2-20-18857/24 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2021, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18857 Tsiviilasi V T hagi K T vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V T (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja K T (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine

31. mai ja 19. oktoobri 2021 kohtuistungid

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada V T (T) ja K T (T) abielu, mis on registreeritud xx. xxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxx xx xxx-s.

3. K T nimeks jääb pärast otsuse jõustumist K T.

4. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

5. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik, hagiavaldus ja kostja vastus

1. V T (hageja) esitas 22. detsembril 2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse K T (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Tartu Maakohus andis hagi 28. detsembri 2020 määrusega kohtualluvusel menetlemiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale, kes võttis hagi

23. veebruari 2021 määrusega menetlusse.

2(2)

Hagiavaldusest nähtub, et pooled abiellusid xx. xxxxxxx xxxx. Poolte vahelised abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada.

2. Hageja selgitas 31. mai 2021 kohtuistungil, et jääb nõude juurde. Menetluskulud palub välja mõista kostjalt.

Kostja teatas 19. oktoobri 2021 kohtuistungil, et soovib abielu lahutada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Tulenevalt PKS § 67 lg-st 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

5. Kohus leiab, et praegusel juhul saab asja sisuliselt lahendada. Poolte abielu sõlmiti

23. märtsil 1985. Hageja on esile toonud, et pooled elavad teineteisest eraldi alates 2002. aastast. Kostja väitel ei ole suhteid taastada võimalik, sest juba 15 aastat on kõik lahus. Kostja nõustub abielu lahutamisega. Seega nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi tuleb rahuldada.

Kohus selgitab, et abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).

6. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Kostja soovib jätta pärast abielu lahutamist praeguse nime. Seega jääb kostja nimeks abielu ajal kantud perekonnanimi.

7. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et puudub alus (mõjuv põhjus) kalduda menetluskulude jaotamisel kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud kulujaotise üldreeglist.

(allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik