2-20-13148/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13148

Kohtuasi

AS

KaroTrans

avaldus

osaühingu

Saarvik

(likvideerimisel) likvideerimismenetluse algatamiseks

ja likvideerija määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21.01.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

osaühingu Saarvik (likvideerimisel) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: AS KaroTrans (registrikood 10967341),

lepinguline esindaja Reet Rattur

Puudutatud isikud:

osaühing

Saarvik

(likvideerimisel)

(registrikood

10931277), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus

X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaire Aus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 21.01.2021 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta osaühingu Saarvik (likvideerimisel) kanda.

4. Määrata menetlusekulud rahaliselt kindlaks järgmiselt:

4.1. Y-l ja X-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4.2. Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata AS KaroTrans põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks määruskaebemenetluses 200 eurot ja mõista see summa puudutatud

isikult osaühing Saarvik (likvideerimisel) avaldaja AS KaroTrans kasuks välja.

2-20-13148

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS KaroTrans (avaldaja) esitas 10.09.2020 Pärnu Maakohtule avalduse osaühingu Saarvik

(likvideerimisel, avalduse esitamise hetkel registrist kustutatud; edaspidi puudutatud isik)

likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks.

1.1. Avalduse kohaselt kustutati puudutatud isik registrist majandusaasta aruannete esitamata

jätmise tõttu, likvideerimismenetlust läbi ei viidud. Puudutatud isik omab jaotamata vara (on

avaldaja aktsionär), mistõttu on vajalik läbi viia puudutatud isiku likvideerimine. Avaldaja on

likvideerimisest huvitatud isikuks, kuna registrist kustutatud isikuna ei saa puudutatud isik

teostada aktsiast tulenevaid õigusi, mh osaleda ja hääletada AS KaroTrans üldkoosolekutel.

Avaldusele oli lisatud likvideerija kandidaadi Reet Ratturi nõusolek, kes avaldaja hinnangul

oleks võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.

Maakohus võttis 28.09.2020 määrusega avalduse menetlusse ja kaasas puudutatud isikutena

osaühingu Saarvik viimased juhatuse liikmed ja osanikud X ning Y.

Y vaidles avaldusele vastu. Avaldaja ei ole likvideerimismenetluse algatamise avalduse

esitamiseks õigustatud isik ning tal puudub puudutatud isiku vastu nõue. Likvideerija

määramisel tuleks eelistada puudutatud isiku endist juhatuse liiget või sõltumatut ja erapooletut

isikut nagu pankrotihaldur. Y on nõus likvideerimist läbi viima. Reet Rattur kui avaldaja

esindaja ei ole erapooletuks isikuks ning seetõttu likvideerijaks ei sobi.

X kohtule omapoolset seisukohta ei esitanud.

Avaldaja märkis täiendavas seisukohas, et Y vastuväiteid tuleks jätta nende põhjendamatuse

tõttu tähelepanuta. Samuti taotles avaldaja menetluskulude hüvitamist 765 euro ulatuses,

millest 50 eurot on riigilõiv ja 715 eurot õigusabikulu, mis moodustus 6,5 tunni eest tunnitasuga

110 eurot (käibemaksuta).

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus rahuldas 21.01.2021 määrusega avalduse osaliselt, otsustas osaühingu Saarvik

registrisse ennistamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise. Likvideerijaks määras kohus Y.

6.1. Kohus vaatas avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 ja § 477

alusel läbi hagita menetluses. Kuivõrd puudutatud isikule kuulub AS KaroTrans aktsia, on

osaühingul vara ning vajalikud on likvideerimisabinõud äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 alusel.

Kuigi kohtu hinnangul vastasid nii Reet Rattur kui Y likvideerijale seaduses sätestatud nõuetele,

tuleb likvideerijana eelistada Y kui puudutatud isiku endist juhatuse liiget, kes on paremini

kursis ettevõtte tegevusega.

2-20-13148

6.2. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku (puudutatud isiku)

kanda. Avaldaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks kuulus rahuldamisele osaliselt, 490 euro

ulatuses (440 eurot õigusabikulu, 50 eurot riigilõiv).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Puudutatud isik osaühing Saarvik (likvideerimisel) esitas määruskaebuse, milles palub

vaidlustatud määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada ja uue määrusega jätta kõik

menetluskulud avaldaja kanda. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

7.1. Menetluskulude jaotuse osas kohtu poolt tehtud kaalutlusotsus ei ole kohaselt põhjendatud.

Määrus on vastuolus TsMS § 172 lg-ga 1. Kohtulahend on tehtud üksnes avaldaja huvides ning

menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine on tema suhtes ebaõiglane. Puudutatud isiku

majanduslik seisund ei võimalda menetluskulusid kanda.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja määras tähtaja sellele vastamiseks.

8.1. Avaldaja hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Menetluskulude

jaotamine hagita menetluses on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab

sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Menetluskulude puudutatud isiku kanda

jätmine oli õiglane, kuivõrd puudutatud isik ei viinud kustutamisel läbi likvideerimismenetlust

ja seetõttu pidi selleks avalduse esitama avaldaja. Võlakohustuste olemasolu ei ole põhjuseks,

mis välistaks menetluskulude äriühingu kanda jätmise.

8.2. Puudutatud isik X toetas määruskaebust, Y seisukohta ei esitanud.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust üksnes menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 456 lg 4 kolmanda lause tõttu

takistab kulujaotuse vaidlustamine lahendi jõustumist kulude rahalise kindlaksmääramise osas.

Sama lõike teise lause alusel on maakohtu määrus ülejäänud osas edasi kaebamata jõustunud.

Juriidilise isiku likvideerija määramise ja sellega seotud menetlustes näeb menetluskulude

jaotuse ette TsMS § 172 lg 6, mille kohaselt kannab likvideerija määramise ja sellega seotud

menetluse kulud juriidiline isik. Sama lõike teise lause alusel võib menetluskulud jätta erandina

avaldaja kanda eelkõige juhul, kui avalduse esitamisel oli avaldaja pahauskne, mida käesoleva

tsiviilasja materjalidest ei nähtu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2020 määrust tsiviilasjas

nr 2-19-5495, p 10.2 ja Riigikohtu 09.12.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15, p 20).

Vaidlustatud määruses on maakohus õigesti lähtunud TsMS § 172 lg 6 esimesest lausest

ning jätnud menetluskulud juriidilise isiku (puudutatud isiku) kanda. Kaebuse väited ei anna

alust maakohtu määrust tühistada ega muuta. Vastuseks puudutatud isiku kaebusele märgib

ringkonnakohus veel järgmist.

2-20-13148

13.1. Asjaolu, et osaühingul ei ole aktiivset majandustegevust ja vara, ei anna alust järeldada,

et menetluskulude jätmine osaühingu kanda oleks ebaõiglane. See, kas osaühing on varatu,

selgub likvideerimise käigus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2019 määrust tsiviilasjas nr

2-15-12692, p 14).

13.2. Avaldaja kohtusse pöördumine oli tingitud puudutatud isiku majandusaasta aruannete

esitamata jätmisest. Olukorras, kus puudutatud isik ei reageerinud registripidaja hoiatustele ega

esitanud majandusaasta aruandeid ka ÄS § 60 lg-s 1 sätestatud täiendava tähtaja jooksul, ei saa

avaldajale likvideerimise taotluse kohtule esitamist ette heita. Taotlus likvideerimismenetluse

algatamiseks oli õiguspärane, põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude jätmine juriidilise isiku

kanda on antul juhul õiglane, kuna menetlus algatati juriidilise isiku enda tegevusetuse tõttu.

Ülaltoodud põhjustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.

Puudutatud isikud X ja Y ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud ning

toimiku materjalidest neil hüvitatavaid menetluskulusid ei nähtu.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus avaldaja esindajal määruskaebuse analüüsile ja

sellele vastamisele aega 2,5 tundi tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta). Käibemaksu

hüvitamist avaldaja ei taotle. Ringkonnakohus leiab, et asja sisu ja kaebuse vähest mahtu ning

keerukust arvestades (vaidlustati üksnes menetluskulude jaotust, kaebuse sisuline osa ühel

lehel), saab avaldaja lepingulise esindaja ajakulu pidada põhjendatud kahe tunni ulatuses.

Esindaja tunnitasu kohaseks määraks hindab kohus 100 eurot/h (käibemaksuta), kuna tegemist

ei ole vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenusega. Mitteadvokaatide puhul on

tunnitasumäär mõneti madalam kohtupraktikas advokaadi tunnitasuna aktsepteeritud määrast.

Samuti ei olnud vaidlus keeruline ega mahukas, et võiks rakendada tavapärasest kõrgemat

juristide osutatud õigusteenuse tunnitasu. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 200 eurot ( = 2 × 100) (käibemaksu ei lisandu), mis

tuleb TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.

Avaldaja taotlus jääb rahuldamata 75 euro (= 275 – 200) hüvitamiseks.

TsMS § 696 lg 3 esimese lause ja TsMS § 178 lg 1 alusel saab käesoleva määruse peale

esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise osas saab esitada

kaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm