2-20-6405/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Triinu Toon

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-6405

Tsiviilasi

Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu avaldus Andmekaitse

OÜ ja CH International LLC vastu kaasomandi eseme

(soojussõlme) korrashoiuks eriomandi eseme kasutada

võimaldamise

kohustamiseks,

sh

ligipääsuks,

kahju

hüvitamiseks ning viivise tasumiseks

Tsiviilasja hind

5 278,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu, täiendava nimega

Maakri Maja korteriühistu (registrikood 80192060, aadress

Maakri 36, 10145 Tallinn)

Avaldaja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Kaidar

Sultson ja Karin Mölder (e-post menetlus@magnussonlaw.com)

Puudutatud isik I: Andmekaitse OÜ (registrikood 12059530,

aadress Tornimäe 7, 10145 Tallinn, e-post xxx, xxx)

Puudutatud isik II: CH International LLC (Ameerika

Ühendriikide äriregistri registrikood 2013-000644286)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu avaldus Andmekaitse OÜ ja CH

International LLC vastu kaasomandi eseme (soojussõlme) korrashoiuks

eriomandi eseme kasutada võimaldamise kohustamiseks, sh ligipääsuks, kahju

hüvitamiseks ning viivise tasumiseks.

2. Kohustada äriühingut CH International LLC võimaldama CH International LLC-

le kuuluva Maakri 36-xxx, Tallinnas korteriomandi eriomandi eset

(mitteeluruumi/ parkimiskohta nr xxx) kasutada kaasomandi esemeks oleva

soojussõlme korrashoiuks, sh soojussõlme pääsemiseks.

3. Mõista Andmekaitse OÜ-lt ja Ameerika Ühendriikide äriühingult CH

International LLC solidaarselt välja kahjuhüvitis summas 1 646,40 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 21.10.2021 kahjuhüvitise täitmisega

viivitamise eest summas 194,20 eurot ja viivis põhinõudelt (1 646,40 eurot) VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.10.2021 kuni kohustuse

täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse.

4. Käesolevat kohtumäärust saab täita täitemenetluse seadustiku (TMS) § xxx

sätestatud korras.

Menetluskulud

5. Menetluskulud jätta Andmekaitse OÜ-lt ja Ameerika Ühendriikide äriühingu CH

International LLC kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtumääruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

7. Käesoleva

kohtumääruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates

määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

määruskaebuse.

Asjaolud ja avaldaja nõue

1. Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu esitas 30.04.2020 Harju Maakohtule avalduse

Andmekaitse OÜ vastu. Andmekaitse OÜ-le kuulub Tallinnas Maakri tn 36 asuv

korteriomand nr xxx, mille eriomandi esemeks on mitteeluruum/ parkimiskoht nr xxx

ja mille tähistus plaanil on xxx. Parkimiskoha taga asub Maakri 36 hoone

soojussõlmeruum (plaanil nr xxx). Uks hoone soojussõlme asub parkimiskoha

tagaseinas. Parkimiskohal nr xxx on pargitud sõiduk selliselt, et see asub tihedalt vastu

parkimiskoha tagaseina ja külgseina ning tagaseinas asuvat soojussõlme ust. Hoone

soojussõlme uks avaneb soojussõlme ruumi sissepoole, s.t soojussõlme ruumi

saamiseks on parkimiskohal nr xxx üksnes vaja pääseda soojussõlme ukseni, ukse

avamiseks ei ole parkimiskohal vaja täiendavat ukse laiust ruumi tagada. Soojussõlme

esisel ala on moodustatud üks korteriomand/ parkimiskoht (korteriomand/ parkimiskoht

nr xxx) ja ette nähtud parkimine ühele sõiduautole. Parkimiskoha nr xxx kõrval asuv ala

kuulub kõikide korteriomanike kaasomandisse. Maakri 36 kinnistu korteriomanditeks

jagamise plaanil on eraldi pööratud tähelepanu sellele, et parkimiskohal nr xxx parkides

säiliks pääs parkimiskoha taga asuva soojussõlme ukse juurde. Soojussõlme ruumi

esisele alale, kus on ette nähtud üks parkimiskoht, on puudutatud isik parkinud kaks

sõiduautot. Seega on puudutatud isik juba alates novembrist 2019. a pidevalt takistanud

pääsu soojussõlme ukse juurde ja seega ka soojussõlme. Samuti on puudutatud isik kohe

pärast korteriomandi/ parkimiskoha nr xxx omandamist 16.10.2019. asunud alusetult ja

korteriühistuga kokkulepet omamata kasutama mh parkimiskoha kõrval asuvat

kaasomandis olevat ala. Puudutatud isiku poolt soojussõlme ukse kinni parkimine ei ole

olnud ühekordne tegevus, vaid pidev, ning puudutatud isiku ja avaldaja kirjavahetusest

nähtuvalt puudutatud isiku arvates ka igati õigustatud tegevus. Varasemate

korteriomandi/ parkimiskoha nr xxx omanikega ei ole olnud avaldajal probleeme

soojussõlme ruumi ukseni pääsemisega, mis tõendab, et parkimiskohta nr xxx on

võimalik kasutada selliselt, et tagatud on soojussõlme saamine.

2. Hoone soojussõlm, mis paikneb parkimiskoha nr xxx taga asuvas ruumis nr xxx, juhib

kogu Maakri 36 hoone soojusvarustust ja küttesüsteemi. Utilitas Tallinn AS-iga

(varasema nimega Tallinna Küte AS) sõlmitud soojusenergia ostumüügilepingu

kohaselt on korteriühistu kohustatud teostama soojussõlme ja soojussõlme seadmete

ning kütte- ja soojaveesüsteemide remont-, puhastus- ja korrastustöid ning tagama

Tallinna Küte AS-ile juurdepääsu maja parkimiskorrusel asuvale soojussõlmele ja

soojustorustikele

Soojussõlme

ja

soojussõlme

seadmete

ning

kütte-

ja

soojaveesüsteemide remont-, puhastus ja korrastustöid hooldust teostakse vastavalt

korteriühistu ja haldusteenust osutava A H AS vahelisele lepingule vähemalt üks kord

kuus või vastavalt vajadusele, talvel kaks korda kuus. Senised hooldused on teostatud

sagedusega kaks korda kuus. Selliselt on hooldused teostatud nt 02.03.2020 ja

25.03.2020 – mõlemal korral hooldust läbi viies ei pääsetud 0B keldrikorrusel

paiknevasse soojussõlme ning mõlemal aktil on märkus „-1 korrus soojussõlm

blokeeritud“. Utilitas Tallinn AS käib regulaarselt soojussõlme surveproove võtmas,

viimane kord käis Utilitas Tallinn AS surveproove võtmas 18.06.2019 ning

surveproove võetakse vastavalt lepingu üldtingimustele vähemalt kord kahe aasta

jooksul. Korteriomaniku poolt korteriomandi kasutamisel soojussõlme pääsemise

takistamine ja soojussõlme ukseni pääsemiseks lisatingimuste esitamine on vastuolus

seadusega. Soojussõlme pääsu takistamine võib kaasa tuua kogu hoone kütte ja sooja

veeta jäämise, mis rikub oluliselt kõikide korteriomanike huve. On ilmselge, et kõikide

korteriomanike õigustatud huviks on, et hoone soojusvarustus ja küttesüsteem on

hooldatud ning selleks on vajalik pääs parkimiskoha nr xxx taga asuvasse soojussõlme

ruumi.

3. Puudutatud isiku juhatuse liige teatas 07.12.2019 e-kirjas, et paigaldab parkimiskoha nr

xxx juurde sildid hoiatamaks, et tegemist on eraomandiga ja sellel viibimine on tasuline

ning pitseerib parkimiskoha taga asuva ruumi ukse (soojussõlme ukse) turvakleebisega,

mis jätab jälje, kui ust on avatud ja selle alusel esitab parkimiskoha omanik edaspidi

korteriühistule arve. Vastuseks puudutatud isiku juhatuse liikme e-kirjale on

korteriühistu juhatuse liige P. O 09.01.2020 e-kirjas teatanud, et korteriomanikul/

parkimiskoha omanikul ei ole õigust takistada parkimiskohast üleminekut, kui see on

vajalik maja korrashoiuks ja haldamiseks ning parkimiskoha ületamise tasu on alusetu.

Korteriühistu juhatuse liige on palunud puudutatud isikul lõpetada maja soojussõlme

korrashoiu takistamine (ühepoolne tasu nõudmine). Samuti on korteriühistu juhatuse

liige teatanud, et soojussõlme ruumi ees pargib sõiduauto, mis takistab soojussõlme

pääsemist, kuid mille omanikku ei ole välja ilmunud ja mitte keegi (sh H. K)

väidetavalt ei tea soojussõlme ukse ees parkiva sõiduauto omanikku ega tunnista seda

enda omaks. 12.01.2020 e-kirjas on puudutatud isiku juhatuse liige H. K teatanud, et

parkimiskoha kasutamiseks hoone soojussõlme korrashoiu ja haldamise eesmärgil on

vajalik korteriomandile/ parkimiskohale servituudi seadmine. Puudutatud isik on

seisukohal, et kuna servituuti seatud ei ole, siis parkimiskohta soojussõlme saamiseks

kasutada ei või. Puudutatud isik on teatanud, et tasuta ta servituuti ei võimalda, sest

väidetavalt toob parkimiskoha kasutamine soojussõlme saamiseks kaasa ebamugavusi

omandi kasutamisel, mis tuleb omanikule hüvitada. Puudutatud isik on teatanud

soojussõlme saamise ühe korra hinnaks 250 eurot.

4. Avaldaja juhatuse liige palus 12.01.2020 e-kirjas veelkordselt puudutatud isikul

lõpetada soojussõlme ruumi pääsemise takistamine. Samuti on avaldaja juhatuse liige

palunud esitada leping, mis puudutatud isikul on väidetavalt sõlmitud parkimiskoha nr

xxx kõrval asuva kaasomandis oleva ala kasutamiseks. Vastavat lepingut ei ole

puudutatud isik käesoleva ajani esitanud. 12.01.2020 e-kirjavahetuses on avaldaja

juhatuse liige palunud kõrvaldada parkimiskoha tagaseina paigaldatud „Eramaa“ sildi

ja kaasomandis olevale alale pargitud sõiduauto. Puudutatud isiku juhatuse liige on

sellele vastuseks teatanud, et ta ei tee midagi enne, kui kõik sõidukid üldpindadelt

(kaasomandis olevatelt aladelt) on teisaldatud. Korteriühistule haldusteenust osutava A

H AS töötaja on 28.01.2020 ekirjas pöördunud puudutatud isiku poole seoses

soojussõlme plaanilise hooldusega, teatanud, et soojussõlme ukse ette pargitud auto

tõttu puudub ligipääs soojussõlmele ning palunud sõidukit nihutada 31.01. selliselt, et

sissepääs soojussõlme oleks tagatud. Vastuseks haldusteenuse osutajale on puudutatud

isiku juhatuse liige teatanud, et parkimiskoht on üürile antud, sõiduki omanik on

välismaal ja sõiduk on statsionaarselt hoiustatud vähemalt kuni suveni. Sõiduki

liigutamist on võimalik korraldada, kuid sellega seonduvad kulud peab korteriühistu

hüvitama. Kuludeks on: (i) sõiduki võtme saatmine DHLga Eestisse ja tagasi

omanikule Inglismaale 118 eurot; (ii) sõiduki laadimine kuni 72 tundi enne käivitamist

80 eurot; (iii) seadmete ja töömehe tunnitasu (kuni 3 tundi, sisaldab võtmetele järele

minekut, tagasisaatmist, sõiduki laadima panekut, sõiduki laadimisjuhtmete

eemaldamist, sõiduki liigutamist ja kohapealset ootamist (kuni 1 tund)) ning (iv)

administratiivtasu asjaga tegelemise eest (kulleri korraldamine, asjaajamine, suhtlus

jm) 120 eurot.

5. Avaldaja lepinguline esindaja edastas 02.02.2020 e-kirjaga puudutatud isikule avaldaja

31.01.2020. nõudeavalduse kaasomandi esemele ligipääsu võimaldamiseks ja ligipääsu

edasisest takistamisest hoidumiseks. Puudutatud isik ei saatnud kättesaamiskinnitust

avaldaja 31.01.2020 nõudeavalduse ja 02.02.2020 e-kirja kättesaamise kohta, mistõttu

oli avaldaja sunnitud pöörduma 13.02.2020 korduva nõudeavalduse kättetoimetamiseks

kohtutäituri poole. Dokumentide kättetoimetamise akti kohaselt on kohtutäitur

ajavahemikul 14.02.2020 kuni 14.03.2020 üritanud korduvalt e-posti teel ja otse

toimetada kätte akti lisas nr 1 (digitaalselt allkirjastatud konteiner dokumentidega)

näidatud dokumente, kättetoimetamine ei ole õnnestunud, adressaat ei ole e-posti

päringutele vastanud ja otse allkirja vastu kätte pole õnnestunud dokumente toimetada.

Puudutatud isik ei saatnud 02.02.2020 e-kirjas palutud kättesaamiskinnitust avaldaja

31.01.2020 nõudeavalduse kättesaamise kohta, kuid kirjutas 13.03.2020 korteriühistu

juhatuse liikmetele samalt e-maili aadressilt (xxx), millele saadeti puudutatud isikule

31.01.2020 nõudeavaldus 02.02.2020 e-kirjaga ja kohtutäituri e- kirjad 13.02.2020

korduva nõudeavalduse kättetoimetamiseks. Korteriühistu juhatuse liige juhtis sellele

oma vastuskirjas ka tähelepanu, korteriühistu juhatuse liikme e-kirjale oli lisatud ka

13.02.2020 korduv nõudeavaldus. Rohkem kirju ei ole puudutatud isikult või tema

juhatuse liikmelt korteriühistule tulnud. Kuigi puudutatud isik ei saatnud

kättesaamiskinnitust nõudeavalduse kättesaamise kohta, on tõendatud, et puudutatud

isik kasutas 31.01.2020 nõudeavalduse ja 13.02.2020 korduva nõudeavalduse saatmise

ajal ja ka pärast seda e-maili aadressi, millele nõudeavaldus saadeti nii avaldaja

lepingulise esindaja kui ka kohtutäituri poolt. Nõudeavalduste saatjatele ei tulnud

nõudeavaldusi saates teadet, et e-kirjad ei oleks adressaadile kohale jõudnud. Avaldaja

31.01.2020 nõudeavaldus ja 02.02.2020 e-kiri ning kohtutäituri e-kirjad 13.02.2020

korduva nõudeavaldusega on jõudnud puudutatud isiku esindaja e-maili postkasti ning

puudutatud isikul on olnud mõistlik võimalus e-kirjade ja nende lisaks oleva (korduva)

nõudeavaldusega tutvuda.

6. Puudutatud isiku tegevuse tõttu oli avaldaja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks

advokaadi poole ning nõudeavalduse kättetoimetamiseks ja fakti tuvastamiseks

kohtutäituri poole. Kohtueelse menetluse õigusabikulud seoses on kokku 1 478,4 eurot.

Avaldaja kulud kohtutäituri abil korduva nõudeavalduse kättetoimetamisele ja

juriidilise fakti tuvastamisele on 168 eurot. Avaldajal on puudutatud isiku tegevuse tõttu

tekkinud kohtueelsed kulud kokku summas 1 646,4 eurot (summa koos käibemaksuga).

Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kantud kuludelt käibemaksu tagasi.

kohustada Andmekaitse OÜ-d võimaldama Andmekaitse OÜ-le kuuluva Maakri 36-xxx

korteriomandi eriomandi eset (mitteeluruumi/ parkimiskohta nr xxx) kasutada

kaasomandi esemeks oleva soojussõlme korrashoiuks, sh soojussõlme pääsemiseks.

7. Avaldaja palub mõista Andmekaitse OÜ-lt välja kahjuhüvitis summas 1 646,4 eurot

ning viivis kahjuhüvitise täitmisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras

tasumata summast päevas avalduse esitamisest kuni põhivõla täitmiseni, sh kindla

summana kuni kohtumääruse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlalt; 3) märkida

kaasomandi

eseme

korrashoiuks

eriomandi

eseme

kasutada

võimaldamise

kohustamisnõude osas kohtumääruse resolutsioonis, et kohtumäärust saab täita

täitemenetluse seadustiku (TMS) § xxx sätestatud korras; jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

8. 28.08.2020 menetlusdokumendis palus avaldaja kaasata puudutatud isikuna CH

International LLC (Ameerika Ühendriikide äriregistri registrikood 2013-000644286) ja

täpsustas ühtlasi oma nõudeid. Avaldajal ei ole alust arvata, et parkimiskoha müügiga

vaidluse põhjustanud olukord (hoone soojussõlme ukse kinni parkimisega hoone

tehnosüsteemide hooldamise takistamine) laheneks ja/ või uuesti ei tekiks, arvestades,

et uus omanik on Andmekaitse OÜ juhatuse liikmega seotud äriühing. Asjaolu, et

Andmekaitse OÜ on vaidlusaluse korteriomandi võõrandanud ei tähenda, et

kohtumenetlus tuleb tema suhtes lõpetada, avaldus läbi vaatamata või rahuldamata jätta.

Samuti ei anna korteriomandi võõrandamine alust avaldust tagasi võtta. Korteriomandi

võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja

korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks

muutunud kohustuste eest (KrtS § 43 lg 2). Sisuliselt võib käesolevat kohtuasja

Andmekaitse OÜ suhtes jätkata ka puudutatud isikut asendamata või uut omanikku

puudutatud isikuna kaasamata ning hiljem täita Andmekaitse OÜ suhtes tehtavat

kohtulahendit TMS § 18 lg 1 alusel korteriomandi uue omaniku kui Andmekaitse OÜ

eriõigusjärglase suhtes. Samuti sätestab TsMS § 460 otsuse kehtivuse mh pärast hagi

esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks saanud isiku suhtes. Seega seaduse mõte on,

et vaidlusaluse eseme võõrandamine kohtumenetluse ajal ei too kaasa menetluse

lõppemist.

9. Avaldaja palub kohustada Andmekaitse OÜ-d ja CH International LLC-d solidaarselt

võimaldama

Maakri

36-xxx

korteriomandi

eriomandi

eset

(mitteeluruumi/

parkimiskohta nr xxx) kasutada kaasomandi esemeks oleva soojussõlme korrashoiuks,

sh soojussõlme pääsemiseks; 2) mõista Andmekaitse OÜ-lt ja CH International LLC-lt

solidaarselt välja kahjuhüvitis summas 1 646,4 eurot ning viivis kahjuhüvitise

täitmisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras tasumata summast päevas

avalduse esitamisest kuni põhivõla täitmiseni, sh kindla summana kuni kohtumääruse

tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlalt; 3) mõista CH International LLC-lt välja

võlgnevus 28. augusti 2020. a seisuga summas 214,65 eurot, 28. augusti 2020. a seisuga

kogunenud viivised summas 8,79 eurot ning järgnevad viivised võlgnevuse täitmisega

viivitamise eest 0,022% tasumata summast päevas kuni põhivõla täitmiseni, sh kindla

summana kuni kohtumääruse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlalt ning kohustada

CH International LLC-d tasuma edasisi remondifondi makseid ning mõista CH

International LLC-lt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad remondifondi maksed

Maakri 36-151 korteriomandi osas vastavalt korteriühistu poolt esitatavatele arvetele;

4) märkida kaasomandi eseme korrashoiuks eriomandi eseme kasutada võimaldamise

kohustamisnõude osas kohtumääruse resolutsioonis, et kohtumäärust saab täita

täitemenetluse seadustiku (TMS) § xxx sätestatud korras; 5) jätta menetluskulud

puudutatud isikute kanda.

Puudutatud isiku I seisukoht

10. Puudutatud isik I leiab, et Maakri 36 KÜ poolt kohtule esitatud avalduse p-s 1 taotletud

eesmärki pole võimalik saavutada kuna Andmekaitse OÜ ei ole enam viidatud

korteriomandi omanik. Avalduses viidatud sõiduk ei kuulu Andmekaitse OÜ-le ega ole

teada kellele Suurbritannia numbrimärkidega sõiduk kuulub, kuna nimetatud

parkimiskoht on välja üüritud ja seda kasutatakse üürilepingu alusel. Andmekaitse OÜ

ei vastuta üürniku parkimisviisi eest ega saa asuda jõuga liigutama kellelegi teisele

kuuluvat vara. Parkimiskoht on üürile antud täies ulatuses, seega on üürniku vaba valik

kuidas ta sõidukit nendes piirides pargib. Andmekaitse OÜ on majahalduri palvel

suhelnud üürnikuga ja edastanud teabe selle kohta kuidas on võimalik sõidukit liigutada

ja millised kulud sellega kaasnevad, tegemist on tavapäraste ja mõistlike kuludega.

Korteriühistul tuleb arvestada parkimiskoha omaniku ja kasutajate õigustega ning mitte

ühestki kokkuleppest või teavitusest ei nähtu, et soojasõlme uks peab olema ligipääsetav

igal ajal. Allakirjutanu on teinud korduvalt ettepanekuid leppimaks kokku kuidas ja

millistel tingimustel ligipääs tagatakse. Andmekaitse OÜ on edastanud üürilepingu

millest nähtuvad üürniku kontaktandmed. Sarnaselt eluruumi korteriomandi sisepiirides

asuvate tehnosüsteemide või -seadetega tuleb tööde teostamise ajas ja ligipääsus kokku

leppida ning kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda kohtu poole, kui tegemist ei ole

just avariiolukorraga.

11. Andmekaitse OÜ ega tema esindaja ei ole saanud hagis mainitud teadet/nõudekirja/e-

kirja. Vastav kulu on põhjendamatu ja ülepaisutatud. Sisuliselt on palunud avaldaja

dubleerida iseenda varasemaid tegevusi. Selle asemel, et tasuda sõiduki liigutamiseks

vajalikud kulutused – mis olnuks kokku 59+59 eurot+80 eurot+120 eurot otsustati

jätkata kirjade esitamist ja kulutada sellele ca 1600 eurot mis on majanduslikult täiesti

ebamõistlik. Avaldaja enda esitatud lisa nr 9 nähtub Andmekaitse OÜ seisukoht „Andke

teada kas ettepanek sobib ja kui ei sobi, siis palun pöörduge kohtusse.“ Seega pidi

avaldaja olema teadlik juba 12.01.2020.a, et pooltevaheline kohtuväline arutelu ei vii

lahenduseni ja tuleb soovi korral pöörduda kohtu poole. Seetõttu tuleb pidada

põhjendamatuks ja hea usu põhimõttega vastuolevaks seda, et sama nõuet korrati ja

püüti väidetavalt edastada samal viisil, mida avaldaja juba väidetavalt mitmel korral

teostanud oli. Eelnevast tulenevalt on avaldaja poolt lisa nr 18 märgitud kulu hüvitamise

nõudmine põhjendamatu ja Andmekaitse OÜ ei ole seesuguse väidetava kahju eest

vastutav. Avaldaja väide, et Andmekaitse OÜ pidi kahju tekkimist ette nägema ei ole

õige, kuna olime väljendanud, et kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb pöörduda kohtu poole.

Andmekaitse OÜ-l ei olnud võimalik olukorda kuidagi mõjutada. Avaldajale edastati

üürniku kontaktandmed. Samuti saanuks avaldaja esitada nõude kohtule ja vajadusel

nõuda esialgset õiguskaitset. Lisaks nähtub avaldaja esitatud andmetest, et peale seda

kui Andmekaitse OÜ on palunud kokkuleppele mittejõudmise korral pöörduda kohtu

poole, on avaldaja ise tekitanud endale täiendavaid kulusid sisuliselt korrates samu

tegevusi - nõude esitamine, e-kirjaga selle edastamine, parkimiskoha mõõtmine ja

pildistamine. Korrates sisuliselt tegevusi mis ei olnud lahenduseni viinud. Avaldaja on

enne nõudekirja teinud avalduse politseile ja saanud vastuseks, et tegemist on

tsiviilasjaga ja kokkuleppeni mittejõudmise korral tuleb pöörduda kohtu poole. Need

kõik asjaolud olid avaldajale teada. Ainus millest ette hoiatati maja haldaja poolt

29.01.2020 kirjas oli „Kui tekib avariiolukord ja sellest tulenevalt lisakulud, jäävad need

kõik teie kanda. Andke palun teada, millal võimaldate meile sissepääsu soojusõlme.“

Avariiolukorda aga esinenud ei ole.

12. Andmekaitse OÜ ei ole mistahes ajahetkel takistanud ega välistanud ligipääsu,

vastupidi, Andmekaitse OÜ on astunud samme selleks, et vastav ligipääs saaks loodud,

kuid tehtud ettepanekud ei ole avaldajale sobinud. Andmekaitse OÜ on enne väidetava

nõudekirja saatmist uurinud ja leidnud võimaluse sõiduki liigutamiseks, kuid ka need

tingimused ei olnud avaldajale sobinud. Andmekaitse OÜ-le ei kuulu parkimiskohal

pargitud sõiduk ja puudub õigus jõuga sõidukit liigutada. Samuti oli avaldajal võimalik

võtta ühendust parkimiskohta rentiva isikuga ja selgitada olukorda ning esitada

vajadusel nõue sõiduki liigutamiseks. Avaldaja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata ja/või

rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isiku II seisukoht

13. Puudutatud isik II on asja materjalid kätte saanud 02.07.2021, kuid ei ole oma

seisukohta avalduse suhtes esitanud ega taotlenud ka ärakuulamist.

Kohtumääruse põhjendused

14. Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, on seisukohal, et

avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1

kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse

alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning

puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja

korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

TsMS § 613 lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille

oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või

ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või

kaasomanike otsustega. Avaldaja palub kohustada Andmekaitse OÜ-d ja CH

International LLC-d solidaarselt võimaldama Maakri 36-xxx korteriomandi eriomandi

eset (mitteeluruumi/ parkimiskohta nr xxx) kasutada kaasomandi esemeks oleva

soojussõlme korrashoiuks, sh soojussõlme pääsemiseks ning samuti palub välja mõista

tekitatud kahju. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt

vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi.

15. Asjas puudub vaidlus, et Andmekaitse OÜ-le kuulus ajavahemikul 16.10.2019 -

06.07.2020 korteriomand asukohaga Maakri 36-xxx, Tallinn (registriosa nr xxx). Alates

07.07.2020 kuni käesoleva ajani kuulub viidatud korteriomand Ameerika Ühendriikide

äriühingule CH International LLC (registrikood 2013-000644286). Puudutatud isik I on

palunud jätta tema suhtes avaldus läbi vaatamata või rahuldamata. Kohus puudutatud

isikuga ei nõustu. Asjaolu, et Andmekaitse OÜ on vaidlusaluse korteriomandi

kohtumenetluse käigus võõrandanud, ei tähenda, et kohtumenetlus tuleb tema suhtes

lõpetada, avaldus läbi vaatamata või rahuldamata jätta.

16. TsMS § 210 lg 2 järgi vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse

üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta

iseenesest asja menetlust. KrtS § 43 järgi lähevad korteriomandi võõrandamisel

korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest.

Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle

omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate

sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi

väärtusega.

17. Kuigi puudutatud isiku I hinnangul on avaldaja viide TsMS § 460 asjakohatu, kuivõrd

puudutatud isik I on puudutatud isikule II müügilepingus kinnitanud, et müügilepingu

eseme osas ei ole vaidlusi, kohus puudutatud isikuga ei nõustu. Puudutatud isiku I viide

TsMS § 460 lg-le 2 oleks asjakohane juhul, kui asjas oleks esitatud vindikatsioonihagi

Andmekaitse OÜle kuulunud korteriomandi väljanõudmiseks ebaseaduslikust

valdusest. Kohus on seisukohal, et ka korteriomandi uuel omanikul on kohustus tagada

korteriühistu juurdepääs soojussõlmele ja seda tulenevalt seadusest. Samuti vastutab

korteriomandi uus omanik KrtS § 43 alusel eelmise omaniku nõuete eest käendajana.

Kui korteriomandi eelmine omanik andis müügilepingus uuele omanikule valeandmeid

pooleliolevate vaidluste kohta, on see puudutatud isikute omavahelise sisesuhte

probleem, ei puuduta korteriühistut ega käesolevat vaidlust ning puudutatud isikul II on

õigus pöörduda rahalise nõudega puudutatud isiku I vastu, kui ta talle on võõrandatud

varjatud puudusega lepinguese. Puudutatud isik II on menetlusse kaasatud, talle on

kättetoimetatud asja materjalid ja küsitud seisukohta. Seega ei ole puudutatud isiku I

väited käesoleval juhul asjakohased.

18. Avaldaja palub põhinõudena kohustada puudutatuid isikuid võimaldama Maakri 36-xxx

korteriomandi eriomandi eset (mitteeluruumi/ parkimiskohta nr xxx) kasutada

kaasomandi esemeks oleva soojussõlme korrashoiuks, sh soojussõlme pääsemiseks.

Kohus märgib, et kuivõrd antud juhul on Maakri 36, Tallinn kinnistul moodustatud

korteriomandid, kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele korteriomandi- ja

korteriühistuseadus (KrtS). KrtS § 31 lg 1 p 3 alusel on korteriomanik kohustatud

võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi

eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. KrtS § 30 lg

1 p 1 ja 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada eriomandi eset selle otstarbe

kohaselt oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või

kolmanda isiku õigustatud huviga. Korteriomanikud ja/ või korteriühistu võivad nõuda,

et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja

korteriühistu põhikirja kohaselt ning kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on

reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest (KrtS § 30 lg 2, lg 4).

19. Avaldaja on kohtu ette toonud asjaolud, et puudutatud isik I on oma korteriomandit

kasutades takistanud kaasomandi eseme otstarbekohast kasutamist ja tehnosüsteemidele

ligipääsu, kuivõrd ta on teinud võimatuks juurdepääsu Maakri 36 elamu soojussõlmele.

Kohtu hinnangul on korteriomandi nr xxx omanik kasutanud oma eriomandit vastuolus

teiste korteriomanike huvidega. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikule I kuulunud ja

puudutatud isikule II käesoleval ajal kuuluva korteriomandi/parkimiskoha nr xxx taga

asub Maakri 36 hoone soojussõlmeruum (plaanil nr xxx, tl 2). Uks hoone soojussõlme

asub vaidlusaluse parkimiskoha tagaseinas. Kohtutäitur on tuvastanud 16.04.2020 fakti,

et parkimiskohale nr xxx on pargitud sõiduk selliselt, et see asub tihedalt vastu

parkimiskoha tagaseina ja külgseina ning tagaseinas asuvat soojussõlme ust.

Kohtutäituri aktis olevatelt fotodelt selgub kahtlusteta, et parkimiskohal parkiva sõiduki

taga asuva soojussõlme ukseni pääsemine hoone soojussõlme saamiseks on pargitud

sõidukite tõttu võimatu. Seega on tuvastatud asjaolu, et puudutatud isik I on sõidukit

vastu parkimiskoha taga- ja külgseina parkides muutnud võimatuks juurdepääsu

soojussõlmele. Et tegemist ei ole ühekordse soojussõlmele juurdepääsu takistamisega,

selgub muuhulgas ka A H AS aktidest, millest nähtub, et -1 korruse soojussõlm

blokeeritud (tl 33 ja pöördel). Samuti on puudutatud isiku I seaduslik esindaja oma

28.01.2020 e-kirjas korteriühistule avaldanud, et on oma parkimiskoha üürile andnud

ning sõiduk on statsionaarselt hoiustatud vähemalt kuni suveni (tl 42).

20. Kohus selgitab puudutatud isikule I, et parkimiskoha väidetav väljaüürimine ei vabasta

parkimiskoha omanikku kohustustest korteriühistu ja teiste kaasomanike ees.

Parkimiskohal nr xxx toimuva (soojussõlme ukse blokeerimine) ja parkimiskoha

kasutusviisi eest vastutab parkimiskoha omanik olenemata sellest, kas ja kellele ta on

parkimiskoha üürinud või kellele kuuluv sõiduk parkimiskohal pargib. Omanik peab

tagama, et parkimiskohta kasutatakse kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega. Seega

on kohus seisukohal, et puudutatud isik I on kasutanud oma korteriomandit vastuolus

teiste kaasomanike huvidega ning avaldus tuleb rahuldada.

21. Vaidlust ei ole selles, et parkimiskoha nr xxx taga asuv soojussõlm juhib kogu Maakri

36 hoone soojusvarustust ja küttesüsteemi. On ilmselge, et soojussõlmes asuvad kütte-

ja soojaveesüsteemid vajavad regulaarselt remont-, puhastus- ja hooldustöid ning

selleks on vaja kütte- ja soojaveesüsteemidele ligi pääseda. Soojussõlme võib

juurdepääs olla vajalik ka võimaliku avariiolukorraga. Seega on ilmselgelt teiste

korteriomanike huvides, et korteriühistul ja tema poolt volitatud isikutel oleks püsivalt

juurdepääs soojussõlmele. Parkimiskoha nr xxx omanikul on kohustus tagada parkimine

parkimiskohal nr xxx nii, et säiliks pääs parkimiskoha taga asuva soojussõlme ukse

juurde. Seda enam, et parkimiskoha omanikul ei oleks vaja selleks teha midagi muud,

kui parkida seal sõiduk nii, et see ei oleks tihedalt vastu tagaseina ja ust. Kohtutäituri

fakti tuvastamise aktist nähtub, et seal pargitud sõiduk on pargitud tihedalt vastu seina

ja auto esiotsa kaugus parkimiskohta märgistavast joonest on 36 cm. Kui puudutatud

isik pargiks sõiduki parkimiskohta tähistava eesmise joone juurde, st 35 cm võrra

ettepoole, jääks sõiduki taha piisav ruum soojussõlme ukseni minekuks ja juurdepääs

soojussõlmele oleks tagatud.

22. Kohus tuvastas eelnevalt, et Maakri 36-xxx korteriomandi eriomandi eseme

(mitteeluruumi/ parkimiskohta nr xxx) omanik ajavahemikul 16.10.2019 - 06.07.2020

korteriomand asukohaga Maakri 36-xxx, Tallinn (registriosa nr xxxoli Andmekaitse

OÜ. Alates 07.07.2020 kuni käesoleva ajani kuulub viidatud korteriomand Ameerika

Ühendriikide äriühingule CH International LLC (registrikood 2013-000644286).

Kinnistusraamatu kandest ei nähtu, et viimane oleks saanud korteriomandi omanikuks

täite- või pankrotimenetluse käigus. TsMS § 477 lg 5 kohaselt kohus ei ole hagita asja

läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on eelnevast tulenevalt

seisukohal, et kohus saab kohustada vaid kinnisasja omanikku. Kohus asub seisukohale,

et seega tuleb kohustamisnõue rahuldada vaid omaniku suhtes.

23. 24. Avaldaja on palunud puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista kohtueelse

menetlusega tekitatud kahju summas 1 646,40 eurot. Avaldaja selgitas, et puudutatud

isiku I tegevuse tõttu oli avaldaja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadi

poole ning nõudeavalduse kättetoimetamiseks ja fakti tuvastamiseks kohtutäituri poole.

Kohtueelse menetluse õigusabikulud seoses nõudeavalduse ja korduva nõudeavalduse

koostamisega on vastavalt Advokaadibüroo M OÜ 12.02.2020 arvele nr xxx 1 267,20

eurot ja vastavalt Advokaadibüroo M OÜ 30.04.2020

arvele nr 2020022038 211,2 eurot, kokku 1 478,40 eurot. Avaldaja kulud kohtutäituri

abil korduva nõudeavalduse kättetoimetamisele ja juriidilise fakti tuvastamisele on

vastavalt Tallinna kohtutäituri Arvi Pink 16. aprilli 2020. a arvele nr 193639 168 eurot.

Puudutatud isik I vaidleb kuludele vastu ja leiab, et tegemist ei ole kulutustega, mis

oleks olnud vajalikud ja seotud nõude esitamise ning tõendamisega. Avaldaja oleks

kohtusse pöörduda ka nimetatud kulusid tegemata. Kohus puudutatud isikuga I ei

nõustu.

25. Riigikohus on selgitanud, et „kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed

õigusabikulud võivad olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust

(kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda,

kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude

kindlaksmääramise korda (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30). Need on

hõlmatud ka VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3 (RKTKo nr 3-2-1-5-13).

26. Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt

hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks

avaldaja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik,

peab kohus hindama, kas avaldaja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on

lahendis nr 3-2-1-128-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine

kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see

pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke

või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse

vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on

hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus tuvastas, et avaldaja poolt

31.01.2020 puudutatud isikule I edastatud nõudekiri ja 13.02.2020 korduv

nõudeavaldus on seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Kohtu hinnangul on kohtueelsele

suhtlusele kulunud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Hinnates avaldaja lepingulise

esindaja kohtueelseid toiminguid ja ajakulu, on kõik tegevused olnud asjatundlikuks

õigusnõustamiseks ja esindamiseks möödapääsmatud. Asja materjalidest ei nähtu, et

esindaja oleks teinud põhjendamatuid või ebavajalikke toiminguid või kulutanud aega

ülemäära palju. Kohtu hinnangul on avaldaja õigusabi kulud tekkinud puudutatud isiku

I tegevuse tõttu ja seetõttu tuleb need ka puudutatud isikult I välja mõista.

27. Asja materjalist nähtub, et puudutatud isik I ei reageerinud avaldaja seaduslike

esindajate õigustatud palvetele ega e-kirjadele võimaldada soojussõlmele vajalik

juurdepääs. Vastupidi, puudutatud isik I on esitanud avaldajale põhjendamatuid

nõudmisi nii servituutide seadmiseks kui ka Inglismaalt võtme saatmise kulude

hüvitamiseks (tl 36-37, 42). Samuti on puudutatud isik I paigaldanud oma

parkimiskohale

„ERAMAA“

sildi

ja

ähvardanud

avaldajat

ebaseaduslike

leppetrahvidega. Nagu kohus eelpool selgitas, peab parkimiskoha omanik tagama, et

parkimiskohta kasutatakse kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega. Puudutatud

isikule I oli teada, et tema parkimiskoha tagaseinas asub uks soojussõlme. Puudutatud

isik pidi aru saama, et teistel korteriomanikel ja korteriühistul on õigustatud huvi, et

oleks tagatud juurdepääs soojussõlme ruumi. Juurdepääsu tagamise kohustus on

märgitud Maakri 36 kinnistu korteriomanditeks jagamise plaanil, milles muuhulgas on

eraldi pööratud tähelepanu sellele, et parkimiskohal nr xxx parkides säiliks pääs

parkimiskoha taga asuva soojussõlme ukse juurde (tl 13). Vaatamata sellele, on

parkimiskoha omanik blokeerinud soojussõlme uksele juurdepääsu või on omanik

võimaldanud blokeerida selle ukse oma väidetaval üürnikul, ega ole taganud võimalust

ust blokeerinud sõidukit juurdepääsu saamiseks liigutada. Seega on igati mõistetav,

miks vajasid avaldaja seaduslikud esindajad kohtueelset õigusabi. On küüniline

puudutatud isiku I seisukoht, et avaldaja seaduslikud esindajad pidid puudutatud isikust

aru saama, et puudutatud isik ei kavatsegi seadusekuulekalt ja hea usu põhimõtet

järgides käituda ja pidid seega õigusvaidluse lahendamiseks kohe kohtu poole

pöörduma. Et avaldaja ei eeldanud puudutatud isiku I esindajast sügavat pahatahtlikkust

ja lootis vaatamata eelnevale kirjavahetusele puudutatud isiku I mõistlikkusele ning

soovile mitte kahjustada kõiki kaasomanikke, ei ole avaldajale kuidagi etteheidetav.

28. Samuti oli avaldajatele hädavajalik toiming puudutatud isikule I nõudekirja

kohtutäituriga kättetoimetamine ja fakti tuvastamine. Puudutatud isik I ei reageerinud

avaldaja lepingulise esindaja nõudekirjadele, seega oli vajalik talle need edasise

õigusvaidluse huvides korrektselt kätte toimetada ning tõsikindlalt tuvastada asjaolu, et

puudutatud isikule kuuluval parkimiskohal nr xxx on soojussõlme uksele juurdepääs

blokeeritud. Seega tuleb ka see kulu puudutatud isikult I välja mõista. Korteriomandi

võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja KrtS

§ 43 lg 2 järgi korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate

sissenõutavaks muutunud kohustuste eest, seejuures on omandaja vastutus piiratud

korteriomandi väärtusega. Käendusest tulenev kohustus on VÕS § 141 p 1 järgi

kõrvalkohustus ning põhivõlgniku kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik

ja käendaja võlausaldaja ees VÕS § 145 lg 1 järgi üldjuhul solidaarselt. Seega, kuigi

oma kohustust on eelkõige rikkunud puudutatud isik I ja kahju on tekkinud tema

tegevuse tõttu, tuleb KrtS § 43 lg 2 alusel puudutatud isikutelt tekitatud kahju summas

1 646,40 eurot solidaarselt välja mõista.

29. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise

kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või

alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule

oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. Avaldaja palub puudutatud isikutelt kahju hüvitamise nõude summas 1 646,4

eurot täitmisega viivitamise eest viivist seadusjärgses viivisemääras alates käesoleva

avalduse esitamisest ja vastavalt TsMS §-s 367 sätestatule välja mõista ka viivis kahju

hüvitamise nõude summas 1 646,4 eurot täitmisega viivitamise eest seadusjärgses

viivisemääras tasumata summast päevas avalduse esitamisest kuni põhivõla täitmiseni,

sh kindla summana kuni kohtulahendi tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlalt. Kohtu

hinnangul tuleb see nõue rahuldada. Käesolevaks kohtumääruse tegemise ajaks on

viivisekalkulaator.ee andmetel sissenõutavaks muutunud viivis 194,26 eurot.

30. 28.08.2020 menetlusdokumendis esitas avaldaja ka täiendava nõude puudutatud isiku Ii

vastu summas 214,65 eurot ja viivise saamiseks. Avaldaja võttis 10.09.2021 nõude

tagasi ja kohus keeldus 13.09.2021 määrusega selle nõude menetlusse võtmisest.

31. TsMS § 122 lg 3, § 132 lg 1, 133 lg 1 ja 2 ning § 477 lg 1alusel on hagihind 5278,12

eurot.

Menetluskulud

32. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on

põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Menetlus on küll toimunud

avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid avaldus kuulus rahuldamisele

ning kohtumenetlus oli tingitud puudutatud isikute tegevusest. Kohus leiab, et kuna

kohtusse pöördumise vajaduse tekitas puudutatud isikud sellega, et takistasid

ebaseaduslikult soojussõlmele juurdepääsu, siis on põhjendatud jätta solidaarselt

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel puudutatud isikute kanda.

33. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses

või

menetlust

lõpetavas

määruses,

kui

menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei

määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille

kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus

kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et

menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata

alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist

suurust kindlaks kohtumääruses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik

osaliselt tühistatud 26.05.2022 TRK lahendiga