2-21-3351/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2021.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-3351

Tsiviilasi

V. N. hagi V. N. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks

Hagihind

2628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V. N. (ik xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Kostja: V. N. (ik xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista kostjalt V. N.lt hageja V. N. kasuks alates 01.11.2021 igakuiselt elatis 292

eurot kuus kuni V. N. õppimise lõpuni xxxx.

3. Tunnistada Harju Maakohtu 18.10.2021 hagi õigeksvõtul põhinev otsus tsiviilasjas nr 2-

21-3351 tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta V. N. kanda.

5. Jätta V. N.lt menetluskulud nende puudumise tõttu V. N. kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses V. N. hagi V. N. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks. Hageja palus hagi ja hagi täpsustuste kohaselt: 1. Välja mõista kostjalt hageja

kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 27.01.2021 – 02.03.2021 eest summas 357,94 eurot; 2. Alates

03.03.2021 nõuda kostjalt hageja kasuks välja elatis ½ miinimumpalga ulatuses kuus kuni tema

õppimise lõpuni xxxx xxxx.

07.04.2021 kohtusse saabunud vastuses teatas kostja, et on nõus maksma hagejale elatist

tagasiulatuvalt 27.01.2021-02.03.2021 eest summas 68,11 eurot ja alates 03.03.2021 elatist

miinimumpalga ulatuses kuus kuni tema õppimise lõpuni xxxx xxxx.

19.04.2021 e-kirjas selgitas kohus kostjale, et 24.03.2021 esitatud hagi täpsustuses on hageja

palunud välja mõista elatise tagasiulatuvalt perioodi 27.01.2021-02.03.2021 eest summas 357,94

eurot. Kohus palus kostjal teatada, kas kostja on nõus maksma hagejale elatist tagasiulatuvalt

perioodi 27.01.2021-02.03.2021 eest summas 357,94 eurot.

23.04.2021 esitas kostja maksekorralduse ja teatas, et tasus hagejale 05.04.2021 summa 360,11

eurot ja on valmis maksma edasi.

Hageja teatas 11.05.2021 e-kirjas kohtule, et on nõus hagi tagasiulatuva elatise nõude osas tagasi

võtma.

12.05.2021 e-kirjas teatas kostja, et on haigestunud ning palub elatise summa vähendamist.

16.08.2021 jagati asi lahendamiseks kohtunikule Kädi Sacik-Korn.

05.10.2021 e-kirjas teavitas kohus kostjat kohtukoosseisu muutumisest ning palus kostjal

täpsustada, kas 12.05.2021 e-kirjas soovis kostja üksnes ajutiselt, s.o haigestumise ajaks elatise

summat vähendada või esitas kostja vastuväite hageja elatise nõudele. Kohus märkis, et juhul, kui

kostja jääb oma hagi õigeks võtu juurde, siis tuleks oma tahet samuti selgelt väljendada.

14.10.2021 saatis kostja vastuseks kohtu kirjale pangakonto väljavõtte, millelt nähtub, et kostja on

05.04.2021 tasunud hagejale tagasiulatuva elatise eest 360,11 eurot ja alates 12.05.2021 kuni

13.10.2021 igakuiselt elatist 292 eurot kuus.

18.10.2021 määrusega jättis kohus hagi osaliselt läbi vaatamata, so nõudes, milles V. N. palub V.

N.lt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 27.01.2021 – 02.03.2021 eest summas 357,94 eurot.

Kohus jätkas menetlust edasiulatuva elatisenõude osas.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui

hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab

hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kohus asub seisukohale, et kostja on võtnud hagi õigeks. Kostja on kohtule korduvalt (07.04.2021

ja 23.04.2021 e-kirjades) teatanud, et on valmis hagejale elatist maksma alates 03.03.2021 kuni

hageja õpingute lõppemiseni elatise miinimummääras. Vaatamata sellele, et kostja palus 12.05.2021

e-kirjas elatist haigestumise tõttu vähendada, nähtub kostja poolt 14.10.2021 esitatud pangakonto

väljavõttest, et kostja on hagejale hagis nõutud ulatuses, so 292 eurot igakuiselt elatist tasunud kuni

13.10.2021. Kostja poolt menetluses avaldatu põhjal ja tema maksekäitumist arvesse võttes, on

kohtu hinnangul kostja väljendanud tahet hagi õigeksvõtu osas.

Hageja on esitanud edasiulatuva elatise nõude, paludes kostjalt välja mõista elatise alates

03.03.2021 ½ miinimumpalga ulatuses kuus kuni hageja õppimise lõpuni xxxx xxxx. Kohus leiab,

et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus võtab arvesse, et kostja on juba hagejale igakuiselt elatist

tasunud kuni 13.10.2021, mistõttu kuulub hagi edasiulatuva elatisenõude osas rahuldamisele

osaliselt, ehk alates 01.11.2021. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt alates

01.11.2021 elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäära, kuni hageja õppimise lõpuni xxxx.

TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab

hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus

viivitamatule täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud

ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Hagi kohaselt lubas kostja elatist enne hagi esitamist tasuda, kuid ei teinud seda, mistõttu pöördus

hageja elatisenõudega kohtusse. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja

kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Nähtuvalt asja materjalidest ei ole hagejale menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab menetluskulude

puudumise tõttu need kostjalt hageja kasuks välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

Kohtunik