2-20-12730/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated2-20-12730/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.10.2021.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-12730
Tsiviilasi
Hagi hind
G L hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus vastu
täiteasjas nr 022/2015/3629 alusetult tasutud 4 465,40 euro
tagastamise ja intressi tasumise nõudes
5 521,18 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: G L (isikukood xxx), elukoht xxx
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei
Vassiljev, e-post: aleksei.vassiljev@sadekov.ee
Kostja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, büroo asukoht A.
Lauteri
5,
10114
Tallinn,
e-post:
elinvilippus.buroo@taitur.vilippus.ee
RESOLUTSIOON
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda.
3. Määrata kostja menetluskulude suuruseks 0 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja
viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Hageja esitas kohtule hagi, milles palus:
2
kohustada kostjat tagastama hagejale täiteasjas nr 022/2015/3629 alusetult tasutud
4 465,40 eurot;
välja mõista kostjalt hageja kasuks intress kindla summana, mis on 02.09.2020 seisuga
787,86 eurot ja edaspidi protsendina põhinõudelt (4 465,40 eurot) alates 03.09.2020 kuni
põhinõude täitmiseni määras 6 % aastas.
2. Hagi kohaselt algatas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (kostja) hageja suhtes xxx
(edaspidi sissenõudja) täitmisavalduse alusel täitemenetluse (täiteasi nr 022/2015/3629).
3. 23.01.2017 määrusega kinnitas Harju Maakohus hageja ja sissenõudja kompromissi
tsiviilasjas nr 2-15-18012 (edaspidi kompromiss), mille kohaselt kohustus hageja tasuma
sissenõudjale 21.04.2014 sõlmitud krediidilepingute nr xxx ja xxx ning 21.01.2015 sõlmitud
samade lepingute nr xxx ja xxx lisade täitmiseks põhisumma 70 000 eurot hiljemalt
31.10.2017. Kompromissi punkti 1.2 järgi loeb sissenõudja kompromissis sätestatud
tingimuste täitmisel hageja poolt 15.06.2015 esitatud täitmisavalduses esitatud nõude
täidetuks täiteasjas nr 022/2015/3629.
4. 25.09.2017 täitis hageja omapoolsed kompromissist tulenevad kohustused sissenõudja ees
täies ulatuses, sõlmides notar R I juures kinnisasja müügilepingu ja tasudes müügihinnast
sissenõudja pangakontole 75 242,52 eurot vastavalt 25.09.2017 müügilepingu punktile 4.2.4.
5. 25.09.2017 on notar R I tasunud notari deposiitkontolt 25.09.2017 müügilepingu
müügihinnast kohtutäiturile 4 465,40 eurot selgitusega „022/2015/3629 ja 3630 L“.
6. 09.11.2017 koostas kohtutäitur kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, mille alusel nõuti
täiteasjas nr 022/2015/3629 hagejalt kostja kasuks 4 465,40 euro tasumist.
7. 23.11.2017 esitas hageja kohtutäiturile (kostjale) kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise
otsuse peale, milles palus 09.11.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistada.
11.12.2017 otsusega jättis kostja hageja kaebuse rahuldamata. 06.12.2018 määrusega
tsiviilasjas nr 2-17-19176 tühistas Tallinna Ringkonnakohus kohtutäituri 09.11.2017 tasu
otsuse ja kohtutäituri 11.12.2017 otsuse.17.04.2019 määrusega jättis Riigikohus kohtutäituri
määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2018 määrusele menetlusse võtmata. Seega
on Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2018 määrus jõustunud.
8. Notar R I deposiitkontolt 25.09.2017 müügilepingu alusel kohtutäiturile laekunud 4 465,40
eurot on tasutud kostjale õigusliku aluseta. Nimetatud rahasumma on kostja saanud
kohtutäituri 09.11.2017 tasu otsuse täitmiseks, mis hiljem tühistati. 18.04.2019 esitas hageja
kostjale taotluse, milles nõudis kohtutäiturile alusetult tasutud 4 465,40 euro tagastamist.
Hagi esitamise aja seisuga ei ole kostja temale alusetult tasutud 4 465,40 eurot hagejale
tagastanud.
9. 27.09.2021 esitas hageja kohtule järgnevad täiendavad seisukohad ja tõendid. Kohus
arvestab neid hagi lahendamisel.
10. Hageja hinnangul on põhjendamatud kostja väited, et „hagi oli esitatud ennatlikult ning
ulatuses, milline ei vasta kohtumenetluste ega täitemenetluse raames tehtud kohtutäituri tasu
väljamõistmise otsustele. Hagi esitamise hetke seisuga puudus hagejal igasugune nõue kostja
vastu“. Hageja selgitab, et tsiviilasjas nr 2-17-19176 tehtud 06.12.2018 määruse resolutsiooni
punktis 2 tühistas Tallinna Ringkonnakohus kohtutäituri 09.11.2017 tasu otsuse. Tsiviilasja
nr 2-17-19176 näol oli tegemist hagita menetlusega, mistõttu hakkas 06.12.2018 määruse
resolutsioon kehtima TsMS § 478 lg 4 järgi viivitamata ja kuulus täitmisele sõltumata
jõustumisest alates päevast, kui see tehti kostjale teatavaks. Tsiviilasja nr 2-17-19176 e-
toimiku kohaselt toimetati 06.12.2018 kohtumäärus kostjale 10.12.2018. Seega alates
10.12.2018 puudus täitemenetluses kehtiv otsus kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta,
3
langes ära alus 4 465,40 euro saamiseks ning tekkis kohtutäituril kohustus alusetult saadu
tagastamiseks. Seega hagi esitamise ajal oli hagejal olemas sissenõutavaks muutunud nõue
kostja vastu. Kusjuures hagi esitamise ajal (02.09.2020) oli hagejal olemas sissenõutavaks
muutunud nõue kostja vastu ka siis, kui alusetult saadu tagastamise kohustuse tekkimise
päevaks lugeda 06.12.2018 kohtumääruse jõustumise päeva (ehk 17.04.2019).
11. Asjakohatud on kostja väited, et „Lõplik lahend jõustus kohtumenetluses nr 2-19-8832
24.11.2020 ning lõpliku kohtutäituri põhitasu otsuse hageja suhtes tegi kohtutäitur oma
07.12.2020 otsuses, millega kohustas hagejat tasuma kohtutäituri põhitasu summas 750 eurot,
solidaarselt K L-ga“. Hageja taaskord rõhutab, et 06.12.2018 määruse resolutsiooni punktis 2
tühistas Tallinna Ringkonnakohus kohtutäituri 09.11.2017 tasu otsuse, mistõttu puudus
täitemenetluses kehtiv otsus kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta. Täitekulude nõudmise
aluseks on kohtutäituri täitekulude otsus TMS § 38 lg 2 järgi. Kuna ajavahemikul 09.11.2017
tasu otsuse tühistamisest kuni kehtiva 07.12.2020 tasu otsuse jõustumiseni puudus kostjal
täitekulude nõudmiseks alus, siis ei mõjutanud 25.09.2017 alusetult saadu tagastamise
kohustust kohtutäituri ja kohtute poolt hageja kaebuse menetlemine, sh kohtumenetluses nr
2-19-8832.
12. Hageja märgib täiendavalt, et täitemenetlustes nr 022/2015/3629 ja 022/2015/3630
kohtutäituri 07.12.2020 tasu otsusega kohtutäituri tasu määramine summas 750 eurot ei anna
automaatselt alust haginõude vähendamiseks vastavas ulatuses. 07.12.2020 tasu otsusest
tulenevad kohustused on tekkinud hagejal pärast alusetult makstud raha tagastamise nõude
tekkimist (10.12.2018) ja pärast käesoleva hagi esitamist (02.09.2020). Hageja on seisukohal,
et hageja nõude vähendamiseks 07.12.2020 tasu otsusega määratud täitekulude võrra peab
kostja esitama kohtule tasaarvestuse vastuväide. Kostja ei ole seda käesolevas
kohtumenetluses teinud. Tasaarvestuse vastuväite esitamise korral tuleks poolte nõuded
tasaarvestada VÕS-s sätestatud reeglite kohaselt, muuhulgas esmajärjekorras hageja
kulutustega, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressiga ning lõpuks põhikohustusega
(VÕS § 201 lg 2). Tasaarvestuse vastuväite esitamise korral tuleks arvestada ka seda, et kostja
vastunõue on tekkinud pärast hagi esitamist. Nimetatud asjaolu võib omada tähtsust
menetluskulude jaotuse määramisel.
13. Asjakohatu on kostja väide, et „K L täituri 09.11.2017 tasu väljamõistmise otsust ei
vaidlustanud, seega jõustus ja kehtib täitemenetluse solidaarvõlgniku K L suhtes endiselt
täituri 09.11.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, selles märgitud kohtutäituri
põhitasu ulatuses 4 427,08 eurot“. Hageja selgitab, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus
kehtib otsuse adressaadi suhtes üksnes otsuse kätte toimetamise korral adressaadile (TMS §
10 lg 1). Hageja esitab kohtule tõendi, kust nähtub, et K L on surnud xxx. Kohtutäitur ei ole
väitnud ega tõendanud, et kohtutäituri 09.11.2017 otsus oleks K Lile viimase eluajal kätte
toimetatud. Seega ei kehti 09.11.2017 tasu väljamõistmise otsus ka K Li suhtes.
14. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud kohtutäituri väited, et hageja ja K Li näol on tegemist
solidaarvõlgnikega. Kohustuste solidaarsus ei teki pelgalt seetõttu, et niimoodi arvab
kohtutäitur oma menetlusdokumentides. Solidaarvõlgnevust iseloomustab VÕS § 65 lg 1 järgi
see, et võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt
ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Täitemenetluste nr 022/2015/3629 ja 022/2015/3630
esemeks oli hageja ja K Li ühisomandis olevale kinnistule (registriosa nr xxx) seatud
hüpoteegi realiseerimise nõue. VÕS § 64 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma sama
kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse
täitmist üksnes ühiselt. Abikaasade ühisomandis oleva kinnistu oleks võimalik realiseerida
üksnes abikaasade suhtes ühiselt, sest kinnistu müük ei saa kehtida ühe ühisomaniku suhtes
ja teise suhtes mitte. Seega hageja ja K Li näol on tegemist ühisvõlgnikena VÕS § 64
tähenduses. Ühisvõlgnevust iseloomustab see, et eraldi täitmisnõude esitamine erinevate
4
ühisvõlgnike vastu ei ole võimalik. Hüpoteegi seadmise lepingu (Tallinna notar E R
05.05.2014 notariaalne dokument nr xxx) tagatiskokkuleppe p-st 4.2 (4.2.1, 4.2.2, 4.2.3)
tuleneb, et abikaasade ühisomandis olevale kinnistule seatud hüpoteek tagab xxx
krediidilepingutest nr xxx ja nr xxx tulenevad nõuded hageja (so G L) vastu. Hageja esitab
kohtule xxx ja G Li vahel 21.04.2014 sõlmitud krediidilepingu nr xxx ning xxx ja xxx
(registrikood xxx) 21.04.2014 sõlmitud krediidileping nr xxx. Sellega on tõendatud, et
ühisomandis oleva kinnistule seatud hüpoteekidega tagatud nõuded G Li ja xxx vastu.
Hüpoteekidega tagatud võlaõiguslikud nõuded ei ole suunatud K Li vastu. Ka sel põhjusel ei
ole hageja ja K L solidaarvõlgnikud.
15. Olukorras, kus hüpoteegiga koormatud kinnisasi on ühisomandis, tasuvad ühisomanikud
täitekulud ühiselt ja korraga kinnisasja müügist saadud tulemi arvelt. TMS § 174 lg-s 2
sätetatud täitekulude tasumise kord on omane ühisvõlgnevusele, sest olemuselt on välistatud,
et hüpoteegi realiseerimise korral saaks täitekulude täitmisnõude esitada erinevate
ühisomanike vastu eraldi. Asjakohane on kohtupraktika, mille kohaselt teostavad
ühisomanikud ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, ühisomanikud on ühisvaraga
seotud vaidlustes materiaalõiguslikult ühisvõlausaldajad ja menetlusõiguslikult vältimatud
kaashagejad või -kostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes (vt nt Riigikohtu seisukoht ts asjas nr 2-16-
9519, p-d 21, 24).
16. Hageja märgib täiendavalt, et 25.09.2017 müügilepingu järgi kohtutäiturile laekunud
4 465,40 euro kinnipidamiseks ei oleks kohtutäituril õigust ka siis, kui 09.11.2017 tasu otsus
K Li suhtes kehtiks. 25.09.2017 müügilepingust tulenevad nõuded moodustavad hageja ja K
Li ühisvara, millele sissenõude pööramine on TMS § 14 lg 1 järgi lubatav võlgnikuks
mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse
täitmiseks kohustav täitedokument.
17. Asjakohatud on 16.02.2021 menetlusdokumendis toodud kostja väited, et „Kostja on
kohtutäiturina oma tasunõude K L rahuldanud täitemenetluste nr 022/2015/3629 ja
022/2015/3630 objektiks olnud ja hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiserimise arvelt“.
Hageja taaskord rõhutab, et kostja viidatud täitemenetlustes ei olnud hüpoteek realiseeritud ja
kinnistu müüdi väljapoolt täitemenetlust. Kohtutäituri tasunõude rahuldamine 25.09.2017
müügilepingu müügihinna arvelt oleks võimalik üksnes mõlemat abikaasat kohustuse
täitmiseks kohustava tasu otsuse olemasolu korral TMS § 14 lg 1 järgi.
18. Asjakohatud on 16.02.2021 menetlusdokumendis kostja viited KTS § 9 lg-le 1 ja RVastS
§ 7 lg-le 1. Käesolevas hagi nõutakse kostjalt alusetult saadu tagastamist. Alusetu rikastumise
sätete alusel ülemäära makstu väljanõudmise eelduseks ei ole kostja süü tuvastamine ega
„primaarsete õigusvahendite kasutamine“. Hageja märgib siiski, et enne hagi esitamist püüdis
hageja lahendada enamtasutud raha tagastamise küsimust, vaidlustades kohtutäituri tegevust
ja otsuseid. Nimetatud tegevus ei toonud kaasa tulemust, vaid kostja aina tegi
kohtulahenditega kohustavate otsustega vastuolus olevaid otsuseid. Kostja poolt enamtasutud
raha tagastamisega põhjendamatu venimise tõttu tekkis hagejal ka nõude aegumise risk (vt
käesoleva menetlusdokumendi p 2.8). Seega ei saa hagejale ette heita nö „primaarsete
õigusvahendite“ kasutamata jätmist.
Kostja vastuväited hagile
19. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
20. Puudub vaidlus selle üle, et kostja menetluses olid hageja, kuid ka solidaarvõlgnik K L
suhtes algatatud täitemenetlused nr 022/2015/3629 ja 022/2015/3630.
21. Sissenõudja xxx täitmisavalduse alusel algatas kostja täiteasjades nr 022/2015/3629 ja
022/2015/3630 täitemenetlused solidaarvõlgnike – hageja ja K L suhtes hüpoteegiga tagatud
5
nõude sissenõudmiseks. Täitedokumendiks oli Tallinna notar E R 05.05.2014 notariaalne
dokument nr xxx.
22. Täitmisteated toimetati võlgnikele kulleri vahendusel kätte 18.06.2015, millega loeti
täitemenetlused alanuks. Kuna võlgnikud kohustust vabatahtlikult ei täitnud, arestis
kohtutäitur 14.07.2015 võlgnikele kuuluva ning hüpoteegiga koormatud kinnisasja.
23. Seadusest tulenevalt on võlgnikel täitemenetluste läbiviimisel kohustus tasuda täitekulud.
Vastavalt TMS §-le 38 tasuvad täitekulud võlgnikud ning kui võlgnikeks on
solidaarvõlgnikud, vastutavad nad täitekulude tasumise eest solidaarselt. Kinnisasja
25.09.2017 võõrandamise tehingu käigus täitekulud summas 4 465,40 eurot võlgnikud
käesoleval juhul ka tasusid, vastupidisel juhul ei oleks kohtutäitur kinnisasja aresti alt
vabastanud ega täitemenetlusi lõpetanud.
24. 25.09.2017 toimus kohtutäituri nõusolekul ja heakskiidul võlgnikele kuuluva, sissenõudja
kasuks hüpoteegiga ja kohtutäituri kasuks keelumärkega koostamatud kinnisasja müük, mille
tulemusel rahuldati sissenõudja nõue 75 242,52 euro ulatuses, tasuti täitekulud summas
4 465,40 eurot (sh täitemenetluste alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu) ning selle
tulemusel täitemenetlused lõpetati. Seega tasusid võlgnikud täitemenetluse ja vara
müügitehingu raames sissenõudja nõude ja täitekulud ning erinevalt hagis väidetust ei ole
tegemist hagejalt kostja poolt alusetult nõutud rahaga, vaid täitekuludega täitemenetluse
seadustiku ja kohtutäituri seaduse tähenduses.
25. Pärast tehingu läbiviimist ja täitemenetluste lõpetamist selgus, et hageja kohtutäituri tasu
väljamõistmisega nõus ei olnud ja esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele KTS § 52 ja TMS §
217 alusel. Esitatud kaebuse lahendamise tulemusel otsustas kostja 09.11.2017 otsusega
koostada uue kohtutäituri tasu otsuse ning 09.11.2017 tasu otsusega nr. 022/2015/3629 ja
022/2015/3630 nõudis Kostja I täitemenetluse solidaarvõlgnikelt G L ja K L kohtutäituri
põhitasu 4 427,08 eurot (hagi lisa 3), millele lisandub täitemenetluste alustamise tasu 2x 19,16
eurot. Hageja vaidlustas Kostja poolt koostatud otsuse. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega
tsiviilasjas nr 2-17-19176 tühistas kohus kohtutäituri (kostja) 09.11.2017 tasu otsuse osas,
milles see tehti hageja suhtes, ja täituri 11.12.2017 otsuse osas, milles see tehti hageja suhtes.
Kohus leidis, et täitemenetluses nr 022/2015/3629 esile toodud asjaoludel pidi hageja maksma
kohtutäituri põhitasu arvestatuna vaid sissenõudmata jäänud summalt KTS § 41 lg 2 alusel
ning tühistas kohtutäituri 09.11.2017 tasu otsuse osas, milles see tehti hageja suhtes ja täituri
11.12.2017 otsus osas, milles see tehti Hageja suhtes. Menetluse alustamise tasu oli hageja
kohustatud tasuma 15.06.2015 otsuse alusel, seega täitemenetluste alustamise tasu oli hageja
kohustatud tasuma ning selles osas uut otsust tegema kostja ei pidanud. Lõpliku kohtutäituri
põhitasu otsuse Hageja suhtes tegi kohtutäitur oma 07.12.2020 otsuses, milles muutis enda
varaemat otsust G. Li osa ja kohustas hagejat tasuma kohtutäituri põhitasu summas 750 eurot.
26. Vastavalt kohtutäituri seaduse §-le 53, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud
summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates, kui kohus
on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel
seadusvastaseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohtutäituri vastu kahju hüvitamise
nõude esitamise eelduseks on KTS § 9 lg 1 ja RVastS § 7 lg 1 alusel primaarsete
õiguskaitsevahendite kasutamine (lahendid tsiviilasjades 3-2-1-153-02, p 13; 2-17-8492, p
15; 3-2-1-69-11 p 13, 3-2-1-142-15, p 16, 3-2-1-1-14, p 18). RvastS tuleneva kahjunõude
rahuldamise eelduseks on eelnevalt primaarsete õiguskaitsevahendite kasutamine, millise
lahendamist ei ole Hageja aga ära oodanud.
27. Hageja esitas hagi enne, kui kohtutäituri tasu osas oleks jõustunud lõplik kohtulahend.
Hagi esitamise kuupäeva seisuga lahendas kohtutäituri tasuga seotud kaebust kohus
kohtumenetluses nr. 2-19-8832 ning antud vaidlus ei olnud hagi esitamise hetkel veel
6
lõppenud. Seega oli hagi esitatud ennatlikult ning ulatuses, milline ei vasta kohtumenetluste
ega täitemenetluse raames tehud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustele. Hagi esitamise
hetke seisuga puudus Hagejal igasugune nõue Kostja vastu. Seega ei ole esitatud hagi
põhjendatud ka nõutud põhiosa, viivise ega menetluskulude suuruse osas.
28. Kostja soovib siinkohal ka märkida, et solidaarvõlgnik K L täituri 09.11.2017 tasu
väljamõistmise otsust ei vaidlustanud, mida kinnitas ka kohus oma 06.12.2018 määruses
tsiviilasjas nr. 2-17-19176 (punkt 50). Seega jõustus ja kehtib täitemenetluse solidaarvõlgniku
K L suhtes endiselt täituri 09.11.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, selles märgitud
kohtutäituri põhitasu ulatuses 4 427,08 eurot (hagi lisa 3). K L osas on seega jõustunud
kohtutäituri tasu otsus ning seda on kinnitatud ka jõustunud kohtulahendis. Tasunõuded
hageja ja K L suhtes olid täitemenetlustes kokku 4 465,40 eurot, sh kohtutäituri põhitasu ja
täitemenetluste alustamise tasud.
29. Kostja on seisukohal, et Hageja suhtes tehtud uus kohtutäituri tasu otsus ei anna alust
muuta solidaarvõlgniku suhtes tehtud kohtutäituri tasu otsust, kuna solidaarvõlgniku suhtes
tehtud kohtutäituri tasu otsus on jäänud tema osas jõusse ning selle muutmine oleks vastuolus
formaliseerituse põhimõttega. Asjaolu, et Hageja suhtes jõustus määrus, mis kohustas
kohtutäiturit Hageja suhtes tehtud kohtutäituri tasu otsust uuesti läbi vaatama, ei tähenda, et
kohtutäitur peaks tegema oma varasemast otsusest erineva otsuse solidaarvõlgniku suhtes
toimuvas täitemenetluses.
30. Tallinna Ringkonnakohus on oma 04.08.2020 lahendis tsiviilasjas nr. 2-20-4669 jõudnud
järeldusele, et kohtutäituri põhitasu muutmine isiku suhtes, kes on selle osas
solidaarvõlgnikuks, ei muuda automaatselt teiselt solidaarvõlgnikult nõutavat kohtutäituri
põhitasu õigusvastaseks ega too kaasa selle muutmist. Kohtumenetluses ei kehti ühe
solidaarvõlgniku kohta tehtud lahend teise solidaarvõlgniku suhtes, st ühe solidaarvõlgniku
kohta tehtud lahendi õigusjõud ei laiene teisele solidaarvõlgnikule (vt nt Riigikohtu
27.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 19). See tuleneb asjaolust, et
solidaarvõlgnikud ei ole vältimatud kaaskostjad ning kuna nad osalevad kohtumenetluses
iseseisvalt, ei ole ühe solidaarvõlgniku toimingutel teise solidaarvõlgniku jaoks mingeid
õiguslikke tagajärgi (vt TsMS § 207 lg 2).
31. Sama põhimõte on analoogia korras kohaldatav ka täitemenetluses tehtavate otsuste
puhul, st ka täitemenetluses ei kehti ühe solidaarvõlgniku kohta tehtud otsus teise
solidaarvõlgniku suhtes. Ainuüksi asjaolu, et ühelt solidaarvõlgnikult täitemenetluses
nõutavat summat on vähendatud, ei anna seega alust vähendada teiselt solidaarvõlgnikult
täitemenetluses nõutavat summat. Samamoodi ei saaks üks solidaarvõlgnik enda suhtes
toimuvas täitemenetluses nõuda solidaarse täitekulu vähendamist tuginedes sellele, et teise
solidaarvõlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses on viimase kaebuse alusel kohtutäituri tasu
vähendatud, kui ta ei ole enda suhtes toimuvas täitemenetluse kohtutäituri tasu õigeaegselt
vaidlustanud ja seda sõltumata sellest, et temalt nõutav kohtutäituri tasu ei vasta Hageja
ootusele.
32. Kostja on kohtutäiturina oma tasunõude K L rahuldanud täitemenetluste nr.
022/2015/3629 ja 022/2015/3630 objektiks olnud ja hüpoteegiga koormatud kinnisasja
realiserimise arvelt ega ole muid ega täiendavaid nõudeid kinnisasja omanike, sh hageja vastu
esitanud. Seega on hageja igasugused nõuded kostja vastu ka sisuliselt põhjendamatud.
33. Erinevalt Hageja väidetust, ei vabastanud täitekulude tasumise kohustusest Hagejat kohus
kohtumenetluses nr. 2-17-19176 ega nr. 2-17-17614, millise punktis 14 leidis kohus, et
tasutud rahasumma saab lugeda kohtutäiturile makstud tasuks ja seda hinnangut ei mõjuta
võlgniku väide, et tegelikult ta ei soovinud kohtutäiturile tasu maksta.
7
34. Kostja on kohtutäiturina oma tasunõude rahuldanud täitemenetluste nr. 022/2015/3629 ja
022/2015/3630 objektiks olnud ja hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimise arvelt.
Seega on Hageja igasugused nõuded Kostja vastu ka sisuliselt põhjendamatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
35. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, täiendavate seisukohtade ja asjas esitatud
tõenditega leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
36. Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle.
Kostja menetluses olid täiteasjad nr 022/2015/3629 ja 022/2015/3630.
23.01.2017 määrusega kinnitas Harju Maakohus hageja ja sissenõudja kompromissi
tsiviilasjas nr 2-15-18012, mille kohaselt kohustus hageja tasuma sissenõudjale
21.04.2014 sõlmitud krediidilepingute nr xxx ja xxx ning 21.01.2015 sõlmitud samade
lepingute nr xxx ja xxx lisade täitmiseks põhisumma 70 000 eurot hiljemalt 31.10.2017.
Kompromissi punkti 1.2 järgi loeb sissenõudja kompromissis sätestatud tingimuste
täitmisel hageja poolt 15.06.2015 esitatud täitmisavalduses esitatud nõude täidetuks
täiteasjas nr 022/2015/3629.
25.09.2017 täitis hageja omapoolsed kompromissist tulenevad kohustused sissenõudja
ees täies ulatuses, sõlmides notar R Inti juures kinnisasja müügilepingu ja tasudes
müügihinnast sissenõudja pangakontole 75 242,52 eurot vastavalt 25.09.2017
müügilepingu punktile 4.2.4.
25.09.2017 tasus notar R Int notari deposiitkontolt 25.09.2017 müügilepingu
müügihinnast kostjale 4 465,40 eurot selgitusega „022/2015/3629 ja 3630 L“.
09.11.2017 koostas kohtutäitur kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.
23.11.2017 esitas
hageja kohtutäiturile (kostjale) kaebuse kohtutäituri tasu
väljamõistmise otsuse peale, milles palus 09.11.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise
otsuse tühistada. 11.12.2017 otsusega jättis kostja hageja kaebuse kohtutäituri tegevusele
rahuldamata.
06.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19176 tühistas Tallinna Ringkonnakohus
kohtutäituri 09.11.2017 tasu otsuse ja kohtutäituri 11.12.2017 otsuse. 17.04.2019
määrusega jättis Riigikohus kohtutäituri määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
06.12.2018 määrusele menetlusse võtmata. Seega on Tallinna Ringkonnakohtu
06.12.2018 määrus jõustunud.
18.04.2019 esitas hageja kostjale taotluse, milles nõudis kohtutäiturile alusetult tasutud
4 465,40 euro tagastamist. Hagi esitamise aja seisuga ei ole kostja temale alusetult
tasutud 4 465,40 eurot hagejale tagastanud.
37. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas kohustus, mida täiteasjades nr 022/2015/3629 ja
022/2015/3630 täideti, oli ainult hageja kohustus või solidaarkohustus (millest omakorda
sõltub, kes vastutavad täituri tasu tasumise eest ja millises ulatuses). Kohtuasja materjalidest
nähtuvalt algatas kostja täiteasjades nr 022/2015/3629 ja 022/2015/3630 täitemenetlused
solidaarvõlgnike – hageja ja K L suhtes hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks.
Täitedokumendiks oli Tallinna notar E R 05.05.2014 notariaalne dokument nr xxx
(digitoimiku lehekülg, edaspidi „dtl“ 136-139). Täitemenetluses, kus täitedokumendiks on
notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele
sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (TMS § 2 lg 1 p 19), on
8
täitemenetluses võlgnikeks kõik kinnisasja omanikud. Nad on täiteasjas solidaarvõlgnikud.
Seega oli olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Käesoleval
juhul olid omanikeks ühisomanikud – hageja ja K L, kes olid täitemenetluses
solidaarvõlgnikeks.
38. Vastavalt TMS §-le 38 tasuvad täitekulud võlgnikud ning kui võlgnikeks on
solidaarvõlgnikud, vastutavad nad täitekulude tasumise eest solidaarselt.
39. Täituri tasu nõude eeldusteks on täitmisteate kättetoimetamine (KTS § 32 lg 1, 2) ja
kehtiva tasu otsuse tegemine. Täitmisteated toimetati võlgnikele kulleri vahendusel kätte
18.06.2015 (dtl 94, 95, 98, 99, 102), millega loeti täitemenetlused alanuks. TMS § 10 lg 1 ei
sätesta kohustust toimetada kohtutäituri tasu otsust adressaadile kätte (nagu väidab hageja).
Tasu otsuse kättetoimetamine ei ole TMS ega KTS kohaselt tasunõude kehtivuse eelduseks,
mistõttu kohus ei kontrolli väidet, kas tasu otsus on hagejale ja K Lile kätte toimetatud.
Oluline on, et tasu otsus on tehtud ja selle asjaolu kohus tuvastas.
40. 09.11.2017 tasu otsusega täiteasjades nr 022/2015/3629 ja 022/2015/3630 nõudis kostja
täitemenetluse solidaarvõlgnikest hagejalt ja K Lilt kohtutäituri põhitasu 4 427,08 eurot,
millele lisandub täitemenetluste alustamise tasu 2 x 19,16 eurot (dtl 22, 23). Hageja vaidlustas
kostja otsuse. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19176 tühistas kohus
kohtutäituri (kostja) 09.11.2017 tasu otsuse osas, milles see tehti hageja suhtes, ja täituri
11.12.2017 otsuse osas, milles see tehti hageja suhtes. Kohus leidis, et täitemenetluses nr
022/2015/3629 esile toodud asjaoludel pidi hageja maksma kohtutäituri põhitasu arvestatuna
vaid sissenõudmata jäänud summalt KTS § 41 lg 2 alusel ning tühistas kohtutäituri
09.11.2017 tasu otsuse osas, milles see tehti hageja suhtes ja täituri 11.12.2017 otsus osas,
milles see tehti hageja suhtes (dtl 25-37). Menetluse alustamise tasu oli hageja kohustatud
tasuma 15.06.2015 otsuse alusel, seega täitemenetluste alustamise tasu oli hageja kohustatud
tasuma ning selles osas uut otsust tegema kostja ei pidanud. Lõpliku kohtutäituri põhitasu
otsuse hageja suhtes tegi kohtutäitur oma 07.12.2020 otsuses, milles muutis enda varasemat
otsust G. Li osas ja kohustas hagejat tasuma kohtutäituri põhitasu summas 750 eurot.
41. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude
esitamise eelduseks on KTS § 9 lg 1 ja RVastS § 7 lg 1 alusel primaarsete
õiguskaitsevahendite kasutamine (lahendid tsiviilasjades 3-2-1-153-02, p 13; 2-17-8492, p
15; 3-2-1-69-11 p 13, 3-2-1-142-15, p 16, 3-2-1-1-14, p 18). RvastS tuleneva kahjunõude
rahuldamise eelduseks on eelnevalt primaarsete õiguskaitsevahendite kasutamine.
42. Tallinna Ringkonnakohus on oma 04.08.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-20-4669 leidnud,
et kohtutäituri põhitasu muutmine isiku suhtes, kes on selle osas solidaarvõlgnikuks, ei muuda
automaatselt teiselt solidaarvõlgnikult nõutavat kohtutäituri põhitasu õigusvastaseks ega too
kaasa selle muutmist. Kohtumenetluses ei kehti ühe solidaarvõlgniku kohta tehtud lahend
teise solidaarvõlgniku suhtes, st ühe solidaarvõlgniku kohta tehtud lahendi õigusjõud ei laiene
teisele solidaarvõlgnikule (nt Riigikohtu 27.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 19).
See tuleneb asjaolust, et solidaarvõlgnikud ei ole vältimatud kaaskostjad ning kuna nad
osalevad kohtumenetluses iseseisvalt, ei ole ühe solidaarvõlgniku toimingutel teise
solidaarvõlgniku jaoks mingeid õiguslikke tagajärgi (vt TsMS § 207 lg 2).
43. Sama põhimõte on kohaldatav ka täitemenetluses tehtavate otsuste puhul. See tähendab,
et ka täitemenetluses ei kehti ühe solidaarvõlgniku kohta tehtud otsus teise solidaarvõlgniku
suhtes. Ainuüksi asjaolu, et ühelt solidaarvõlgnikult täitemenetluses nõutavat summat on
vähendatud, ei anna seega alust vähendada teiselt solidaarvõlgnikult täitemenetluses nõutavat
summat. Samamoodi ei saaks üks solidaarvõlgnik enda suhtes toimuvas täitemenetluses
nõuda solidaarse täitekulu vähendamist tuginedes sellele, et teise solidaarvõlgniku suhtes
9
toimuvas täitemenetluses on viimase kaebuse alusel kohtutäituri tasu vähendatud, kui ta ei ole
enda suhtes toimuvas täitemenetluse kohtutäituri tasu õigeaegselt vaidlustanud.
44. Solidaarvõlgnik K L täituri 09.11.2017 tasu väljamõistmise otsust ei vaidlustanud, mida
kinnitas ka kohus oma 06.12.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-17-19176, p 50 (dtl 36). Seega
jõustus ja kehtib täitemenetluse solidaarvõlgniku K L suhtes endiselt täituri 09.11.2017
kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, selles märgitud kohtutäituri põhitasu ulatuses 4 427,08
eurot.
45. K L osas on seega jõustunud kohtutäituri tasu otsus ning seda on kinnitatud ka jõustunud
kohtulahendis. Tasunõuded hageja ja K L suhtes olid täitemenetlustes kokku 4 465,40 eurot
(kohtutäituri põhitasu 4 427,08 + täitemenetluste alustamise tasud 2 x 19,16).
46. Hageja leiab, et 25.09.2017 müügilepingu järgi kohtutäiturile laekunud 4 465,40 euro
kinnipidamiseks ei oleks kohtutäituril õigust ka siis, kui 09.11.2017 tasu otsus K Li suhtes
kehtiks. 25.09.2017 müügilepingust tulenevad nõuded moodustavad hageja ja K Li ühisvara,
millele sissenõude pööramine on TMS § 14 lg 1 järgi lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa
nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav
täitedokument. Kohus selgitab, et käesoleval juhul olid mõlemad abikaasad ise täiteasjas
võlgnikeks. Hüpoteegi seadmise lepinguga koormati nende ühisomandis olevat kinnisasja ja
seega oli olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Samuti on
täituri 09.11.2017 tasu otsus (mis on TMS § § 2 lg 1 p 16 kohaselt samuti täitedokument)
tehtud nende mõlema suhtes ja kohustab neid tasuma põhitasu solidaarselt. Seega oli hagejal
ja K Lil kohustus tasuda täiturile täitekuludena 4 465,40 eurot.
47. Kinnisasja 25.09.2017 võõrandamise tehingu käigus tasusid solidaarvõlgnikest hageja ja
K L täitekuludena 4 465,40 eurot ehk täpselt summa, mis kuulus täituri otsuste alusel
tasumisele. Summa kandis võlgnike volitusel täiturile üle notar. Seega on 4 465,40 eurot
tasutud õiguslikul alusel ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
Menetluskulud
48. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
49. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb
menetluskulud jätta hageja kanda.
50. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus andis kostjale tähtaja
menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks. Kostja ei ole menetluskulude
kindlaksmääramise avaldust esitanud. Menetluskulude kandmine ei nähtu ka kohtuasja
toimikust. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulud kindlaks selliselt, et
nende suuruseks on 0 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt /
Merit Helm
kohtunik