2-21-115274/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-115274

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi T. L. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

586,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood

10746479; lepinguline esindaja A. Ž.;

kostja T. L., isikukood XXX; XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

osaühing

Aktiva

Finants

hagi

T.

L. vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista T. L. osaühing Aktiva Finants kasuks B. F. O. ja kostja vahel

13.05.2020 sõlmitud krediidilepingute nr XXX, XXX ja XXX alusel võlgnevus

300 eurot, intress 10,08 eurot, sissenõudmiskulud 90 eurot ja viivis perioodi

11.06.2020 kuni 27.08.2021 eest 29,09 eurot.

3. Mõista T. L. osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõlalt 300 eurot alates

28.08.2021 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 270,91 eurot.

4. Jätta rahuldamata perioodil 11.06.2020 kuni 27.08.2021 sissenõutavaks

muutunud viivise nõue summas 133,21 eurot.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda ja 77% ulatuses kostja

kanda.

5.2. Määrata osaühing Aktiva Finantsile hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 365 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 240 eurot lepingulise

esindaja kulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

5.3. Välja mõista T. L. osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulude katteks

281,05 eurot.

5.4. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 24.09.2021 väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule

tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks,

oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust,

kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Käesolevas

lihtmenetluse

asjas

esitatud

apellatsioonkaebus

võetakse

Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kirjeldav ja põhjendav osa

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgnevat: Hageja nõuab kostjalt viivist

tarbijakrediidilepingutelt tekkinud võlgnevustelt kokkulepitud määras 44,63% aastas, mis

ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (5,58 korda). Riigikohtu praktika

järgi on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob

kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja

eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; tsiviilasjas

nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on seega tegemist kostjat kui tarbijat

ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Kuna viivisekokkulepe on

tühine, siis saab hageja viivist nõuda üksnes seadusjärgses määras.

Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras ehk perioodi 11.06.2020 kuni 27.08.2021 eest 29,09 eurot.

TsMS § 367 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 esimese

lõike teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt 300 eurot alates 28.08.2021 kuni

põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et edasiulatuvat viivist koos sissenõutavaks

muutunud viivisega ei saa nõuda suuremas summas kui põhivõlg, seega tuleb

edasiulatuvat viivist piirata põhinõude summaga.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise

suuruse. TsMS § 163 lg 1 alusel jagab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Arvestades, et hageja nõue on rahuldatud 77% ulatuses, tuleb kostja kanda jätta

hageja menetluskulud 77% ulatuses.

Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 125 eurot

riigilõiv (45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 80 eurot hagiavalduselt) ning

õigusabikulu 4 tunni eest summas 480 eurot (ilma käibemaksuta). Riigilõivu tasumise

kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud

kuluga. Arvestades tsiviilasja hinda, nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

õigusabikulu 240 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 365 eurot,

millest kostjalt tuleb välja mõista hagiavalduse rahuldamisega võrdelises määras 281,05

eurot.

Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik