2-21-11976/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedAktsiaselts Angroo Grupp (likvideerimisel, avaldaja) esitas 12. veebruaril 2021 Tartu Maakohtu registriosakond jättis 4. juuni 2021. a kandemäärusega nr Ä 10069418/6
Legislator headnote
AI generated2-21-11976/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: veebruaril 2021 Tartu Maakohtu registriosakond jättis 4. juuni 2021. a kandemäärusega nr Ä 10069418/6
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Parrest, Vahur-Peeter Liin, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 18. oktoober 2021
Tsiviilasja number
2-21-11976
Tsiviilasi
Aktsiaselts
Angroo
Grupp
(likvideerimisel)
kandeavaldus registriasjas nr Ä 10069418/M4
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu registriosakonna 4. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaselts Angroo Grupp (likvideerimisel) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Aktsiaselts Angroo
Grupp
(likvideerimisel)
(registrikood
10244766),
seaduslik esindaja likvideerija Taimar Kepp
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 4. juuni
2021. a määrus muutmata.
2. Jätta Aktsiaselts Angroo Grupp (likvideerimisel)
määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta
määruskaebuse
menetlemisega
seotud
menetluskulud
Aktsiaselts
Angroo
Grupp
(likvideerimisel) kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel
on
õigus
esitada
määruskaebus
Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse
kättetoimetamisest.
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise
või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama
tähtaja
kestel
määruskaebuse.
Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT
1. Aktsiaselts Angroo Grupp (likvideerimisel, avaldaja) esitas 12. veebruaril 2021
kandeavalduse äriregistrist kustutamiseks ja dokumentide hoidja andmete aktsiaseltsi
registrikaardile kandmiseks.
2. Tartu Maakohtu registriosakond jättis 4. juuni 2021. a kandemäärusega nr Ä 10069418/6
avalduse ÄS § 33 lg 5 alusel rahuldamata.
Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud kandeavaldusele lisatud lõppbilanss ja vara jaotusplaan
auditeeritud (ÄS § 381 lg 1 ja § 378 lg 2). Avaldajale anti 19. veebruari 2021. a määrusega
nr Ä 10069418/M4 vandeaudiitori järeldusotsuse esitamiseks tähtaeg kuni 21. märtsini 2021.
Tähtaega pikendati avaldaja taotluse alusel uuesti 12. märtsi 2021. määrusega Ä 10069418/M5
kuni 1. juunini 2021. Avaldaja tähtajaks puudust ei kõrvaldanud.
Äriregistri pidajal on seadusest tulenev kande tegemise keeld, kui avaldusele lisatud
dokumendid ei vasta seadusele (ÄS § 33 lg 5). Registripidaja ei tee ettevõtjatele erandeid, sh
põhjusel, et aktsiaseltsil puudub raha auditi läbiviimise eest tasumiseks.
MÄÄRUSKAEBUS
3. Aktsiaselts Angroo Grupp (likvideerimisel) esitas maakohtu registriosakonna määruse peale
määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 4. juuni 2021. a
määrus nr Ä 10069418/6 ja teha asjas uus määrus, millega kandeavaldus rahuldada.
Määruskaebuse kohaselt on avaldaja likvideerimismenetlus lõppenud, likvideerija koostas
7. jaanuaril 2020 ka likvideerimise lõppbilansi ja vara jaotusplaani. Nimetatud dokumentidest
nähtub, et ühingul vara ja kohustused puuduvad, sh puuduvad vahendid audiitorkontrolli
läbiviimiseks. Samal põhjusel ei saa likvideerija esitada ka puuduolevaid majandusaasta
aruandeid, sest iga aruanne nõuab aktsiaseltsi puhul eraldi auditeerimist.
Kui siiski tellida ühingu dokumentide auditeerimine, on see likvideerijapoolne otsene süüline
käitumine teadlikult pankrotisituatsiooni tekitamisel, sest ühing ei suuda teenuse tellimisega
tekkivaid maksekohustusi täita. Seega on tekkinnud surnud ring, kus likvideerimine on
lõppenud, kuid registripidaja keeldub ühingu registrist kustutamisest. Samas keelduvad
audiitorid äriühingut auditeerimast, kui puudub igasugune dokumentatsioon (dokumentatsioon
on tulekahjus hävinenud).
Kohus võib aktsiaseltsi vabastada likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande
auditeerimise kohustusest, kui aktsiaseltsi varaline olukord on nii selge, et auditeerimine
ilmselt ei ole ei aktsionäride ega võlausaldajate huvides vajalik. Kui registripidaja jätab ühingu
registrist kustutamata, tuleb alustada kunstlikku pankrotimenetlust, mis koormab
kohtusüsteemi lisandväärtust andmata. Lisaks ei ole aktsiad kantud ei EVK-sse ega Nasdaqi ja
ühing ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu tuleks see ainuüksi juba nimetatud
põhjustel registrist kustutada.
Eeltoodust tulenevalt on Tartu Maakohtu registriosakond rikkunud mitmeid olulisi
menetlusõiguse norme. Jättes kandeavalduse rahuldamata, hoitakse tulutult registris äriühingut
ja trahvitakse likvideerijat, kuna ta ei esita majandusaasta aruandeid.
Avaldaja lisas määruskaebusele ka Harju Maakohtu 21. aprilli 2021. a määruse tsiviilasjas nr
2-21-5967, milles kohus keeldus avaldaja avaldust likvideerimise lõppbilansi ja vara
jaotusplaani auditeerimise nõudest vabastamiseks menetlusse võtmast.
4. Tartu Maakohtu registriosakond jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle vastavalt
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-le 6 maakohtu kohtunikule.
Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlusaluse määruse
tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja registriosakonna määrus muutmata
(TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1).
6. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
Käesolevas asjas on äriregistri pidaja järginud ÄS § 33 lg-st 5 tulenevat keeldu kande
tegemiseks, kui avaldusele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. ÄS § 381 lg-st 1 ja § 378
lg-st 2 tuleneb, et aktsiaseltsi äriregistrist kustutamise avaldusele tuleb lisada lõppbilanss ja vara
jaotusplaan, mida peab kontrollima audiitor. Avaldaja, jättes enda seadusest tulenevad
kohustused täitmata, ei saa nõuda äriregistri pidajalt seadusest kõrvale kaldumist. ÄS § 374 lg 5
annab kohtule võimaluse vabastada aktsiaselts likvideerimise algbilansi ja majandusaasta
aruande auditeerimise kohustusest, kui aktsiaseltsi varaline olukord on nii selge, et
auditeerimine ilmselt ei ole ei aktsionäride ega võlausaldajate huvides vajalik. Seadus aga ei
näe ette, et aktsiaseltsi võiks vabastada lõppbilansi auditeerimise kohustusest. Eeltoodut on
avaldajale selgitanud ka Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-21-5967 tehtud määruses.
7. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale
määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 599
esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule.
8. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse
esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta avaldaja
kanda. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks
määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Vahur-Peeter Liin
Triin Uusen-Nacke