2-21-8941/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8941

Kohtuasi

X hagi GTS Group OÜ ja Y vastu vara arestist

vabastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. juuli 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Kadi Saluste

Kostja I GTS Group OÜ (registrikood 14433501),

seaduslik esindaja Y

Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 29. juuli 2021 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 3. juunil 2021 hagi GTS Group OÜ (kostja I) ja Y (kostja II) vastu, paludes

vabastada aresti alt Canderos Assets OÜ 1278 euro suuruse nimiväärtusega osa, kohustada

kostjat I andma nõusolek äriregistrist nimetatud osa suhtes arestimismärke ning käsutuskeelu

kustutamiseks ja asendada kostja I tahteavaldus kohtulahendiga. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja I kanda.

Hagiavalduse kohaselt esitas kostja I 23. aprillil 2021 kostja II vastu hagi kahju hüvitamise ja

viivise tasumise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas kostja I hagi tagamise avalduse, milles

palus enda kasuks arestida kostja II ja hageja ühisvarasse kuuluva Canderos Assets OÜ

osakapitalist pool nimiväärtusega 1278 eurot ning seada osale keelumärge nii, et osa

käsutamine on keelatud kostjal II. Harju Maakohus rahuldas 29. aprilli 2021 määrusega

tsiviilasjas nr 2-21-6426 kostja I hagi tagamise avalduse ja arestis Canderos Assets OÜ

1278 euro suuruse nimiväärtusega osa. Äriregistrisse on kantud kostja I kasuks osale

arestimismärge.

Canderos Assets OÜ osa ei ole hageja ja kostja II ühisomandis, vaid on hageja lahusvara.

Hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-21-6426 menetlusosaline, mistõttu on arestitud vale isiku vara.

Äriregistri kandest nähtub, et Canderos Assets OÜ osa on hageja lahusvara alates 7. augustist

2018. Hageja omandas Canderos Assets OÜ ainuosaluse 7. augusti 2018 kinkelepingu alusel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 29. juuli 2021 määrusega hagi menetlusse võtmast ning jättis

menetluskulud hageja kanda.

Maakohus viitas menetlusse võtmisest keeldumise alusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p-le 2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja esitanud hagi

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 alusel. Maakohus leidis, et alus hagi esitamiseks

TMS § 222 lg 1 alusel ei ole perspektiivne, kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja

õigusi rikutakse täitemenetluses. Seega ei ole sundtäitmist ja puudub sundtäitmise eseme suhtes

selle sundtäitmist takistav õigus.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas 13. augustil 2021 määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja võtta

hagi menetlusse.

Hageja on hagiavalduses tõendanud, et tsiviilasjas nr 2-21-6426 tagas kohus hageja lahusvara

ning kuna hageja ei ole viidatud tsiviilasjas menetlusosaline, on koormatud kolmanda isiku

vara. Notar on tuvastanud, et tegemist on hageja lahusvaraga. Canderos Assets OÜ ainuosalus

kuulus enne 7. augusti 2018 kinkelepingut kostjale II ning seetõttu on notar kostjat II 7. augusti

2018 kinkelepingus käsitlenud ainuisikuliselt Canderos Assets OÜ 100% osa kinkijana ja

hagejat ainuisikuliselt kingisaajana. Kinke teel saadu on PKS § 27 lg 2 p 2 kohaselt abikaasa

ehk hageja lahusvaraks.

Hageja tõi välja kohtupraktika, mille kohaselt on TMS §-le 222 võimalik tugineda ka nendel

juhtudel, kui kohtumenetluses on hagi tagamise korras ekslikult koormatud sellise kolmanda

isiku õigusi, kes ei ole olnud menetlusosaline. TMS § 222 lg 1 alusel hagi esitamine ei eelda

täitemenetluse algatamist. Õiguspoliitiliselt aktsepteeritav ei oleks lahendus, kus menetluse

pooleks mitteoleval isikul tuleb taluda enda vara koormamist kolmanda isiku kohustuste

täitmise tagamise eesmärgil ajavahemiku jooksul, mil kohtumenetluses, mille pooleks isik ei

ole, jõustub lahend.

4. Kostjad ei vaielnud määruskaebusele vastu.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus ei saa hagi

menetlusse võtmist otsustada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Maakohus keeldus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

põhjusel, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks hageja õiguste rikkumine

täitemenetluses ning seega ei ole sundtäitmist ja puudub sundtäitmise eseme suhtes selle

sundtäitmist takistav õigus.

8. Esmalt märgib kolleegium, et kuigi TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt tuleb hagiavalduses

märkida ka tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, ei ole tõendite esitamine

hagiavalduses hagi menetlusse võtmise nõutav eeldus. Tõendite esitamise kohustus tekib

eelkõige alles peale hagiavalduse menetlusse võtmist (vt Kõve, V. jt (koost). TsMS § 363/3.3.

– Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Komm vlj. Tallinn: Juura 2017). Maakohus ei oleks

tohtinud hagi menetlusse võtmisest keelduda põhjendusel, et väidetavalt ei ole hageja esitanud

tõendeid. Juhul kui maakohus pidas vajalikuks, et hageja tõendaks enda õiguste rikkumist

täitemenetluses enne hagi menetlusse võtmist, oleks kohus pidanud andma hagejale tähtaja

tõendite esitamiseks (TsMS § 3401 lg 1).

9. TMS § 222 lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle

sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara

arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule,

kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.

9.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja lahusvaraks Canderos Assets OÜ 1278 euro suuruse

nimiväärtusega osa, mis on arestitud Harju Maakohtu 29. aprilli 2021 hagi tagamise määrusega

tsiviilasjas nr 2-21-6426. Nimetatud asjas tehtud kohtumääruse alusel on äriregistrisse kantud

kostja I kasuks arestimismärge. Eeldades hagiavalduses esitatud asjaolude õigsust, on osa

arestimisega hageja kui tsiviilasja nr 2-21-6426 menetlusosaliseks mitteoleva isiku õigusi

rikutud. Kui Canderos Assets OÜ osa kuulub hageja ainuomandisse, on hageja TMS § 222 lg 1

alusel õigustatud isikuks esitamaks hagi vara arestist vabastamiseks.

9.2. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et TMS § 222 lg 1 alusel on hagi võimalik

esitada ka juhul, kui menetlusosaliseks mitteoleva kolmanda isiku vara on koormatud hagi

tagamise korras. Riigikohus on asunud samasugusele seisukohale ning on märkinud, et TMS

§-le 222 on võimalik tugineda ka neil juhtudel, mil kohtumenetluses on hagi tagamise korras

ekslikult koormatud sellise kolmanda isiku õigusi, kes ei ole olnud menetlusosaline

(vt Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 42; Riigikohtu

30. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-11, p 16; 4. veebruari 2007 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-127-06, p 8).

9.3. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui isiku vara on alusetult arestitud, peab isikul olema

võimalik enda õigusi kaitsta ning nõuda vara arestist vabastamist. Eeltoodu kehtib ka hagi

tagamise puhul, kuivõrd kohtumäärusega mõjutatakse selle adressaatide õigusi ja kohustusi.

Hagi tagamise abinõudega ei tohiks piirata kolmandate isikute õigusi. Hagiavalduse kohaselt

on hagi tagamise tagajärjel hageja kui kolmanda isiku omandiõigust piiratud. Seega ei saa hagi

pidada maakohtu esitatud põhjendustel õiguslikult perspektiivituks.

10. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks.

11. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

12. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab

kaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse

peale edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)