2-20-11704/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

19. oktoober 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-11704

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi R. A. vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

3 544,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja

advokaat Anne-Liis Veski (e-post: xxx)

Kostja: R. A. (isikukood: xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-

xx, xxxxx xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja Madis

Sirkel (e-post: xxx)

Kohtuistung

19.08.2021

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski

Kostja lepinguline esindaja Madis Sirkel

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagi R. A. vastu rahalises nõudes osaliselt.

2. Välja mõista hageja OK Incure OÜ kasuks kostjalt R. A. põhivõlgnevuse 291,61 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta hageja menetluskulud 8% ulatuses kostja kanda ning 92% ulatuses hageja enda kanda.

4. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 3 088,46 eurot, intressi summas

247,87 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 344,49 eurot. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda. Menetluse kestel täpsustas ja vähendas hageja oma põhinõude suurust

2 951,75 euroni.

2. Kostja R. A. kasutas laenuandja xxx xxx poolt võimaldatud laenulimiiti 3 000 eurot. Kostja

kasutas limiiti korduvalt, sh summas 103 eurot, 100 eurot, 1 096 eurot, 267 eurot, 272 eurot, 800

eurot, 450 eurot, 800 eurot ja 105 eurot. Laenu taotlemine käib interneti avalduse alusel

laenuandja kodulehel. Laenutaotlus täidetakse, millejärel tuleb kontrollida kõik andmed ning

taotlus kinnitada. Peale taotluse saatmist on vajalik ennast identifitseerida, seda on võimalik teha

nii Smart ID, ID-kaardi kui ka Mobiil-ID abiga. Leping on sõlmitud määramata ajaks ning

tasumisele kuulus 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummakse. Kui tasuda iga kuu vaid

minimaalseid tagasimakseid ja sedagi hilinemisega ning tagasimakstud summa jälle uuesti

kasutusele võtta, siis intressikulu pidevalt suureneb. Vastavat infot klienditeenindus igale

taotlejale esmakordsel laenutaotlemisel alati telefonivestluses selgitab.

3. Kostjale edastati 14.11.2019 ja 21.11.2019 meeldetuletuskirjad võlgnevusest. Hoolimata

vastavasisulistest teadetest kostja omapoolset kohustust ei täitnud ning jättis osamaksed tasumata.

27.01.2020 edastati kostjale arve maksetähtajaga 11.02.2020. 09.02.2020 edastati kostjale

meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles

ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks ja nõue

loovutatakse inkassofirmale. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada

kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks

kohtusse. Kostja ei ole inkassomenetluse raames tagasimakseid teostanud.

4. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 3 088,46 eurot, mis koosneb eelmise perioodi laenujäägist.

Vastavalt lepingutingimustele on laenuandjal õigus nõuda limiidi kasutamise eest intressi määraga

49,09 % aastas, mida hageja on arvestanud raha kasutusele võtmisest kuni lepingu ülesütlemiseni

24.02.2020 summas 247,87 eurot. Viivisemäär on võrdne intressimääraaga, kuid hageja lähtub

viivise arvestamisel kolmekordsest seadusjärgsest viivisemäärast tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-

2-1-25-16, s.o. 0,065% päevas ning palub kostjalt välja mõista viivise summas 344,49 eurot.

5. Seoses kostja vastuväidetega krediidiasutuste seaduse osas märgib hageja, et kostja poolt

viidatud sätted ei piira kuidagi väljamaksete teostamiseks käskveksli kasutamist. Xxx xxx

kinnitab, et laenud on välja antud xxx xxx nimel ja arvel. Käskveksli kasutamine ei muuda

nimetatud asjaolu. Käsiveksel on vaid väljamakse teostamiseks kasutatud instrument, kuna xxx

xxxil ei olnud Eestis pangakontosid.

6. Seoses kostja etteheitega, et talle ei ole antud VÕS § 404 lg-s 1 toodud andmetega

lepingudokumenti selgitab hageja, et viidatud andmed on kostjale tehtud kättesaadavaks enne

lepingu sõlmimist ja püsivalt pärast lepingu allkirjastamist MyAccount vahendusel, samuti on

kostjale saadetud SECCI ja üldtingimused.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

8. Kostja hinnangul ei ole poolte vahel lepingut sõlmitud. Kostja tahteavaldus kohustuse

võtmiseks on tõendamata. Kui kohus leiab, et poolte vahel on leping on sõlmitud, siis leiab kostja,

et leping on tühine VÕS § 408 alusel, kuna on tõendamata, et kostjale on antud VÕS § 404 lg-s 1

toodud andmetega lepingudokument. Kuivõrd sellist lepingudokumenti ei ole kostjale antud, siis

on

laenuandja

rikkunud

tarbija

teavitamiskohustust

jättes

kostjale

andmata

kõik

tarbijakrediidilepinguga seoses tarbijale anda tulevad andmed lepingu tingimuste kohta, sh

intressimäära osas, mille VÕS § 408 lg 4 tuleneva tagajärjena loetakse intressimääraks VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär. Alates 01.07.2016 on VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär olnud 0,00 %. Võttes

arvesse, et kostja on pangale üle kandnud 3701,39 eurot, ei saa eelmärgitut arvesse võttes hagejal

olla kostja vastu hagis märgitud nõuet.

Kui kohus leiab, et leping on sõlmitud kehtivalt, siis on kostja seisukohal, et leping on kehtivalt

ülesütlemata. Kui kohus leiab, et leping on kehtivalt ülesöeldud, siis on kostja seisukohal, et nõude

kujunemine ei ole kontrollitav.

9. Kostja on seisukohal, et hagis märgitud põhinõude suurus 3 088,46 eurot on vastuolus hagi

asjaolude ja hageja poolt esitatud tõenditega. Hagis esitatud asjaoludest selgub, et kostjaga oli

sõlmitud leping laenulimiidiga kuni 3 000 eurot. Hagi lisana esitatud nõudearvestusest nähtub, et

kostja oli lepingu lõpetamise seisuga limiidist võtnud kasutusele 2999,55 eurot. Lisaks, kostja

poolt igakuiselt ülekantud summad on tingimuste kohaselt alati teatud ulatuses pidanud lisaks

intressidele ja muudele tasudele sisaldama põhiosa tagastusi. Hagile lisatud tabelist nähtub, et

ajavahemikus 27.06.2019 kuni 27.01.2020 on kostja teinud ülekandeid summas 832,54 eurot,

millest vaid 06.11.2019 üle kantud 158,64 eurost on 47,80 eurot kantud põhisoa katteks, kuigi

VÕS § 415 lg 2 ja laenuandja tingimuste p 10.6 lubavad ebapiisavate maksete korral intressi

katteks summasid kanda üksnes pärast võla sissenõudmiseks tehtud kulude ja võlgnetava põhiosa

kinni katmist. Sellest tulenevalt on ebaõiged ka viivisenõue ja intressinõue.

10. On tõendamata, et kostjale on xxx xxx poolt laen üle kantud. Kostjale on laekunud xxx xxx

OÜ poolt 800 eurot, xxx xxx poolt 2 885 eurot, xxx xxx Ltd poolt 308 eurot, kokku seega 3 993

eurot. Kostja ei ole andnud nõusolekut panga põhikohustuse kolmandate istikute poolt

ülevõtmiseks või laenu väljamaksmiseks kolmandate isikute poolt. Krediidiasutuste seadus § 3¹

viidatud Euroopa Liidu ja nõukogu määruse 575/2013 artikkel 4 järgi krediidiasutus on ettevõtja

kelle majandustegevuseks on hoiuste ja muude tagasimakstavate võtmine avalikkuselt ning oma

arvel ja nimel laenu andmine. Eeltoodust tulenevalt peab krediidiasutus krediidilepingud sõlmima

ja selleks vajalikud toimingud tegema, sh laenusaajale laenu välja maksma oma arvel ja nimel, st

sisuliselt isiklikult, mistõttu eeldus, et rahalise kohustuse võlgniku eest võib laenusaajast

võlausaldajale täita kolmas isik, krediidiasutusel lasuva rahalise kohustuse puhul ei kehti, mistõttu

VÕS §-st 78 tulenev kohustustega ühinemine ei ole kohaldatav ning kohaldada tuleb VÕS §-i 175

– kohustuse ülevõtmist. Xxx xxx on rikkunud krediidiasutuse tegutsemisele seatud tingimust

tegutseda oma arvel ja nimel, kui on kostjale laenu väljamaksmise kohustuse üle andnud

kolmandatele isikutele. Sh on ta teinud seda ilma laenusaaja nõusolekuta, mistõttu on kostja

seisukohal, et panga põhikohustus laenulepingu järgi on täitmata ja hagejal ei saa kostja vastu

nõuet olla.

11. Juhul, kui kohus tuvastab xxx xxx ja kostja vahel laenusuhte, võib laenuleping olla tulenevalt

TsÜS §-st 87 tühine kui seadusega vastuolus olev tehing. Kostjale on vaidluse käigus teatavaks

saanud asjaolude ja tõendite põhjal kujunenud seisukoht, et on võimalik, et kostja on

eneseteadmata kaasatud rahapesuskeemi. Kostja kontole on tundmatute isikute poolt kantud

summasid, mida kostja, uskudes laenulepingu sõlmimisse, on heauskselt koos intresside ja muude

tasudega pangale tasunud, pangalt endalt tegelikult midagi saamata. OÜ xxx xxx, kelle poolt kanti

kostjale 11.09.2017 üle 800 eurot, pärast ärinime muutmisi, korduvaid ühinemisi ja jagunemisi,

on tänaseks äriregistrist kustutatud, mis võib viidata soovile varjata võimalike ebaseaduslike

tehingute tegemist või vähemalt raskendada tehingute võimaliku uurimist järelevalve- või

õigusorganite poolt.

Kohtu põhjendused

12. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt. Hagi tuleb rahuldada

osaliselt põhinõude osas.

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

14. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.

15. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS

§ 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole

vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute

kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 esimest lõiget arvestades tuleb lähtuda iga konkreetse

müügilepingu sõlmimise fakti kindlakstegemisel ja sisu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust

tahtest. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise

asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale

lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist,

lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt

antud tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat.

16. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle ning kohus saab asja lahendamisel sellest

lähtuda, et:

• kostja pangaarvele on laekunud xxx xxx OÜ poolt 800 eurot, xxx xxx poolt 2885 eurot,

xxx xxx Ltd poolt 308 eurot

• kokku on kostjale laekunud 3993 eurot

• Xxx xxx poolt võimaldatud laenulimiit oli 3000 eurot.

• kostja kasutas limiiti korduvalt, sh summas 103 eurot, 100 eurot, 096 eurot, 267 eurot,

272 eurot, 800 eurot, 450 eurot, 800 eurot ja 105 eurot

• rahalisi tagasimakseid on kostja teinud kokku 3701.39 eurot (06.04.21 kohtuistungil

avaldatud)

• lepingu lõpetamine 23.03.2020 oli võlgnevuse 2951.75 euro alusel (06.04.2021

kohtuistungil kostja poolt avaldatud)

17. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see

on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

18. Pooled ei vaidle selle üle, et 3993 eurot on kostja pangakontole üle kantud, vaid kas see see

summa on käsitletav laenuna. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja

aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga. Professionaalsel laenuandjal on VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt

üldine kohustus hinnata laenutaotleja krediidivõimet (vt RKTKo nr 3-2-1-169-13, p 21). Samuti

on laenuandjal VÕS § 14 lg-st 2 tulenev olulisest informatsioonist teavitamise kohustus. Kui

laenuandja laenusaaja krediidivõimet ei hinda või rikub teavitamiskohustust, võib krediidisaaja

mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel (vt RKTKo nr 3-2-1-

136-12, p 25). (p 10). VÕS § 402 sätestas, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. VÕS § 34 järgi oli tarbija VÕS-i tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbijakaitseseaduse § 2 p 1 järgi

oli tarbija defineeritud lepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduse redaktsioonis järgnevalt: tarbija

– füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis

ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab

olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 17). VÕS § 416 lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja

andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei

nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist. (p 13) 3-2-1-105-15.

19. Kostja vastuväited seisnevad kokkuvõtvalt selles, et:

• poolte vahel ei ole laenulepingut sõlmitud

• kui leping ongi sõlmitud, on tühine VÕS § 408 alusel, kuna on tõendamata, et kostjale

oleks antud VÕS § 404 lõikes 1 toodud andmetega lepingudokument

• kui leping ongi sõlmitud kehtivalt, siis on see aga kehtivalt ülesütlemata

• kui leping on kehtivalt ülesöeldud, ei ole rahalise nõude kujunemine kontrollitav

• on TsÜS §-st 87 alusel tühine kui seadusega vastuolus olev tehing

• tõendamata on see asjaolu, et laen on laenuandja xxx xxx poolt üle kantud

20. Kohtu hinnangul on arvestades lepingu sõlmimise protsessi, kostja oma tahteavaldust

laenusaamiseks piisavalt selgelt üles näidanud. Kostja on kohtu määramisel tahteavalduse

väljaselgitamiseks viibinud 06.04.2021 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil on kostja andnud

selgitusi, mille kohaselt ta logis laenuandja koduleheküljele ja vaatas laenu saamise tingimusi.

Kostja soovi astuda lepingulisse suhtesse kinnitab tema poolt 11.09.2017 laenutaotluse täitmine

enda identifitseerimisega (tlk 4) ning korduv laenulimiidi kasutamine (tlk 8,9,10). Seega leiab

kohus, et tõendamist on leidnud asja sisulise arutamise käigus, et sõlmiti siiski laenuleping.

Asjaolu, et laenuleping kostjaga sõlmiti kinnitavad järgmised toimingud, mis on tõendatud: kostja

kinnitas digitaalselt laenusaaja laenutingimusi, hageja või poolt määratud isikud kandsid

laenuraha kostjale üle ning kostja tegi laenulepingu raames ka tagasimakseid. Kostja ei toonud

esile, et need oleks tehtud mõne muu laenusuhte raames. Kostja on füüsiline isik, kes ei

tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses. Kuna vaidlusalune laenuleping oli sõlmitud

krediidivahendaja abil selliselt, et majandus- ja kutsetegevuses mittetegutsevad isikud andsid

krediiti füüsilisest isikust tarbijale, siis kohalduvad käesolevas asjas tarbijakrediidilepingu sätted.

21. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et leping on tühine VÕS § 408 alusel, kuivõrd kostjale

ei ole antud VÕS § 404 lõikes 1 toodud andmetega lepingudokumenti. Vaidluse all ei ole, et

kostjale on laen üle kantud. Kohtu hinnangul on laenulepingu lahutamatuks osaks xxx xxx

laenulimiidi üldtingimused ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabeleht. Kostja on

kohtuistungil kinnitanud, et tutvus laenu saamise tingimustega. Kostja on kohtule esitanud ka

kirjavahetuse, millest nähtuvalt on talle 08.04.2020 selgitatud, et laenuandja koduleheküljel xxx

on tal võimalik tutvuda laenulepingu tingimustega ja ülevaatega laenust iseteeninduse lingi all.

Lepingu sõlmimisega nõustus kostja, et tingimuste punkt 12.1 kohaselt edastatakse talle teave

elektrooniliselt läbi konto või kokkulepitud sidevahendit kasutades.

22. Kohus leiab, et kostja vastuväide nagu pidanuks just xxx xxx taotletava laenu tema arvele üle

kandma, ei ole kooskõlas lepingu tingimustega. Laenulimiidi tingimuste 8.1 alusel oli laenuandjal

xxx xxx õigus maksta laen kliendile muude vahendite kaudu ja vaidluse all ei ole ülekannete

teostamine. Kostja pangaarvele on laekunud (tlk 81) xxx xxx OÜ poolt 800 eurot, xxx xxx poolt

2885 eurot, xxx xxx Ltd poolt 308 eurot ning kostja ei ole esile toonud, et tegemist oleks

eraldiseisvate laenutaotlustega.

23. Kostja vastuväite järgi on laenuleping kehtivalt ülesütlemata. Lepingu üldtingimuste punkt

11.1 korral kolme järjestikuse tagasimaksega osaliselt või tervikuna viivitamise korral annab

laenuandja 14 päeva aega summade tasumiseks koos teatega, et ta lõpetab lepingu.

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt

arusaadav. Kohtu hinnangul seda kehtivalt tehtud ei ole. Hageja on esile toonud kostja laenu osas

tasumata põhinõude ja intressi arvestuse tasutud maksete arvelt, kuid ei olnud selgelt kostjat

teavitanud. Hageja esitas arvestuse alles menetluse käigus, mis ei ole kooskõlas lepingus kostjale

tutvustatud arvestuse alustega. Tarbijakrediidi tunnuseks on regulatsiooni imperatiivsus (§ 421),

ranged vorminõuded (§ 404 lg1, § 408 lg 1), krediidiandja kohustus anda tarbijale lepingueelset

teavet (§ 403`ja 303.3 ja selgitusi (§ 405.5), vastutustundliku laenamise põhimõte (§ 403.4) ning

tarbija suhtes rakendatavate sanktsioonide piiratus (§ 415 ja 113.2).

24. VÕS § 404 lg 1 järgi peab tarbija avaldus laenukohustuse võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ning VÕS § 404 lg 2 järgi lepingus selgelt ja kokkuvõtlikult

olema märgitud VÕS § 403` lg 1 punktides 1-11 nimetatud andmed, sh intressimäära kohta.

Hageja on asja sisulise arutamise käigus esile toonud, et nimetatud andmed on enne lepingu

sõlmimist tehtud kättesaadavaks MyAccount vahendusel, edastatud SECI ja üldtingimused.

MyAccount vaade on esitatud süsteemi väljavõttena. Tarbijale tuleb anda lepingueelne teave VÕS

§ 403`lg 1 p 8 kohaselt, intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused. Kui tegemist

on fikseerimata intressimääraga, esitab krediidiandja selle muutumise ajavahemikud, tingimused

ja korra. Kui intressimäär sõltub alusintressimäärast, esitatakse esialgse intressi suhtes kohaldatav

alusintressimäär.

25. VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski

kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Seega leiab kohus, et

käesoleval juhul kohaldub nimetatud säte, kuivõrd kostja on laenu saanud ja seda ka tagasi

maksnud.

VÕS § 408 lg 4 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed

intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt

krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta,

loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad

andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid.

VÕS § 408 lg 5 kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul puuduvad andmed kõigi tarbija

poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma,

krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra kohta, ei või intressi nõuda rohkem

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäärast, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt

võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid.

26. Laenuleping on VÕS § 408 lg 1 järgi tühine, kuna selles ei ole märgitud VÕS § 404 lg 2¹ järgi

krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavaid andmeid ja eeldusi. Tehingu tühisuse tagajärg

eelnimetatud sätte kohaldamise korral oleks sama, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisel. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu

nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada kui suure summa

hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja hagejale tagasi maksnud.

Kuna hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja VÕS 4034 lg 7 loetakse

lepingujärgseks intressimääraks VÕS § 94 järgne määr, saab hageja nõuda kostjalt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samale järeldusele saab jõuda ka VÕS § 408 lg 10 järgi,

kuna vaidlusaluses lepingus ei ole viivis väljendatud aasta- ja päevamäärana ning ka sellisel juhul

saab krediidiandja nõuda tarbijalt viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise

määras.

27. Riigikohus on lahendis 2-17-7402 märkinud, et võlausaldaja teatamiskohustus VÕS § 88 lg

4 järgi (vähemalt tarbijakrediidilepingu korral, vt ka praeguse otsuse p 13) ei saa olla täidetud sel

viisil, et võlgniku pangakontol tehtud kirjest on näha, millise kohustuse katteks on võlausaldaja

võlgniku makse arvestanud. Eelduslikult tuleks pangal VÕS § 88 lg 4 järgsest kohustuste täitmise

järjekorra määramisest võlgnikule teatada tahteavalduste tegemise viisil, mis lepiti kokku

laenulepingus. Alles teavitamiskohustuse täitmise korral saab lugeda VÕS § 88 lg 4 järgse

määrangu tehtuks; pangakontolt nähtuvas väljendub pigem panga sisemine töökorraldus. (p

14.4.2) VÕS § 416 lg 2 kohaselt peab krediidiandja hiljemalt koos § 416 lg-s 1 nimetatud tähtaja

andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. (p 16) Krediidiandja peab

sõnastama tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avalduse selliselt, et laenusaaja saaks üheselt aru,

et tal on võimalus pidada pangaga läbirääkimisi. Samas ei mõjuta ainuüksi võimalik VÕS § 416

lg-s 2 sätestatud nõude rikkumine ülesütlemise kehtivust. (p 16.1) VÕS § 416 lg 1 ei välista

iseenesest tarbijakrediidilepingu ülesütlemist ka siis, kui võlgnik on viivituses vaid kõrvalnõuete

(intress, viivis) maksetega lg-s 1 märgitud ulatuses. Kuna VÕS § 415 lg 2 kohaselt tuleb võlgniku

ebapiisavate maksete korral need kõigepealt (siiski pärast võla sissenõudmise kulusid) arvestada

võlgnetava põhisumma katteks, võimaldaks võlgniku mittenõuetekohane maksekäitumine

vastasel korral järeldust, et intressi järjepidevalt võlgu jäämisel (VÕS § 415 lg 2 järgse arvestuse

alusel) ei ole mingeid negatiivseid tagajärgi. Samas on laenuandja jaoks laenu andmise üks

eesmärke tulu ehk intressi teenimine ning intresside järjepideva maksmata jätmise korral ei ole

välistatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemine.

28. Kostja on 11.03.2020 (tlk 50) edastanud hageja ekirja sooviga saada andmeid intressi

arvestuse kohta. 08.04.2020 on kostjale esitatud vastus viidates võimalusele tutvuda teabega

iseteeninduses. Hageja on hagiavaldusele lisanud väljavõtte nõude arvestusest perioodil

27.06.2019-27.01.2020 kohta (tlk 8,9,10). Kostja leiab, et põhinõue on ebaõige VÕS § 415 lg 2

ja üldtingimuste punkti 10.6 alusel, sest ebapiisavate maksete korral intressi katteks saab

summasid kanda üksnes pärast võla sissenõudmiseks tehtud kulude ja võlgnetava põhiosa kinni

katmist. 06.04.2021 toimunud kohtuistungil kohustas kohus hagejat täpsustama, kuidas on

toimunud laenu tagasimaksete ning intressi ja viivise arvestus ning seega ka kujunenud hagetav

summa. Kohus viitas asjaolule, et hagile lisatud laenu kasutamise ja tagasimaksete arvestus ei ole

arusaadav ja lubatav tõend. Hageja on 20.04.2021 menetlusdokumendis selgitanud ja esitanud

sooritatud maksete jagunemise, milline tagasimaksete osa on arvestatud intressi ja põhivõla

katteks. Arvestusest nähtuvalt on näiteks 06.11.2019 tehtud tagasimakse 158.64 eurot, kus

põhivõla katteks on arvestatud 47,8 eurot ja intressi katteks 110.84 eurot ning 27.01.2020 on

tehtud tagasimakse 190 eurot, kus põhivõla katteks on arvestatud 0 ja intressi katteks 185 eurot.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et eeltoodud andmed arvestuse kohta on tehtud nähtavaks

eelnevalt kostjale. Kohus leiab, et nõude arvestuslik osa on arusaadav, kuid ei ole kooskõlas

kostjale lepingu sõlmimisel teatavaks tehtud üldtingimustega. Hageja on nõude kujunemist alles

menetluse käigus täpsustanud (tlk 95) selgitusega, et kliendi MyAccount vaade ei ole laenuandjale

vaadeldav kliendi turvalisuse huvides. Lepingu üldtingimuste punkt 10.6 näeb ette, et ebapiisavate

maksesummade korral on nende kasutamise järjekord esmalt maksmisele kuuluvate summade

sissenõudmiskulud, siis laen, seejärel intress ning leppetrahv ja intressimäär aasta kohta ja selle

kohaldamise tingimused. Kokku on kostja tagasimakseid teinud 3701 ja laenu kasutanud 3993

eurot. Seega leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista tasumata põhisumma 291.61 eurot.

29. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades

uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Hagi asjaolude kohaselt kostja poolt avatud

krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Standardiinfo teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 49,09%

aastas ja krediidikulukuse määraks on 61,79% aastas ning viivisemäär on võrdne intressimääraga.

Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida

saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille

kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu

10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13; samuti 16.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-118-16, p 16). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob

kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja

eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu

10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

30. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivise ebaõige avaldamise

tagajärjel VÕS § 408 lg 10 järgi on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes

seadusjärgses määras, s.o. § 113 teises lauses sätestatud viivise määras. Eeltoodud põhjendatusel

ja arvestades, et kohus ei nõustu hageja põhinõude ning intressi arvestusega tagasimaksete arvelt,

tuleb jätta viivis välja mõistmata.

Menetluskulud

31. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga

163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 8% ulatuses kostja kanda ning 92% ulatuses hageja

kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus tema enda kanda.

32. 24. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

33. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik