2-21-10786/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10786

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistult teabe

saamiseks ja dokumentidega tutvuda võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-10786

osas, millega maakohus keeldus avalduse p 1 (anda teavet ja võimaldada tutvuda

dokumentidega, mis on koostatud või saadud alates 31. oktoobrist 2020 kuni

3. novembrini 2020 teostatud heki lõikuse ja elektripirnide vahetusega seoses

juhataja, töövõtja ja raamatupidaja poolt; esitada dokumendid, mis on seotud ja

põhistavad antud kulusid nagu juhatuse otsus, maksekorraldused ja/või

alternatiivselt tööde vastuvõtmise aktid ja arved) menetlusse võtmisest. Teha

tühistatud osas uus määrus, millega saata asi avalduse p 1 menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule.

2. Harju Maakohtu 17. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-10786 on

jõustunud osas, millega maakohus keeldus avalduse p 2 menetlusse võtmisest.

3. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 8. juulil 2021 avalduse Tallinn, Nõmme tee 63a

korteriühistult (puudutatud isik) teabe saamiseks ja dokumentidega tutvuda võimaldamiseks.

Avalduse kohaselt esitas avaldaja 17. juunil 2021 puudutatud isiku juhatusele teabenõude, kuid

sellele ei ole vastatud. Avaldaja palub anda teavet ja võimaldada tutvuda dokumentidega, mis

on koostatud või saadud alates 31. oktoobrist 2020 kuni 3. novembrini 2020 teostatud heki

lõikuse ja elektripirnide vahetusega seoses juhataja, töövõtja ja raamatupidaja poolt. Avaldaja

palub esitada dokumendid, mis on seotud ja põhistavad kulusid nagu juhatuse otsus,

maksekorraldused ja/või alternatiivselt tööde vastuvõtmise aktid ja arved (p 1). Alternatiivselt,

kui asjas nr 2-21-2540 ei tuvastata üldkoosoleku otsuse tühisust, haldusteenust osutava

ettevõttega sõlmitud leping. Avaldaja palub selgitada, kelle poolt ja millistel asjaoludel valiti

majahaldur, millised on tema ülesanded korteriühistus ja millist kutset ta omab ning esitada

tõendav dokument (p 2).

2 (4)

Avaldaja soovib tuvastada, kas puudutatud isikul oli õiguslik alus tellida nimetatud töid, kas

need vastavad majanduskavale, kas toime on pandud rikkumisi ja kas kulud on

korteriomanikele kohustuslikud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus jättis 17. septembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

menetlusse võtmata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt menetleb Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-17583

avaldaja avaldust puudutatud isiku vastu dokumentidega tutvuda võimaldamiseks, mis on

koostatud või saadud ajavahemikus 31. oktoober 2020. a kuni 3. november 2020. a heki lõikuse

ja elektripirnide vahetuse tööde teostamisega seoses juhataja, töövõtja ja raamatupidaja poolt.

10. juuni 2021. a määrusega rahuldas maakohus avaldaja avalduse osaliselt, kohustades

puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda kõnealuste tööde teostamiseks sõlmitud

lepingutega. 28. juunil 2021 esitas avaldaja määruskaebuse, mida ei ole veel lahendatud. Seega

on tsiviilasi nr 2-20-17583 veel kohtute menetluses.

Mis puudutab avaldaja alternatiivselt esitatud taotlust, siis jättis Harju Maakohus tsiviilasjas nr

2-21-2540 31. mai 2021. a määrusega avaldaja nõude tuvastada puudutatud isiku 10. veebruari

2021. a otsuse tühisus rahuldamata, kuid rahuldas osaliselt tema alternatiivse nõude ja tunnistas

nimetatud otsuse osaliselt kehtetuks. 15. juunil 2021 esitas avaldaja määruskaebuse, mida ei ole

veel lahendatud. Seega on ka nimetatud tsiviilasi veel kohtute menetluses. Kuivõrd kohtu

menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, siis tuleb avalduse

menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel keelduda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub avalduse

läbivaatamist p 1 osas.

Määruskaebuse väidete kohaselt on tsiviilasja nr 2-20-17583 esemeks üksnes lepingud. Muid

avaldaja nõudeid kohus ei käsitle, avaldaja on kohtu selgitustega nõustunud ja selles osas

lahendit ei vaidlusta. Avaldaja ei ole käesolevas asjas palunud kohustada puudutatud isikut

lepingute esitamiseks, seega ei ole tegemist sama esemega.

4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osaliselt avalduse p 1 menetlusse võtmisest keeldumise osas

ning asi tuleb saata tühistatud osas tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks samale

maakohtule. Ringkonnakohtul ei ole võimalik teha maakohtu eest avalduse menetlusse

võtmisele suunatud toiminguid, mistõttu määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

6. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja on määruskaebusest nähtuvalt

vaidlustanud maakohtu määrust üksnes avalduse p-i 1 menetlusse võtmisest keeldumise osas.

Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu määrust avalduse p-i 2 menetlusse võtmata jätmise osas,

mistõttu on selles osas maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt

jõustunud.

7. Maakohus on keeldunud avaldaja avalduse p-i 1 menetlusse võtmast, tuginedes

TsMS § 371 lg 1 p-le 5. Viidatud sätte järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu

menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. TsMS § 477 lg 1 alusel

saab seda sätet kohaldada ka hagita menetlusele. Kolleegium nõustub avaldaja määruskaebuse

3 (4)

väitega, et maakohus jättis tema avalduse vaidlustatud osas nimetatud alusel põhjendamatult

menetlusse võtmata.

8. Kolleegium selgitab esmalt, et sama asja korduva menetlemise keeld on hagi lubatavuse

eeldus, mida kohus peab kontrollima omal algatusel, hinnates varasemat lahendit ja tutvudes

vajaduse korral ka varasema tsiviilasja toimikuga. Kohus saab tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1

jätta lisaks hagile ka hagita menetluses esitatud avalduse TsMS §-s 371 sätestatud alustel

üldjuhul menetlusse võtmata, mh siis, kui sama asi on juba lahendatud või kohtu menetluses

(TsMS § 371 lg 1 p-d 4 ja 5), kuid seda üksnes siis, kui see ei ole vastuolus hagita menetluse

olemusega (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 18).

9. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja õigesti märkinud, et tsiviilasjas nr 2-20-17583 ei

menetleta avaldaja nõuet ajavahemikus 31. oktoober 2020. a kuni 3. november 2020. a teostatud

heki lõikuse ja elektripirnide vahetuse töödega seotud juhatuse otsuse, maksekorralduste ja/või

alternatiivselt tööde vastuvõtmise aktide ja arvete esitamiseks, milliste dokumentidega tutvuda

võimaldamiseks on avaldaja avalduse p-s 1 esitanud taotluse.

9.1. Maakohus tuvastas õigesti, et Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-20-17583 on

avaldaja avaldus puudutatud isiku kohustamiseks andma teavet ja võimaldama avaldajal

tutvuda dokumentidega, mis on koostatud või saadud seoses ajavahemikus 31. oktoober 2020. a

kuni 3. november 2020. a heki lõikuse ja elektripirnide vahetuse tööde teostamisega juhataja,

töövõtja ja raamatupidaja poolt. Samas kohtute infosüsteemist nähtuvalt rahuldas maakohus

nimetatud tsiviilasjas 10. juuni 2021. a määrusega avaldaja avalduse osaliselt, kohustades

puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda lepingutega, mis on sõlmitud seoses nimetatud

tööde teostamisega, kuid märkis, et avalduses palutud juhatuse otsuste, tööde vastuvõtmise akti,

arvete ja maksekorralduste esitamist avaldaja taotleda ei saa, kuna puudutatud isikule esitatud

teabenõudes avaldaja nimetatud dokumentide esitamist ei palunud.

9.2. Kuigi maakohus on vaidlustatud määruses õigesti tuvastanud, et avaldaja esitas

tsiviilasjas nr 2-20-17583 maakohtu 10. juuni 2021. a määrusele määruskaebuse, mida veel

lahendatud ei ole, siis on avaldaja praeguses asjas kohtu ette toonud, et ta ei vaidlusta teises

tsiviilasjas maakohtu määrust osas, milles tema avaldust ei rahuldatud. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt vaidlustab avaldaja tsiviilasjas nr 2-20-17583 maakohtu määrust üksnes

menetluskulusid puudutavas osas. Seega on tsiviilasjas nr 2-20-17583 tehtud maakohtu

10. juuni 2021. a määrus jõustunud osas, milles avaldaja avaldust ei rahuldatud.

10. Kolleegium märgib, et avaldaja on avalduses esile toonud avalduse esitamise tinginud

muutunud asjaolu. Avaldaja selgitas, et ta on 17. juunil 2021, s.o pärast tsiviilasjas nr 2-20-

17583 maakohtu määruse tegemist pöördunud uue teabenõudega juhatuse poole, milles palus

esitada vaidlusaluste töödega seotud juhatuse otsus, tööde vastuvõtmise akt, arved ja

maksekorraldused, kuid tal ei ole õnnestunud dokumentidega tutvuda.

10.1. Kolleegium selgitab, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 3 järgi on

kohtu kaudu teabe saamise eelduseks esiteks see, et korteriomanik on esmalt taotlenud teavet

või dokumentidega tutvumise õigust juhatuselt. Teiseks peab juhatus olema teabe andmisest

või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud. Samasisulised

eeldused näeb osaühingu osaniku teabenõude esitamisele ette äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 3.

10.2. Riigikohus on osaniku teabenõude kontekstis selgitanud, et ÄS § 166 lg 3 mõtteks on

suunata äriühingu osanikke esmalt suhtlema äriühinguga kohtuväliselt. Alles siis, kui juhatus

keeldub teavet andmast või dokumentidega tutvuda võimaldamast, või kui on selge, et juhatus

ei vasta avaldaja teabenõudele, on alus pöörduda avaldusega kohtusse (vt Riigikohtu

14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 11). Kui ÄS § 166 lg 3 eeldused ei

ole täidetud, saab osanik esitada osaühingule sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning

seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka kohtu poole (vt Riigikohtu 4. juuni

2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-12, p 19).

4 (4)

10.3. Kolleegium leiab, et Riigikohtu poolt äriseadustiku kohta toodud tõlgendustest lähtudes

tuleb ka KrtS § 45 lg-t 3 tõlgendada viisil, et kui avaldaja ei ole enne kohtusse pöördumist

samade küsimustega pöördunud juhatuse poole või kui ta on seda teinud vaid osaliselt, siis on

tagajärjeks selles olukorras kohtuliku kaitseta jätmine, mitte aga tulevikus samasisuliste

teabenõuete esitamise õiguse kaotamine.

10.4. Võttes arvesse eeltoodut, on kolleegium seisukohal, et varasem, tsiviilasjas nr 2-20-17583

menetlusse võetud teabenõude avaldus, ei piiranud juhatusele uue teabenõude esitamist ja

samade küsimustega kohtu poole pöördumist. Seega ei olnud maakohtul praegusel juhul

vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel alust avalduse p-i 1 menetlemisest keelduda.

11. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus TsMS § 173 lg 1 järgi lõpplahendis.

12. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule,

siis ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)