3-20-1971/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1971

Haldusasi

Explorest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 10. juuli

2020. a maksuotsuse nr 12.2-3/051556-11 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Explorest OÜ, seaduslik esindaja VV

Vastustaja ‒ Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi Vallner

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. jaanuari 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Explorest OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Explorest OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8.

jaanuari 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-1971 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.11.2021, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-20-1971

2(11)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 21.10.2019 korralduse nr 12.2-3/051556-1 ja

19.05.2020 teate alusel Explorest OÜ käibemaksu, tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil september ‒ detsember 2018 ning jaanuar 2019.

Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud

asjaolud kajastati 16.06.2020 kontrolliaktis nr 12.2-3/051556-10, millele Explorest OÜ esitas

vastuväited 01.07.2020.

2. MTA 10.07.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051556-11 kohustati Explorest OÜ-d tasuma

maksusumma 14 335 eurot. Maksuotsuses leiti, et Explorest OÜ on perioodi september ‒

detsember 2018. a sisendkäibemaksu arvestuses kajastanud alusetult Arox Proff OÜ ja Smek

Ehitus OÜ rekvisiitidega arvetel märgitud käibemaksu kokku 5734 eurot, kuna täitmata on

sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused.

Arox Proff OÜ nimel Explorest OÜ-le september‒oktoober 2018. a-l väljastatud arvetel

märgitud tööd objektil Alajaama tee, Järsi küla, Raasiku vald on tehtud ning edasi müüdud

Product OÜ-le, kuid tegelikkuses pole Arox Proff OÜ arvetel kajastatud töid Explorest OÜ-le

müünud. Teenuse soetuse arvete väljastamise eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamise

kaudu vähendada septembris ja oktoobris 2018 tasumisele kuuluvat käibemaksu ning viia

ettevõttest raha välja maksuvabalt. Arvetel kajastatud tööd on Explorest OÜ soetanud

tundmatult kolmandalt isikult või on töid teinud äriühingu enda töötajad. Arved on üldsõnalised

ning nendelt ei ole võimalik tuvastada teenuse tegelikku mahtu (põranda lammutus- ja

betoonitööd, katuse remonditööd) ega teenuse osutamise aega. Arved ei vasta

käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p-de 3, 6 ja 7 tingimustele, on formaalsed ega peegelda

reaalseid tehinguid. Tehingu kohta puuduvad mistahes dokumendid ja tõendid (kirjavahetus

tööde osas, hinnapakkumised, leping, üleandmise-vastuvõtmise aktid). Explorest OÜ ei

tundnud huvi, kes oli tema tegelik tehingupartner. Isikut nimega M ei saa seostada Arox Proff

OÜ-ga. Arox Proff OÜ ei ole reaalselt tegutsev ettevõte ega saanud Explorest OÜ-le teenuseid

osutada. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et ettevõte oli loodud vaid tegelikkusele

mittevastavate dokumentide väljastamiseks. Tööde tegemiseks vajalikud töötajad puudusid.

Explorest OÜ oli arvevabriku teenuse kasutaja.

Smek Ehitus OÜ nimel Explorest OÜ-le novembris ja detsembris 2018. a-l väljastatud arvetel

märgitud katlamaja ehitustööd Alajaama objektil on tehtud ning küttesüsteem sinna soetatud ja

paigaldatud. Tegelikkuses ei ole aga Smek Ehitus OÜ arvetel kajastatud töid ja küttesüsteemi

Explorest OÜ-le müünud ning Explorest OÜ eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamise

kaudu vähendada novembris ja detsembris 2018 tasumisele kuuluvat käibemaksu. Smek Ehitus

OÜ arvetel kajastatud teenused ja küttesüsteemi on Explorest OÜ soetanud tundmatutelt

kolmandatelt isikutelt või on töid teinud äriühingu enda töötajad. Smek Ehitus OÜ arved on

üldsõnalised (katlamaja ehitus, küttesüsteem) ja formaalsed ning nendelt ei ole võimalik

tuvastada teenuste mahtu. Arved ei peegelda reaalseid tehinguid. Tehingute kohta puuduvad

mistahes dokumendid ja tõendid (kirjavahetus tööde osas, hinnapakkumised, leping,

üleandmise-vastuvõtmise aktid). Küttesüsteemi soetamine Smek Ehitus OÜ-lt ei ole kinnitust

leidnud. Explorest OÜ poolt edastatud garantiidokumendil olev seerianumber ei saa olla õige.

Kuna Explorest OÜ on ka ise tegelenud küttesüsteemi ostu ja edasimüümisega, siis võis Smek

Ehitus OÜ arvel märgitud küttesüsteem äriühingul ka varem olemas olla või ostis ta selle koos

paigaldusega tundmatult kolmandalt isikult. Explorest OÜ ei tundnud huvi, kes on tema tegelik

tehingupartner. Samuti ei olnud äriühing teadlik, mis ettevõtte töötajad objektil reaalselt töid

3-20-1971

3(11)

tegid. Smek Ehitus OÜ ei ole reaalselt tegutsev ettevõte. Ettevõtte juhatuse liikmed on

variisikud ning ettevõte ise on variäriühing. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et Smek Ehitus

OÜ on loodud vaid tegelikkusele mittevastavate arvete esitamiseks. Tööde tegemiseks

vajalikud töötajad puudusid. Explorest OÜ oli arvevabriku teenuse kasutaja.

Explorest OÜ on teinud Arox Proff OÜ-le ja Smek Ehitus OÜ-le ettevõtlusega mitteseotud

väljamakseid, mille kohta puuduvad Explorest OÜ-l raamatupidamist reguleerivate

õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid. Kuna teenust osutavaid isikuid

tuvastada ei õnnestunud, ei ole hindamise läbiviimine võimalik. Seega on Explorest OÜ

kohustatud tasuma nõuetele mittevastavate arvete alusel tehtud väljamaksetelt tulumaksu 8601

eurot.

3. Explorest OÜ esitas 17.08.2020 maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 09.09.2020

vaideotsusega rahuldamata.

4. Explorest OÜ esitas 09.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse

tühistamiseks. Maksuotsus on õigusvastane. Maksuotsuse tõendite hulk on puudulik ning

tõendid ei tõenda maksuotsuses ja kontrolliaktis esitatud väiteid. Maksuhalduri väited ei ole

kontrollitavad.

Uurimispõhimõte ei tähenda, et maksuhaldur kogub vaid tõendeid, mis rikkumise

toimepanemise versiooni toetavad, vaid peab koguma ja hindama ka tõendeid, mis tema

versiooni ümber lükkavad. Maksumenetluses kogutud tõenditest järeldub, et Arox Proff OÜ ja

Smek Ehitus OÜ pakkusid osaliselt teenust reaalselt ning osaliselt tegutsesid n-ö arvevabrikuna

(vt Juri Jakobsoni täiendav ülekuulamine). Seega pidi maksuhaldur kontrollima, kas arved on

reaalsed või on tegemist võltsarvetega. MTA jättis selle asjaolu uurimispõhimõtet rikkudes

välja selgitamata. Samuti ei ole analüüsitud, kas kaebaja saanuks vaidlusalused tööd teostada

oma töötajaskonnaga.

Kolmandatelt isikutelt seletuste võtmisel on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-i 21,

kuna protokollide põhjal ei ole jälgitav, kas vene keeles ütlusi andnud isikud valdasid eesti keelt.

Selliselt ei oma isikute allkiri, et protokoll on kirjutatud nende sõnade kohaselt, sisulist väärtust.

Vastustaja edastas maksuotsuse 10.07.2020 posti teel, kuid kaebajat ei teavitatud dokumendi

nähtavaks tegemisest elektronposti ega telefoni teel. Kaebaja sai dokumendist teada 20.07.2020

raamatupidaja käest, mille tõttu halvenes kaebaja võimalus enda õigusi kaitsta.

Kontrolliaktis ja maksuotsuses on jäetud väärmulje, justkui oleks Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus

OÜ varifirmad, kelle töötajad reaalselt tööd üldse ei teinud. Smek Ehitus OÜ-s töötamist

kinnitavad näiteks K, O ja W. Arox Proff OÜ-s töötamist kinnitab C. Töötamisi kinnitab ka B.

Kaebajale ei olnud nn arvevabriku kahtlused teada kuni MTA kontrolli tulemusteni. Koostöös

kaebajaga käitusid nimetatud äriühingud korrektselt.

Alltöövõtja töötajate nimede mitteteadmisest ei järeldu, et alltöövõtja teenust tegelikult ei osuta.

Pigem on nimede mitteteadmine tavapärane ning kaebajal puudus vajadus teada töötajate

nimesid. Asjaolu, et isikud, kellega MTA sai kontakti, ei kinnitanud konkreetsel objektil

töötamist, ei tõenda, et need isikud objektidel ei töötanud.

Koostöö ajal kaebajaga oli Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ puhul tegemist tegutsevate

ettevõtetega. Sellest annavad kinnistust kaebaja esitatud arved ja tasumist kinnitavad ülekanded

teostatud tööde eest. Kaebaja kontrollis ettevõtete tausta Krediidiinfost. Kaebaja on esitanud

omalt poolt temal olemas olnud ja tehingute tegemiseks tavapraktikas nõutavad tõendid.

Mitmeid maksuotsuses välja toodud ebatäpsusi on maksuhaldur ilmselgelt ülehinnanud. Tööde

tegemist kinnitab ka P täiendav seletus.

3-20-1971

4(11)

5. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. Maksuotsus on õiguspärane. Kaebaja ei ole

kontrollitaval perioodil soetanud ehitustöid Arox Proff OÜ-lt ega Smek Ehitus OÜ-lt ning

kaebaja oli sellest teadlik. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et eelnimetatud äriühingute

nimel väljastatud arvetel märgitud ehitustööd ja küttesüsteem on soetatud tundmatult

kolmandalt isikult või on tööd teinud kaebaja enda töötajad. Maksuhaldur on nii kontrolliaktis

kui maksuotsuses oma väiteid tõendanud. Maksuhaldur jäi kontrolliaktis ja maksuotsuses

toodud põhjenduste juurde.

Maksuhaldur on võtnud kriminaalmenetluse tõendeid piisaval määral arvesse ega ole rikkunud

uurimiskohustust. B seletustest nähtub, et vahepeal olid variäriühingute nimel esitatud arvetel

näidatud tööd reaalselt küll tehtud, kuid variäriühingud ise ei teinud neid töid. Tööd tegid isikud,

kes ei olnud variäriühingu töötajad. Ka kaebaja poolt viidatud C-le võidi üksnes jätta mulje, et

ta töötas Arox Proff OÜ-s, kuna tööandjat ennast ta ei näinud ning tööandja nime on ta

tuvastanud

pangakonto

väljavõttelt.

Vastustaja

seisukohta

kinnitavad

B

ja

P

kriminaalmenetluses antud ütlused. C ütluste kohaselt ei olnud tema tööülesanneteks põranda

lammutus- ja betoonitööd ja katuse remont, mida väidetavalt teostas Arox Proff OÜ.

Analüüsi läbiviimiseks osas, kas kaebaja oleks saanud teha vaidlusalused tööd kogumahus enda

töötajatega, puudus vajadus. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks piisab, kui arvele märgitud

teenuse osutaja ei ole tegelik teenuse osutaja ning MTA-l ei ole kohustust välja selgitada, kes

reaalselt töid teostasid. Seega on põhjendatud määrata kaebajale tulumaksukohustus täies

ulatuses.

Kaebaja viidatud isikud on andnud nõusoleku, et vestlus toimub vene keeles ning

protokollitakse eesti keeles. Seletuste võtmisel osales vene keelt rääkiv maksuaudiitor, kes

tõlkis küsimused isikutele vene keelde. Isikutele on tutvustatud tõlgi kaasamise võimalust

vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 47. Isikud ise on kinnitanud, et protokollid on

koostatud nende endi sõnade järgi.

Kaebaja väited seoses maksuotsuse kättetoimetamisega ei saa mõjutada maksuotsuse

õiguspärasust. Maksuotsus esitati nii e-maksuameti kui posti teel. Kaebaja on jõudnud

tähtaegselt esitada vaide ja hiljem ka kaebuse, kus sai vajadusel vaides toodut täiendada.

Alltöövõtjate nimede teadmise kohustust ei tulene seadusest, kuid sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguse saamise eelduseks on, et arvetel märgitud ettevõtted on

tehingupartneriteks ning see on kontrollitav. Kaebajal puuduvad ka muud tavapärased

dokumendid peale arvete, ülekannete ja tehtud tööde fotode. Üldsõnalised arved

lisadokumentideta ei võimalda veenduda teenuse mahus ega hinna kujunemises. Kaebaja ei ole

esitanud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid alust kahelda vaidlustatud maksuotsuse

õigsuses.

6. Tallinna Halduskohus jättis 08.01.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

kaebaja kanda.

Maksuhaldur on oma seisukohta seonduvalt maksu määramisega maksuotsuses ja kontrolliaktis

veenvalt põhjendanud. Kaebaja etteheited seoses tõendite kogumiga, millele maksuhaldur oma

järeldused rajas, on üldsõnalised. Kaebaja ei ole esitanud menetluse käigus tõendeid, mida

maksuhaldur oleks saanud maksuotsuse tegemisel arvestada või hinnata. Maksuhaldur on

maksuotsuse p-s 3 vastanud kaebaja vastuväidetele. Kuivõrd kaebaja kohtumenetluses esitatud

väited ei erine tema poolt maksumenetluses esitatud väidetest, mida maksumenetluses on

nõuetekohaselt analüüsitud ja millega kohus nõustub, ei korda kohus kõike maksuotsuses ja

kontrolliaktis toodut üle (HKMS § 165 lg 2).

3-20-1971

5(11)

Kaebaja ja Arox Proff OÜ vaheliste tehingute kohta maksuhaldurile esitatud arvetel märgitud

selgitused „põranda lammutus ja betoonitööd“ ja „katuse remonditööd“ on üldised ja

ebamäärased, need ei kajasta tehtud tööde ruutmeetreid, ühiku hindasid ning arvetel puuduvad

mistahes arvandmed, mis võimaldaksid tuvastada tehtud tööde täpset sisu. Kaebaja ei ole

esitanud hinnapakkumisi, lepinguid, kirjavahetust ega muid dokumente, mis aitaksid sisustada

arvetel toodut. Puudub võimalus hinnata, millises mahus tehti tööd, millist kaupa müüdi ja

milliseid materjale kasutati. Dokumentaalsete tõenditega ei ole võimalik sisustada kaebaja

väidet, et arvete maksumus sisaldas 40% ulatuses tööd ja 60% ulatuses materjali või 20‒25%

tööd katusetööde puhul. Kuna Arox Proff OÜ arvetelt ei ole võimalik tuvastada tehingu

esemeks oleva teenuse osutamise aega, sisu ja kogust, on tegemist nõuetele mittevastavate

arvetega (KMS § 37 lg 7 p-d 3, 6 ja 7).

Kaebaja ja Smek Ehitus OÜ vaheliste tehingute kohta maksuhaldurile esitatud arvetel märgitud

selgitused „katlamaja ehitus“ ja „küttesüsteem“ on üldised ja ebamäärased ning nende alusel ei

ole võimalik tuvastada teostatud tööde mahtu, hinna kujunemist, tööde täpset sisu ega müüdud

kauba omadusi (mark, mudel vms). Kaebaja ei ole esitanud hinnapakkumisi, lepinguid,

kirjavahetust ega muid dokumente, mis aitaksid sisustada arvetel toodut. Smek Ehitus OÜ poolt

väljastatud arved on visuaalselt väga sarnased Arox Proff OÜ arvetega, mis loob aluse

kahtluseks, et arved ei ole koostatud äriühingute poolt. Kaebaja on küll selgitanud, et müüdi nii

kaupa kui ka tööd, kuid dokumentaalsete tõenditega ei ole võimalik sisustada kaebaja väidet, et

Alajaama tee katlamaja ehitustööde eest väljastatud arvest enamus oli materjal ja 10‒15% oli

tööde maksumus ning „küttesüsteemi“ arve alusel on müüdud õhk-vesi pump küttesüsteem koos

paigaldustöödega, millest 500‒600 eurot on tööde osa. Kaebaja esitatud seadme

garantiidokumendi õigsuse on maksuhaldur põhjendatult kahtluse alla seadnud, kuivõrd seadme

tootja ei ole kinnitanud sellise seerianumbriga seadme olemasolu. Kuna Smek Ehitus OÜ

arvetelt ei ole võimalik tuvastada tehingu esemeks oleva teenuse osutamise aega, sisu ja kogust,

on tegemist nõuetele mitte vastavate arvetega (KMS § 37 lg 7 p-d 3, 6 ja 7).

Maksukohustuslane peab MKS § 57 lg 2 p 1 kohaselt lisaks raamatupidamisarvestusele pidama

arvestust maksustamisel tähendust omavate asjaolude üle. Kahtluse korral peab

maksukohustuslane olema suuteline tõendama maksuhalduri poolt kahtluse alla seatud

majandustehingute sisu ja toimumist. Mõistlikult toimiv ettevõtja dokumenteerib tehingud

tavapäraselt nõutava täpsusega ning viisil, et hiljem oleks võimalik tõendada nii tehingute

toimumist maksuhaldurile kui ka panna vajadusel tehingupartneri vastu maksma väidetavast

lepingust tulenevaid nõudeid. Kaebaja esitas tehingu tõendamiseks üksnes üldsõnalised arved,

fotod tehtud töödest ja pangaülekanded arvete tasumise kohta. Koostatud dokumendid ei tõenda

tehingute toimumist, kuna ei ava tehingute sisu ega võimalda panna maksma tehingutest

tulenevaid nõudeid. Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ puhul oli tegemist kaebaja jaoks uute

tehingupartneritega, kelle taust ei saanud kaebajas usaldust tekitada (vt kontrolliakti p 1.1.2.2

alap 3 ja p 1.2.2.2 alap 4). Kaebaja väidetav usaldus talle tundmatute tehingupartnerite vastu,

kelle esindajate isikutes ta ei saanud olla veendunud, kelle eelnev töökogemus ja võimekus

lepinguid täita oli talle teadmata, ei ole eluliselt usutav. Ainuüksi tehingute dokumenteerimisel

esinevad puudused on sellised, mis annavad aluse kahelda tehingute toimumises ning on

piisavaks aluseks, et piirata kaebajal viidatud arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise

õigust.

Maksuhaldur on põhjendanud kahtlust, et kaebaja ja Arox Proff OÜ ning kaebaja ja Smek

Ehitus OÜ vahel tehinguid ei ole toimunud (kontrolliakti p-d 1.1 ja 1.2 ning maksuotsuse p-d

2.1 ja 2.2), st tegemist on näilike tehingutega MKS § 83 lg 4 tähenduses. Maksumenetluses

kogutud tõendid ei tõenda kaebaja väidet, et Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ osutasid teenust

osaliselt reaalselt. B ütlustest nähtub üheselt, et ta korraldas arvevabriku teenuse osutamist.

Arvetel näidatud tööd tegid ära isikud, kes ei olnud variühingu töötajad või tegi töö ära mõni

3-20-1971

6(11)

teine äriühing või kaebaja enda töötajad. Asjas üle kuulatud töötajad ei teadnud, milliste

äriühingute töötajateks nad olid ning kui mõni neist (C) ka nimetas variühingut oma tööandjana,

võis selline teave tekkida pangaülekande tegija nime põhjal. Oluline on tegelik töösuhe, mitte

töötasu maksja nimi. Maksupettuste puhul on tavapärane, et töötasu tasutakse isiku

pangakontolt, kes tegelikkuses teenust ei osuta.

Kontrolliakti p 1.1.2.2 alap-des 5‒8, p 1.2.2.2 alap-des 6‒9 ning maksuotsuse p-des 3.3, 3.4 ja

3.7 on toodud välja põhjalik analüüs asjaoludest, mis kogumis võimaldavad järeldada, et

tegemist ei olnud reaalselt tegutsevate ettevõtetega, vaid ettevõtetega, mis osutasid n-ö

arvevabriku teenust. Ettevõtted ei soetanud ise teistelt ettevõtetelt mingeid kaupu, neil puudusid

tavapäraste ettevõtete tegevusele vastavad kulud, nende kontole laekunud vahendid võeti

koheselt sularahas välja, neil puudusid töötajad ning nende juhatuse liikmeteks olid ilmselgete

vaiisiku tunnustega isikud. B on ise kinnitanud, et tema korraldada oli varifirmade Arox Proff

OÜ ja Smek Ehitus OÜ töö koos P-ga. Isik kinnitas, et L-lt saadud info põhjal oli talle

arusaadav, et tegemist oli arvevabriku teenuse pakkumisega. B kinnitas, et edastas ja koostas

arveid ka kaebajale kui arvevabriku teenuse kasutajale. Olukorras, kus arveid koostanud ja

väljastanud isik on ise kinnitanud, et väljastas sisutuid arveid ning arveid väljastanud äriühingud

reaalselt ei tegutsenud, on tõendamata kaebaja väide, et tegemist ei saanud olla

variäriühingutega. Maksuhalduril puudus kohustus viia läbi põhjalik analüüs osas, kas kaebaja

oleks saanud teha vaidlusalused tööd kogumahus oma töötajatega. Maksuhaldur pidi

menetluses kontrollima, kas tehingud on tehtud viisil, nagu kaebaja väidab, mitte kontrollima

muid hüpoteetilisi võimalusi. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks piisab, kui leiab

tuvastamist, et arvel näidatud müüja ei ole tegelik müüja.

Maksuhaldur on maksumenetluses õigesti tuvastanud, et kaebaja oli teadlik, et arvetel märgitud

ettevõtted ei olnud tegelikud teenuse osutajad ja müüjad. Seda on maksuhaldur põhjalikult

käsitlenud kontrolliakti p-s 1.1.2.1 ja maksuotsuse p-des 3.8, 3.10 ja 3.11. Kaebaja tegutses

teadlikult, st sooviga kasutada arvevabriku teenust. Eelkõige kinnitab seda tehingute

organiseerija Bi seletus koostoimes kaebaja enda käitumisega tehingute dokumenteerimisel

ning väidetavate tehingute tegemisel (suhtlemine kellegi M-ga, kelle seost äriühingutega

kaebaja kontrollida ei soovinud).

Kolmandatelt isikutelt seletuste võtmisel ei ole rikutud HMS § 21 lg 1 nõudeid. Sätte tähenduses

kaasatakse menetlustoimingu tegemisele tõlk vaid juhul, kui isik avaldab selleks soovi. Isikute

ülekuulamise protokollidest ei nähtu, et nad oleksid avaldanud, et soovivad tõlgi osalemist.

Isikud on oma allkirjadega vene keeles koostatud õiguste ja kohustuste lehel kinnitanud, et on

teadlikud tõlgi kaasamise võimalusest MKS § 47 alusel. Maksuhaldur on taganud isikutele

võimaluse anda ütlusi vene keeles. Isikud on ülekuulamise algul andnud nõusoleku, et vestlus

toimub vene keeles, aga protokollitakse eesti keeles. Maksuhaldur on kinnitanud, et seletuste

võtmisel osales ka vene keelt kõnelev maksuaudiitor, kes tõlkis seletuste andjale protokolli vene

keelde. Puudub alus nimetatud väite õigsuses kahelda. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud,

milles võisid seisneda väidetavad möödarääkimised või vääritimõistmised ütluste andmisel ja

protokollimisel.

Asjakohased ei ole kaebaja väited seoses väidetavate rikkumistega maksuotsuse

kättetoimetamisel. Kaebaja on jõudnud esitada tähtaegselt nii vaide kui ka kaebuse. Kaebajal

oleks olnud võimalik kaebuses oma vaides esitatut ka täiendada, kuid kaebaja ei ole seda teinud.

Maksuhaldur on tõendanud, et maksuotsuse posti teel kättetoimetamise kohta kaebaja

registrijärgsel aadressil jäetud teadetele kaebaja ei reageerinud ning maksuotsus tagastati MTA-

le 03.08.2020. Kaebajal oli MKS § 531 lg-st 4 tulenevalt kohustus korraldada enda

registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmine. Samuti oli kaebajal võimalus tutvuda

3-20-1971

7(11)

maksuotsusega

e-maksuameti

vahendusel.

E-maksuametile

juurdepääsu

andmine

raamatupidajale ei vabasta kaebajat vastavast kohustusest.

Maksuhalduril ei tulnud määrata tulumaksu hindamise teel. Maksuhaldur ei ole seadnud

kahtluse alla, et Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ arvetel näidatud tööd on tegelikkuses tehtud

ja kaebajal on olemas ka küttesüsteem. MKS § 94 lg 1 sätestab, et maksuhaldur võib tuvastada

tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel.

Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud,

ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik

maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Teenuse puhul on hindamise

kohaldamine tulumaksu määramisel võimalik üksnes erandina. Praeguses asjas pole selliseid

erandlikke asjaolusid selgunud. Maksu määramise aluseks olevad asjaolud ei ole ebaselged,

mistõttu ei ole maksusumma hindamise teel määramine vajalik ega põhjendatud (vt Riigikohtu

09.01.2013 otsus nr 3-3-1-38-12, p 27; 01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p 38). Hindamist on

võimalik läbi viia vaid olukorras, kus kaupa ei ole müünud või teenust ei ole osutanud isik, keda

on kajastatud maksukohustuslase sisendkäibemaksu arvestuses, ent kogutud tõendite pinnalt on

võimalik kindlaks teha konkreetsed kolmandad isikud, kes tegelikkuses teenust osutasid.

Praegusel juhul ei ole maksumenetluses kogutud materjalide pinnalt usaldusväärselt võimalik

kindlaks teha, kes kaebajale kaupu müüsid ja teenuseid osutasid. Pole ka tõendatud, et raha

jõudis tagasi kaebajani. Kui osa rahast ka jõudis tagasi kaebajani, siis ei ole teada, milline osa

kanti tagasi kaebajale ning milline osa rahast jäi tagasi kandmata tasuna n-ö arvevabriku teenuse

eest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Explorest OÜ palub 04.02.2021 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

08.01.2021 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning mõista vastustajalt välja

kaebaja menetluskulud.

Tööde teostamise osas suheldi nii objektil kohapeal kui e-kirja teel. Kaebaja ei osanud ette näha,

et kirjavahetus tööde teostamise osas on vajalik säilitada. Tegemist oli väikesemahuliste

töödega, mille puhul on tavapärane, et ei vormistata eraldi hinnapakkumisi, lepinguid ega tööde

üleandmise akte. Sellist käitumist ei näe ette ka seadus. Maksuhaldur on tuginenud valdavalt

dokumentidele, mille olemasolu nõuet pole seaduses sätestatud, ning tehingu teise poole

iseloomustusele. Need asjaolud ei tõenda tehingute mittetoimumist. Kaebaja on esitanud temal

olemasolevad ja tehingu tõendamiseks tavapraktikas nõutavad tõendid. Väiksematest

ebatäpsustest isikute seletustes või dokumentides ei saa järeldada tehingute mittetoimumist.

Maksuotsust väidetavalt tõendavate tõendite kogum on puudulik. Tõendite pinnalt esitatud

väited ei ole kontrollitavad, tuvastatud asjaoludes ja nendest tehtud järeldustes esineb

vastuolusid.

Arox Proff OÜ poolt tööde teostamist kinnitavad arved ja arvete tasumist kinnitavad

pangaülekanded. Arvetel märgitud „põranda lammutus- ja betoonitööd“ ning „katuse

remonditööd“ vastavad tehtud töödele. Hinnakalkulatsiooni tehtud tööde eest saab esitada tööde

teostaja. Kaebaja jaoks oli tegu eelnevalt kokku lepitud hinnaga, mis sisaldas tööde teostaja

poolt täisteenust. Tasumine toimus pärast tellitud tööde vastavuse kontrolli.

Smek Ehitus OÜ poolt tööde teostamist kinnitavad arved ja arvete tasumist kinnitavad

pangaülekanded. Arvetel märgitud „katlamaja ehitus“ ja „küttesüsteem“ vastavad tegelikkusele.

Hinnakalkulatsiooni tehtud tööde eest saab esitada tööde teostaja. Kaebaja jaoks oli tegemist

eelnevalt kokku lepitud üldmaksumusega. Menetluse käigus on esitatud seadme garantii

dokument. Kellele seade soetati, ei ole kaebajale teada. Maksmine tehtud tööde eest toimus

3-20-1971

8(11)

pärast tööde teostamist. Tingimused olid eelnevalt e-kirja teel kokku lepitud. Seega puudus

vajadus täiendavate dokumentide vormistamiseks.

Olemasolevad dokumendid on konkreetsete tehingute puhul piisavad, sest tasumine toimus

valminud tööde järgselt. Eelnevalt toimus kontroll teostatud tööde üle. Lepingu ja

hinnapakkumise vajadus oleks põhjendatud juhul, kui tööde teostaja oleks soovinud ettemaksu.

Kaebaja kontrollis ettevõtete tausta Krediidiinfost. Maksumenetluses kogutud tõenditest

järeldub, et Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ pakkusid osaliselt teenust reaalselt ning osaliselt

tegutsesid n-ö arvevabrikuna. Maksuhaldur oleks pidanud kontrollima, kas kahtluse alla

sattunud arved liigituvad nende hulka, mille puhul äriühingud teenuse osutasid või nende hulka,

mille puhul oli tegemist võltsarvetega. Maksuhaldur seda ei teinud, rikkudes oluliselt

uurimispõhimõtet.

Füüsiliste isikute puhul on maksuhalduril tavapärasest suurem kohustus jälgida, et isikud

saaksid oma õigustest aru, valdaksid menetluskeelt jne. Ainuüksi see, et isikul on õigus taotleda

tõlgi kaasamist, ei tähenda, et taotluse mitteesitamisel võib maksuhaldur olukorda ära kasutada.

Protokollist ei ole jälgitav, mil määral mõistsid isikud eesti keelt. Selliselt ei oma isikute allkiri,

et protokoll on kirjutatud nende sõnade järgi, sisulist väärtust.

Asjaolu, et töötajad, kellega MTA sai kontakti, ei kinnitanud konkreetsel objektil töötamist, ei

tõenda, et töid äriühingu töötajate poolt ei teostatud. See võib olla tõendiks, et need konkreetsed

isikud ei teostanud töid.

Kaebajat ei teavitatud maksuotsuse nähtavakstegemisest elektronposti teel ega mobiiltelefoni

numbril. Kaebaja sai maksuotsusest teada 20.07.2020 raamatupidaja käest. Selle tagajärjel

halvenes kaebaja võimalus oma seadusest tulenevaid õigusi kaitsta.

8. MTA palub 09.03.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud

kaebaja kanda.

Kaebaja väide, et teostatavad tööd ja tööde maksumus oli muu hulgas kirjavahetuse või e-kirja

teel kokku lepitud, ei ole kinnitust leidnud ning kirjavahetust ei ole maksuhaldurile ega kohtule

esitatud. Kaebaja väidetavad tehingupartnerid ei ole olnud maksumenetluses kättesaadavad ega

täitnud maksuhalduri korraldusi. Täiendavalt tuvastati maksumenetluses, et Arox Proff OÜ ja

Smek Ehitus OÜ ei olnud reaalselt tegutsevad ettevõtted ning osutasid n-ö arvevabriku teenust.

Selgusetuks jääb, kuidas tööde teostamise järgselt tasumise fakt muudab väidetavate tehingute

kohta olemasolevad dokumendid piisavaks. Kaebaja esitatud dokumentide pinnalt ei ole

võimalik üheselt tuvastada isegi väidetavate tehingute esemeks olevate teenuste osutamise/toote

müümise aega, sisu ega kogust. Mõistlik ettevõtja dokumenteerib tehingud sellise täpsusega, et

pärast tööde vastuvõtmist oleks võimalik hiljem ilmnenud puudustest tulenevaid nõudeid

tehingupartnerite vastu maksma panna. Väide, et tööde eest tasuti valminud tööde järgselt, ei

vabasta kaebajat kohustusest esitada täiendavaid tõendeid, kui on tõendatud põhjendatud

kahtlus majandustehingute sisu ja tegeliku toimumise osas nagu praegu.

Maksuhaldur ei rikkunud vene keelt kõnelevatelt kolmandatelt isikutelt seletuste võtmisel

menetlusnõudeid ning käitus kooskõlas seadusega.

Väited seoses väidetavate rikkumistega maksuotsuse kättetoimetamisel ei ole asjakohased.

Dokumendi e-maksuametisse üles laadimise kohta teate saatmine on üksnes informatiivne ega

too haldusakti adressaadile kaasa õiguslikke tagajärgi. Seadusest ei tulene kohustust toimetada

maksuotsus kätte nii e-maksuameti vahendusel kui posti teel, piisab ühe kättetoimetamise viisi

osas tingimuste täitmisest.

3-20-1971

9(11)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kõiki üle kordamata

(HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Maksuhaldur ei väida, et Explorest OÜ ei oleks saanud Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ

arvetel näidatud teenuseid. MTA vaidlusaluses maksuotsuses on leitud, et Explorest OÜ

kajastas 2018. a septembrist kuni detsembrini Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ arveid oma

raamatupidamises maksueelise saamiseks ja käibemaksukohustuse vähendamiseks, olles

teadlik, et nimetatud äriühingud ei ole teenuse tegelikud müüjad, vaid töid tegid kas kaebaja

enda töötajad või soetati teenused tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. Seega on Explorest OÜ-

le tehtud maksuõiguslikuks etteheiteks olnud osalemine maksupettuses.

11. Pettuste puhul, kus tehingutesse on kaasatud variühing, jätab variühing üldjuhul

käibemaksu deklareerimata või riigieelarvesse kandmata, kuid ostja soovib müüja arve alusel

sisendkäibemaksu maha arvata. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja

teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Müüjale arve alusel

käibemaksu tasumine kui kulutus pole sel juhul tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse üle

riigile. Sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele

(vt Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p-d 16–17 ja 28). KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 p

2 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamine välistatud, kui arvetel märgitud müüja ei ole

teenuse tegelik müüja. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb põhimõte, et sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguse kasutamise eelduseks on ostja heausksus. Maksukohustuslane, kes on

osalenud käibemaksupettuses, ei saa sellele õigusele tugineda. Käibemaksualaseid kuritarvitusi

puudutavates lahendites on Euroopa Kohus üldpõhimõttena rõhutanud, et liidu õigusnorme ei

saa ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15 p 18 ja seal viidatud Euroopa Kohtu lahendid).

12. Riigikohtu praktika kohaselt ei tulene müüja õigusvastasest käitumisest maksuõigussuhetes

iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Kui ostja on osalenud tehingutes

heauskselt, ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine põhjendatud (nt Riigikohtu

27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15 p 17 ja seal toodud viited). Ostja heausksust eeldatakse, kuid

ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud

kahtlus, et ostja osales maksupettuses (vt Riigikohtu 24.01.2011 otsuse nr 3-3-1-73-10 p 13

ning seal toodud viited). Olukorras, kus maksuhalduril ei ole olnud võimalik veenduda müüja

deklareeritud andmete õigsuses, kuna müüja ei ole maksuhaldurile vajalikku teavet esitanud,

kuid muud asjaolud viitavad veenvalt maksupettusele, on kahtlus, et müüja on tasunud

käibemaksu vähem, kui ostja sisendkäibemaksu maha arvas, põhjendatud (vt Riigikohtu

27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15 p 16). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub praeguses asjas

esitatud tõenditest, et maksuhalduri esitatud kahtlus, et teenuste tegelikuks müüjaks ei olnud

Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ ning Explorest OÜ teadis seda, on põhjendatud ja veenev.

13. Põhjendatud on maksuhalduri etteheide, et Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ arved teenuse

kohta ei vasta arvele kui algdokumendile esitatavatele nõuetele. Ringkonnakohtu hinnangul

oleks Arox Proff 30.09.2018 ja 31.10.2018 arvete (dtl 70‒71) ning Smek Ehitus OÜ 29.11.2018

ja 28.12.2018 arvete (dtl 72‒73) osas maksuotsus piisavalt põhjendatud ja õige ka siis, kui selle

aluseks oleks üksnes majandustehingute sisu puudulik kajastamine, mistõttu ei ole võimalik

nende arvete alusel arvata maha sisendkäibemaksu. Arox Proff OÜ arvetel on kajastatud teenuse

kirjeldus „põranda lammutus ja betoonitööd“ ning „katuse remonditööd“, ühik „kompl“ ja

kogus 1 ning hind, kuid puuduvad igasugused muud andmed (millal ja kus teenust osutati,

3-20-1971

10(11)

kuidas ja mille alusel on kujunenud teenuse hind jne), mille alusel oleks teenus identifitseeritav.

Samad etteheited kehtivad ka Smek Ehitus OÜ arvete osas (teenuse kirjeldus „katlamaja ehitus“

ja „küttesüsteem“, ühik ja kogus vastavalt „17 m2“ ning „1 kompl“). Seega ei võimalda esitatud

dokumendid kindlaks teha ega kontrollida väidetavate majandustehingute sisu ega nende

tehingute arvnäitajaid. Majandustehingu sisu ei saa tuleneda isikute ütlustest ‒ st praegusel juhul

kaebaja paljasõnalisest väitest, et tehingud toimusid ‒ vaid see peab olema üheselt nähtav

asjakohasest dokumentatsioonist (arve, leping) KMS § 31 lg 1, § 37 lg 7 ja MKS § 57 lg-te 1 ja

3 kohaselt. Arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt

üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega

tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed

täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. Kui

maksuotsuse aluseks oleks üksnes majandustehingute sisu puudulik kajastamine, siis poleks

määrava tähtsusega, kas kaebaja teadis või pidi teadma, et arved on esitanud äriühingud, kes

tegelikult teenust ei osutanud. Samamoodi kui maksupettuse etteheite korral, panevad ka

puudused teenuse kirjeldamisel tõendamiskoormuse kaebajale. Kaebaja pole esitanud

täiendavaid tõendeid, mis näitaksid vaidlusaluste majandustehingute sisu ja arvandmeid. Jättes

tehingud olulises osas dokumenteerimata, võttis kaebaja ise teadliku riski, et vaidluse tekkides

ei ole tal oma väiteid võimalik tõendada (Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-65-14, p 13).

Olukorras, kus teenuseid väidetavalt osutanud äriühingutel ei ole reaalset majandustegevust ja

nad on esitanud kaebajale võltsarved, on kõrvaldamata olulised puudused arvetes piisavad, et

tuua kaasa maksukohustuse tekkimise ostjal, s.o kaebajal (vt ka Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr

3-3-1-76-14, p-d 15 ja 16). Riigikohus on teenuste osutamise eest esitatavatele arvetele

kehtivaid nõudeid ja nende eiramise tagajärgi rõhutanud ja selgitanud korduvalt (vt lisaks asjad

nr 3-3-1-81-12 (p 11), 3-3-1-57-13 (p 13) ja 3-3-1-65-13 (p 20).

14. Ehkki maksukohustuse tekkimiseks kaebaja piisaks üksnes majandustehingute ebapiisava

dokumenteerimise etteheitest, on maksuhaldur ja halduskohus lisaks põhjalikult analüüsinud

kaebaja osalemist maksupettuses. Veenvalt on tõendatud, et Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ

olid nn arvevabrikud (B 07.08.2019 ütlused, dtl 350 ja 09.08.2019 ütlused, dtl 63; P 06.08.2019

ütlused, dtl 116 ja 02.03.2020 ütlused, dtl 287; M (M) 22.07.2019 ütlused, dtl 264), kelle

teenuseid kaebaja kasutas. Äriühingutel puudus reaalne majandustegevus ja töötajad. See, et

mõni kriminaal- või maksumenetluses üle kuulatud isik arvas, et mingid töötajad nendel

äriühingutel võisid olla või nad võisid ise nendes äriühingutes mingeid töid teostada, ei tõenda

kuidagi tehingute toimumist kaebajaga. C (dtl 62), K (dtl 74), O (dtl 85), N (dtl 96), W (dtl 107),

H (dtl 208), A (dtl 331), F (dtl 359), S (dtl 362), Z (dtl 368‒369), Õ (dtl 370) ega Ü (dtl 423) ei

ole kinnitanud töötamist kaebaja Alajaama objektidel. B ütles 09.08.2019 ülekuulamisel, et

klientidel olid oma töötajad (üldjuhul ukrainlased), kes tegid tööd ära.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kokkuvõtvalt nähtub asjas esitatud tõenditest nende kogumis

ja vastastikuses seoses veenvalt, et Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ ei saanud kaebajale

teenuseid müüa ning kaebaja pidi olema sellest teadlik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

tõendite analüüsiga seda kordamata (HKMS § 201 lg 4). Samamoodi nõustub ringkonnakohus

halduskohtu otsuse nende põhjendustega, mis puudutavad maksumenetluses isikute ütluste

andmisel tõlgi kaasamist ja kaebajale maksuotsuse kättetoimetamist (kohtuotsuse p-d 23 ja 24)

ega korda neid.

15. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kuna Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ olid

kaasatud tehingutesse üksnes Explorest OÜ-le maksueelise saamiseks (läbi sisendkäibemaksu

mahaarvamise võimaluse kunstliku tekitamise), ei olnud Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ

teenuse tegelikuks müüjaks ning nende esitatud arvete alusel ei olnud sisendkäibemaksu

mahaarvamine KMS § 31 lg 1 ja MKS § 83 lg 4 järgi lubatav, sest arved ei vasta KMS § 37 lg

7 p 2 nõuetele (st need ei sisalda tegeliku müüja andmeid) ning müügitehingute näilikkuse tõttu

3-20-1971

11(11)

tuli need MKS § 83 lg 4 esimese lause kohaselt jätta maksustamisel arvesse võtmata (vt ka

Riigikohtu otsus nr 3-14-53226, p-d 12‒14). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui

maksuhaldur on maksuotsuses tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ning eluliselt usutavalt

põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures

maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi

üle maksukohustuslasele (vt Riigikohtu 05.06.2014 otsus nr 3-3-1-33-14, p 11 ja 11.02.2014

otsus nr 3-3-1-65-14, p 9). Kaebaja ei ole maksuotsust vaidlustades tõendanud, et tehingud

Arox Proff OÜ-ga ja Smek Ehitus OÜ-ga on tegelikkuses toimunud.

16. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Explorest OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks

kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja

vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda HKMS § 108 lg 1 ja HKMS § 109 lg 1

alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)