvõtlike seisukohtadega,

pidi hageja ilmselgelt kokkuvõtvalt üle kordama oma seisukohad. Uusi seisukohti ei olnud

hagejal õigus selles dokumendis esitada. Kuna tegemist oli kokkuvõtva seisukohaga, on

kõnealuse menetlusdokumendi koostamise kulu ka oluliselt väiksem.

Kostja väited tunnitasu kohta on otsitud ja pole kooskõlas kohtupraktikaga. Mõistlikuks

tunnitasumääraks on Riigikohus pidanud 150-160 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) (vt

Riigikohtu 27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 14) või ka 165 eurot

(ilma käibemaksuta) (Riigikohtu 30. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-16).

Antud juhul on hageja esindajate tunnitasu alla keskmise turuhinna ja puudub alus selle

vähendamiseks.

Sõidukulu osas on Riigikohus leidnud, et õige ei ole jätta istungil osalemise kulu välja

mõistmata (Riigikohtu 29. aprilli 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-255, p 20). Istungil

osalemise kuluks tuleb kindlasti lugeda ka istungile sõiduks kulunud lepingulise esindaja

ajakulu ehk tema tööaega kui vajalik kulu seoses kliendile osutatava õigusabiga. Seejuures on

Riigikohus kriminaalasjades erinevates lahendites eristanud õigusabikulude hüvitamist riigi

õigusabi ja lepingulise esindaja kasutamise korral ning on selgelt rõhutanud, et riigi õigusabi

tasujuhendi kohaldamine pole ette nähtud lepingulise esindaja kasutamise korral, sest neil on

erinev õiguslik regulatsioon. Samuti ei saa riigi õigusabi tasustamise tasumäärasid analoogia

korras üle kanda lepingulise esindaja sõiduajakulude hüvitamisele. Seega oleks antud juhul

tulnud hagejale mõista välja sõiduaeg lähtudes tegelikust kulust. Hageja siiski eeltoodut ei

vaidlusta.

Kostja käsitlus istungi ettevalmistamiseks kuluva aja kohta on absurdne. Ka kõige lihtsamates

asjades loetakse istungiks ettevalmistumisel põhjendatud kuluks vähemalt 1 tund.

Menetluskulusid tõendavate arvete esitamata jätmine on otsitud vastuväide, arvestades

seejuures, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei palunud kostja arveid välja

nõuda. Riigikohus on selgitanud, et õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on

tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, ning et TsMS § 176 lg 6 kohaselt peab õigustatud

pool õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendama üksnes kohtu nõudmisel

(Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Eeltoodut pole

maakohus vajalikuks pidanud.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5638 eurot ületavas ulatuses. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

5638 eurot. Lisaks tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1

p 21). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus kohtumääruse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse

10. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18. mai 2010.a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

vaidlustatud määruses osaliselt diskretsioonipiire ületanud.

10.1. Maakohus on hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtunud sellest, et sõltuvalt

asja keerukusest tuleb lepinguliste esindajate vajalikku ja põhjendatud ajakulu arvestada

40 minutit kuni üks tund menetlusdokumendi ühe lehekülje kohta. Ringkonnakohtu

hinnangul seadus ega kohtupraktika sellist lähenemist ei toeta. TsMS § 175 lg 1 järgi on

kulude väljamõistmise kriteeriumiks nende põhjendatus ja vajalikkus. Maakohtu hinnang

menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja põhjendatusele dokumentide lehekülgede

arvust lähtudes ei kujuta endast menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli.

Hageja on ka ise viidanud, et dokumendi maht ei ole ainsaks kriteeriumiks, mille alusel

hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning kontsentreerituma

dokumendi koostamine on aeganõudvam. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud seisukohaga.

10.2. Eelviidatud lähenemisele tuginedes on maakohus hageja 27. novembri 2020

menetluskulude nimekirja ja kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamise põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks lugenud 10 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude

nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu 0,5 tundi, kuna tegu ei ole keeruka dokumendiga,

mis nõuaks olulist intellektuaalset pingutust. Sama ajakulu on menetluskulude nimekirjas

välja toonud ka hageja lepingulised esindajad. Ka hageja kokkuvõtvad seisukohad on oma

olemuselt juba esitatud seisukohtade refereerimise tulemus, mistõttu on nende kokkupaneku

põhjendatud ajakulu ringkonnakohtu hinnangul 3 tundi. Eelmärgitut arvestades vähendab

ringkonnakohus hageja 27. novembri 2020 menetluskulude nimekirja ja kohtukõne kirjalike

seisukohtade koostamise aega maakohtu poolt põhjendatuks peetud 10 tunnilt 3,5 tunnile.

11. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldustega hageja esindajate

toimingute ajakulu vajalikkusele ja põhjendatuse kohta (nii üksikute toimingute kaupa kui ka

tervikuna) ning ei näe alust maakohtu kaalutusotsustusse sekkuda. Samuti nõustub

ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu (150 eurot ja

160 eurot) vähendamiseks puudub alus. Maakohus on viidanud asjakohasele kohtupraktikale

ning jõudnud põhjendatud järelduseni, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu määr ei ole

ebamõistlik. Selline määr ei ületa oluliselt sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Ringkonnakohus rõhutab, et kohtupraktika järgi peab esindajakulu suurus vastama tervikuna

tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2021. a

määrus tsiviilasjas nr 2-15-18186, p 16). Kuigi maakohus on diskretsioonipiire käesolevas

asjas osaliselt ületanud, vastab maakohtu poolt kindlaks määratud hageja menetluskulude

suurusjärk siiski tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.

12. Lahutades maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulust 6678 eurot käesoleva

määruse punktis 10.2 ringkonnakohtu poolt kindlaks määratud ajakulust tekkiva vahe, on

hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 5638 eurot, sh esindaja kulu 4690 eurot

(31 tundi × 160 eurot), sõidukulu 378 eurot ja riigilõiv 300 eurot (käibemaksuta).

13. Vastusena määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13.1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja lepinguliste esindajate

sõidukulud peaksid olema hõlmatud menetlustoimingute ajakuluga ja kõrge tunnihinnaga

ning et üheks kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakulu on 30 minutit. Kostja

sellekohased väited on motiveerimata ning ringkonnakohtu hinnangul ka ebaõiglased.

13.2. Samuti ei nõustu ringkonnakohus etteheitega, et maakohus oleks pidanud kontrollima

õigusabikulude arvete esitamist hagejale. TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus

menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada

teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea

menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Seega ei tulene seadusest maakohtule

kohtusust arvete väljanõudmiseks. Riigikohus on ka selgitanud, et juhul, kui menetlusosalise

lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat (TsMS § 218 lg 1 p 1), võib eeldada, et

menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus ning kohus saab õigusabikulude

hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (vt Riigikohtu

1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11).

14. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või

selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest