2-21-4852/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

19.10.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-4852

Kohtuasi

XXi (X) hagi AA ja UU vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.08.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XXi 23.09.2021 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja Sofja

Pevzner-Belošitski

Kostjad AA (isikukood xxxxxxxx) ja UU (isikukood

xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja MAA ja lepinguline

esindaja advokaat Maria Abramenkova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda

XXi

Harju

Maakohtu

25.08.2021

otsuse

peale

esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta XXi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3. Teatada kostjatele apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Asjaolud ja hageja nõue

1. XX (kostja/isa) esitas 26.03.2021 Harju Maakohtule hagi AA (hageja I) ja UU (hageja II)

vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja palus vähendada elatist kostja I osas 50 euroni kuus

ning kostja II osas samuti 50 euroni kuus.

2. Asjaolude kohaselt muutis Harju Maakohus 07.01.2020 otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx

23.03.2016 kohtuotsuse tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy resolutsiooni punktides 2 ja 3 väljamõistetud

elatise suurust selliselt, et hagejalt mõisteti välja igakuine elatis nii kostjale I kui kostjale II

suuruses, mis vastas 40%-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (kuni

31.12.2019 216 eurot kuus, alates 01.01.2020 233,60 eurot kuus). 09.11.2020 Harju Maakohtu

otsusega tsiviilasjas nr q-qq-qqqqqq muutus kuni laste kooliminekuni Harju Maakohtu

05.09.2018 määrusega määratud suhtluskord.

Elatise maksmise asjaolud olid muutund. Lapsed veetsid võrdväärselt aega mõlema vanema

juures ja hageja kulud lastele suurenesid. Lapsed olid detsembris 2020 hageja juures 16 päeva

31-st päevast. Jaanuaris olid lapsed hageja juures 7.,29.,30. ja 31. kuupäevadel. Veebruaris olid

lapsed samuti hageja juures 16 päeva 28-st päevast. Kolme kuu keskmised kulud laste peale

moodustasid 236,50 eurot, eelnimetatud summa ei sisaldanud laste toitumist, elektri, vee,

pesemistarvete jne iseenesest mõistetavaid kulutusi. Isa kandis suuri kulutusi laste peale

vabatahtlikult, lisaks sai iga kostja igakuiselt riigitoetust 60 eurot. Osa laste vajadustest võis

olla toetusega kaetud.

Kostjate vastuväited

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Vastavalt Harju Maakohtu 05.09.2018 määrusele tsiviilasjas

nr w-ww-wwwww kohtub hageja kostjatega iga kalendri järgi paaritul nädalal reedest (17.00)

pühapäevani (19.00) ja paaris nädalal teisipäeval (17.00-20.00) ja neljapäeval (17.00-20.00).

Lapsed veedavad paarisaastatel 24-26.detsembri isaga ja paaritutel aastatel emaga ning

paarisaastal 31.detsembri ja järgneva 01.jaanuari emaga ja paaritul aastal isaga. Vastavalt Harju

Maakohtu poolt 09.11.2020 kinnitatud kompromissile tsiviilasjas nr q-qq-qqqqqq kohtub lapse

isa oma lastega igal paaritul nädalal reedest (16.00) pühapäevani (19.00). Lapse isa kohtub oma

lastega igal paarisnädalal teisipäeval ja neljapäeval. Isa võtab lapsed peale tundide lõppu koolist

või kell 16.00 ema kodust ja viib lapsed ema koju tagasi kell 20.00. Sisuliselt kehtib poolte

vahel sama graafik nagu oli varem. Kompromissiga lisasid pooled juurde vaid koolivaheajad.

Lapsed veedavad vanematega koolivaheajad vaheldumisi. Kohus võttis tsiviilasjas nr x-xx-

xxxx elatise vähendamisel arvesse, et lapsed veedavad isa juures aja suhtluskorra graafiku

alusel ja vähendas elatist 5% võrra. Samuti võttis kohus arvesse lastetoetuse saamist ja vähendas

täiendavalt elatist 5% võrra. Kostjate igakuised kulud polnud vähenenud alates eelmise

kohtuotsuse tegemise ajast.

Maakohtu otsus

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis

hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulude hüvitise 1 764 eurot ja kohustas tasuma viivist.

Käesoleval juhul polnud asjaolud sedavõrd oluliselt muutunud, et need annaksid aluse elatise

suuruse muutmiseks.

Hageja nõude alus oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ja § 497. Elatise

suuruse muutmise üle otsustades võttis kohus aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja

kontrollis, kas need olid sedavõrd muutunud, et andsid alust elatise suurust muuta. Tsiviilasjas

nr x-xx-xxxx esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja vähendada temalt väljamõistetud

elatist (s.o miinimumsumma) selliselt, et see vastaks 35 %-le Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäärale (asjaolud nähtavad x-xx-xxxx otsusest). Hageja viitas oma

majanduslikule olukorrale ning suhtluskorra muutumisele. Kohus vähendas elatist kokku 10%

arvestades, et kostjad viibisid teatud aja kuust hagejaga ning samuti arvestas kohus peretoetuse

laekumisega laste emale.

Praegu tugines hageja asjaolule, et suhtluskord muutus ning seega viibisid lapsed tema juures

rohkem ning hageja kulud lastele olid suurenenud. Vastavalt Harju Maakohtu 05.09.2018

määrusele tsiviilasjas nr w-ww-wwwww kohtub hageja kostjatega iga kalendri järgi paaritul

nädalal reedest (17.00) pühapäevani (19.00) ja paaris nädalal teisipäeval (17.00-20.00) ja

neljapäeval (17.00-20.00). Lapsed veedavad paarisaastatel 24-26.detsembri isaga ja paaritutel

aastatel emaga ning paarisaastal 31.detsembri ja järgneva 01.jaanuari emaga ja paaritul aastal

isaga. Vastavalt Harju Maakohtu poolt 09.11.2020 kinnitatud kompromissile tsiviilasjas nr q-

qq-qqqqqq (tlk 10-11) kohtub lapse isa oma lastega igal paaritul nädalal reedest (16.00)

pühapäevani (19.00). Lapse isa kohtub oma lastega igal paarisnädalal teisipäeval ja neljapäeval.

Isa võtab lapsed peale tundide lõppu koolist või kell 16.00 ema kodust ja viib lapsed ema koju

tagasi kell 20.00. Kohtu hinnangul ei muudetud suhtluskord oluliselt erinev esialgsest

suhtluskorrast.

Tsiviilasjas nr q-qq-qqqqqq lisasid pooled kompromissiga täiendavalt suhtluskorda vaid

koolivaheajad, mille lapsed veedavad vanematega vaheldumisi ning ka need jaotati võrdselt

vastavalt sellele, kas tegemist oli paaris või paaritu aastaga. Kohus arvestas juba tsiviilasjas x-

xx-xxxx, et kostjad veedavad hageja juures aega suhtluskorra graafiku alusel ja vähendas sellel

alusel elatise suurust. Suhtluskorra graafikusse koolivaheaegade lisamine ei suurendanud

oluliselt kostjate viibimise aega hageja juures ega mõjutanud elatise suurust.

Menetluses ei leidnud tõendamist, et hageja kulud seoses lastega oleksid oluliselt suurenenud

sel ajal, kui nad viibisid isa juures. Kohus selgitas 07.01.2020 kohtuotsuses isale (tsiviilasi nr

x-xx-xxxx), et kui lastest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju

või tasuda teatud teenuste eest, siis ta võib seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või

saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Isa ei tõendanud, et tema

kulud seoses laste põhivajadustega oleks suurenenud ja meelelahutuslike kulutuste tegemine

täiendavalt elatise tasumisele, ei muutnud elatise suurust ega vähendanud põhikulude suurust.

Hageja tugines mh asjaolule, et kostjate emale laekub lastetoetus ning samuti viitas hageja

viidanud RAKE uuringule. Tegemist polnud asjaoludega, mis oleks võrreldes eelmise

kohtulahendi tegemise ajaga muutunud. Kohus võttis tsiviilasjas nr x-xx-xxxx lahendi

tegemisel arvesse lapsetoetuse saamist ja vähendas selle tõttu elatist. Samuti hindas kohus

eelmise tsiviilasja lahendamisel RAKE uuringu vastuväidet. Kohus ei saanud vähendada elatist

üksnes selle analüüsi pinnalt.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt

saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtusse. Menetluskulud tuli jätta poolte enda kanda.

Kohus rikkus oluliselt menetlusõigust, sest otsus polnud piisavalt põhjendatud ning tehti

tegelikke asjaolusid tuvastamata. Lahend on ebaõige. Kohus ei võtnud arvesse, et isa tagas

lastele emaga samaväärsed tingimused, ostes lastele riideid, tarbeesemeid, koolitarbeid. Kohus

ei analüüsinud, et isa veetis tegelikult lastega rohkem aega, kui oli määratud suhtlemiskorras.

Kohus hindas ainult suhtlemiskorra muutmise määrust, jättes selgitamata, et lapsed olid isa

juures ka suhtluskorraväliselt.

Oluline oli, et Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega

muudetakse perekonnaseaduses alaealisele lapsele elatise määramise korda. Senine

miinimumelatise summa asendatakse õiglasema ja paindlikuma elatise arvutamise alusega.

Kohtus oleks pidanud lähtuma õiglasest olukorrast. Elatise summa kindlaksmääramisel ei

võtnud kohus arvesse tegelikku olukorda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS

§ 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et

käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.

Hageja

tugines

maakohtupoolsele

menetlusnormi

olulisele

(põhjendamiskohustus)

rikkumisele. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt loetakse menetlusnormi rikkumiseks, kui kohus

otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu

apellatsioonkaebuse etteheidetega. Praegusel juhul puudub selline rikkumine ja kohus ei

eksinud, kui otsustas, et isalt laste kasuks väljamõistetud elatist ei tule vähendada.

Vanemal on perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 ja § 96 järgi laste ülalpidamise kohustus

vastavalt PKS § 100 lg-tele 1 ja 2. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures arvestatakse tema kõiki eluvajadusi (PKS § 99

lg d 1 ja 2). Üldjuhul tuleb elatis alaealisele lapsele välja mõista vähemalt seaduses ette nähtud

miinimumelatise määras. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on

kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017

määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Miinimummääras elatist ei pea laps

tõendama.

Erandina saab väiksema elatise välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle

aluseks olevad asjaolud tõendama elatise maksmiseks kohustatud vanem (PKS § 102 lg 1).

Mõjuvaks põhjuseks võib nt olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps,

kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps, lapse väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil, samuti vanema halb varaline

seisund. Toodud loetelu pole lõplik, aga väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav

asjaolu peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Mõjuva

põhjuse hindamisel arvestab kohus esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks

kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel

saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud

(Riigikohtu 09.062017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-d 26–30, ja 25.05.2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 p 20). Lapsele elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei ole

ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse

ülalpidamiseks ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on

see, kas kõik lapse vajadused on olnud kaetud.

Tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy vähendati 7.01.2020 otsusega hagejalt tsiviilasjas nr x-xx-xxxx

väljamõistetud elatist. Käesolevas asjas taotles isa taaskord elatise vähendamist. Maakohus

leidis õigesti, et elatise vähendamist sai nõuda TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Maakohus

pidi elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi

asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta.

TsMS § 459 lg 1 p 1 mõttes peab asjaolude muutumine olema oluline. Kohus hindas laste ja

vanemate vahelist suhtluskorda ja tuvastas, et muudetud suhtluskord polnud oluliselt erinev

esialgsest suhtluskorrast. Hageja ei väitnud, et kohus oleks määrusega kehtestatud suhtluskorra

hindamisel eksinud. Samuti leidis kohus, et hageja ei tõendanud, et tema kulud kostjatele oleks

oluliselt suurenenud ajal, kui kostjad viibivad hageja juures. Maakohus hindas hageja väiteid

kulutuste tegemise kohta. Hageja seisukoht, et maakohus jättis hageja väited hindamata, ei vasta

tegelikkusele.

Hageja apellatsioonkaebuse põhiväide seisnes selles, et ülalpidamiskohustuse täitmist

tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb

sellest, kui palju aega viibis isa lastega tegelikult koos. Riigikohus on leidnud, et selline

lähenemine pole õige, kuna sellest juhindumine raskendab laste ülalpidamisega seotud

vaidluste lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormise. Teisalt pisendab selline lähenemine

vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust,

võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda

mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (Riigikohtu 12.05.2021 otsus

tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 14.1.). Seega hindas maakohus asjaolusid vastavalt väljakujunenud

kohtupraktikale. Praegusel juhul puudub maakohtupoolne rikkumine. Hageja leidis, et elatise

vähendamisel jättis kohus hindamata, kui suures ulatuses isa lapsi kasvatas. Lapsevanemal on

kohustus last kasvatada ja selline asjaolu ei saa mõjutada ülalpidamiskohustust.

Hageja viitas, et oluline asjaolu asja lahendamisel oli uus seaduseelnõu elatise osas.

Ringkonnakohus möönab, et praegune miinimumelatise süsteem ei tarvitse olla ajakohane.

Samas on hagejal kui kohustatud isikul piisavad menetluslikud võimalused seadusest tulenevate

eelduste ümberlükkamiseks. Kohus ei saa muuta kehtiva seaduse sisu ega eesmärke, vaid peab

piirduma põhiseadusega kooskõlas oleva õiguse kohaldamisega. Kehtiv miinimumelatise

süsteem pole vastuolus põhiseadusega.

7. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta hageja kanda. Kuna

käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda

kostjatele vastamiseks, siis ei saanud kostjatel apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Ringkonnakohtu andmetel ei tasunud hageja

kaebuse esitamisel riigilõivu, mistõttu ei tõusetu küsimust selle tagastamisest.

8. Ringkonnakohus toimetab määruse kätte hagejale ja edastab teadmiseks kostjatele (TsMS §

638 lg-d 4 ja 8). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid esitajale

füüsiliselt tagastada (TsMS § 638 lg 4). TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust

ei ole esitatud.

9. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)