3-21-1090/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1090

Haldusasi

Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 22.02.2021 otsuse nr

E10173-1 ja 03.05.2021 vaideotsuse nr 5.23/7238-2

tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti

kohustamiseks vaadata Xi 12.01.2021 taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

2. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot Yile ning kanda see arveldusarvele nr

xxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s.

3. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja isiku, kellele riigilõiv tagastatakse,

nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.11.2021 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

3-21-1090

2(8)

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 12.01.2021 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) avalduse ja dokumendid

pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) alusel.

2. SKA 22.02.2021 otsusega nr E10173-1 jäeti Xile soodustingimustel vanaduspension

määramata. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade loetelud nr 1 ja 2, millistel töötamine annab õiguse

soodustingimustel vanaduspensionile. Loetelu on koostatud tootmisala põhiselt, jaotatud

osadeks, igas tootmisharus või kitsamalt piiritletud tootmisalal on üldreeglina loetletud

kutsealad/ametikohad,

kus

töötamine

annab

õiguse

pensionile.

Soodustingimustel

vanaduspensioni saamiseks on vajalik töötada loeteludes nimetatud ametikohadel, töökohtadel

või töödel, oluline on nii tootmisala kui ka kutseala/ametikoht ning täidetud peab olema ka

ametikohale esitatud lisatingimus. Erandiks on loetelude osad Ühiskutsed, kus soodusstaaži

hulka arvamise tingimuseks on seatud töötamine nendes osades loetletud kutsealadel/töödel

olenemata tootmisalast.

Loetelu nr 2 osa VII Metalli töötlemine punkti 5 Metallide galvaanimine alusel on õigus

soodustingimustel vanaduspensionile galvaanijal (välja arvatud detailide riputaja ja mahavõtja,

samuti kinniste automaatvannidega töötaja). See tähendab, et õigus sooduspensionile on ainult

galvaanijal,

kes

ei

tööta

detailide

riputajana

ja

mahavõtjana,

samuti

kinniste

automaatvannidega. Xi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka

arvatakse töötamise aeg galvaanijana AS-s Norma alates 01.10.1995 kuni 31.12.2003, kokku 8

aastat ja 3 kuud. Töötamise aega alates 01.01.2004 kuni 01.10.2019 galvaanijana detailide

riputamisel ja mahavõtmisel, kokku 15 aastat ja 9 kuud, ei arvata soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.

Loetelu nr 2 osas XI Kergetööstus on loetletud tekstiilitööstuse ametikohad, kus töötamine

annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, kuid linditaja ja kammkraasimisseadmete

operaatori ametikohti seal nimetatud ei ole. Neid ametinimetusi pole nimetatud ka loetelu osas

Ühiskutsed. Seega töö linditajana ja kammkraasimisseadmete operaatorina ei kvalifitseeru

selliseks tegevuseks, mida on kajastatud loetelus nr 2 ning neil ametikohtadel töötamine ei anna

õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Loetelude koostamise eesmärk oli selekteerida,

missuguste tööde ja ametikohtade puhul on õigustatud soodustingimustel vanaduspensioni

määramine.

3-21-1090

3(8)

SVPS-s ega loeteludes ei ole toodud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate

terviskahjustavate tingimuste loetelu, vaid on toodud loetelu ametikohtadest, töökohtadest ja

töödest, millel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.

X on töötanud puuvillakombinaadis Balti Manufaktuur kokku 11 aastat 5 kuud ja 20 päeva ja

tal ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile, kuna täitmata on 20-aastane staažinõue.

Soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni puhul on tegemist erinevat

liiki pensionidega, mida määratakse ja makstakse erinevate seaduste alusel. Erinevaid riiklikke

pensione omavahel liita ei saa. Seega ei saa ka Xi soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andvat staaži ja väljateenitud aastate pensioni staaži omavahel liita. Xil on täidetud küll

soodustingimustel

vanaduspensionile

õiguse

tekkimiseks

vajalik

25-aastase

üldise

pensionistaaži nõue, kuid täitmata on soodusstaaži nõue (12 aastat ja 6 kuud). Soodusstaaži on

tõendatud 8 aastat ja 3 kuud.

3. X esitas 12.03.2021 SKA-le vaide SKA 22.02.2021 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning

12.01.2021 avalduse uuesti läbivaatamiseks.

4. SKA 03.05.2021 vaideotsusega nr 5.2-3/7238-2 jäeti Xi vaie rahuldamata.

Dokumentidest nähtuvalt töötas X alates 01.10.1995 kuni 31.12.2003 täistööpäeva ulatuses

galvaanijana metallide galvaniseerimisel (v.a detailide riputaja ja mahavõtja, samuti kinniste

automaatvannidega töötaja). Perioodil 01.10.2004 kuni 01.10.2019 töötas X galvaanijana

metallitöötlemises detailide riputajana ja mahavõtjana, nimetatud periood ei kuulu soodusstaaži

hulka arvamisele. Seega on Xil soodusstaaži kokku 8 aastat ja 3 kuud, mistõttu on tal täitmata

sooduspensioni saamiseks vähemalt 12 aasta ja 6 kuu pikkuse soodusstaaži nõue (SVPS § 1 p

2;

Eesti

Vabariigi

Valitsuse

16.07.1992

määrusega

nr

„Soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude

kinnitamise kohta“ kinnitatud loetelu nr 2 (edaspidi määruse nr 206 loetelu nr 2), osa VII

„Metalli töötlemine“ punkt 5 „Metallide galvaanimine“ erialakood 11629).

X on töötanud puuvillakombinaadis Balti Manufaktuur kokku 11 aastat 5 kuud ja 20 päeva.

Seega on Xil täitmata 20-aastase väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži nõue

(VAPS § 1, § 2, § 14 lg 3 ja Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 207 „Väljateenitud

aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni

määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ p 1 alapunktiga 6 kinnitatud „Tootmis- ja

kutsealad, kus töötamine annab tekstiilitööstuse ettevõtete töötajatele õiguse väljateenitud

aastate pensionile“ (edaspidi määrus nr 207). Väljateenitud aastate pensioni ja sooduspensioni

saamise õigust reguleerivad erinevad seadused. Õigus sooduspensionile ja selle saamiseks

nõutava staaži arvestus on reguleeritud SVPS-s. Õigus väljateenitud aastate pensionile ja selle

saamiseks nõutava staaži arvestus on reguleeritud VAPS-s. VAPS-s ja SVPS-s sätestatud

pensionile õiguse tekkimise eeldused on erinevad, seda nii pensionile õigust andvate

ametikohtade kui ka nõutava staaži osas. Seega on soodusstaaži ja väljateenitud aastate

pensionile õigust andva staaži puhul tegemist erinevate seaduste poolt kasutatavate, sisuliselt

ning eesmärgi poolest erinevate mõistetega, millega on seotud erinevad õiguslikud tagajärjed.

SVPS ei näe ette VAPS alusel arvutatud staaži arvamist soodusstaaži hulka, samuti ei näe VAPS

ette SVPS alusel arvutatud soodusstaaži arvamist väljateenitud aastate pensionile õigust andva

staaži hulka.

5. X esitas 20.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõuab SKA 03.05.2021

vaideotsuse nr 5.2/7238-2 tühistamist ning 12.01.2021 esitatud avalduse rahuldamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-21-1090

4(8)

6. Kaebaja on esitanud SKA 22.02.2021 otsuse nr E10173-1 ja 03.05.2021 vaideotsuse nr

5.23/7238-2 tühistamisnõude ning vastustaja poolt kaebaja avalduse uuesti läbivaatamiseks

kohustamisnõude.

6.1.

Vaidlusalused otsused on õigusvastased ning arvesse ei ole võetud kõiki olulisi

asjaolusid. Seetõttu on vaidlustatud otsused ebaproportsionaalsed ja õigusvastased

(haldusmenetluse seadus (HMS) § 54).

6.2.

Kaebaja on töötanud üle 19 aasta tervist kahjustavatel ametikohtadel, mis kokku annab

vajaliku

staaži

soodustingimustel

vanaduspensioni

määramiseks.

Riikliku

vanaduspensioni

kehtestamine

teenib

sissetuleku

asendamise

eesmärki.

Soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide kehtestamise

põhieesmärgiks on olnud isiku tervisliku seisundi halvenemise kompenseerimine.

Õigusloome võrdsus nõuab, et seadused kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid

isikuid sisuliselt ühtemoodi. Soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate

pensioni

kehtestamise

üheks

põhjuseks

on

olnud

ebavõrdse

olukorra

kompenseerimine/ärahoidmine tööturul, kuna nimetatud pensionile õigust omavad

isikud oleksid seoses töövõime kaotuse või vähenemisega senisel töökohal tööturul

edasise töö leidmisel võrreldes teistega oluliselt halvemas positsioonis.

6.3.

Vastustaja on rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet (Eesti Vabariigi põhiseadus (PS)

§ 10), PS § 28 lg-t 2 ning uurimispõhimõtet (HMS § 6). Vaidlusaluste otsuste

põhiargumendiks on, et kahte erinevat riiklikku pensioniõiguslikku staaži ei saa kokku

liita. Samas ükski seadus seda ei keela.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 7.1. Kaebaja esitas

12.01.2021 avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks SVPS alusel. X on tööraamatu

(välja antud 25.07.1979) alusel töötanud järgnevalt: 1) alates 06.12.1983 võetud tööle

kombinaadi Balti Manufaktuur ketrusettevalmistuse tsehhi linditaja õpilaseks; 2) alates

04.01.1984 üle viidud kammkraasija õpilaseks; 3) alates 28.06.1984 viidud üle

kammkraasijaks; 4) alates 01.11.1987 viidud üle kammkraasimisseadme operaatoriks; 5)

alates 26.05.1995 tööleping lõpetatud; 6) alates 01.06.1995 võetud tööle AS Norma

galvaanija õpilaseks metalli töötlemisse; 7) alates 01.10.1995 üle viidud galvaanijaks

metalli töötlemises. 7.2. AS Norma kinnitas 18.01.2021 tõendis nr 53-4/2, et X töötas

pidevalt terve tööpäeva ulatuses alates 01.10.1995 kuni 31.12.2003 galvaanijana metallide

galvaniseerimisel (välja arvatud detailide riputaja ja mahavõtja, samuti kinniste

automaatvannidega töötaja), mis annab õiguse sooduspensionile, ja alates 01.01.2004 kuni

käesoleva ajani töötab X galvaanijana metallitöötlemises III (detailide riputaja ja

mahavõtja), mis ei kuulu sooduspensioni õigust andvate ametikohtade hulka. Tõendile on

lisatud töölepingu lõpetamine, mille kohaselt lõppes Xi tööleping 01.10.2019. Rohkem

kaebaja sooduspensionile õigust andvatel ametikohtadel töötanud ei ole. Seega saab tema

soodusstaaži hulka arvata töötamise galvaanijana perioodil 01.10.1995-31.12.2003, kokku

8 aastat ja 3 kuud. Seega on Xil täitmata soodusstaaži nõue 12 aastat ja 6 kuud.

7.3. Kaebaja on töötanud puuvillakombinaadis Balti Manufaktuur linditajana ja

kammkraasimisseadmete operaatorina kokku 11 aastat 5 kuud ja 20 päeva ning tal ei ole õigust

väljateenitud aastate pensionile, kuna täitmata on 20-aastane staažinõue. SVPS ei näe ette

VAPS alusel arvutatud staaži arvamist soodusstaaži hulka ning VAPS ei näe ette SVPS alusel

arvutatud soodusstaaži arvamist väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka.

3-21-1090

5(8)

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd soodustingimustel vanaduspensioni

saamiseks peavad olema täidetud kõik SVPS-s sätestatud tingimused ning neid ei saa

kombineerida või asendada VAPS-s sätestatud tingimustega (nt väljateenitud aastate

pensionile õigust andva staažiga). Kaebajal puudub nõutav soodusstaaž SVPS § 1 p 2 alusel

soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks, mistõttu on vastustaja õigesti jätnud

vaidlusaluses otsuses kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määramata.

9. SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes

on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2

järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus

kuud on töötanud nendel töödel. Seega on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks

vaja täita järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 2 kantud

töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 12 aastat ja 6 kuud (nn

soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 25-aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži

nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik toodud eeldused.

10. Käesoleval juhul on vastustaja õigesti leidnud, et kaebajal ei ole kõik SVPS § 1 p-s 2 nõutud

tingimused täidetud, mistõttu puudus alus kaebajal soodustingimustel vanaduspensioni

määramiseks. Seejuures nõustub kohus vaidlusaluses otsuses toodud põhjendustega ega

pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2).

11. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes:

11.1. Kaebaja on töötanud tööraamatu (välja antud 25.07.1979) andmetel järgnevalt: 1) alates

06.12.1983 võetud tööle kombinaadi Balti Manufaktuur ketrusettevalmistuse tsehhi

linditaja õpilaseks; 2) alates 04.01.1984 üle viidud kammkraasija õpilaseks; 3) alates

28.06.1984

viidud

üle

kammkraasijaks;

4)

alates

01.11.1987

viidud

üle

kammkraasimisseadme operaatoriks; 5) alates 26.05.1995 tööleping lõpetatud; 6) alates

01.06.1995 võetud tööle AS Norma galvaanija õpilaseks metalli töötlemisse; 7) alates

01.10.1995 üle viidud galvaanijaks metalli töötlemises (vt vastustaja 14.07.2021

menetlusdokumendi lisa).

11.2. Kaebajal on vähemalt 25-aastane pensionistaaž.

11.3. AS Norma kinnitas 18.01.2021 tõendis nr 53-4/2, et kaebaja töötas pidevalt terve

tööpäeva ulatuses alates 01.10.1995 kuni 31.12.2003 galvaanijana metallide

galvaniseerimisel (välja arvatud detailide riputaja ja mahavõtja, samuti kinniste

automaatvannidega töötaja) ja omab õigust soodustingimustel vanaduspensionile loetelu

nr 2 erialakoodi 11629 järgi (kaebuse lisa 1; SKA 22.02.2021 otsus nr E10173-1, lk 2;

vastustaja

14.07.2021

menetlusdokumendi

lisa

„19_01_2021_AS_Norma_parandatud_tõend_Gul.doc“).

11.4. Alates 01.01.2004 töötab kaebaja galvaanijana metallitöötlemises III (detailide riputaja

ja mahavõtja) (kaebuse lisa 1; SKA 22.02.2021 otsus nr E10173-1, lk 2). Tööleping

lõpetati

01.10.2019 (vastustaja 14.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3 „X 46101150326 AS Norma

töölepingu lõpetamine 05.03.2020.pdf“).

3-21-1090

6(8)

11.5. Kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka

arvatakse SVPS alusel töötamise aeg galvaanijana AS-s Norma alates 01.10.1995 kuni

31.12.2003, kokku 8 aastat ja 3 kuud.

11.6. Töötamise aega alates 01.01.2004 kuni 01.10.2019 galvaanijana detailide riputamisel ja

mahavõtmisel (kokku 15 aastat ja 9 kuud) ei arvata soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži hulka SVPS alusel.

11.7. X on töötanud puuvillakombinaadis Balti Manufaktuur kokku 11 aastat 5 kuud ja

20 päeva ning tal ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile, kuna täitmata on 20-aastane

staažinõue.

12. Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas SVPS alusel tuvastatud soodusstaaž ja VAPS

alusel tuvastatud pensioniõiguslik staaž tuleb liita juhul, kui ei ole täidetud SVPS § 1 p-s 2

sätestatud 12 aasta ja 6-kuuline soodusstaaži nõue ning kas liitmisel saadav staaž annab

kaebajale õiguse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks.

13. Vastustaja on õigesti märkinud, et soodustingimustel vanaduspensioni saamist ja

väljateenitud aastate pensioni saamist reguleerivad erinevad õigusaktid. Seejuures on SVPS §

1 punktis 2 sätestatud soodustingimustel vanaduspensioni saama õigustatud isik. Nendeks on

isikud, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja

nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud

on töötatud nendel töödel. Viidatud nimekiri nr 2 on kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse

16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ punkti 1

alapunktis 2 (edaspidi määruse nr 206 loetelu nr 2).

14. Vaidlust ei ole selles, et määruse nr 206 loetelus nr 2 ei ole nimetatud kammkraasijat ega

kammkraasimisseadmete operaatorit, mistõttu ei saanud vastustaja arvata nendel kohtadel

töötamise aega soodusstaaži hulka. Küll aga on need ametialad loetletud väljateenitud aastate

pensionide seaduse (VAPS) alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruses nr 207.

VAPS § 2 punkti 6 kohaselt on õigus saada väljateenitud aastate pensioni tekstiilitööstuse

töötajatel. Õigus saada väljateenitud aastate pensioni on tekstiilitööstuses telgedel ja masinatel

töötavatel töötajatel 5 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud

vanusesse jõudmist, kui nad on töötanud sellel kutsealal vähemalt 20 aastat (VAPS § 14 p 3).

Vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja on töötanud VAPS § 14 p-s 3 loetletud töökohtadel

kokku 11 aastat 5 kuud ja 20 päeva, millele ei ole vastu vaielnud ka kaebaja. Seetõttu on

vastustaja õigesti järeldanud, et kaebajal ei ole õigust ka väljateenitud aastate pensionile

(kaebuse lisa 1; vaidlusaluse otsuse lk 3).

15. Samuti on vastustaja õigesti selgitanud kaebajale, et juhul, kui kaebajal ei ole täidetud

SVPS alusel soodusstaaži nõue (SVPS § 1 p 2), siis puudub õiguslik alus liita VAPS alusel

arvutatud väljateenitud aastate pensionistaaži ja SVPS alusel arvutatavat soodusstaaži. 16.

Vastuseks kaebaja väitele, et staažide liitmine ei ole õigusaktides keelatud selgitab kohus, et

avalikus õiguses kehtib põhimõte, et lubatud on see, mis on seadusega lubatud, erinevalt

eraõigusest. Kuigi PS §-st 10 tuleneb sotsiaalriigi põhimõte, mis mh nõuab avalikult võimult

kodanike majandusliku ja sotsiaalse heaolu edendamist, isegi kui juba on tagatud minimaalne

3-21-1090

7(8)

äraelamine1, ei tulene sellest kaebaja õigust soodustingimustel vanaduspensionile ka juhul, kui

kaebaja on töötanud tervistkahjustavatel töökohtadel üle 19 aasta. Seoses PS § 28 lg-ga 2 on

Riigikohus on selgitanud, et kuna riigi majandus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundab

Riigikogu (ehk seadusandja) ning sotsiaalsete põhiõiguste maht sõltub muu hulgas riigi

majanduslikust olukorras, määrab sotsiaalsete riskide realiseerumise puhuks kaitse saamise

tingimused, ulatuse, korra ning abi liigid kindlaks seadusandja (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 05.05.2020 otsus nr 5-20-1/15, p 20; Riigikohtu üldkogu 26.06.2014

otsus nr 3-4-1-1-14, p 127; Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus nr 3-4-112-10, p 58;

Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegiumi 21.01.2004 otsus nr 3-4-1-7-03, p-d 15 ja 16;

Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2003 otsus nr 3-3-1-65-03, p 14). Käesoleval juhul on

seadusandja sätestanud SVPS-s tingimused soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks ning

VAPS-s väljateenitud aastate pensioni saamiseks. Nendest normidest on vastustaja ka lähtunud.

Vastustaja ei saa omaalgatuslikult laiendada seadusandja kehtestatud korda ja tingimusi, sh

määruse nr 206 loetelus nr 2 toodud töökohtade nimekirja. „Määruse nr 206 loetelud nr 1 ja 2

on väga detailsed. See viitab asjaolule, et õiguslooja on ette kirjutanud ammendava loetelu,

mille laiendav tõlgendamine ei ole õigustatud. Samas on jäetud võimalus nimekirja

täiendamiseks (SVPS § 6 ja määruse nr 206 p 3 ap 3). Isikutel, kes leiavad, et mingid tööd

peaksid samuti loeteludes sisalduma, on õigus pöörduda vastava taotlusega Vabariigi

Valitsuse poole määruse nr 206 p 3 ap-s 3 sätestatud korras.“ (Tallinna

Ringkonnakohtu14.04.2020 otsus nr 3-19-175, p 9). Asjas ei ole väidetud ning kohtul puuduvad

ka sellekohased andmed, et määruse nr 206 loetelu nr 2 oleks laiendatud kammkraasimisseadme

operaatori ja linditaja töökohtadega.

17. Vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet, kuivõrd soodustingimustel vanaduspensioni

saamiseks avalduse lahendamisel on arvesse võetud kõiki olulisi asjaolusid. Seejuures ei

ole kaebaja välja toonud, et vastustaja oleks jätnud põhjendamatult arvestamata mõningaid

andmeid kaebaja tööraamatust või teinud neist ebaõigeid järeldusi.

18. Kaebaja on viidanud ka õigusloome võrdsuse põhimõttele. Kohustus kohaldada seadusi

kõikide isikute suhtes ühtmoodi, tuleneb PS § 12 lg-st 1. See tähendab eelkõige võrdsust

seaduse kohaldamisel ning selle mõte seisneb nõudes rakendada kehtivaid seadusi kõigile

isikutele erapooletult ja ühtemoodi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.10.2015 otsus

nr 31-1-68-15, p 15). Käesoleval juhul ei ole kaebaja välja toonud, kuidas on vastustaja

rikkunud õigusloome võrdsuse põhimõtet. Vastustaja on järginud SVPS-s ja VAPS-s

sätestatud norme, mistõttu ei ole vastustaja rikkunud õigusloome võrdsuse põhimõtet.

19. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta Xi kaebus rahuldamata.

20. Kuivõrd käesolevas asjas on kaebus riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 22 lg 1 p 8), siis ei

olnud kaebajal kohustust riigilõivu tasuda. Enamtasutud riigilõiv 15 eurot kuulub HKMS §

104 lg 5 punkti 1 ja § 104 lg 8 alusel kaebajale tagastamisele. Kaebaja on palunud riigilõivu

tagastada Yi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s. Eeltoodust lähtuvalt tuleb

riigilõiv 15 eurot kanda Yi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude

1 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kommentaar paragrahvile 10, p 22. Kättesaadav

internetiaadressilt: https://pohiseadus.ee/sisu/3481/paragrahv_10

3-21-1090

8(8)

väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner

kohtunik