2-19-113344/82 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-113344

Kohtuasi

X hagi RUST STOP Eesti OÜ vastu kahju hüvitamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. juuni 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3918,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli

Kostja RUST STOP Eesti OÜ (registrikood 10231634),

lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 12. oktoobri 2021. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-113344 ja

saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 13. mail 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse RUST

STOP Eesti OÜ-lt (kostja) 3931,70 euro saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite

ja Harju Maakohus kohustas 17. juuni 2019. a määrusega hagejat esitama nõuetekohane

hagiavaldus.

2. Hageja esitas 2. juulil 2019 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista kahjuhüvitis 3628,54 eurot ja seadusjärgses määras viivis alates hagi

esitamisest kuni kahju hüvitamiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt teostas kostja 4. oktoobril 2018 hageja sõidukile

Mercedes Benz 300 GE registreerimismärgiga XXXXXX (sõiduk) korrosioonitõrje. Sama

päeva õhtul aadressil K. Kärberi 18, Tallinn asuvast kostja töökojast Õismäe suunas sõites

märkas hageja kapoti alt tulevat suitsu, mis hakkas tungima kabiini. Kuna sõiduk põles leegiga,

siis helistas hageja häirekeskusesse, kuid suutis tule kustutada enne päästekomando saabumist.

H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakti järgi on tulekahju põhjuseks leegitorule sattunud

korrosioonitõrjevahendi Rust Stop süttimine. Seega on tulekahju tingitud kostjast, kes kasutas

küllalt tuleohtlikku korrosioonitõrjevahendit. Seda kinnitab ka asjaolu, et süttimine toimus

lühikese aja jooksul pärast tööde teostamist.

Kostja põhjustas hagejale kahju, sh korrosioonivastase tõrje eest tasutud 260 eurot, ekspertiisi

teostamise eest tasutud 801,90 eurot, Osaühingu Värvaltrans kalkulatsioon sõiduki

taastusremondi teostamiseks 2426,64 eurot ning sõiduki transpordi kulu 140 eurot. Kostja ei

ole soovinud pidada hagejaga läbirääkimisi võimalike lahenduste osas, olles seisukohal, et

sõidukiga juhtunul puudub seos kostja tehtud töödega.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt on tõendamata asjaolu, et hagejal tekkis kahju kostja tegevuse

tõttu. H-ekspertiis OÜ ekspertiisiaktis väljendatud seisukohad ja selle aluseks olevad asjaolud

ning arvamuse koostaja haridus, pädevus ja kogemus arvamuse koostamiseks on tõendamata,

samuti on arusaamatu analüüs ja meetod. Nimetatud arvamuse koostamise kulu ei ole vajalik

ega põhjendatud ning hageja ei ole tõendanud, et ekspertiisi teostamise kulu vastab

turutingimustele. Samuti puudub hagejal õiguslik alus kostjale tasutu tagasi nõudmiseks. Lisaks

ei nähtu Osaühingu Värvaltrans kalkulatsioonist teostamist vajavaid töid ning nende seost

kostja väidetava tegevuse või tegevusetusega ega puksiiri arvetelt osutatud teenuse sisu ja selle

seost hageja esile toodud asjaoludega.

Kuivõrd

Lettore

OÜ

ekspertiisiakti

järgi

on

sõiduki

väljalaskesüsteemi

suurim

pinnatemperatuur linnarežiimis liikumisel 349±1°C ja aine Rust Stop B isesüttimistemperatuur

397±1°C, siis ei olnud sõiduki süttimise põhjuseks aine Rust Stop B. Kuna ainet Rust Stop A

kasutatakse ainult sõiduki kere suletud pindade ja õõnsuste töötlemiseks, siis ei saanud see

sattuda leegitorudele või väljalaskesüsteemi leegitoru pinnale. Samuti ei ole hageja tõendanud,

et aine Rust Stop sattus väljalaskesüsteemi leegitoru pinnale või et seda sattus sinna piisavas

koguses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 7. juuni 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda, kuid kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks ei

määranud.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole Lettore OÜ ekspertiisiaktiga tõendatud, et sõiduk

süttis korrosioonitõrjevahendi Rust Stop kasutamise tõttu. Kohtu määratud tehnilise ekspertiisi,

sh katsetega ja eksperdi ütlustega on tõendatud, et isesüttimine ainest Rust Stop saanuks

toimuda juhul, kui ainet oleks sattunud väljalaskesüsteemi leegitoru pinnale piisavas koguses.

Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et sõiduki väljalasketoru oleks olnud kaetud vähemalt

paari sentimeetri paksuse ainekihiga. Piiskadest või tilkadest ei piisa selleks, et aine süttiks.

Üldteada olevalt ei kanta korrosioonitõrjevahendit paksu kihina sõidukile. Hageja esitatud H-

ekspertiis OÜ ekspertiisiakti ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks, sest sellest ei nähtu

kasutatud meetod, arvutuskäik ega see, et teostatud oleks katseid.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus ei ole tõendeid sisuliselt analüüsinud, sest otsusest ei nähtu, kuidas on kohus Lettore

OÜ ekspertiisiaktis ja eksperdi selgitustes esitatud asjaolud seostanud tõendamiseseme

asjaoludega. Kohus on eksperdiarvamust moonutanud, sest märkis, et süttimise põhjuseid ei

olnud võimalik määrata, aga tegelikkuses neid ei uuritudki. Kohtul tulnuks analüüsida, kas

süttimise muud põhjused on tuvastatavad või välistatavad H-ekspertiis OÜ ekspertiisiaktiga.

Samuti jääb arusaamatuks, millisel alusel on peetud asjaolu, kui paksu kihina

korrosioonitõrjevahendit sõidukile kantakse, üldteada olevaks. Lisaks jäävad selgusetuks väited

Rust Stop tilkumise kohta, sest hageja ei ole väitnud, et süttimise põhjuseks oli kuumadele

pindadele tilkunud Rust Stop aine. Kohus ei ole ka analüüsinud, kas sõiduk võis süttida juhul,

kui selle väljalaskesüsteemi leegitoru kuumal pinnal oli Rust Stop ainet koguses, mis jääb

tilkade ja 2 cm kihi vahele.

Maakohus on teinud Lettore OÜ ekspertiisiaktist ja eksperdi selgitustest ebaõiged järeldused.

Kohus jättis arvestamata Lettore OÜ ekspertiisiakti vastuse nr 4, mille kohaselt oli hageja

sõiduki süttimine Rust Stop aine isesüttimise tõttu võimalik. Samuti on kohus

korrosioonitõrjevahendi isesüttimiseks vajaliku piisava koguse jätnud tuvastamata või isegi, kui

kohus on pidanud selleks 2 cm paksust kihti, siis ei ole selline arusaam kooskõlas tõenditega.

Lisaks on kohus pidanud ebaõigesti H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakti ebausaldusväärseks.

Eksperdi järeldus põhines sõiduki sündmuse järgsel visuaalsel vaatlusel, mille läbiviimiseks

puudub vajadus teha arvutusi või rakendada kindlaliigilist metoodikat. Kohus pidanuks

eksperdtiisiakte hindama koos, sest need on teineteist täiendavad. Kohus on ka ebaõigesti

asetanud tõendamiskoormise hagejale, sest hageja kohustus ei ole tõendada, kui paks ainekiht

võib kaasa tuua isesüttimise või millistel tingimustel isesüttimine aset leida võib. Kostja ei ole

vastutusest vabastavaid asjaolusid tõendanud.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule,

sest ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Kolleegium märgib, et kuigi apellant on

apellatsioonkaebuses taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega

hagi rahuldada, siis ringkonnakohus ei ole apellandi taotlusega seotud. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

8. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled

töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja tegema hageja sõidukile korrosioonitõrje. Maakohus

leidis õigesti, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1

mõttes. Maakohtu hinnangul vaidlesid pooled selle üle, kas kostja tegevuse või tegevusetuse

ning hageja sõiduki põlengu vahel on põhjuslik seos. Maakohus hindas asjas esitatud ja kogutud

tõendeid ning leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkis kostja tegevusest. Kolleegiumi

hinnangul rikkus maakohus eelmenetluses olulisel määral selgitamiskohustust ning seetõttu on

jäänud asjas olulised asjaolud välja selgitamata.

8.1. Kohtupraktikas on selgitatud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes (TsMS § 2)

peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja

esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada (vt

nt Riigikohtu 16. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-11, p 16). Praegusel juhul on

põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks

eelmenetluse staadiumis, sest maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses

selgitamiskohustust (TsMS § 329 lg 3, § 351 lg-d 1 ja 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4).

8.2. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral

nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:

• võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 115 lg 1);

• võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, töövõtulepingu korral VÕS §-

d 642–645);

• võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kuna hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mis eeldab töövõtulepingu rikkumise tuvastamist,

siis tuleb kontrollida, kas tööl on puudus, mille tõttu see ei vasta lepingutingimustele

(VÕS § 641 lg 1), kusjuures puuduse olemasolu tõendamise kohustus lasub tellijal,

tarbijatöövõtu puhul kergendab tellija tõendamiskoormist VÕS § 642 lg 2 teises lauses sisalduv

põhimõte. Kui töö ei vasta lepingutingimustele ja vastav puudus esines tööl selle tellijale

üleandmise ajal, siis VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja selle eest põhimõtteliselt alati.

Töövõtja vastutab ka pärast töö tellijale üleandmist tekkinud mittevastavuse eest, kui see tekkis

töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt (VÕS § 642 lg 3).

8.3. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada, milles pooled kokku leppisid

(VÕS § 635 lg 1) ning kas ja mida kostja rikkus ehk kas töö vastas lepingutingimustele

(VÕS § 641). Maakohtul tuleb hagejale selgitada kahjunõude eeldusi ning määrata hagejale

TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 340¹ lg 1 alusel tähtaeg asjaolude väljatoomiseks. Samuti

tuleb maakohtul selgitada pooltele tõendamiskoormist. Põhimõtteliselt peab kõiki kahju

hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, mh hagejale kahju tekkimist (VÕS § 127 lg 1,

§ 128), TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja, v.a vastutuse puudumine

rikkumise eest. Tõendamiskoormise jaotamisel tuleb aga arvestada, et tellija tõendamiskoormis

lepingu rikkumise tõendamisel ei saa professionaalse töövõtjaga vaieldes olla piiramatu

olukorras, kus töövõtja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev oma ala asjatundja (vt

Riigikohtu 8. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-58942/229, p 22).

8.4. Kolleegium nõustub hageja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on tõendite

hindamisel rikkunud TsMS § 232 lg-t 1. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud H-ekspertiis

OÜ ekspertiisiakti, mis on hinnatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 järgi. Samuti on

kohus määranud ekspertiisi (Lettore OÜ ekspertiisiakt) ning ekspert on andnud kohtule

eksperdiarvamuse nii kirjalikult kui ka suuliselt kohtuistungil (dtl 136–144, 252–258).

Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu,

kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakt ei ole usaldusväärne

tõend, sest sellest ei nähtu kasutatud metoodika ega arvutuskäik. Kolleegium märgib, et

Riigikohus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et tõendi selle ebausaldusväärsuse tõttu

TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata jätmine ei tohi tulla tõendi esitanud menetlusosalisele

üllatusena. Menetlusosalise üllatamise vältimiseks peab talle pärast tema esitatud tõendi

vastuvõtmist olema teada antud, et tõendi usaldusväärsus on seatud kahtluse alla. Samuti peab

teda teavitama sellest, miks peetakse tõendit ebausaldusväärseks, ning andma talle võimaluse

esitada oma vastuväited tõendi ebausaldusvääruse väitele (vt Riigikohtu 18. oktoobri 2017. a

otsus tsiviilasjas nr 2-14-61664/48, p 20).

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja väiteid arvestades hinnata, kas hageja esitatud

ekspertiisiakt on usaldusväärne või mitte. Kohtupraktikas on leitud, et metoodika puudumine

ei anna veel alust pidada arvamust tõendina kõlbmatuks (vt ka Riigikohtu 22. veebruari 2012. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11, p 41). Hageja selgitas, et ekspertiisiakti koostanud

asjatundjate järeldus põhines sõiduki visuaalsel vaatlusel. Kui asjatundjad on piisavalt

kirjeldanud tulekahju võimalikke tekkepõhjuseid ning põhjendused on jälgitavad, siis ei saa

tõendit pidada ebausaldusväärseks ega jätta tõendina arvestamata.

8.5. H-ekspertiis OÜ ekspertiisiaktist tulenevalt on vaadeldava tulekahju põhjuseks sõiduki

leegitorule sattunud korrosioonitõrjevahendi Rust Stop süttimine (dtl 27–33). Kui maakohus

asja uuel läbivaatamisel leiab, et hageja esitatud H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakti saab asja

lahendamisel arvestada, siis tuleb maakohtul hinnata, kas see tõend on vähemalt VÕS § 641

lg 2 ja § 77 lg 1 alusel piisav tellija tõendamiskoormise täitmiseks, st et kahju võis tekkida

kostja lepingurikkumise tagajärjel. Sellise tõendamiskoormise jaotuse korral tuleb kostjale

selgitada, et tal on TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada, et tööprotsessis

kasutati korrosioonitõrjevahendit Rust Stop nõuetekohaselt ja sõiduki väljalaskesüsteemi

leegitoru pinnal ei olnud sellist kogust ainet, mis saaks põhjustada sõiduki süttimise. Samuti on

kostja tõendada, et kahju võis tekkida mingil muul (alternatiivsel) põhjusel (vt poolte vahel

jagatud tõendamiskoormise kohta nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

173-12, p 19).

8.6. Eksperdiarvamuse kohaselt sai isesüttimine korrosioonitõrjevahendist Rust Stop toimuda

vaid juhul, kui aine sattus sõiduki väljalaskesüsteemi leegitoru pinnale piisavas koguses.

Maakohus leidis, et üldteada olevalt ei kanta korrosioonitõrjevahendit vähemalt paari

sentimeetri paksuse kihina sõiduki väljalaskesüsteemi leegitoru pinnale, et see kuumal pinnal

oleks süttinud. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti

kohaldanud TsMS § 231 lg-t 1 ja lugenud kõnealuse asjaolu üldtuntuks. Kui asja uuel

läbivaatamisel leiab maakohus, et asjaolu saab lugeda üldtuntuks, siis tuleb kohtul pooli

menetluse käigus teavitada, et ta kavatseb asjaolu üldtuntuks lugeda ning anda pooltele

võimalus selle kohta oma seisukohta avaldada. Lisaks tuleb kohtuotsuses ka eraldi põhjendada,

millistest menetlusvälistest allikatest on see asjaolu tuvastatav sellise kindlusega, et see annab

tõendamisest vabastamise aluse. Kui kõnealust asjaolu ei saa lugeda üldtuntuks, siis tuleb välja

selgitada, kas on vaidluse all, millises koguses kanti korrosioonitõrjevahendit Rust Stop sõiduki

pindadele, sh väljalaskesüsteemi leegitoru pinnale, ning lähtuvalt tõendamiskoormise jaotusest

selgitada tõendama kohustatud poolele tema kohustust seda asjaolu TsMS § 230 lg 1 järgi

tõendada.

9. Kui kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud, tuleb maakohtul anda hinnang hagejale

tekkinud kahju suurusele. Hageja on märkinud, et tema kahju moodustab töövõtulepingu alusel

kostjale makstud tasu 260 eurot, ekspertiisiakti eest tasutud 801,90 eurot, sõiduki

taastusremondi maksumus 2426,64 eurot ja sõiduki transpordikulu 140 eurot. Maakohus hageja

nõude elemente sisuliselt ei hinnanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja nõude

osas täita TsMS § 392 lg 1 p-des 1–4 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Kui hageja ei ole lahti

kirjutanud, mida ja mille eest ta konkreetselt nõuab, siis pidanuks kohus määrama hagejale

TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja hagi täpsustamiseks.

9.1. Kolleegium märgib, et kohtupraktikas on leitud, et nõude puhul ei ole piisav üldine

viitamine hinnapakkumisele kui tõendile (vt nt Riigikohtu 8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-116-16, p 24). Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis

nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist

seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui

hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus

oma vastuväidet omakorda tõendada. Kohtupraktikas on leitud, et hagi rahuldamata jätmine ei

ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb

vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita

oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-55-11, p 13).

9.2. Hageja nõuab muuhulgas hagiavaldusega esitatud ekspertiisiakti eest makstud 801,90 euro

hüvitamist kahju hüvitisena VÕS § 128 lg 3 alusel. Kolleegium märgib, et nimetatud kulu osas

võib TsMS § 138 lg 1 ja § 143 p 2 järgi olla tegu menetluskuluga (dokumentaalse tõendi

saamise kulu), mida saab nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel, mitte hagiga. Nii on

kohtupraktikas leitud, et asjatundja arvamuse saamise kulud on dokumentaalse tõendite saamise

kulud TsMS § 143 p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kulud (vt Riigikohtu 3. novembri

2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-14, p 22). Küll aga peab kohus dokumentaalse tõendi

saamise kulu vajalikkust ja põhjendatust kahju hüvitamise üldreeglite, mh VÕS § 128 lg 3,

järgi hindama. Asja läbivaatamise kulude hüvitamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole hüvitada

menetlusosalisele ülemääraseid kulutusi, mida viimane on tõendi saamiseks teinud. VÕS § 128

lg 3 üldreegli järgi peab kannatanu esitama tõendid selle kohta, et kahju olemasolu ja suuruse

kindlaks tegemiseks tehtud kulutused olid vajalikud ning kahju tekitaja esitama oma tõendid

juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu (vt pikemalt VÕS § 128 lg 3 kohaldamise

kohta nt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 12).

Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et tegemist on menetluskuluga, mida ei saa

TsMS § 174 lg-st 11 tulenevalt maksma panna hagimenetluses, tuleb nõue jätta TsMS § 423

lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

10. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb

menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)