2-21-115768/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-115768

Tsiviilasi

A.A.P. hagi V.T. vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.A.P; registrikood XXX; asukoht XXX.

Hageja lepinguline esindaja: A.K.

e-post XXX

Kostja: V.T, isikukood XXX; tegelik XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.A.P. hagi V.T. vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud A.A.P. kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Hageja

esitas

Pärnu

Maakohtule

maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse

V.T.

võla

väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna V.T. ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 7. septembri 2021 määrusega asja

üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Tartu Maakohus jättis 8. septembril 2021 hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse

kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so nõude ja selle põhjenduse esitamiseks

hagiavaldusele ettenähtud vormis; hageja nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse

kohta

tõendite

esitamiseks;

andmete

esitamiseks,

mis

võimaldaksid

kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada; kohtualluvuse põhjendamiseks ning täiendava riigilõivu

tasumiseks vastavalt hagi hinnale.

Hageja esitas 6. oktoobril 2021 oma nõude ja selle põhjenduse.

KOHTU SEISUKOHT

Avalduse saanud kohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt,

kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2

järgi hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse, rahvastikuregistri ja e-maksuameti kohaselt

on kostja elukoht XXX. Maksekäsu kiirmenetluses tagastati juulis 2020 tsiviilasjas nr XXX

dokumendid aadressilt XXX, kuna kostja ei ela/asu sel aadressil. Rahvastikuregistri andmetel

elab korteris XXX üksteist täisealist isikut ja üks XXX. T.L. 24. septembri 2021 vastuse

kohaselt ei ole T.L. kostja tegeliku viibimiskoha kohta andmeid. Politsei- ja Piirivalveameti 27.

septembri 2021 ja 18. oktoobri 2021 vastuse kohaselt puuduvad politsei andmebaasis kostjat

puudutavad juhtumid. E-maksuameti kohaselt ei ole kostja saanud Eestis maksustatavat tulu.

Rahvastikuregistri andmetel ei ole kostjal kunagi olnud muud Eesti elukoha aadressi peale

aadressi XXX. Rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukoht alates 5. juunist 2019 kuni 11.

veebruarini 2020 XXX. Aadress XXX tekkis rahvastikuregistrisse 12. veebruaril 2020.

Rahvastikuregistri kohaselt on kostja lisa-aadress 5. veebruari 2020 seisuga XXX. Politsei- ja

Piirivalveameti 18. oktoobri 2021 vastuse kohaselt märkis kostja 4. veebruaril 2020 Eesti

kodaniku passi / isikutunnistuse taotluses oma aadressiks XXX. Maksekäsu kiirmenetluses

tagastati aadressilt XXX dokumendid hoiutähtaja möödumisel.

Politsei- ja Piirivalveameti 18. oktoobri 2021 vastusest nähtuvalt on kostja alates 1. veebruarist

2020 ületanud XXX piiri viiel korral. Kõik piiriületused algasid sisenemisega Eesti Vabariiki

ja lõppesid väljumisega Eestist XXX. Kõik sisenemised kestsid vähem kui ühe päeva. Esimene

sisemine ja väljumine toimus 4. veebruaril 2020. Viimane sisenemine Eesti Vabariiki toimus 9.

märtsi 2020 hommikul. Viimane väljumine Eesti Vabariigist XXX toimus 9. märtsi 2020

pealelõunal. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostja oleks sõlminud Eestis tegutsevate

äriühingutega lepinguid pärast seda, kui ta ületas viimati Eesti-XXX piiri 9. märtsil 2020.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sõlmis kostja erinevate teenusepakkujatega ajal, mil ta viibis

piiriületuste andmetel Eestis, mitmeid krediidi- ja järelmaksulepinguid. Hagi aluseks olev

leping sõlmiti ka ajal, mil kostja oli piiriületuste andmete järgi Eestis, so 4. veebruaril 2020.

Kohtul ei ole andmeid, et kostja oleks viibinud pärast 9. märtsi 2020 Eestis.

Kohus leiab eeltoodud asjaolusid koostoimes arvestades, et kostjal puudub tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses Eesti Vabariigis elukoht. Kostja elukoht on XXX.

Kuigi kostja elukoht on XXX, ei kuulu käesoleval juhul kohtualluvuse määramisel siiski

kohaldamisele Eesti Vabariigi ja XXX leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-

ja kriminaalasjades. Õigusabilepingu artiklist 1 tulenevalt kohalduks õigusabileping juhul, kui

kostja oleks XXX kodanik. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Eesti Vabariigi kodanik.

Õigusabileping käesoleval juhul seega ei kohaldu.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 6 lg 1 kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei

ole üheski liikmesriigis, liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse

kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti.

Kuna antud juhul ei tulene määruse nr 1215/2012 artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning

artiklitest 24 ega 25 teisiti, tuleb kohtualluvus määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel.

Füüsilise isiku vastu võib TsMS § 79 lg 1 kohaselt esitada hagi tema elukoha järgi. Nagu

eelnevalt märgitud, puudub kostjal Eesti Vabariigis TsÜS § 14 lg 1 tähenduses elukoht. Kostja

elab XXX. Tsiviilasi ei allu seega üldise kohtualluvuse kohaselt Eesti kohtule. Hageja tugineb

üksnes üldisele kohtualluvusele. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul TsMS § 363 lg

4 järgi põhjendanud, et kohalduks muu kohtualluvus kui üldine kohtualluvus. Kuna

hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue tarbijakrediidilepingust, alluks hagi TsMS § 89 lg 1

ja 2 järgi kostja elukoha järgi XXX kohtule.

Hagi tuleb jätta seega TsMS § 371 lg 1 p 2, § 372 lg 7 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik