4-21-3930/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Liina Pohlak

Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoobril 2021, Tallinnas

Väärteoasja number 4-21-3930

Vaidlustatud määrus X kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 14.09.2021 kirjale nr 3.1- 1.1/6626-16

Kaebuse esitaja X (isikukood xxxxxxxxxxx, viibib xxx Vanglas)

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post: pohja@politsei.ee)

Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

Juhindudes VTMS § 79 lg 3 p 1 kohus,

määras:

Jätta X kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 14.09.2021 kirjale nr 3.1-1.1/6626-16 täies ulatuses rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (VTMS § 191 p 12).

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

2

X esitas Politseija Piirivalveametile 06.07.2020 väärteoteate ja 19.08.2020 täiendavad märkused. Avalduse kohaselt tegi kaebaja oma lapsele kingituse, mille lapse ema hävitas.

Kohtuväline menetleja selgitas 06.08.2020 kirjaga nr 2.1-3/22120-2, et ei tuvastanud lapse suhtes toimepandud õigusvastast tegu ning 07.09.2020 kirjaga nr 2.1-3/22120-5 täiendavalt, et lapse emal on õigus otsustada oma lapse vajaduste ja heaolu üle. Nimetatud kirjade peale esitas X 13.04.2021 kaebuse, milles märkis, et menetleja kirja näol on tegemist väärteomenetluse alustamata jätmise teatisega, mille ta VTMS § 59 lg 4 alusel vaidlustab. Kaebaja selgitab, et kingi hävitamisega on rikutud tema ja ta lapse õigusi ning lapse emal ei olnud õigust lapse varahooldusele. Kohtuväline menetleja vastas 26.04.2021 kirjas nr 3.1-1-1/6626-2 kaebajale, et avalduses toodud küsimuse lahendamine ei ole politsei pädevuses, kaebajal on õigus pöörduda tsiviilkorras Harju Maakohtu poole. X esitas 26.04.2021 politsei vastuste peale kohtule kaebuse. Ta märkis, et teise isiku vara hävitamine on väärtegu ja kink on ka kaebaja vara.

Harju Maakohtu 13.05.2021 määrusega jäeti X kaebus rahuldamata ning leiti, et kaebajal tuleb esmalt pöörduda kohtuvälise menetleja juhi poole. Nimetatud määrus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2021 määrusega ja kaebus saadeti maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kokkuvõtlikult leidis ringkonnakohus, et PPA 26.04.2021 kirja nr 3.1-1- 1/6626-2 tuleb käsitleda kohtuvälise menetleja juhi määrusena, mis on maakohtus vaidlustatav.

02.07.2021 Harju Maakohtu määrusega jäeti X kaebus kohtuvälise menetleja kirjale nr 3.1-1- 1/6626-2 rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et väärteomenetluse alustamata jätmine on põhjendatud, tegemist on tsiviilvaidlusega (ühise hooldusõiguse teostamist puudutav vaidlus). Samuti märkis kohus, et kingitud asja ei rikutud ega hävitatud, vaid lapse eest hoolitsev vanem loobus asjast võimaliku uue omaniku kasuks lapse heaolu huvides. Harju Maakohtu 02.07.2021 määrus on lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.

07.07.2021 esitas X kaebuse Harju Maakohtu 02.07.2021 määrusele. Tallinna Ringkonnakohus 15.07.2021 määrusega, juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 142 lg 2 p-st 2 ja § 191 p-st 12, jättis X määruskaebuse rahuldamata ja sisuliselt läbi vaatamata. Kohus asus seisukohale, et vaidlustatud väärteomenetluse raames VTMS § 191 p 12 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise taotluse rahuldamiseks alused puuduvad. Tallinna Ringkonnakohtu otsus on lõplik ja vaidlustamisele ei kuulu.

20.07.2021 (registreeritud PPA-s 09.08.2021) esitas X Politseija Piirivalveametile uue väärteoteate, mis sisaldas endas kirjeldust sama sündmuse kohta, mille osas on Harju Maakohus 02.07.2021 määruses juba seisukoha võtnud. 12.08.2021 PPA vastuskirjast nähtuvalt selgitati isikule, et Harju Maakohtu 02.07.2021 määrus on VTMS § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.

27.08.2021 (registreeritud 01.09.2021) esitas X Siseministeeriumi kaudu Politseija Piirivalveametile kaebuse, milles taotleb väärteomenetluse algatamist, kuivõrd on rikutud tema ja Y õigusi. Rikutud on sõnumi saladust ning tekitatud varaline kahju. 08.09.2021 Politseija Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna Ida-Tallinna piirkonnagrupi piirkonnavanem Sergei Nikiforovi ettekandest nähtuvalt on PPA selgitanud Xle mitmete vastuskirjadega, et X avaldustes väljatoodud küsimuste lahendamine ei kuulu politsei pädevusse ja Xl on õigus pöörduda tsiviilkorras Harju Maakohtu poole.

3

Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 14.09.2021 vastuskirja nr 3.1-1.1/6626-16 kohaselt viis PPA seonduvalt X 27.08.2021 pöördumisega läbi teenistusliku järelevalve, tuvastades, et väärteomenetluse alustamata jätmise osas on Harju Maakohus teinud lõpliku lahendi 02.07.2021 ning sõnumisaladuse rikkumise etteheide on sisustamata. 12.10.2021 Laekus Harju Maakohtule X kaebus PPA 14.09.2021 vastuskirjale nr 3.1-1.1/6626- 16, milles vaidlustatakse taaskord väärteomenetluse lõpetamist.

Kohtumääruse põhjendused

VTMS 78 lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.

VTMS § 78 lg 2 p 2 kohaselt võib menetlusväline isik esitada kaebuse kohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. VTMS § 78 lg 3 kohaselt adresseeritakse kaebus maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. VTMS § 78 lg 4 näeb ette, et kohtuväline menetleja edastab kaebuse koos materjalidega viivitamata maakohtule. Kohtu taotlusel esitas PPA Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond kohtule vajalikud materjalid 12.10.2021 ja 15.10.2021.

Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, mis kuupäeval sai X menetleja 14.09.2021 vastuskirja kätte, kuid kuna X on märkinud oma kaebuses, et sai kirja kätte 20.09.2021 lähtub kohus sellest kuupäevast.

X on esitanud taotluse edasikaebetähtaja ennistamiseks. Kohtu hinnangul tuleb see taotlus rahuldada ja tähtaeg ennistada. VTMS § 78 lg 2 p-s 1 sätestatud edasikaebamise tähtaega ei ole kaebuse esitaja küll järginud, kuid kohtu hinnangul on selle põhjustanud asjaolu, et Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 14.09.2021 kirjana nr 3.1- 1.1/6626-16 vormistatud dokumendis ei ole edasikaebetähtaega märgitud. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui VTMS ei ole sätestatud teisiti. Lahendis 1-19/5631/41 on Riigikohus selgitanud, et kohtuotsuses või -määruses esitatud seadusele mittevastav lahendi vaidlustamise kord ei muuda iseenesest seaduses kirjeldatud kaebekorda ega selle tähtaegu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-1-1-75-08, p 10). Samas on leitud sedagi, et sellist menetleja eksimust või ebatäpsust kaebekorra selgitamisel tuleb võtta arvesse kaebetähtaja ennistamise otsustamisel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2017. a määrus nr 1-17-7210/11, p 9.2). Seetõttu võib ka sellise teate ekslikkuse korral jaatada kaebetähtaja ennistamise alust. Tähtaja ennistamise taotluse rahuldamist ei välista tingimata ka asjaolu, et kaebuse esitas professionaalne jurist ehk advokaat, kui kohtu eksimus ei olnud ilmne ega kohe äratuntav. Eeltooduid põhimõtetest tulenevalt ja arvestades asjaolu, et käesoleval juhul ei olnud menetleja dokumendis edasikaebekorda märkinud, et X puhul ei ole tegemist õigusteadmistega isikuga, et ta viibib kinnipidamisasutuses, kus õigusabi kättesaadavus on piiratum, tuleb ennistada X kaebuse esitamise tähtaeg.

Kohus juhib menetleja tähelepanu faktile, et segaduste ja isikute õiguste rikkumise vältimiseks ning õiguskindluse tagamiseks, tuleks isikute kaebusi lahendada määrusega, kuhu on märgitud ka edasikaebekord, mille järgimist on võimalik isikutelt nõuda.

4

Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kohus vaatab VTMS § 79 lg 2 kohaselt kaebuse läbi kirjalikus menetluses ja kaebuse piires s.t üksnes nende asjaolude osas, mis on kaebuses välja toodud. Kuna kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, puudub isikul võimalus anda kohtule suuliselt selgitusi.

Kaebuse sisusse puutuvalt on kohus seisukohal, et X kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd isik vaidlustab taaskord väärteoasja menetluse lõpetamist juhtumi suhtes, mille osas on Harju Maakohus teinud lõpliku lahendi 02.07.2021. Kohus nõustub nimetatud määruses toodud põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 15.07.2021 määrusega asunud seisukohale, et VTMS § 191 p 12 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise taotluse rahuldamiseks alused puuduvad. Seega, on Harju Maakohtu 02.07.2021 otsus lõplik, seaduslik ja puudub alus selle otsuse edasikaebamiseks.

Samuti selgitab kohus seoses kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebamisega järgmist:

VTMS § 78 lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu VTMS § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Selle sätte alusel on kaebeõigus kohtusse piiratum kui kaebeõigus kohtuvälise menetleja juhile VTMS § 76 alusel, mis ei sätesta kaebeõiguse piiranguna, et oleks rikutud kaebaja õigusi ja vabadusi. Kohtusse pöördumine eeldab mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Eelnevast tulenevalt ei oma mitte kõik menetlusvälised isikud, kellel on vastavalt VTMS § 76 kaebeõigus kohtuvälise menetleja tegevuse peale (nt väärteoteate esitaja) kaebeõigust VTMS § 78 järgi.

Kohtule esitatud kaebuses peab kaebuse esitaja näitama, milliseid konkreetseid kaebaja õigusi ja vabadusi kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega rikkus. Kaebuse sisust aga ei selgu, milliseid X õigusi ja vabadusi rikuti Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 14.09.2021 vastuskirjaga nr 3.1-1.1/6626-16. Kohtuväline menetleja on isikule korduvalt ning ka kõnealuses vastuskirjas selgitanud, miks väärteomenetluse alustamiseks puudub alus. X kaebuses puuduvad igasugused põhjendused, mil moel on tema õigusi ja vabadusi seoses nimetatud PPA vastuskirjaga rikutud. Isik heidab oma 08.10.2021 kaebuses küll PPA-le ette tahtlikku hämamist ja eksitamist, kuid tegemist on väitega, millel puudub alus ja põhjendused ning seos X õiguste ja kohustuste rikkumisega. Asjaolu, et X ei nõustu Harju Maakohtu 02.07.2021 ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2021 jõustunud määrustega, ei tähenda, et oleks rikutud X isiku õigusi ja vabadusi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-81-13 punktides 12-13 märkinud, et VTMS 10. peatüki 3. jao 6. jaotises sätestatud kaebemenetlus on käsitatav nn uurimiskaebemenetluse (KrMS 8. peatüki 5. jagu) analoogina. Grammatilise tõlgenduse pinnalt erineb väärteomenetlusele omane uurimiskaebemenetlus kriminaalmenetluslikust vähemalt kahe järgmise tunnuse poolest, millest teine oluline erinevus grammatilise tõlgenduse pinnalt on selles, et kriminaalmenetluslikus uurimiskabemenetluses on võimalik uurimisasutuse menetlustoimingut või määrust vaidlustada vaid koos selle ära näitamisega, kuidas vastav määrus või toiming on kaebaja õigusi rikkunud. Kooskõlas VTMS §-s 2 sätestatu mõttega leiab kolleegium, et VTMS 10. peatüki 3. jao 6. jaotises sisalduvat ei saa tõlgendada pelgalt grammatiliselt. Seadusandja tahe ei saanud olla suunatud sellele, et väärteomenetluses tagatakse selline oluliselt ulatuslikum kaebeõigus kui kriminaalmenetluses ( - mis on sisuliselt käsitatav populaarkaebeõigusena) ega ka olukorra loomisele, et väärteomenetluslikus

5

uurimiskaebemenetluses on kohtukaebevõimalused kitsamad kui kaebamisel kohtuvälise menetleja juhile. Esmalt leiab kolleegium, et arvestades VTMS § 78 lg-s 1 sätestatut ja ka KrMS § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb VTMS §-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks.

VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.

VTMS § 79 lg 3 kohaselt on kohtul võimalik teha üks järgmistest lahenditest: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.

Kohtul puudub VTMS § 79 alusel kaebust lahendades pädevus teha lahend, mis ei vasta § 79 lg 3 sisule.

Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb VTMS § 79 lg 3 p 1 alusel jätta X kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 14.09.2021 kirjale nr 3.1- 1.1/6626-16 täies ulatuses rahuldamata.

Liina Pohlak Kohtunik