2-20-6619/38 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-6619

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

20. oktoober 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-6619

Tsiviilasi

Osaühing ProInkasso hagi N.R. Energy OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

69 970,64 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja:

Osaühing

ProInkasso

(registrikood

11078689, asukoht Vinkli 8, Tartu 50411, e-post

andrus@proinkasso.ee), lepinguline esindaja: E. J.

(XXX, e-post XXX)

Kostja: N.R. Energy OÜ (registrikood 12364776,

asukoht Sivelloni, Järve küla, Toila, Ida-Virumaa

30331,

e-post

info@nrenergy.ee),

lepinguline

esindaja vandeadvokaat M. P. (Advokaadibüroo

Turnstone OÜ, Tartu mnt 25, Tallinn, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

6. september 2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing ProInkasso hagi N.R. Energy OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista N.R. Energy OÜ-lt Osaühing ProInkasso kasuks välja põhivõlg 14 940

eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 7800 eurot, võla

sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivis põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.05.2020 kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata N.R. Energy OÜ tasaarvestusnõue.

4. Jätta menetluskulud N.R. Energy OÜ kanda.

5. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 3744,75 eurot.

6. Välja mõista N.R. Energy OÜ-lt Osaühing ProInkasso kasuks menetluskulu

3744,75 eurot.

2/9

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3744,75 eurot) tuleb N.R. Energy

OÜ-l tasuda Osaühing ProInkasso kasuks kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. ProInkasso OÜ (hageja) esitas 6. mail 2020 Tartu Maakohtule hagi OÜ N.R. Energy

(kostja, tellija) vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse summas 65 380 eurot,

sealhulgas 57 540 eurot põhivõla, sissenõutavaks muutunud viivise summas 7800 eurot ja

võla sissenõudmisega seotud kulude summas 40 eurot ja edasiulatuva viivise (VÕS §113

lõike 1 teise lause järgi) alates 07.05.2020 väljamõistmiseks.

Menetluse kestel loobus hageja osaliselt esialgsest nõudest, kuna kostja tasus Entronik OÜ-

le 42 600 eurot. Seega palub hageja välja mõista võlgnevus summas 14 940 eurot,

06.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 7800 eurot, võla sissenõudmisega

seotud kulud summas 40 eurot ja edasiulatuv viivise nõue.

2. Hagi kohaselt sõlmisid 05.09.2019 Entronik OÜ (esialgne võlausaldaja, töövõtja) ja

kostja töövõtulepingu nr XXX elektripaigaldise ehituseks XXX katlamajas, lepingu lisaks

oli ka esialgse võlausaldaja hinnapakkumine nr XXX. Pooled leppisid lepingu punktis 7.1

kokku lepingu hinnas 130 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnapakkumise tööde

loetelus olid märgitud järgnevad tööd: väliselektrivõrgu paigaldise ehitus; hoone

üldelektripaigaldise ehitus; tehnoloogia elektripaigaldise ehitus; nõrkvoolupaigaldise

ehitus; elektrikilbi ehitamine+materjalid; elektri-automaatika kilbi ehitamine+materjalid;

UPS (Eaton 3000VA, 2700W). Vastavalt töövõtulepingule (p 9.4) ja koostatud aktidele on

esialgne võlausaldaja esitanud kostjale 4 teostatud tööde akti ning aktide alusel vastavad

arved. 24.10.2019 koostatud arve nr XXX summas 32 340 eurot (sh käibemaks) ja

25.11.2019 koostatud arve nr XXX summas 66 120 eurot (sh käibemaks) on kostja

tasunud. Kostjale väljastati ka akti nr XXX alusel 13.12.2019 koostatud arve nr XXX

summas 42 588 eurot (sh käibemaks), mille maksetähtaeg saabus 12.01.2020 ja akti nr

XXX alusel 13.01.2020 koostatud arve nr XXX summas 14 952 eurot (sh käibemaks),

mille maksetähtaeg oli 12.02.2020. Esialgne võlausaldaja on esitanud kostjale arved

teostatud töömahu eest. Kostja tähtaegselt arveid nr XXX ja nr XXX ei tasunud.

Kohtumenetluse ajal 14.05.2020 tasus kostja esialgse võlausaldaja poolt esitatud arve nr

XXX summas 42 588 eurot ja osaliselt arve nr XXX summas 12 eurot, kokku summas 42

3/9

600 eurot (sh käibemaks). Hageja nõudeks peale haginõude osalist tasumist on

töövõtulepingujärgne tasunõue summas 14 940 eurot.

Töövõtulepingu p 11.2. kohaselt on pooled kokku leppinud viivise määra 0,2% iga

maksetähtaja ületanud päeva eest tasumisele kuuluvalt summalt, kuid kokku mitte rohkem

kui 5% töövõtulepingu kogumaksumusest. Hagiavaldusele on lisatud viivise arvestus,

millest nähtuvalt oleks hageja viivisenõue hagi esitamise päeva seisuga 12 192,09 eurot.

Kuivõrd poolte vahel on viivise piirangu kokkulepe, saab hageja nõuda lepingujärgset

viivist maksimaalselt 5% töövõtulepingu kogumaksumusest (130 000 eurot+ käibemaks 26

000 eurot=156 000 eurot), s.o 7800 eurot. Hageja on esitanud nõude ka pärast hagi

esitamist sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras väljamõistmiseks.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele aktide ning arvete kättesaamise osas, viitab hageja, et

kostja on sisuliselt nõuet tunnistanud, tasudes 14.05.2020 esialgsele võlausaldajale 42 600

eurot. Seega puudub kahtlus aktide ja arvete, mis on edastatud kostja kontaktisikutele (sh

A. T.ile e-posti aadressil XXX), kättesaamise osas. Ka aktid nr XXX ja XXX edastati

kostja esindaja e-mailile XXX, mida kostja esindaja ka aktsepteeris aktide

allkirjastamisega. Seega saab lugeda ka samal viisil edastatud aktid nr XXX ja XXX ning

nende

alusel

koostatud

arved

vastavalt

pooltevahelisele

praktikale

kostjale

kättetoimetatuks.

Akti nr XXX mittevastavuse osas lepingu p-i 14.1 nimetatud nõuetele märgib hageja

järgmist. Hageja hinnangul pole tööde teostamise akti puhul tegemist sellise

dokumendiga, millel on õiguslikud tagajärjed. Esialgne võlausaldaja esitas ka varasemalt

teostatud tööde akti allkirjastamata kujul kostjale, kes ei esitanud pretensioone selle

vormistuse osas. Hageja märgib, et teostatud tööde akt nr XXX ja vastav arve on

digiallkirjastatud esialgse võlausaldaja juhatuse liikme poolt 14.01.2020, mil esialgne

võlausaldaja esitas kostjale teatise töö vastuvõtmiseks lugemise kohta. Teostatud tööde akt

nr XXX ja vastav arve on digiallkirjastatud vastavalt 14.01.2020.

Nõude sissenõutavaks muutumise kohta avaldab hageja järgmist. Kostja ei ole teostatud

tööde akte nr XXX ja XXX allkirjastanud ega motiveeritult allkirjastamisest keeldunud

(lepingu p 9.4), mistõttu luges esialgne võlausaldaja, et tööd on kostja poolt vastuvõetud ja

seega on esialgse võlausaldaja nõue muutunud sissenõutavaks. Esialgne võlausaldaja esitas

akti nr XXX kostjale 09.12.2019, kuid kostja ei allkirjastanud akti ega esitanud kirjalikke

pretensioone, mistõttu luges esialgne võlausaldaja töö vastuvõetuks. Esialgne võlausaldaja

esitas akti nr XXX kostjale 09.01.2020 ning kostja esitas omapoolse e-kirja sellele

vastuseks samal kuupäeval, väites, et töövõtuleping on kostja poolt 03.01.2020 kuupäeval

üles öeldud. Seejuures ei tuginenud kostja akti nr 3 puhul õigeaegselt puudustele ning ei

tuginenud vastavatele puudustele ka akti nr XXX esitamise järel, seega ei järginud kostja

lepingu punktis 9.4 nimetatud korda tööde vastuvõtmisel. Hageja selgitab, et teostatud

tööde aktides nr XXX ja XXX märgitud tööd on akteeritud vastavalt seisuga 30.11.2019 ja

31.12.2019 ehk teisisõnu on vastavad tööd teostatud täies ulatuses enne lepingu

ülesütlemist kostja poolt. Lepingu ülesütlemine ei mõjuta kostja poolt töövõtja õigust saada

teostatud tööde eest lepingus kokkulepitud tasu (VÕS § 655 lg 1).

Töös esinevate puuduste osas on hageja seisukohal, et kostja ei ole esitanud konkreetseid

väiteid tööde puuduste osas ega oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Samas leiab hageja, et

isegi, kui kostja esitab kohtule vastuväited teostatud tööde puuduste kohta, siis on kostja

taoliste vastuväidetega hilinenud. Lisaks ei ole kostjal võimalik tugineda esialgse

võlausaldaja poolsetele võimalikele kohustuste rikkumisele, kuivõrd rikkumise põhjustas

kostja enda käitumine. Kostja 03.01.2020 ülesütlemise avalduse kohaselt oli lepingu

ülesütlemise põhjuseks osaliselt esitamata dokumentatsioon - kaablite läbiviigud tuletõkke

4/9

konstruktsioonidest (kasutatud tuletõkkemansettide info), ATS hooldusreglement,

evakuatsioonivalgustus (seadmete vastavusdeklaratsioon, seadmete spetsifikatsioon,

hooldusplaan, kasutusjuhend, valgustuse toimimise aja akt) ja piksekaitse (materjalide

sertifikaadid, teostusjoonis, kaetud tööde aktid, hooldusplaanid). Seega ei tuginenud kostja

lepingu ülesütlemisel esialgse võlausaldaja poolt teostatud tööde viivitusele või tehtud

tööde aktides märgitud tööde puudustele. Hageja hinnangul on kostja ülesütlemine

korraline, kuivõrd olulist rikkumist esialgse võlausaldaja poolses tegevuses ei esinenud.

03.01.2020 kuupäevaks oli esialgsel võlausaldajal lepingus kokkulepitud töö valminud,

kuid kostja viivituse tõttu oli esitamata osaliselt vajalik dokumentatsioon, mis esitati

täielikul kujul 08.01.2020. Viivituse põhjustas esmalt asjaolu, et kostja ei edastanud

esialgsele võlausaldajale käidukorraldaja kontaktandmeid kuni 19.12.2019 kuupäevani.

Esialgne võlausaldaja on kostjale 19.12.2019 e-kirjas rõhutanud, et dokumentatsiooni

üleandmine on viibinud ka asjaolu tõttu, et hoone ehituslik tööde osa on viibinud. Samuti

ei olnud esialgsel võlausaldajal võimalik väljastada elektripaigalduse nõuetekohasuse

auditit, kuivõrd kostja ei olnud väljastanud objekti käidukorraldaja andmeid. Hageja

rõhutab, et 03.01.2020 lepingu ülesütlemine kostja poolt on ka üllatuslik, kuivõrd kostja

edastas esialgsele võlausaldajale vajalikud andmed alles 19.12.2019 ning esialgne

võlausaldaja esitas vastava dokumentatsiooni esimesel võimalusel, st 08.01.2020. Seega ei

andnud kostja esialgsele võlausaldajale mõistlikku tähtaega oma kohustuste täitmiseks.

Seejuures tuleb arvestada, et detsembrikuu lõpus on tööpäevade arv väiksem tulenevalt

riigipühadest – 19.12.2019 ja 03.01.2020 vahel on vaid 6 tööpäeva, mistõttu leiab hageja,

et kostja ülesütlemisele ei eelnenud mõistlikku ajaperioodi vastava dokumentatsiooni

korda ajamiseks. Kuna esialgse võlausaldaja dokumentatsiooni esitamine viibis kostja ja

ehitustööde venimise tõttu, ei olnud kostjal õigust tugineda esialgse võlausaldaja poolsele

kohustuse rikkumisele. Tulenevalt VÕS § 101 lõikest 3 ei või võlausaldaja tugineda

kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid

niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või

sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

Kostja poolne lepingu ülesütlemine oli korraline VÕS § 655 lõike 1 kohaselt. Esialgsel

võlausaldajal oli õigus esitada aktid nr XXX ja XXX ning need tööd on esialgse

võlausaldaja poolt loetud vastuvõetuks. Kostjal ei olnud võimalik puudustele pärast

lepingu ülesütlemist (dokumentatsiooni puudumise tõttu) enam hilisemalt tugineda. Siiski

püüdis esialgne võlausaldaja kostjaga kohtuvälisel teel lahendada pärast lepingu

ülesütlemist tekkinud probleeme. Seega oli esialgne võlausaldaja nõus tegema

kompromissi sõlmimisel teatud lisatöid, kui kostja olnuks nõus tasuma aktide nr XXX ja nr

XXX alusel väljastatud arvetel nimetatud võlgnevuse. Nähtuvalt esialgse võlausaldaja

kirjeldatud kommentaaridest 25.05.2020 e-kirjas kostjale on tegemist väikses mahus

vigade parandamisega ja pisitöödega (lõppviimistlusega). Seetõttu ei olnud kostjal õigust

keelduda võlgnevuse tasumisest. Isegi kui kostja poolt märgitud puudused esialgse

võlausaldaja töös esinesid, siis on tegemist ebaolulise puudusega ning lõppviimistlusega ja

seega ei oleks andnud kostjale õigust tööde vastuvõtmisest keelduda. Ka Riigikohus on

rõhutanud, et hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, mil tellija keeldub töö

vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

kohtuotsus nr 2-16- 5851, p 19).

4. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud aktide nr XXX ja

nr XXX nimetatud tööde teostamist ning ei ole tõendanud, et aktid ja aktide alusel

koostatud arved nr XXX ja nr XXX on kostjale edastatud ning kostja on dokumendid kätte

saanud. Samuti ei ole hageja kostja väitel tõendanud nõude loovutamise teate kostjale

edastamist ja kostja poolt kättesaamist ning kohtuvälise nõude esitamist kostja vastu.

5/9

Kostja on seisukohal, et Entroniku/hageja nõue ei ole muutnud sissenõutavaks, kuna

täidetud ei ole lepingus sätestatud Entroniku tasu nõude sissenõutavaks muutumise

eeldused – kostja ega omanikujärelevalve ei ole kinnitanud akte nr 3 ja 4 ning ilma aktide

kinnitamiseta ei ole Entronikul õigust esitada kostjale arveid väidetavalt teostatud tööde

eest (lepingu p 9.3); ei ole tõendatud aktidel nr XXX ja XXX nimetatud tööde teostamine.

Entroniku poolt lepingu mittekohast täitmist tõendavad muuhulgas järgmised asjaolud:

tööd ei valminud tähtaegselt; 18.12.2019 seisuga puudus elektripaigaldise kasutuselevõtule

eelnev audit, mis oli vajalik tähtajatu võrgulepingu sõlmimiseks ning järjepideva

elektrivarustuse tagamiseks; 19.12.2019 ja 20.12.2019 esitas kostja hagejale nõude

puuduolevate dokumentide esitamiseks, kuid ka 02.01.2020 seisuga ei olnud Entronik

andnud üle kõiki töödega seotud dokumente. Kostja pöördus 03.01.2020 uuesti Entroniku

poole seoses dokumentatsiooni puudulikkusega ning palus esitada puuduolevad

dokumendid. Lisaks viitab kostja, et Entronik ei ole teostanud lepingus kokkulepitud töid

nõuetekohaselt, vaid tööd on teostatud puudustega. Entroniku poolt lepingu alusel

teostatud töödes esinevad puudused on välja toodud 17.03.2020 tööde teostamise koha

ülevaatuse protokollis, mille on allkirjastanud muuhulgas omanikujärelevalve. 25.05.2020

e-kirjas Entronik tunnistab vaegtööde olemasolu. Kostja leiab, et hageja ei saanud esitada

edasiulatuva viivise nõuet, kuna tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud ning lepingus oli

kokku lepitud piiratud viivisenõude suurus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Esmalt võtab kohus seisukoha

võlasuhte lõppemise osas lepingu ülesütlemisega (I), seejärel käsitleb tasunõuet ja

viivisenõuet (II) ning lahendab menetluskulude jaotuse ja määrab kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse (III).

I

6. Pooled ei vaidle, et 5. septembril 2019 sõlmisid Entronik OÜ (esialgne võlausaldaja,

töövõtja) ja kostja töövõtulepingu nr XXX elektripaigaldise ehituseks XXX katlamajas,

hinnapakkumise nr XXX alusel. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1).

Hageja nõuab tehtud tööde eest tasu, mis VÕS § 637 lg 4 järgi muutub sissenõutavaks töö

vastuvõtmisest. Lepingus oli kokku lepitud tööde vastuvõtmise ja tööde eest tasumise kord.

Kostja ütles 3. jaanuaril 2020 lepingu erakorraliselt üles, seoses töös esinevate puudustega,

st kasutusloa vormistamiseks vajaliku dokumentatsiooni esitamata jätmisega (IV kd, tl

144). Hageja on seisukohal, et tegemist on korralise ülesütlemisega (VÕS § 655 lg 1).

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on töövõtulepingut rikkunud ning kas kostjal oli

sellest tulenevalt õigus jätta hagejale töövõtulepingu alusel tasumisele kuulunud summad

tasumata.

8. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt

seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled

nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud

õigused ja kohustused jäävad kehtima.

VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on

töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha

arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu

6/9

teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655

lõike 2 kohaselt ei kohaldata lepingu ülesütlemisega kaasnevaid tagajärgi juhul, kui tellija

on lepingu üles öelnud töövõtja lepingurikkumise tõttu. Töövõtja oluline lepingrikkumine

on tellijale alus lepingust taganemiseks.

9. Vaidlust ei ole selles, et kostja tellijana ütles töövõtulepingu üles 3. jaanuaril 2020,

viidates e-kirjas, et kostja on taotlemas kasutusluba XXX XXX katlamajale, kuid

Entronikul on esitamata oluline kasutusloa vormistamiseks vajalik dokumentatsioon:

kaablite läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest (kasutatud tuletõkkemansettide info),

ATS

hooldusreglement,

evakuatsioonivalgustus

(seadmete

vastavusdeklaratsioon,

seadmete spetsifikatsioon, hooldusplaan, kasutusjuhend, valgustuse toimimise aja akt) ja

piksekaitse (materjalide sertifikaadid, teostusjoonis, kaetud tööde aktid, hooldusplaanid).

Kuna loetletud puudustele oli tellija tähelepanu juhtinud ka varem, kuid vaatamata sellele

töövõtja puuduseid ei likvideerinud, luges kostja töövõtulepingu nr XXX töövõtja poolt

täitmata jäetuks ning ütles lepingu erakorraliselt üles (IV kd, tl 144). Seega tuleneb

ülesütlemise avaldusest, et töövõtja rikkus töövõtulepingu järgseid kohustusi. Samas ei ole

kostja viidanud esialgse võlausaldaja poolt teostatud tööde viivitusele või tehtud tööde

aktides märgitud tööde puudustele.

VÕS § 641 lg-st 1 tuleneb, et töö peab vastama lepingutingimustele ning

lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töövõtulepingu

p 1.1 kohaselt on lepingu esemeks XXX XXX elektripaigaldise ehitus lepingus ja selle

lisades toodud mahus, tingimustel ja korras. Töövõtulepingu lisast 4 Töövõtu ulatus

(piirid) nähtub, et töövõtu ulatusse kuulub ka enda teostatud tööde teostus- ja muu

dokumentatsiooni valmistamine ja tellijale esitamine (digitaalselt bwg ja pdf failidena ning

paberkandjal 3 eks). Lepingu p-i 6.1.13 teise lause kohaselt on töövõtja kohustatud tellija

nõudmisel sellised dokumendid andma üle tellijale. Vaidlust ei ole selles, et esialgsel

võlausaldajal oli kostjale 03.01.2020 osaliselt esitamata vajalik dokumentatsioon ning

kostja oli vastavasisulise nõudmise esialgsele võlausaldajale esitanud. Asjas esitatud

tõenditega on tuvastatud, et viivituse põhjustas kostja poolt esialgsele võlausaldajale

käidukorraldaja kontaktandmete edastamata jätmine (s.o kuni 19.12.2019) ning hoone

ehituslike tööde viibimine (IV kd, tl 201-202). Eeltoodust tulenevalt ei olnud esialgsel

võlausaldajal võimalik väljastada ka elektripaigaldise nõuetekohasuse auditit (IV kd, tlk

203). Kuna kostja edastas esialgsele võlausaldajale vastavad andmed alles 19.12.2019 (IV

kd, tl 203) ja esialgne võlausaldaja esitas vastava dokumentatsiooni esimesel võimalusel,

s.o. 08.01.2020, oli kostja poolt töövõtulepingu ülesütlemine esialgsele võlausaldajale

üllatuslik, sest kostja ei andnud esialgsele võlausaldajale mõistlikku tähtaega oma

kohustuste täitmiseks. Esitatud tõenditest tulenevalt on tuvastatud, et esialgse võlausaldaja

poolt dokumentatsiooni esitamine viibis kostjast tulenevate asjaolude tõttu, mistõttu ei saa

dokumentatsiooni õigeaegset esitamata jätmist lugeda esialgse võlausaldaja poolt

töövõtulepingus fikseeritud kohustuste oluliseks rikkumiseks. Kuna tuvastatud ei ole

töövõtja poolne töövõtulepingu oluline rikkumine on täidetud eeldused lepingu

ülesütlemiseks. Tulenevalt VÕS § 655 lõikest 1 võib lepingu üles öelda igal ajal ning

selleks ei ole vaja erilist ajendit ega põhjust, on kostja poolt lepingu ülesütlemine

õiguskaitsevahendina põhjendatud ning leping tuleb lugeda võlaõigusseaduse VÕS § 655

lg 1 alusel üles öelduks tellija algatusel 03.01.2020.

II

7/9

10. Kui tellija on töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt

õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on küll maha arvatud see, mille ta lepingu

ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas

või oleks võinud mõistlikult omandada. Tasunõude puhul tuleb arvestada, et töövõtja saab

nõuda tasu üksnes kokkulepitud töö osas ja üksnes kokkulepitud tasu. Erinevalt

tavapärasest VÕS § 637 lg-test 3 ja 4 ei ole tähtis see, kas tellija on need tööd, mis on

ülesöeldud lepingu alusel valmistatud, ka vastu võtnud (Võlaõigusseadus III.

Kommenteeritud vlj. Tallinn 2021, § 655, lk 752) (vt Riigikohtu 11. veebruari 2016

kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15). Seega on oluline tuvastada, kas 03.01.2020

olid tasunõude aluseks olevad tööd valminud. Hageja on tõendanud, et 09.01.2020 edastati

kostjale tööde teostamise akt nr 4 e-kirja teel (IV kd, tlk 188), milles on fikseeritud tehtud

tööd seisuga 31.12.2019 (lepingu p 9.3 kohaselt) (IV kd, tl 189). Vastuseks teostatud tööde

akti nr XXX edastamisele teatas kostja, et leping on erakorraliselt üles öeldud (IV kd, tl

189). Viidatud teates puuduvad põhjendused, miks kostja akteeritud töid vastu ei võta, st

puuduvad ka pretensioonid teostatud tööde osas. Kuna käesoleva vaidluse kontekstis ei ole

oluline tööde vastuvõtmine, on oluline tuvastada, kas aktis nr XXX akteeritud tööd olid

valmis 31.12.2019 ehk vastavad tööd olid teostatud enne lepingu ülesütlemist kostja poolt.

Esiteks ei ole kostja üheski esialgsele võlausaldajale edastatud kirjas viidanud (sh

03.01.2020 ja 09.01.2020 kirjades), et akteeritud tööd oleksid tegemata või, et teostatud

tööd on puudustega. Kostja on esitanud kohtule XXX objekti elektri tugevvoolu ja

nõrkvoolu ehitustööde ülevaatuse protokolli, mis on koostatud 17.03.2020 toimunud

ülevaatuse alusel (IV kd, tl 147-161), millest nähtub, et puuduste kõrvaldamine läheb

maksma hinnanguliselt 32 600 eurot. Kohus selgitab, et 17.03.2020 toimunud ülevaatuse

käigus tuvastati töös esinevad puudused, kuid ei ole tõendatud, et teostatud tööde aktis nr 4

akteeritud tööd oleksid olnud tegemata. Kohtu hinnangul on asjaolu, et esialgse

võlausaldaja poolt akteeritud tööd olid 03.01.2020 tehtud, tõendatud sellega, et kostja

10.01.2020 kasutusloa taotluse alusel on lepingu objekt ehk XXX, XXX asuv katlamaja

saanud 03.02.2020 kasutusloa (V kd, tl 24). Kasutusloa taotlusega koos on kostja esitanud

kogu teostusdokumentatsiooni ja kontrollide tulemused, sh elektritöödega seotud auditid,

seadistus- ja katseprotokollid, mis tõendab, et töövõtja oli vajaliku dokumentatsiooni

kostjale edastanud ja dokumentatsiooni aluseks olevad tööd olid tehtud (V kd, tl 25-41).

Seega olid lepingujärgsed tööd teostatud ja leping täidetud, millest tulenevalt esialgse

võlausaldaja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja vastav summa kuulub kostja poolt

hüvitamisele. Kuna kostja tasus menetluse kestel Entronik OÜ-le 42 000 eurot, on hageja

nõue põhivõlgnevuse osas 14 940 eurot, milline summa kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele.

11. Hageja on taotlenud ka sissenõutavaks muutunud viivise summas 7800 eurot ja

edasiulatuva

viivise

seadusjärgses

määras

väljamõistmist.

Kostja

on

viivise

väljamõistmisele vastu vaielnud, kuna tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, siis

viivise arvestus ei ole kohane ning lepingu p 11.2 kohaselt ei saa viivist nõuda üle 5%

lepingu kogumaksumusest.

12. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Lepingu p 11.2 kohaselt juhul, kui tellija ei tasu tähtaegadeks

kokkulepitud tasu, arvestatakse iga maksetähtaja ületanud päeva eest viivist 0,2%

8/9

tasumisele

kuuluvalt

summalt,

kuid

mitte

rohkem

kui

5%

töövõtulepingu

kogumaksumusest. Hageja on hagis väljendanud selgesõnaliselt, et kuivõrd poolte vahel on

sõlmitud viivise piirangu kokkulepe, saab hageja nõuda lepingujärgset viivist

maksimaalselt 5% töövõtulepingu kogumaksumusest (130 000 eurot+käibemaks 26 000

eurot, s.o kokku 156 000 eurot), s.o 7800 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna

eelpoolmotiveerituga on tuvastatud, et tasunõue on sissenõutavaks muutunud ja kostja on

viivitanud tasu maksmisega, kuulub vastavas osas hageja viivisenõue summas 7800 eurot

rahuldamisele ja tuleb kostjalt välja mõista.

13. TsMS § 367 alusel saab taotleda viivisenõude esitamist selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Hageja hinnangul on lepingu p 11.2 puhul tegemist võlausaldajat ebamõistlikult

piirava kokkuleppega. Sellist piirangut lepingus tuleb hageja hinnangul ilmselgelt pidada

võlausaldaja jaoks äärmiselt ebaõiglaseks, kuna võimaldab kostjal pärast viivise piirimäära

täitumist maksmisega lõputult venitada, teades, et viivisenõue ei saa lepingu punkti alusel

rohkem suureneda. Lisaks tuleb arvestada, et vastav säte lepingusse on lisatud kostja poolt

ja, et kostja tegevus on olnud pahatahtlik, mistõttu oleks seadusjärgse viivisenõude

välistamine ka ebamõistlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 113 lg 9 kohaselt

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlgnik ei või tugineda kokkuleppele, millega

piiratakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viivise nõudeõigust, kui see kokkulepe

on võlausaldaja suhtes asjaolude kohaselt äärmiselt ebaõiglane. Viivise eesmärgiks on

tagada võlgniku poolt rahaliste kohustuste täitmine. Olukorras, kus kostja oleks jäänud

tasumisega viivitusse kogu lepingumaksumuse (156 000 eurot, sh käibemaks) tasumisega,

oleks aastane seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt kogusummas 12 480 eurot. Sellest

järeldub, et lepingu punktis 11.2 sisalduva viivisepiirangu kokkuleppe mõjul oleks 5%

kogu lepingumahu maksumusest, s.t 7800 eurot, saanud täis juba seitsme viivituskuuga ehk

esialgsel võlausaldajal/hagejal ei oleks sellest pikema viivituse korral olnud õigust nõuda

isegi seadusjärgsele viivisele vastavat viivist. Sellist piirangut lepingus tuleb pidada

võlausaldaja jaoks äärmiselt ebaõiglaseks, kuna võimaldab kostjal pärast viivise piirmäära

täitumist maksmisega lõputult venitada, teades, et viivisenõue ei saa antud lepingu punkti

alusel rohkem suureneda. Eeltoodut arvestades, on kohus seisukohal, et põhjendatud on

edasiulatuva viivise väljamõistmine alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

14. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 40 eurot, mis on

kohtu hinnangul põhjendatud. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda

viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista

sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

15. Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse kahju hüvitamiseks summas 37 680 eurot (V

kd, tl 66). Võlgnik ei saa talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõuet uue võlausaldaja

nõudega tasaarvestada, kui võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud

nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 171 lg 3 p

2). Loovutatud nõudeks, millest tulenevalt jäägi tasumist hageja nõuab, on

töövõtulepingust ja arvest nr XXX tulenev töövõtja tasu maksmise nõue, mis muutus

sissenõutavaks arve maksetähtaja saabumisega ehk 12.02.2020. Selleks ajaks ei olnud

kostjal tekkinud esialgse võlausaldaja vastu kahjunõuet. Väidetavad puudused on kostja

fikseerinud alles 17.03.2020 objekti ülevaatuse käigus, kuhu esialgne võlausaldaja ei olnud

kaasatud. Nõude loovutamisest sai kostja teada hiljemalt hagimaterjalide kättetoimetamisel

9/9

11.05.2020. Kahjunõude esitas kostja esmakordselt alles 15.09.2020 menetlusdokumendis.

Seega on kostja kahjunõue tekkinud (juhul kui see leiab tuvastamist) ja muutunud

sissenõutavaks hiljem kui muutus sissenõutavaks loovutatud nõue ning hiljem, kui kostja

sai teada esialgse võlausaldaja poolt tasunõude loovutamisest hagejale. Seega ei saa kostja

tulenevalt VÕS § 171 lg-st 3 hageja poolt omandatud nõude suhtes tasaarvestust teostada,

mistõttu tuleb jätta kostja poolt esitatud tasaarvestusavaldus rahuldamata. Lisaks viitab

kohus, et Kohtute Infosüsteemist nähtub, et N.R. Energy on esitanud hagi Osaühing

Entronik vastu kahju hüvitamiseks tsiviilasjas nr 2-21-13316.

III

16. Kohus jätab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

kostja kanda.

17. Kohus määrab kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruse TsMS

§ 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks praeguses otsuses, lähtudes hageja esitatud

menetluskulude nimekirjast. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja

kostjalt välja mõista kokku menetluskulu 3744,75 eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv

summas 1050 ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 2694,75 eurot.

18. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud riigilõiv menetluskuluks. Hageja

palub kostjalt välja mõista riigilõivu 1050 eurot. Tegemist on põhjendatud kuluga, milline

summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

19. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja on esindajakuluks märkinud kokku 2694,75 eurot (ei sisalda

käibemaksu). Hagejale on õigusabikulu osutatud 2020. a-l tunnitasu määraga 45 eurot ja

2021 a.-l tunnitasu määraga 90 eurot, kokku ajaliselt 43 tundi 13 minutit. Kohus tutvunud

hageja esindaja menetluskulude nimekirjaga ning esitatud arvetega on seisukohal, et

tegemist on täies ulatuses põhjendatud ja vajalike menetluskuludega.

Arvestades seda, et olemuslikult peaksid hageja menetluskulud olema suuremad kui kostja

omad, peab kohus antud ajakulu võrreldes kostja ajakuluga (ca 50 tundi)

proportsionaalseks antud kaasuse kontekstis.

Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja õigusabikulude suuruseks 2694,75 eurot.

20. Lähtudes eeltoodust on hageja menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista 3744,75

eurot.

21. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik