Legislator Case Law & Legislation
2-21-8465/7 AI generated

2-21-8465/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-21-8465/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-21-8465/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-8465

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi G. K. vastu põhivõla 2314

euro 18 sendi, lepingu sõlmimise tasu 30 euro, võla

sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise 2249 euro 18 sendi

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4628 eurot 36 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83, Tallinn, 10115, Harju maakond.

Hageja lepinguline esindaja: T. I.

e-post XXX

Kostja: G. K. , isikukood XXX, aadress XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi G. K. vastu põhivõla 2314

euro 18 sendi, lepingu sõlmimise tasu 30 euro, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise

2249 euro 18 sendi väljamõistmiseks.

2. Mõista G. K. (K.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja 4628 eurot 36 senti (sealhulgas

põhivõlg 2314 eurot 18 senti, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, võla sissenõudmise kulu 35

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2249 eurot 18 senti).

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud G. K. (K.) kanda.

6. Mõista G. K. (K.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 544 eurot.

7. Mõista G. K. (K.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 26. mail 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale

hagi G. K. (kostja) vastu põhivõla 2314 euro 18 sendi, lepingu sõlmimise tasu 30 euro, võla

sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise 2249 euro 18 sendi väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu 31. jaanuari 2019 laenulepingust nr XXX

tulenevat nõuet. Kostja võlgnes hagejale selle lepingu alusel 2314 eurot 18 senti ja viivise

1722 eurot 31 senti. Kostja ei suutnud seda summat tervikuna tasuda.

Pooled sõlmisid 21. oktoobril 2019 kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX, millega

hageja loobus viivise nõudest summas 34 eurot 18 senti ning võimaldas kostjal tasuda

kohustuse osamaksetega kompromissisummas 4002 eurot 31 senti (2314 eurot 18 senti +

1688 eurot 13 senti). Kompromissisummale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu

sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja kinnitas kompromissile alla kirjutamisega, et on sellega

tutvunud ja nõustunud. Pooled lugesid lõppenuks kompromissi punktis 1.1. kirjeldatud kostja

kohustused hageja ees ning kompromissi sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus

tasuda hagejale kompromissis märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut. Kostja ei

sooritanud maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid.

Pooled leppisid kompromissi punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat

tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt

sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud

summasid tähtaegselt ja kokkulepitud ulatuses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb

vähemalt

kahe

graafikujärgse maksega, on

hagejal

õigus

nõuda kohest

kogu

kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna

sissenõutavaks muutunuks 20. detsembri 2019 osamakse tähtaja möödumisest.

Kostja nõustus kompromissi punkti 3.2. kohaselt maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale

viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati

arvestama 21. detsembrist 2019. Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud,

samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlik.

Kostja võlgneb hagejale seega kompromissisumma põhiosa 2314 eurot 18 senti,

kompromissisumma viivise 1688 eurot 13 senti, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot ning viivise

esialgselt põhisummalt 2314 eurolt 18 sendilt alates 21. detsembrist 2019 kuni 26. maini 2021

määras 0,06 % päevas. Hageja soovib viivise väljamõistmist summas 561 eurot 5 senti.

Hageja esindaja saatis kostjale kolm võlateatist. Hagejal tekkis sellest tulenevalt võla

sissenõudmiskulu 35 eurot.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte

30. septembril 2021 (tl 30). Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja

ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks

esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu

400 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 820 eurot. Hageja esindajal

kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja

esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta.

Riigilõiv 400 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas nõude kompromissilepingust tuleneva põhivõla, lepingu sõlmimise tasu, võla

sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega.

Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja

kinnitas, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb

hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja

esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 144 euro ulatuses (sh käibemaks).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 544 euro (400 + 144) ulatuses. Kuna

menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 544 eurot kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik