2-21-3551/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.10.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-3551

Tsiviilasi

J. B.i hagi R. B.i vastu hüvitisenõudes

Tsiviilasja hind

23 749,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J. B. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

advokaat Natalja Santaševa

Kostja R. B. (isikukood xxxx), nõustaja A. M.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta J. B.i hagi R. B.i vastu 23 749,98 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud J. B.i kanda.

3. Jätta R. B.i taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebus ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. J.B. (hageja) ja R. B. (kostja) hakkasid 2005. aastal koos elama. Kostjale kuulus kinnisasi

aadressil xxxx, millel oli väike eramu. Paari aasta pärast hakati maja ümber ehitama. Kostja

võttis ehituseks laenu, millest tehti vundament, seinad ja katus. Hageja osales ehitustöödes.

2. Xxxx. aastal hageja ja kostja abiellusid. Pooled võtsid ühiselt laenu. Laenu järgi pidid

abikaasad saama algselt 25 000,00 eurot ja hiljem teise 25 000,00 eurot. Esimesed 25 000,00

eurot maksis pank välja, teine osa jäi välja maksmata. Edasi ehitasid abikaasad oma

sissetulekutest ning hiljem hageja sissetulekust. Hageja võttis 2011. ja 2012. aastal A. A.

laenu.

3. Hageja panustas perioodil 07.05.2009-18.07.2019 kostja lahusvarasse kuuluvasse

kinnisasja oma lahusvara arvelt kokku 23 750,00 eurot, millest 8255,70 eurot oli kütte- ja

radiaatorisüsteemi ehitus, 2258,69 eurot oli magamistoa, vannitoa ja tualeti remont, 630,00

eurot treppide ehitus, lapsetoa ehitus 1028,47 eurot, alumise korruse põranda ja lastetoa tööd

1034,42 eurot.

4. Maja remondi tulemusel on kinnisasja väärtus kasvanud 70 000,00 eurolt 289 000,00

euroni. Hageja maksab siiani võetud laene. Hageja palub kostjalt välja mõista 23 749,98

eurot.

5. 01.09.2021 menetlusdokumendis leiab hageja, et 1) hageja on teinud kulutusi kostja

esemele); 2) kulutuste tegemiseks puudus õiguslik alus, kuna hagejal ei olnud kohustust teha

kulutusi kostja lahusvarale ja kõik kulutused olid tehtud kostjaga kooskõlastatult; 3) kostja

rikastus kulutuste läbi; 4) hageja oli kulutusi tehes heauskne VÕS § 1024 lg 4 tähenduses.

Hageja ei nõustu sellega, et kulutused olid tehtud ühisvara arvel, kostja ei ole antud asjaolu

tõendanud ega esitanud tõendeid selle kohta. Hageja nõuab vaid osa tehtud kulutustest.

Hageja on võtnud laenu kulutuste tarbeks, mida maksab siiani. Laenud olid võetud

eesmärgiga teha remonditöid. Kui kohus ei rahulda hagi alusetu rikastumise sätete alusel,

palub hageja alternatiivselt rahuldada hagi PKS sätete alusel.

6. 20.09.2021 menetlusdokumendi kohaselt ei jagatud tsiviilasjas 2-21-1661 ära kogu poolte

ühisvara.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei teinud hageja kulutusi oma lahusvara arvelt.

Kulutused kanti poolt abielu kestel saadud sissetulekute arvelt ehk ühisvara arvelt. Tehtud

kulutused olid perekonna ülalpidamiseks ja vajaduste rahuldamiseks tehtud kulutused, mida

PKS § 17 järgi pole võimalik tagasi nõuda. Kostja panustas samuti perekonna ülalpidamisse,

sh tasus elamuga seotud kommunaalkulud ja võttis maja ehitamiseks laenu. Laenukohustusi

täitis ja täidab kostja siiani.

8. Hageja 01.09.2021 menetlusdokumendi punktides 5 ja 6 esitatud alternatiivnõue on hagi

muutmine TsMS § 376 tähenduses, kuna hageja muudab nõude alust. Poolte ühisvara

jagamise kohta on juba olemas jõustunud kohtulahend, mille kohaselt pooled on määranud

ühisvara koosseisu kindlaks ning kostja kanda niigi jäid kõik poolte ühised kohustused

krediidiasutuste ees. Kostja palub jätta hageja alternatiivnõue tähelepanuta tulenevalt TsMS

§ 376 lg 2.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus jätab hagi rahuldamata.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista poolte abielu ajal kostja lahusvarale tehtud kulutused

summas 23 749,98 eurot. Hageja esitas kostja vastu nõude alusetu rikastumise sätete alusel

(VÕS § 1042 lg 1).

11. Kohus täitis 16.08.2021 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas pooltele

käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 117-118). Pärast

kohtu poolt selgitamiskohustuse täitmist esitas hageja alternatiivnõude PKS § 34 alusel.

12. Kohus tuvastab asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud. Poolte abielu sõlmiti xxxx

(tl 51). Hageja tegi perioodil 07.05.2009 kuni 18.07.2019 enda arveldusarvelt kulutusi

kostjale kuuluvale kinnisasjale (tl 13-42). Hageja palub kostjalt välja mõista tehtud kulutused

summas 23 749,98 eurot. Kostja hageja nõutud kulutuste suurust ei vaidlusta. Harju

Maakohtu menetluses oli R. B.i (kostja) hagi J.B.i (hageja) vastu abielu lahutamise ja

ühisvara jagamise nõudes (tsiviilasi nr 2-21-1661). J.B. esitas tsiviilasjas nr 2-21-1661 R. B.i

vastu vastuhagi kulutuste hüvitamise nõudes. Kohus eraldas tsiviilasjast nr 2-21-1661

05.03.2021 määrusega kulutuste hüvitamise nõude eraldi menetlusse (käesolev tsiviilasi).

Kohus kinnitas tsiviilasjas nr 2-21-1661 poolte kompromissi ja lõpetas asjas menetluse (tl

122-124).

13. Kohus leiab, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel.

Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste

hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes

muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud

tema kavatsused eseme suhtes (VÕS § 1042 lg 1). Kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes,

kui kulutuste tegija oli heauskne VÕS § 1024 lg 4 tähenduses (RKTKo 2-15-123028, p 30).

Kulutuste tegija oli heauskne, kui ta kulutusi tehes ei saanud aru ega pidanudki aru saama, et

tal puudub alus (õigustus või kohustus) kulutuste tegemiseks ning ta teavitas enne kulutuste

tegemist eseme omanikku ja ootas ära omaniku juhised (VÕS § 1024 lg 4).

14. Alusetu rikastumise nõude lahendamiseks pidi hageja kohtu ette tooma asjaolud, millest

nähtub, et 1) hageja tegi kulutusi kostja esemele; 2) kulutuste tegemiseks puudus õiguslik

alus, 3) kostja rikastus kulutuste läbi ja 4) hageja oli kulutusi tehes heauskne VÕS § 1024

lg 4 tähenduses. Samuti tuli hagejal nimetatud asjaolusid tõendada. Nõude suuruse

hindamisel peab kohus arvestama, missuguses ulatuses on isik rikastunud, võttes muu hulgas

arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema

kavatsused eseme suhtes (VÕS § 1042 lg 1). Kui isik ei kavatse asja võõrandada, ei ole

põhjendatud arvestada asja väärtuse tõusu ning isik saab olla rikastunud eelkõige ulatuses,

milles ta oleks ise pidanud asja kasutamiseks kulutusi tegema ehk vajalike kulutuste

objektiivse kulu võrra.1

15. Kostja ei vaidlusta hageja poolt tehtud kulutusi. Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et

kulutused pole tehtud hageja lahusvara arvelt, vaid tegemist on ühisvara arvelt kostja

lahusvarale tehtud kulutustega.

16. Poolte abielu sõlmiti xxxx (tl 51). Nõude esitamise ajal poolte abielu lahutatud ei olnud.

Enne 01.07.2010 kehtis poolte varalistele suhetele ühisvararežiim ning alates 01.07.2010

kohaldub poolte varasuhtele PKS §-des 25 jj reguleeritud sarnase sisuga varaühisus.

Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed

ning abikaasade muud varalised õigused (PKS § 25). Ühisvara hulka ei kuulu kummagi

abikaasa lahusvara (PKS § 27 lg 1). Lahusvara moodustavad abikaasade isiklikud

tarbeesemed, enne abielu omandatud vara, abielu ajal kinke või pärandi teel omandatud

varalahusvara arvelt omandatud vara ning kohustusliku pensionifondi osak (PKS § 27 lg 2).

Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle

kuulumine abikaasa lahusvara hulka (PKS § 27 lg 6). Hageja väitel tegi ta kinnisasjale

kulutusi oma sissetulekute ja võetud laenude arvelt. Sissetulek ei ole PKS § 27 lg 2 järgi

lahusvaraks. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja leiab, et on kostja kinnisasja huvides

kasutanud oma lahusvara, tuleb hagejal selgitada, missuguse PKS § 27 lg-s 2 toodud alusel

saab kasutatud vara pidada hageja lahusvaraks ning neid asjaolusid tõendada. Hageja ei ole

vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et kasutatud vara on hageja lahusvara. Seega on

kulutused kostja lahusvarale tehtud ühisvara arvelt. Vastaval on hageja alusetu rikastumise

nõude rahuldamine välistatud. Hageja nõue tuleb lahendada perekonnaseaduse alusel.

17. Kohus analüüsib, kas hageja nõuet saab rahuldada käesolevas menetluses PKS § 34 lg 1

alusel. Kohus on seisukohal, et alternatiivnõude esitamine ei ole hagi muutmine. Abikaasad

on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama (PKS § 16 lg 1).

Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna

elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa

ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (PKS § 16 lg 2).

Tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või

perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui

tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra (PKS § 18 lg 1).

Seega tekib perekonna vajaduste rahuldamiseks võetud laenukohustusest ühisvarasse kuuluv

kohustus. Esitatud asjaoludel võttis hageja laenu, et teha remonti pere ühises eluasemes, mis

1 M.Käerdi, L. Lillo. VÕS § 1042, p 3.2.

oli kostja lahusvaras. Kohtu hinnangul saab seetõttu pidada laenu eelduslikult ühisvaras

olevaks kohustuseks. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudele selgitanud ega tõendanud, miks

tuleks laenu käsitleda lahusvaras oleva kohustusena.

18. Kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides,

peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama (PKS § 34 lg 1 ls 1). Hüvitis arvatakse ühisvara

hulka (PKS § 34 lg 1 ls 2). Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise

seisuga (PKS § 37 lg 11). Kuna kohus asus seisukohale, et hageja tegi kostja kinnisasjale

kulutusi mitte oma vara arvelt, vaid ühisvara arvelt, on hagejal võimalik oma õiguseid kaitsta

PKS § 34 alusel. Sellisel juhul on võimalik taotleda hüvitist ühisvara hulka, kuid mitte raha

välja andmist kostjalt hagejale. Hüvitise suuruse arvestamiseks peab kohus tuvastama mh ka

kulutuste väärtuse abielu lõppemise seisuga. Hüvitisega saab arvestada ühisvara jagamise

nõude lahendamisel. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole ühisvara jagamine. Kohus kinnitas

19.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1661 poolte ühisvara jagamise nõude osas

kompromissi ja lõpetas asjas menetluse (tl 122-124).

19. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

20. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jättis hagi rahuldamata. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

21. Kostjat esindas menetluses nõustaja. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud

140 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS §

138 lg 1). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste nõustajate kulud (TsMS § 144 lg 1).

Nõustaja kulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 2). Õiguskirjanduses on märgitud, et TsMS §

144 lg 1 nimetab kohtuvälise kuluna eksitavalt ka nõustaja kulu. Menetlusosalisel võib

tekkida nõustajaga seoses kulud, kuid kommenteeritav norm (§ 144 p 1) on üldnorm § 175

lg 2 suhtes, mis erinormina sätestab, et nõustaja kulusid ei hüvitata.2 Seega on välistatud

nõustajale makstud tasu hüvitamine. Vastavalt jätab kohus kostja menetluskulude

väljamõistmise taotluse rahuldamata.

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

2 A.Pärsimägi. TsMS § 144 p 3.2.5.