1-10-7896/7

Kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 408 -1 lg 2 alusel avalikustada süüdistatavate nimed ja isikukoodid, mitte avalikustada isikute elukohti ja teiste isikute nimed asendada initsiaalidega ning muud teiste isikute isikuandmed asendada tähemärkidega.

Kriminaalasi 1-10-7896

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 31.august 2010.a, Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-7896 kohtueelses menetluses 09278000085 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Prokurör

Heli Sillaots

Kaija Sõster

Katrin Lindpere Kriminaalasi kokkuleppemenetluses

K.D süüdistuses KarS § 263 p 1,4 järgi, Raivo Lessel süüdistuses KarS § 263 p 1,4 järgi.

Süüdistatavad ja nende kaitsjad

K.D elukoht XXX XX-XX, Tartu isikukood XXX tõkendiks elukohast lahkumise keeld

kaitsja Aivar Kello määratud korras

RAIVO LESSEL elukoht XXXX-XXX XXX, isikukood 38105312752 haridus 8 klassi, juhutööd, kriminaalkorras karistatud 5-l korral tõkendiks elukohast lahkumise keeld

kaitsja Heiki Kuningas määratud korras RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 aastat vangistust täielikult täitmisele, kui K.D 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu (kahe) ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

–

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

K.D suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab

kehtivuse K.D esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

Süüdi tunnistada RAIVO LESSEL KarS § 263 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust. (üks)

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 aastat vangistust täielikult täitmisele, kui Raivo Lessel 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu (kahe) ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

–

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Raivo Lesseli suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab

kehtivuse Raivo Lesseli esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

KrMS 180 lg 1 alusel välja mõista K.D-lt riigituludesse menetluskuludena:

• 1140.- krooni kaitsjatasu (840.- krooni kohtueelses menetluses + 300.- krooni kohtumenetluses = 1140.- krooni; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 6525.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS 180 lg 1 alusel välja mõista Raivo Lesselilt riigituludesse menetluskuludena:

• 1140.- krooni kaitsjatasu (840.- krooni kohtueelses menetluses + 300.- krooni kohtumenetluses = 1140.- krooni; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 6525.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „ , 1-10-7896, menetluskulud“, süüdistatava nimi või

- pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „ , 1-10-7896, menetluskulud“ . süüdistatava nimi

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423,

KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 300.- krooni advokaat Aivar Kello süüdistatav K.D (K.D) kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 300.- krooni advokaat Heiki Kuninga

(Kuningas) süüdistatav Raivo Lesseli kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – C.L. ’le (lk 105).

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

KrMS § 189 lg 3 alusel võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse

vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

K.D süüdistatakse selles, et tema, 09.04.2009.a kella 23.30 paiku Tartumaal XXX vallas XXX alevikus Tartu mnt-l asuva XXX kiriku vastas olevas

bussipeatuse paviljonis, grupis koos Raivo Lessel’iga rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandata isikute juuresolekul tungis kallale C.L. ’ile, mille käigus K.D lõi rusikaga C.L. ’ile ühel korral näo piirkonda ja korduvalt keha piirkonda, mistõttu C.L. kukkus pikali ning seejärel lõid K.D ja Raivo Lessel maas lamavale C.L. ’ile korduvalt jalgadega keha ning pea piirkonda, millega

K.D ja Raivo Lessel põhjustasid C.L. ’ile füüsilist valu ning tervisekahjustusi. Sellega pani K.D toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.D-le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.D ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Raivo Lessel’it süüdistatakse selles, et tema, 09.04.2009.a kella 23.30 paiku Tartumaal XXX vallas XXX alevikus Tartu mnt-l asuva XXX kiriku vastas olevas bussipeatuse paviljonis, grupis koos K.D-ga rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandata isikute juuresolekul tungis kallale C.L. ’ile, mille käigus K.D lõi rusikaga C.L. ’ile ühel korral näo piirkonda ja korduvalt keha piirkonda, mistõttu C.L. kukkus pikali ning seejärel lõid K.D ja Raivo Lessel maas lamavale C.L. ’ile korduvalt jalgadega keha ning pea piirkonda, millega

K.D ja Raivo Lessel põhjustasid C.L. ’ile füüsilist valu ning tervisekahjustusi. Sellega pani Raivo Lessel toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Raivo Lessel’ile karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Raivo Lessel ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et

süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud

süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatavate suhtes

süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatel riigituludesse tasuda menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos

süüdimõistmisel on 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

Süüdistatav Raivo Lesseli kaitsja taotluse, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa

menetluskuludest riigi kanda, jätab kohus rahuldamata, kuna süüdistatavate poolt

kohtule avaldatust nähtuvalt ning ka kriminaalasja toimikus olevatest andmetest

nähtuvalt ei ole süüdistatavad töövõimetud. Töötamise kohustust isikutel ei lasu.

Süüdistatavad ei ole avaldanud kohtule selliseid asjaolusid, mis annaksid kohtule

tulevikku vaatavalt alust järelduseks, et menetluskulude tasumine käiks

süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Seetõttu puudub kohtul küllaldane alus menetluskulude KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda jätmiseks.

Kuna süüdistatavatest ükski ei ole töövõimetu, siis on neil soovi korral võimalus

otsida ja leida endale töökoht ja saadavast sissetulekust tasuda menetluskulusid.

Süüdistataval ei lasu menetluskulude kohese tasumise kohustust. Juhul kui

süüdistataval ei ole koheselt võimalik menetluskulu tasuda, on tal seda võimalik

vastavalt oma võimalustele teha järgneva täitemenetluse käigus. Käesolevat kohtuotsust on võimalik täita vähemalt KarS § 82 lg 1 punktis 2 kajastatud tähtaaja vältel - 3 aastat.

Kuna kohtuotsust menetluskulude sissenõudes on võimalik täita aastaid ja

süüdistataval ei lasu menetluskulude kohese tasumise kohustust ning ükski

süüdistatavatest ei ole töövõimetu, siis ei pea kohus põhjendatuks jätta osa menetluskuludest riigi kanda.

Heli Sillaots kohtunik