2-21-5270/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 22.oktoober 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5270

Kohtuasi

X avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.mai 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Teele Talk-Kõdar (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 11.mai 2021.a määrus tühistada ja saata avaldus tagasi samale

maakohtule edasiseks menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. X määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 07.aprillil 2021.a Pärnu Maakohtule võlgade ümberkujundamise

avalduse, mida täiendas 15.aprillil 2021.a ja 22.aprillil 2021.a.

2. Avalduse ja selle täienduste kohaselt on võlgnikul erinevaid võlakohustusi summas

28 608,56 eurot, mis peamiselt tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Ümberkujundamiskava

alusel taotleb võlgnik võlgade ümberkujundamist summani 6651,76 eurot ehk soovib nõuete

2-21-5270

kogusummat vähendada 76,75%. Võlgnik on esindaja abiga sõlminud kohtuvälised

kokkulepped 8 võlausaldajaga seoses 10 tarbijakrediidilepinguga. Võlgnik on kohtuväliste

kokkulepete saavutamiseks pöördunud ka ümberkujundamiskavas esindatud võlausaldajate

poole, kuid ei ole nendega kokkuleppele jõudnud.

Võlausaldajate nõuded (põhinõue ja kõrvanõuded), mille ümberkujundamist võlgnik soovib, on

järgmised: Placet Group OÜ - 2085,31 eurot; Placet Group OÜ - 130,57 eurot; Placet Group

OÜ - 190,43 eurot; Placet Group OÜ - 330,58 eurot; BB Finance OÜ, keda esindab

Inkassokeskus OÜ - 265,90 eurot; BB Finance OÜ, keda esindab Julianus Inkasso OÜ - 151,33

eurot; BB Finance OÜ, keda esindab Julianus Inkasso OÜ - 158,83 eurot; BB Finance OÜ, keda

esindab Julianus Inkasso OÜ - 1280,93 eurot; Monefit Estonia OÜ - 2951,05 eurot (millest

sissenõutavaks muutunud 554,18 eurot); Omega Invest OÜ - 2580,40 eurot; Mogo OÜ -

4254,74 eurot (ei ole avalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud), Ferratum Bank

p.l.c - 3404,68 eurot; Era Liisingu Inkassoteenused AS (Creditstar nõue) - 2009,55 eurot; OK

Incure OÜ - 1244,66 eurot; Bondora AS - 6594,74 eurot; Bestcredit OÜ - 974,86 eurot.

Võlgniku sissetulek hetkel on 584 eurot kuus (bruto), 550 eurot (neto). Võlgnikule kuulub 1/3

hoonestatud kinnistust registriosa nr 341232. Kinnistu hinnanguline väärtus on 6500 eurot ning

väärtuse arvestamisel on aluseks võetud perioodil 01.september 2019.a-31.märts 2021.a Lääne-

Nigula vallas toimunud hoonestatud maa tehingute andmed. Jooksvad kulutused iga kuu kohta,

mida kannab ainuüksi võlgnik, moodustavad kokku: 533 eurot (toit 160 eurot, transport 20

eurot, side 20 eurot, elukindlustus 8 eurot, võlgniku ema hooldekodu tasu 35 eurot, ravimid,

jalgratta hooldus, majapidamiskulud 50 eurot). Võlgniku ja tema elukaaslase igakuised kulud

kokku on: 740-810 eurot.

Võlgnik võõrandas 31.märtsil 2021.a talle kuulunud, XXX Haapsalu asuva korteromandi, oma

tütrele C-le. Korteri müügist saadud tulu arvelt rahuldas võlgnik hüpoteegipidaja nõude ning

nende võlausaldajate nõuded, kellega jõuti kohtuvälisele kokkuleppele. Samuti tasus võlgnik

korteriühistu ees tekkinud võlgnevuse summas 1300,31 eurot ning AS SEB krediitkaardi nõude

summas 383,20 eurot. Vara müügist saadud tulu arvelt tasus võlgnik 253,47 eurot notari tasuks

ning riigilõivuks. Tehinguväärtuse aluseks võeti Pindi Kinnisvara poolt koostatud hindamisakt.

Korter võõrandati turuväärtusega. Korteri müümisel tütrele säilib võlgnikul elukoht. Korteri

võõrandamine tütrele oli kiirem, kui korteri võõrandamine nö vabaturul. Võõrandamisel ei

lisandunud maakleritasu. Korteri võõrandamise eest saadava tulu arvelt on võlgnik teinud

väljamakseid võlausaldajatele summas 13 695,17 eurot. Ülejäänu arvelt soovib võlgnik ümber

kujundada nende võlausaldajate nõuded, kellega kohtuvälisele kokkuleppele ei jõutud.

Võlgniku arvelduskonto jääk on 13.aprilli 2021.a seisuga 20 467,85 eurot. Võlgnikule kuulub

pensionikonto, mille väärtus on 14.aprilli 2021.a seisuga 4308,50 eurot. Pensionikontol olevat

summat soovib võlgnik kasutada pensionile jäädes elamiskulude katteks eesmärgiga vältida

elamiskulude võlgnevusi.

Ümberkujundamiskava

koostamisel

on

hinnatud,

kas

laenuandjad

on

järginud

tarbijakrediidilepingute sõlmimisel käibes vajalikku hoolt ning vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Seega on kava koostamisel võetud aluseks summa, mis tuleb alusetu rikastumise

sätete alusel tagastada (lepingu põhiosa). VÕS 4034 lg 7 alusel tuleb lugeda võlausaldajatele

tasutud summad põhinõude katteks. Võlgnik ei soovi kohustusi kujundada ümber nende

pikendamise või osadena täitmise teel. Võlgnik tasuks võlausaldajate nõuded, kellele on plaanis

ümberkujundamiskava järgseid makseid teha, 01.mail 2021.a ühe osamaksena. Kava

kinnitamisel ühe maksena tagastatav summa on võlausaldajatele kasumlikum. Võttes arvesse

võlgniku sissetulekut, vanust ning kohustuste kogusummat ilma võlgade ümberkujundamiseta,

ei

suudaks

ta

täita

võlausaldajate

nõudeid

ka

pikema

ajaperioodi

jooksul.

2-21-5270

Ümberkujundamisavalduses välja toodud nõuete kogusumma on üle 28 000 euro. Võlgniku

sissetulek on avalduse esitamise hetkel miinimumtöötasu. Paari aasta pärast võlgniku sissetulek

langeb pensioni ea saabumise tõttu. Seega puudub võlgnikul mittearestitav tulu, mida

usaldusisikule üle anda ning ka kohustustest vabastamise menetluses ei saaks võlausaldajate

nõuded suuremas ulatuses täidetud kui ümberkujundamiskavas esitatud viisil. Võlgnik ei eelista

ühtegi võlausaldajat teistele. Nõuete ümberkujundamine erinevas ulatuses kavas esitatud viisil

tagab võlausaldajate võrdse kohtlemise.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus keeldus 11.mai 2021.a määrusega avaldust menetlusse võtmast ning jättis

menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et avaldajal on õigus taotleda tasutud

riigilõivu summas 10 eurot tagastamist.

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus VÕVS § 17 lg 1 p-le 3 ja VÕVS §

17 lg 2 p-le 7.

5. VÕVS § 17 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse,

kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade

ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses,

mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada.

6. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt ei ole võlgnik sellistes makseraskustes, mida ei saaks

ilma

võlgade

ümberkujundamismenetluseta

ületada.

Avaldajal

on

korteriomandi

realiseerimisest vara, mille arvelt on avaldaja osad nõuded täitnud ja täitmata nõuete osas

soovib avaldaja võlgade ümberkujundamist. Ümberkujundamise avalduse kohaselt on avaldaja

laenuorjuses võlausaldajate vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu. Võlgade

ümberkujundamiskava kohtueelses menetluses on avaldaja võlausaldajatele esitanud

kategoorilises vormis ettepaneku, viidates vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisele

võlausaldajate poolt. Avaldaja on seisukohal, et tegemist on tühiste tehingutega ning avaldaja

kohustused võlausaldajate ees täidetud.

7. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on tasutava intressi

vähenemine, mitte lepingu tühisus tervikuna (VÕS § 403⁴ lg 7). Kui avaldaja on seisukohal, et

võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust ning andnud laenu

krediidivõimetule isikule, tuleb võlgnikul see asjaolu võlausaldajale teatavaks teha. Kui selline

asjaolu on tuvastatud, tuleb vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 kolmandale lausele võlausaldajal esitada

võlgnikule uus tagasimaksegraafik, kus on arvestatud juba makstud intresse ja muid tasusid

ning määrata intress vastavalt VÕS § 94 sätestatule. Avaldusest ei selgu laenulepingute intressi

ümbervaatamine ja tagasimaksete suuruse uus määramine. VÕS 403⁴ lg 13 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. Kuna avaldusest ei nähtu VÕS § 403⁴ lg-s 7 ettenähtud tegevused, ei ole

teada avaldaja tegelik kohustuse suurus võlausaldajate ees ega see, kas kohustused on

täidetavad ümberkujundamismenetluseta või kas avaldaja on ka tegelikult makseraskustes.

8. Arvestades, et avaldaja on enne avalduse esitamist kohtuväliselt lõpetanud seoses

ennetähtaegse tasumisega mitmed krediidilepinguid, puudub kohtul veendumus, et avaldaja on

makseraskustes. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et avaldaja võimalikud

makseraskused on ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluseta. Avaldaja ei ole

selgitanud, millest tulenevalt oli vajalik osade krediidilepingute ennetähtaegne lõpetamine.

2-21-5270

Seega ei ole teada, kas juhul, kui avaldaja oleks täitnud lepinguid lepinguga kokkulepitud

tingimustel, kas ka siis oleks avaldaja makseraskustes peale vara võõrandamist.

9. VÕVS § 17 lg 2 p 7 kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse

menetlusse võtmata, kui võlgnik on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid

tehinguid.

10. Avalduse kohaselt võõrandas avaldaja temale kuuluva kinnisasja (korter) oma tütrele

turuhinnaga, samas hindamisaktis hinnati korteri väärtus 2000 eurot võrra kõrgemaks. Avaldaja

põhjendab tehingut lähikondsega elukoha säilimisega. Korterile ei ole seatud ühtegi

asjaõiguslikku piirangut nt isiklikku kasutusõigust avaldaja kasuks, millisel juhul oleks

madalama hinnaga tehing ka mõistetav. Eeltoodust lähtuvalt võivad võlausaldajate huvid olla

kahjustatud kuna avaldaja võõrandas lähikondsele temale kuuluva korteri hinnaga, mis

eelduslikult oleks võinud olla kõrgem.

Määruskaebus

11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule.

12. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus asja lahendanud vaid formaalselt,

jätnud täitmata asjaolude hindamise ja selgitamiskohustuse.

13. VÕVS § 17 sätestatud alused avaldaja avalduse menetlusse mittevõtmiseks puuduvad.

Avaldaja on esitanud maakohtule tõendid makseraskuste olemasolu kohta (avalduse lisad 11-

79 ja 81-82), samuti proovinud leida kokkuleppeid võlausaldajatega ning makseraskuste

ületamiseks oma elukoha võõrandanud ( lisad 85-111).

14. Kohus on VÕVS § 17 lg 1 p-le 3 tuginedes rikkunud põhjendamiskohustust. Kohtul tuli

analüüsida, kas võlgnikul on ajutised makseraskused ning kas esineb mõni VÕVS § 17

sätestatud absoluutne alus menetlusse võtmisest keeldumiseks.

15. Avaldaja on esitanud kohtule tõendid ja asjaolud makseraskuste olemasolu kohta. Kohtu

seisukoht, et avaldaja peaks korteri müügist saadud vahendite arvelt nõuded tasuma väljaspool

võlgade ümberkujundamise menetlust, ei ole kooskõlas VÕVS eesmärgiga. Kui avaldaja oleks

esitanud kohtule avalduse enne vara võõrandamist, oleks kohus keeldunud avaldust

menetlemast põhjendusega, et avaldaja peaks esmalt võõrandama vara, sest sissetulekutest ei

ole võimalik ka pikema ajaperioodi jooksul võlausaldajate nõudeid täita. Kohus ei ole

kohtumääruses selgitanud, millistele asjaoludele tuginedes jõudis ta järelduseni, et avaldaja ei

ole makseraskustes.

16. Ümberkujundamiskavas taotleb avaldaja nõuete summade vähendamist. Avaldaja ei soovi

samal ajal täitmise tähtaega pikendada või ositi täita. Avaldaja leiab, et kava kinnitamisel ühe

maksena tagastatav summa on võlausaldajatele kasumlikum, kuna nad saavad oma nõuete

katteks raha kätte koheselt, mitte näiteks 5 aasta jooksul. Võttes arvesse avaldaja sissetulekut,

on võlausaldajate nõuded kavas esitatud viisil suuremas mahus täidetud kui näiteks

täitemenetluses või pankrotimenetluses. Avaldaja sissetulekuks on miinimumtöötasu.

Pensionile suundudes

igakuine sissetulek väheneks.

Kui avaldaja sissetulek on

miinimumtöötasu ulatuses, siis TMS § 132 alusel kuuluks täitemenetluses arestimisele 72,7

eurot ehk (584-220,5)*20%. Kui avaldaja sissetulek pensioniea saabumise tõttu väheneb,

kuulub täitemenetluses kinnipidamisele veelgi väiksem summa. Ühes kalendriaastas oleks

2-21-5270

võimalik täita nõuet summas, mis on umbes 872,4 eurot. Täitemenetluse puhul suureneks ka

võlgnevuse summa eeskätt riigilõivu, menetluskulude, täitemenetluse alustamise tasu,

kohtutäituri tasu arvelt. Samuti on kavas esitatud viisil võlausaldajate nõuded oluliselt paremini

kaitstud kui näiteks pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses kaasnevad ka pankrotihalduri

kulud, mis võivad olla kuni kolmekordne alampalga määr, millele lisandub käibemaks, ehk

kuni 2102,40 eurot. Antud vara arvelt väheneks võlausaldajatele makstav summa.

17. Ümberkujundamiskava alusel oli avaldaja kohustuste kogusumma avalduse esitamise

hetkel 28 608,56 eurot ning avaldajal vara müügist saadud tulust alles 20 467 eurot. Antud vara

arvelt soovis ta ümberkujundamiskava alusel võlausaldajate nõuded ühe maksena tasuda.

VÕVS § 1 lg 2 alusel loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt

ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Võlgniku kohustuste

summa ületab tema vara väärtust, samuti ei ole võlgnikul võimalik täita võlausaldajate nõudeid

oma igakuisest sissetulekust.

18. Kohtumääruse p 2.3. seisukoht on vastuolus võlgade ümberkujundamise menetluse

eesmärgi ja senise kohtupraktikaga. VÕVS § 10 lg 2 p 2 alusel on kohtupraktikas peetud

piisavaks kohtueelseks tegevuseks seda, kui võlgnik on proovinud võlausaldajatega sõlmida

uusi maksegraafikuid, kokkuleppeid või pöördunud suuliselt võlausaldaja poole uurimaks

võlausaldaja poolt pakutavaid võimalusi makseraskuste ületamiseks. Võlausaldaja on alati

võimupositsioonil ning praktikas ei ole võlgnikul võimalik saavutada seda, et võlausaldaja

sõlmib võlgnikuga kohtuväliselt VÕS § 4034 lg 7 alusel uue maksegraafiku. Avalduse

menetlusse võtmisel oleks kohus saanud hinnata, kas võlausaldajad on laenu andmisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kas avaldaja poolt esitatud kava kuulub

kinnitamisele või mitte. Samuti oleks kohus saanud koostada ise ümberkujundamiskava või

saanud anda avaldajale tähtaja uue kava esitamiseks.

19. Avaldaja on kohtule põhjendanud, miks ta taotleb erinevate võlgade ümberkujundamist

erinevas ulatuses. Ümberkujundamiskava alusel kuulub iga võlausaldaja puhul tagastamisele

lepingu alusel saadu ehk lepingu põhiosa. Nõuete ümberkujundamine erinevas ulatuses kavas

esitatud viisil tagab võlausaldajate võrdse kohtlemise. Kui kujundada ümber võlausaldajate

nõuded samas ulatuses, siis see tooks kaasa võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise.

20. Kohus ei ole põhjendanud järeldust, et kuna avaldaja jõudis kohtuväliste läbirääkimiste

tulemustena kokkuleppele osade võlausaldajatega, siis on võlgniku makseraskused ületatavad

võlgade ümberkujundamise menetluseta.

21. Avaldaja võõrandas XXX, Haapsalu asuva korteri oma tütrele. Tehingu väärtus oli 36 100

eurot ning korteri võõrandamisel võtsid osapooled aluseks korteri hindamisakti (avalduse lisa

80), mille kohaselt oli korteri turuväärtus 38 000 eurot +/- 5%. Ehk korteri minimaalne

turuväärtus oligi 36 100 eurot. Avaldaja tütar oli nõus avaldaja korteri antud summa eest ära

ostma eesmärgiga tagada oma emale elukoht. Korteri müümisel läbi maakleri kolmandatele

isikutele oleks avaldaja pidanud tasuma maakleri tasu. Korteri müügiks iseseisvalt ei olnud

avaldajal teadmisi. Samuti oleks korteri müümine kolmandatele isikutele olnud aeganõudvam

ning teada ei ole, kas müügist saadud tulu oleks olnud suurem kui tehingust saadu. Kui avaldaja

oleks müünud korteri kolmandatele isikutele, oleks avaldaja pidanud endale uue korteri üürima,

mis oleks enda sissetulekutest olnud keeruline. Avaldaja ja tema tütar ei pidanud vajalikuks

kanda avaldaja kasuks tasuta elamise õigust kinnistusraamatusse. Korteri võõrandamisega

tütrele ei ole tehtud võlausaldajate jaoks kahjulikku tehingut. Kohus ei ole selgitanud, millistele

asjaoludele tuginedes antud järelduseni on jõutud.

2-21-5270

Menetluse edasine käik

22. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657

lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud

Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada ning avaldus saata menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise

lahendada ning avalduse menetlusse võtmist otsustada. Määruskaebus rahuldatakse. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

24. Määruskaebusest nähtuvalt heidab võlgnik maakohtule ette nii asjaolude tuvastamata,

selgitamise ja põhjendamise kohustuste täitmata jätmist kui ka materiaalõiguse väära

kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja etteheidetega osaliselt, olles

seisukohal, et praegusel juhul on maakohtu poolne keeldumine võlgniku võlgade

ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata jätmisest olnud ennatlik, mistõttu tuleb

maakohtu määrus tühistada ja avaldus saata tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks.

25. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus nii VÕVS § 17 lg 1 p-le 3

kui ka lg 2 p-le 7. Ringkonnakohtu seisukohad eeltooduga seoses on järgmised.

26. VÕVS § 17 lg 2 p 7 kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse

menetlusse võtmata, kui võlgnik on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid

tehinguid. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, mille osas on kohtupraktikas selgitatud, et

kui avaldaja on teinud tehingu lähikondsega, võib see viidata kogumis teiste asjaoludega

võlausaldajate huvide kahjustamisele VÕVS § 17 lg 2 p 7 mõttes, hinnang võlausaldajate

huvide kahjustamisele tuleb igal üksikjuhul anda eraldi, arvestades kogumis ka teisi asjaolusid

(vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.mai 2019.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-13034, p

15.3).

27. Maakohus leidis vaidlustatud määruse põhjenduste kohaselt, et võlgniku omandis olnud

korteriomandi võõrandamine tütrele on olnud võlausaldajate huve kahjustav tehing, kuna

hindamisaktis hinnati selle vara väärtus 2000 eurot võrra kõrgemaks, korterile ei ole seatud

isiklikku kasutusõigust võlgniku kasuks ja eelduslikult oleks võinud olla korteri

võõrandamisest saadav tulu kõrgem.

28. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on oluline, et võlgniku kasuks tulnuks võõrandatud

korteriomandile tingimata seada isiklik kasutusõigus ja kanda selle tehinguga seotud kulud ega

sedagi, mille alusel kohus järeldas, et korteriomand oleks suudetud võõrandada hindamisaktis

toodud maksimaalse hinnaga. Maakohus on tähelepanuta jätnud, et korteriomandi

hindamisaktist nähtuvalt peeti selle turuväärtuseks küll 38 000 eurot, kuid märgiti ka seda, et

hindamistulemuse täpsus on +/- 5% (seega 36 100-39 900 eurot).

29. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et korteriomandi võõrandamist

võlgniku tütrele ei saa käesoleval juhul käsitleda võlausaldajate huve ilmselt tahtlikult

kahjustava tehinguna, arvestades, et selle võõrandamisest saadud kasu jääb hindamisaktis

2-21-5270

märgitu piiresse, teada ei ole, et korteriomand oleks suudetud võõrandada hindamisaktis

märgitud maksimaalse hinnaga ega seegi, et võlgnikul siiski ei säilinud senise elukoha

kasutamise õigust.

30. VÕVS § 17 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse,

kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade

ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses,

mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Tegemist on absoluutse keeldumise alusega, mille

kohaldamine eeldab kohtult nii asjaolude tuvastamist kui ka põhjendamiskohustuse täitmist.

31. Eeltoodust ning TsMS § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8, § 442 lg-te 7 ja 8 koosmõjust tulenevalt

tuli maakohtul määruse kirjeldavas osas märkida lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõue,

selle kohta esitatud väited ja tõendid ning põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud

ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused,

mida kohus kohaldas. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et vaidlustatud määrus ei sisalda

seadusekohast kirjeldavat osa ning põhjendustest ei nähtu, millised asjaolud on maakohus

tuvastanud.

32. Määruse põhjendustest nähtuvalt leidis maakohus, et kohtule esitatud asjaolude kohaselt ei

ole võlgnik sellistes makseraskustes, mida ei saaks ilma võlgade ümberkujundamismenetluseta

ületada ja võimalikud makseraskused on ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluseta.

Maakohus on oma seisukohti põhjendanud minimaalselt ning tuginenud vaid sellele, et

võlgnikul on korteriomandi võõrandamisest vara, ka on ta enne avalduse esitamist kohtuväliselt

lõpetanud mitmed krediidilepinguid seoses ennetähtaegse tasumisega. Maakohus ei ole

märkinud, milliste asjaolude tuvastamise alusel kohus sellisele järeldusele jõudnud on.

33. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et esile toodud asjaoludest ei ole

võimalik järeldada, et võlgniku makseraskused on ületatavad võlgade ümberkujundamise

menetluseta, arvestades, et maakohtule esitatud avalduse kohaselt soovib võlgnik

võlakohustuste summas 28 608,56 eurot ümberkujundamist, tema igakuine netosissetulek 550

eurot kulub peamiselt igakuiste jooksvate kulutuste tarbeks, pensionikontol on 4308,50 eurot,

muud sissetulekud puuduvad ning võlgnikul on korteriomandi võõrandamisest alles ainult

20 467,85 eurot.

34. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt leidis maakohus ka seda, et kuna avaldusest

ei nähtu VÕS § 403⁴ lg-s 7 ettenähtud tegevused, ei ole teada avaldaja tegelik kohustuste suurus

võlausaldajate ees, kas kohustused on täidetavad ümberkujundamismenetluseta, kas avaldaja

on ka tegelikult makseraskustes ning kas juhul, kui avaldaja oleks täitnud lepinguid

kokkulepitud tingimustel, oleks ta olnud makseraskustes peale vara võõrandamist.

35. Ringkonnakohus on eeltoodud põhjendusega seoses seisukohal, et VÕVS § 17 lg 1 p 3

kohaldamine on võimalik vaid kahel alternatiivselt eeldusel: 1) maakohus tuvastab, et võlgnik

ei ole makseraskustes või 2) maakohus tuvastab, et võlgniku makseraskused on ilmselgelt

ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, mh võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks

ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Eelnev tähendab, et kohtul puudub võimalus

jääda võlgniku makseraskuste esinemise või mitteesinemise osas kahtlevale seisukohale.

36. Juhul kui maakohtule jäi siiski ebaselgeks, millises ulatuses võlgnik kohustuste

ümberkujundamist soovib, tulnuks kaaluda TsMS § 340¹ alusel avalduse kolmandat korda

käiguta jätmist ning võlgnikule selgitada, millised andmed tuleb esitada selleks, et kohus saaks

otsustada avalduse menetlusse võtmise.

2-21-5270

37. Avalduse kohaselt tugines võlgnik väitele, et võlausaldajad ei ole järginud

tarbijakrediidilepingute sõlmimisel käibes vajalikku hoolt ning vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Arvestades eeltoodut, aga ka seda, et VÕVS § 10 lg 1 kohustab võlgnikku enne

võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist astuma vajalikke samme, et saavutada

võla ümberkujundamine kohtuväliselt ning VÕVS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevalt tuleb võlgade

ümberkujundamise avaldusele lisada võlgade ümberkujundamise kava, milles on mh märgitud

milliste kohustuste ümberkujundamist, ei ole maakohtu selgitused seoses vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgedega, väärad.

38. Need oleks võlgnikule tulnud esitada avalduse käiguta jätmisel, mitte esmakordselt selle

menetlusse võtmata jätmise määruses. Analoogselt eeltooduga saanuks võlgnikult küsida

selgitust ka enne avalduse esitamist lõpetatud krediidilepingutega seonduvalt, juhul kui

maakohus leidis, et põhjendused selle kohta, millest tulenevalt oli vajalik osade

krediidilepingute ennetähtaegne lõpetamine, on avalduse menetlusse võtmise otsustamisel

olulise tähtsusega. Avalduse uuel menetlemisel tuleb maakohtul, juhul kui kohus on endiselt

eeltoodud seisukohtadel, anda võlgnikule võimalus avalduse selles osas täpsustamiseks.

39. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu, et avalduse täpsustamine võib olla vajalik

lisaks ka põhjusel, et möödunud on selles võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks

väljapakutud tähtaeg ning maakohus saab VÕVS § 15 lg 1 kohaselt vajaduse korral enne

võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist ära kuulata ka võlgniku

võlausaldajate arvamuse või küsida neilt täiendavaid andmeid või dokumente. Viimane võib

olla vajalik seoses võlgniku sooviga kujundada avalduses toodud kohustused ümber nõnda, et

mõne võlausaldajaga sõlmitud lepingust tulenevate kohutuste täitmise määr on 0%.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et iseenesest võib võlausaldaja pandiga tagatud nõude

väga suures ulatuses vähendamine olla võlausaldaja huve kahjustav. Kui aga võlausaldaja nõue

on sisuliselt tagamata, siis võib ka nõude suures ulatuses vähendamine olla põhjendatud (vt nt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.aprilli 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13, p 16).

Menetluskulude jaotus

40. Kuivõrd ringkonnakohus ei tee lõpplahendit, jäävad menetluskulud TsMS § 173 lg 3 teise

lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

Edasikaebeõigus

41. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav tulenevalt VÕVS § 7 lg 2 ja § 17 lg 4 koosmõjust.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/