3-21-2241/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-2241

Haldusasi

K.P., K.H.i, L.T.i, J.J.i ja K.K.i kaebus Kaitseväe

vastu teenistussuhte lõpetamise keelamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.P., K.H.i, L.T.i, J.J.i ja K.K.i määruskaebus Tartu

Halduskohtu

6. oktoobri

2021.

a

määruse

resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja I K.P.

Kaebaja II K.H.

Kaebaja III L.T.

Kaebaja IV J.J.

Kaebaja V K.K.

Kaebajate esindaja advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff

Vastustaja Kaitsevägi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.P., K.H.i, L.T.i ja K.K.i määruskaebus ning tühistada Tartu

Halduskohtu 6. oktoobri 2021. a määruse resolutsiooni punkt 1 neid puudutavas osas

ja saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks halduskohtule.

2. Jätta rahuldamata J.J.i määruskaebus Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2021. a

määruse resolutsiooni punkti 1 peale.

3. Jätta rahuldamata J.J.i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

4. Jätta rahuldamata J.J.i määruskaebus Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2021. a

määruse resolutsiooni punkti 2 peale.

5. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebajate nimed initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik (HKMS § 252

lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.P., K.H., L.T., J.J. ja K.K. esitasid 1. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse

Kaitseväe keelamiseks välja anda haldusakt, millega lõpetatakse teenistussuhted kaebajatega

põhjusel, et kaebajad ei esita Kaitseväe poolt nõutavat COVID-tõendit.

Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotlesid keelata

Kaitseväel haldusakti välja andmine, s.t teenistussuhte lõpetamine kaebajatega põhjusel, et

kaebajad ei esita Kaitseväe poolt nõutavat COVID-19 tõendit.

Kaebajad leidsid, et juhul kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset, kuid rahuldab kaebuse,

ei ole kaebajatel II, III ja IV võimalik ametisse naasta. Kaebajad I ja V, kes hiljem saavad

avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg 4 kohaselt nõuda teenistusse ennistamist ja tasu

teenistusest sunnitult puudutud aja eest, peaksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel lapsi

kasvatama töötuna. Kui vastustaja vabastab kaebajad teenistusest distsiplinaarkaristusena, ei

ole kaebajatel õigust Töötukassa poolt pakutavatele hüvitistele. Kaebajad jääksid pikaks ajaks

sissetulekuta. Kui kohus jätab K.P. ja L.T. suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamata, on suur

oht, et nende perekonnad jäävad ainukesest sissetulekuallikast ilma ning see kahjustab

perekondade toimetulekut.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Riskianalüüsi vale tõlgendamise tulemusel on vastustaja

püüdnud kehtestada oma teenistujatele sundvaktsineerimise nõude, mida pole riskianalüüsis

ette nähtud. Sellise nõude saab kehtestada vaid seaduse tasandil ning Kaitseväel puudub

volitusnorm vastava nõude kehtestamiseks.

Kaebajate suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamisel puuduvad vastustaja jaoks negatiivsed

tagajärjed või on need marginaalse tähendusega, kuid üksikisiku jaoks on pikaajaline, kestev,

ebavajalik ja õigusvastane põhiõiguste riive pöördumatu ning aeg ei ole tagastatav ega hüvitatav

väärtus.

2. Tartu Halduskohus tagastas 6. oktoobri 2021. a määrusega kaebajate kaebuse

(resolutsiooni p 1) ja jättis kaebaja IV esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning kaebajate

I, II, III ja V esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).

Halduskohus leidis, et keelamiskaebuse võib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lg 1 ja

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 1 koostoimes esitada üksnes juhul, kui on

põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi ning

õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Täidetud ei ole

keelamiskaebuse lubatavuse eeldus, mille järgi ei saa kaebaja õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti

hilisemal vaidlustamisel. Kuna keelamiskaebus on erandlik, on kaebajatel kohane oma õiguste

kaitseks pöörduda kohtusse pärast teenistusest vabastamise käskkirja saamist. Asjakohased on

Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2016. a määruses nr 3-15-2788 toodud seisukohad.

Kohus ei saa sekkuda pooleliolevasse distsiplinaarmenetlusse ega saa teha lahendit, millega

keelab haldusorganil distsiplinaarmenetlust jätkata või üldse läbi viia. Eeltoodu ei ole vastuolus

ka Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 29.

Kaebaja J.J. keelamiskaebuse esitamise puhul ei ole täidetud ka eeldus, mille kohaselt on

põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi.

Kaitsevägi selgitas, et tegemist on kaebaja oletusega, et tema suhtes annab Kaitsevägi välja

teenistussuhte lõpetamise haldusakti. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt pole kaebajale IV

esitatud sarnaselt teiste kaebajatega käskkirjale eelnevat ärakuulamisõiguse andmist (teatist)

ning pole alust arvata, et Kaitsevägi annab kaebaja õigusi riivava haldusakti.

Seoses kaebajate I, II, III ja V teenistusest vabastamisega ei ole nimetatud kaebajate

keelamiskaebuse rahuldamisega kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik.

Kohus tagastas keelamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ning

kaebajate I, II, III ja V keelamiskaebuse muuhulgas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse

rahuldamisega ei ole oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kuna Kaitseväe 5. oktoobri 2021. a seisukohast kohtule ilmneb, et Kaitsevägi ei tegutse kaebaja

IV poolt kardetud viisil ega anna välja käskkirja tema teenistusest vabastamiseks, puudub

kaebajal IV esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades, et praeguseks hetkeks on kaebajad I, II,

III ja V teenistusest vabastatud, on nimetatud kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus ära

langenud ja nende esialgse õiguskaitse taotlus tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Taotletud

esialgse õiguskaitse abinõu ei tooks enam kaasa kaebajate olukorra paranemist ega hoiaks ära

negatiivseid tagajärgi.

3. 14. oktoobril 2021 esitasid kaebajad esindaja kaudu Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2021. a

määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotlevad määruskaebuse

rahuldamist ja lubada kaebajatel I, II, III ja V muuta kaebuse nõuet tühistamiskaebuseks; lugeda

kaebaja IV keelamiskaebus menetlusse võetuks ja saata asi tagasi halduskohtule

lahendamiseks; rahuldada viivitamatult kaebaja IV esialgse õiguskaitse taotlus ning keelata

Kaitseväel 19. oktoobril 2021 haldusakti välja andmine, s.t teenistussuhte lõpetamine kaebajaga

IV; jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja leiavad, et kaebuse tagastamisel käitus halduskohus kiirustades, ei selgitanud ega

andnud võimalust kaebuse nõuet muuta, mistõttu rikkus menetlusõigust ning ringkonnakohtul

on võimalik rikkumine kõrvaldada.

Kaebaja IV puhul on keelamiskaebuse menetlemine võimalik, kuna alused selleks on olemas.

Kaebajal on alust arvata, et Kaitsevägi vabastab ta ametist, kaebaja õiguste riive teenistusest

vabastamisega on ilmselge, kaebaja õigusi ei saa tõhusalt kaitsta hilisemal vaidlustamisel ning

esinevad erakorralised asjaolud keelamiskaebuse esitamiseks. Oht kaebaja teenistusest

vabastamiseks tulenes juba 31. augusti 2021. a käskkirjast nr 162 ning vastustaja avalikust

teatest, et vabastab teenistusest kõik vaktsineerimata teenistujad ja töötajad. Halduskohus ei

selgitanud, miks pidas vastustaja väidet usutavamaks kui kaebaja väidet, et talle helistati ja

teatati, et teenistusest vabastamise teatis on olemas, kuid ta saab selle füüsiliselt kätte alles

puhkuselt naastes. Lisaks kinnitas reaalset ohtu teistele mittevaktsineeritud kaebajatele

samasuguse teatise esitamine.

Tegemist on erakordse olukorraga, kuna varem ei ole vabastatud kümneid teenistujaid ametist

põhjusel, et nad ei ole teinud ühte vaktsiini. Sellisel nõudel puudub seaduslik alus, tegemist on

asjaoluga, mis nõuab kohtulikku kontrolli. Kui kohtud keelduvad sellise kontrolli teostamiseks,

rikuvad nad HKMS § 2 lg-t 1.

Kaebaja IV keelamiskaebus peab olema lubatav, kuna hilisemad tõhusad võimalused

puuduvad. Tegemist on teenistusalaselt suure isikuriivega, kuna Kaitsevägi on erandlik

teenistuskoht. Teenistusest vabastamisel saab riivata kaebajate põhiõigus valida elukutset.

Kaebajal IV on ligi 12 aastat teenistust Kaitseväes, ta on kitsa kvalifikatsiooniga

snaiperinstruktor, tal on parameediku kvalifikatsioon ja ta on osalenud välisriigi koolitustel ja

kahel korral missioonil Afganistanis. Teenistusest vabastamisel saab kannatada riigi

kaitsevõimekus, tegemist on avaliku huviga, et Kaitsevägi ei vabastaks teenistusest häid

spetsialiste. Kaebaja IV jääb töötuks ja peab ümber õppima, et leida tööd mõnel muul alal.

Tegemist on pöördumatu tagajärjega, kuna kaebajal ei ole võimalik taotleda tööle ennistamist,

kuivõrd tal pole alla 7-aastaseid lapsi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajate I, II, III ja V määruskaebused tuleb rahuldada

ja kaebaja IV määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

5. Kaebajate hinnangul toob teenistusest vabastamine kaasa kaebajate õiguste sedavõrd

intensiivse riive, et teenistusest vabastamise tagantjärele vaidlustamise kaudu ei saa kaebajad

oma õigusi tõhusalt kaitsta. Määruskaebuse kohaselt on kaebaja IV suhtes keelamisnõue

praegusel ajal veel võimalik ja oma õiguste kaitse võimaluse säilitamiseks on vajalik

viivitamatu esialgse õiguskaitse kohaldamine. Lisaks on teenistusest vabastamise ärahoidmine

ka avalikes huvides.

Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu.

6. Tulenevalt kaitseväeteenistuse seaduse § 1 lg-st 3 kohaldatakse tegevteenistusele avaliku

teenistuse seadust (ATS) kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud erisustega. Kaitseväe-

teenistuse seaduses ei ole sätestatud teenistusest vabastamise vaidlustamise korda ega

õiguskaitsevahendeid. Vastavalt tuleb seega kohaldada ATS-i regulatsiooni. ATS § 105 lg-tes

1, 2 ja 4 on sätestatud õiguskaitsevahendid õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral.

Sõltuvalt asjaoludest saab teenistusest vabastamise korral nõuda teenistusest vabastamise kohta

antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamist ja hüvitist (ATS § 105 lg-d 1 ja 2) või vabastamise

kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult

puudutud aja eest (ATS § 105 lg 4).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ATS §-s 105, kui valdkonda reguleerivas

eriseaduses on sätestatud ammendav kataloog õiguskaitsevahenditest ebaseadusliku

teenistusest vabastamise korral. Seetõttu ei ole teenistusest vabastamise vaidlustamisel

kohaldatavad muud halduskohtumenetluses üldiselt lubatud õiguskaitsevahendid.

ATS ega kaitseväeteenistuse seadus ei näe ette võimalust vaidlustada kaebusega halduskohtus

teenistusest vabastamisele eelnevaid Kaitseväe toiminguid ega esitada keelamiskaebust

teenistusest vabastamise ärahoidmiseks. Teenistusest vabastamine ja vabastamise põhjused

selguvad lõplikult teenistusest vabastamise kohta antavast haldusaktist. Seegi asjaolu räägib

teenistusest vabastamise ennetava vaidlustamise vastu. ATS § 105 lg-s 1 toodud

õiguskaitsevahendite proportsionaalsust hinnates on Riigikohus leidnud, et eesmärk mitte

koormata õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisega avalikke

ressursse, on legitiimne ning eesmärgi täitmiseks valitud vahend (ennistamise asendamine

rahalise hüvitisega) on sobiv ja mõõdukas1.

Seega tuleb ATS § 105 lg-s 1 toodud õiguskaitsevahendeid pidada tõhusaks HKMS § 45 lg 1

mõttes. Seetõttu ei oleks keelamiskaebuse esitamine lubatav juba ka ainuüksi HKMS § 45 lg-s 1

sätestatud kaebeõiguse piirangu tõttu. Riigikohtu hinnangule toetudes ei ole alust lugeda sellist

piirangut ebaproportsionaalseks, s.o puudub selge põhjus kahelda selle piirangu

põhiseaduspärasuses.

7. Seetõttu jagab ringkonnakohus halduskohtu arusaama, et kaebajatel puudus kaebeõigus

keelamiskaebuse esitamiseks. Asjaolu, et kaebajate I, II, III ja V osas teenistusest vabastamise

käskkirjade andmise tõttu muutus nende käskkirjade andmise nõue ka ainetuks, üksnes toetab

halduskohtu positsiooni.

8. Nendel asjaoludel tuleb halduskohtuga nõustuda ka selles, et kaebajate I, II, III ja V osas

teenistusest vabastamise käskkirjade andmisega langes ära esialgse õiguskaitse vajadus. Pärast

käskkirjade andmist ei saanud enam keelata nende andmist. Ringkonnakohtule jääb

arusaamatuks kaebajate viide võimalusele kohaldada esialgse õiguskaitse abinõud

tagasiulatuvalt. Tagasiulatuvalt haldusakti andmise keelamine ei ole paraku võimalik. Vastavalt

sai halduskohus jätta kaebajate I, II, III ja V esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata. See

ei ole aga määruskaebuse lahendamisel oluline, kuna kaebajad I, II, III ja V ei taotle

halduskohtu määruse tühistamist nende suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas.

9. Ringkonnakohus nõustub esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega kaebaja IV

suhtes. Siiski leidis halduskohus alusetult, et ka kaebajal IV puudus esialgse õiguskaitse

vajadus. Nimelt viitab vastustaja tegevus ülejäänud kaebajate teenistusest vabastamisel

vastustaja selgele kavatsusele vabastada teenistusest ka teised tegevteenistusse võetud isikud,

1 Vt RKHK 25. jaanuari 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-49-16 (p 22) ja 18. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-13-

16 (p 29).

kes ei esita tõendit COVID-19 haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise kohta. Kaebaja IV oli

seejuures asjakohaselt selgitanud, et tema suhtes on teenistusest vabastamisele eelnevad

toimingud viibinud üksnes tema puhkuse tõttu. Seetõttu võis juba halduskohtu 6. oktoobri

2021. a määruse tegemise ajal pidada piisavalt tõenäoliseks vastustaja kavatsust vabastada

teenistusest ka kaebaja IV. Vastavalt esines kaebajal IV esialgse õiguskaitse vajadus.

Samas tuleb pidada ilmselt väheseks kaebaja IV võimalusi saavutada kaebuse rahuldamine

olukorras, kus tal puudub kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks teenistusest vabastamise

ärahoidmiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu ei saa saavutada tagajärge, milleni

jõudmist põhinõude osas kohus lubamatuks peab. Seetõttu kaebaja ja avalike huvide kaalumisel

ning kaebuse perspektiivi hindamisel tuleb hinnata kaalukamaks avalikku huvi avaliku ressursi

efektiivseks kasutamiseks tegevteenistuses ning jätta esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata,

s.t mitte keelata vastustajal kaebaja IV teenistusest vabastamise käskkirja andmist. Kaebaja

saab kaitsta oma õigusi käskkirja hilisemal vaidlustamisel.

Samal põhjusel tuleb rahuldamata jätta määruskaebuses esitatud kaebaja IV taotlus esialgse

õiguskaitse viivitamatuks kohaldamiseks, s.o mitte keelata vastustajal vabastada kaebaja IV

teenistusest talle esitatud teatises märgitud ajal, s.o 19. oktoobril 2021.

10. Kaebajad I, II, III ja V leiavad, et pärast nende teenistusest vabastamise käskkirjade

andmist pidanuks halduskohus võimaldama kaebajatel algselt keelamiskaebusena esitatud

kaebuse nõude muutmist.

Ringkonnakohus nõustub kaebajatega.

11. Halduskohtule esitatud kaebusest nähtub selgelt kaebajate tahe kaitsta oma õigusi seoses

kaebajate võimaliku teenistusest vabastamisega. Kaebajad tõid välja, et Kaitseväe juhataja 31.

augusti 2021. a käskkirjaga nr 162 nõuti neilt COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise

alustamise, vaktsineerimiskuuri läbimise või COVID-19 läbipõdemise kohta tõendi esitamist.

Kaebajad nõutud tõendit ei esitanud, mistõttu esitati kaebajatele teatised, mille kohaselt 2021.

aasta oktoobri esimesteks päevadeks tõendi esitamata jätmise korral nad vabastatakse

teenistusest. Kaebajad peavad Kaitseväe tegevust õigusvastaseks ja soovisid, et kohus keelaks

kaebajate teenistusest vabastamise käskkirjade andmise. Ringkonnakohtu hinnangul saab

kaebajate soovist, vältida nende õigusi riivava tagajärje saabumist, eeldada kaebajate huvi

nende poolt õigusvastaseks peetava tagajärje kaasa toonud käskkirjade vaidlustamiseks.

12. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg-le 1 võib kaebaja kaebuse

nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste

esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi

saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt

lubatav. Olukorras, kus teenistusest vabastamise käskkirjade andmise tõttu kaebajate I, II, III ja

V osas nende poolt kardetud õiguse riive realiseerus, on teenistusest vabastamise käskkirjade

vaidlustamine kaebuse eesmärgiga kooskõlas.

Kõik ATS § 105 lg-tes 1, 2 ja 4 nimetatud õiguskaitsevahendid on halduskohtumenetluses

lubatavad vastavalt HKMS § 37 lg-le 2. Ringkonnakohus ei näe käesoleval ajal asjaolusid, mille

tõttu ei oleks kaebuse esitamine muudetud kujul lubatud muul põhjusel. Tõsi, kaebajad ise on

möönnud, et sõltuvalt kaebajate isikust ei ole osal neist võimalik esitada teenistusest

vabastamise käskkirja tühistamise, teenistusse ennistamise ja tasu nõuet teenistusest sunnitult

puudutud aja eest, kuid ATS § 105 lg-s 1 nimetatud nõude esitamine on ka nendel kaebajatel

võimalik.

13. Halduskohus tagastas kaebajate I, II, III ja V kaebused järgmisel päeval pärast Kaitseväe

vastust kaebajate esialgse õiguskaitse taotlusele, millest selgus kaebajate I, II, III ja V

teenistusest vabastamine. Isegi, kui kaebajate endi jaoks oli asjaolude muutumine teada päev

varem, ei olnud kaebuse tagastamisele eelnenud aeg ilmselt piisav kaebuse muutmise

kaalumiseks ja asjakohase menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Kaebuses avaldatud

kaebajate tahet arvestades pidanuks halduskohus selgitama kaebajatele võimalust muuta

kaebuse nõuet. Selgituse andmata jätmine koostoimes asjaolude muutumise ja kaebuse

tagastamise vahele jäänud üksnes kahepäevase ajavahemikuga ei ole kooskõlas

HKMS § 2 lg-tes 1, 2 ja 5 sätestatud halduskohtumenetluse põhimõtetega. Kaebajatele nende

õiguste kaitse võimaldamine samas menetluses oleks ilmselt kaebajate huvides ja kooskõlas

menetlusökonoomia põhimõttega. Seetõttu tagastas halduskohus kaebajate I, II, III ja V

kaebuse ennatlikult.

14. Eeltoodu alusel ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja IV määruskaebuse

halduskohtu 6. oktoobri 2021. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 tühistamiseks kaebajat

IV puudutavas osas. Kaebajate I, II, III ja V määruskaebus tuleb aga rahuldada ning tühistada

halduskohtu kaevatava määruse resolutsiooni punkt 1 kaebajaid I, II, III ja V puudutavas osas.

15. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses ringkonnakohtu

algatusel kaebajate I-V nimed initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riigikohtu lahend 25.11.2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2021. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 18.

oktoobri 2021. a määrus J.J. kaebuse tagastamist puudutavas osas. Saata asi menetluse

jätkamiseks Tartu Halduskohtule.

3. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata, asendades

ringkonnakohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

4. Asendada määruse avaldamisel kaebajate nimed tähemärgiga.