1-10-4837/15 · Tallinna Ringkonnakohus

1(4) 1-10-4837

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-4837 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

24. august 2010. a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi Eduard Rõbaki süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 183 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 24. mai 2010. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann Prokurör Kaido Tuulemäe Süüdistatav Eduard Rõbak

37710214223 elukoht XXXXX XXXXX XX-XX, ei tööta, varem 10 korda kohtu poolt karistatud, viimati 29.04.2009. a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 5 kuu 27 päeva vangistusega KarS § 74 sätteid kohaldades tingimisi 2 aastase katseajaga, kinni peetud 26.11.2009. a Kaitsja Vandedvokaat Toomas Bekker

RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 24. mai 2010. a otsus Eduard Rõbaki suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 30. augustil 2010. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

2(4) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 24. mai 2010. a otsusega lühimenetluses tunnistati E. Rõbak süüdi ja karistati KarS § 183 lg 2 p 2 järgi 7 kuu vangistusega ja KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 5 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2009. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 kuu 27 päeva võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 26. november 2009. a .

2. E. Rõbak tunnistati süüdi selles, et tema ajavahemikul 2009. a septembrist kuni 2009. a novembrini müüs ebaseaduslikult 10-l korral K. Õ. Pärnus XXXXX XX elamu trepikojas narkootilist ainet amfetamiini hinnaga 250 krooni üks gramm. Oma sellise tegevusega, mis seisnes narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus edasiandmises ning olles isik, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani E. Rõbak toime KarS § 183 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, ajavahemikul 23. novembrist 2009. a kuni 25. novembrini 2009. a omandas Tallinnas eeluurimisega tuvastamata isiku kaudu bussijaama lähedusse peidetuna ja kilekotti pakituna ligikaudu 82,14g pulbrilist ainet, mis sisaldas 29,78g narkootilist ainet amfetamiini. Nimetatud kogusest 1g andis E. Rõbak ebaseaduslikult edasi 26. novembril 2009 kella 14.00 ajal Pärnus XXXXX XX X elamu ees K. A. ning ülejäänud 81,14g narkootilist ainet amfetamiini võeti E. Rõbaki valdusest politsei poolt 26. novembril 2009. a kella 16.55 ajal Pärnus Lille ja Kaevu tänava ristmikul sõiduauto Opel Omega (registreerimismärgiga XXX XXX) kinnipidamise ja läbiotsimise käigus. Oma sellise tegevusega, mis seisnes narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus omandamises ja valdamises ning olles isik, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani E. Rõbak toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E. Rõbaki kaitsja vandeadvokaat A. Pärmann, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja E. Rõbaki karistamist sanktsiooni minimaalmääras. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole E. Rõbak esitatud süüdistusele vastu vaielnud ning on toimepandut kahetsenud. E. Rõbak on kinnitanud oma käitumisega eeluurimisel ja kohtus täielikku koostöövalmidust õiguskaitseorganitega. Ta ei ole püüdnud vastutusest vabaneda. Kaitsja leiab, et E. Rõbakile süüksarvatud tegude sanktsioonis ettenähtud karistuse minimaalmäära rakendamisel on õigusemõistmise huvid piisavalt tagatud. Kuna kaitsjal ei olnud võimalik ringkonnakohtu istungist osa võtta, siis taotles ta ringkonnakohtult uue kaitsja määramist, mille ringkonnakohus eelmenetluse käigus rahuldas.

4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav toetas apellatsiooni ja taotles minimaalse karistuse mõistmist. Apellatsiooni piiridest väljuvalt muutis ringkonnakohtu istungist osa võtnud kaitsja vandeadvokaat

T. Bekker apellatsioonis esitatud taotlust ja leidis, et kriminaalasi tuleks saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks, sest kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

3(4) Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokurör kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ei kinnitanud. Kaitsja poolt apellatsiooni piiridest väljumist pidas prokurör lubamatuks ning pidas hoopis seda menetlusõiguse rikkumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

5.1 Kohtukolleegium on seisukohal, et E. Rõbakile karistust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s

56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Pärnu Maakohus oleks E. Rõbakile karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse kergendamist. Kohus on põhjendanud, miks tuleb E. Rõbaki karistada reaalse vangistusega ja just sellises määras ning miks ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke teiste vahenditega. Esimese astme kohus on E. Rõbaki puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna juba arvese võtnud, mistõttu selle teistkordne arvestamine ei oleks kooskõlas seadusega. Samuti on kohus karistuse mõistmisel arvestanud seda, et raskendavad asjaolud puuduvad. Eelkõige on kohus karistuse mõistmisel aga arvestanud E. Rõbaki süü suurust.

Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada, et E. Rõbaki on juba varem kümme korda kohtu poolt karistatud, viimati tingimisi vangistusega ja uued kuriteod pani ta toime katseajal. Enne seda on teda karistatud peamiselt reaalse vangistusega. Kõik need karistused ei ole tema käitumisele mõju avaldanud, mistõttu puudub vähimgi alus taotleda E. Rõbaki karistamist sanktsiooni minimaalmääras.

5.2 Vastuseks ringkonnakohtu istungil kaitsja poolt esitatud taotlusele saata kriminaalasi uuesti arutamiseks esimese astme kohtule, märgib kohtukolleegium järgmist. Tulenevalt KrMS § 331 lg-st 2 arutab ringkonnakohus kriminaalasja üksnes esitatud apellatsiooni piires. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt puudub apellandil ning teistel kohtumenetluse pooltel õigus kohtuliku arutamise käigus apellatsiooni piirest väljuda. Seega tuleb selline regulatsioon otse seaduse sõnastusest ning sellisel seisukohal on olnud Riigikohtu jätkuv kohtupraktika. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustes nr 3-1-1-65-05, 3-1-1-65-06- 3-1-1-5-08 ja 3-1-1-67-09 märkinud, et selline pädevuse piirang on oluline süüdistatava kaitseõiguse tagamise seisukohalt, sest süüdistatavalt ei saa eeldada valmisolekut süüdistuse oponeerimiseks apellatsiooni korras vaidlustamata küsimustes. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks lisada, et mitte ainult süüdistuse, vaid ka muul viisil süüdistatava olukorra raskendamiseks, kui sellist taotlust ei olnud apellatsioonis esitatud. Seetõttu nõustub kohtukolleegium prokuröri seisukohaga, et apellatsiooni piiridest väljumisega rikkus kaitsja ise kriminaalmenetlusõigust. On ilmselge, et käesoleval juhul ei olnud uue taotluse esitamine süüdistatava huvides, sest süüdistatav E. Rõbak kaitsja taotlust ei toetanud, vaid toetas apellatsioonis esitatud taotlust karistada teda vangistusega sanktsiooni minimaalmääras. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et E. Rõbak on end toimepandud kuriteos kogu aeg täielikult süüdi tunnistanud ja kahetsenud ning taotlenud kriminaalasja arutamist lühimenetluses, mistõttu kohtukolleegiumi hinnangul kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti

4(4) arutamiseks saatmise korral on võimalik, et E. Rõbak peab kandma kogu või vähemalt enamuse talle mõistetud karistust ära eelvangistuse tingimustes.

5.3 Kuna kaitsja poolt esitatud taotlus kohtuotsuse tühistamiseks ja kriminaalasja saatmiseks esimese astme kohtule uueks arutamiseks oli esitatud kriminaalmenetlusõigust rikkudes, siis ei pea kohtukolleegium kaitsja poolt viidatud väidetaval kriminaalmenetlusõiguse olulisel rikkumisel vajalikuks peatuda. Kohtukolleegium märgib vaid seda, et ringkonnakohus ise kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist käesoleva asja menetlemisel ei tuvastanud.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Pärnu Maakohtu 24. mai 2010. a otsus E. Rõbaki suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Urmas Reinola