3-21-2152/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-2152

Määruse kuupäev

15.10.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X kaebus Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/768-1,

16.09.2021. a käskkirja nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkirja nr

6-3/787-1 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlustega

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta

asja

materjalide

juurde

X.X

vanglasisese

vabakasutuskonto

väljavõte

ajavahemiku

20.05.2021–

19.09.2021 kohta.

2. Rahuldada X.X tõendite kogumise taotlus osaliselt ning

võtta haldusasja nr 3-21-1557 materjalide juurest käesoleva

asja materjalide juurde arstide 03.04.2017. a ja 05.09.2017. a

tõendid (asja nr 3-21-1557 digitoimiku lehed 220 ja 222),

tervisekaardi väljavõtted haigusjuhtudega perioodist alates

26.02.2018 kuni 16.03.2018 (asja nr 3-21-1557 digitoimiku

leht 224) ja alates 11.06.2018 kuni 12.06.2018 (asja nr 3-21-

1557

digitoimiku

leht

226)

ning

Eesti

Töötukassa

07.09.2020. a otsus nr TVH/20/069135 (asja nr 3-21-1557

digitoimiku lehed 256, 258).

3. Vabastada X.X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse

õiguskaitse taotluste esitamisel.

4. Rahuldada X.X esialgse õiguskaitse taotlused. Peatada

Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/768-1, 16.09.2021.

a käskkirja nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkirja nr 6-3/787-

1 täitmine.

5. Tagastada X.X kaebus.

6. Jätta kaebaja taotlus asjade nr 3-21-2152 ja nr 3-21-2095

liitmiseks rahuldamata.

7. Kuulutada haldusasja nr 3-21-2152 menetlus käesoleva

määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud tõendeid

puudutavas osas kinniseks.

8. Asendada

kohtulahendi

avaldamisel

kaebaja

nimi

tähemärgiga.

3-21-2152

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 4 ja 5 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale ning edastatakse teadmiseks

Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla kohaldas 05.06.2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 X.X (edaspidi ka kaebaja)

suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist,

kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist

ning ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Käskkirja kohaselt kohaldatakse täiendavaid

julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.

2. Viru Vangla tunnistas 13.09.2021. a käskkirjaga nr 6-3/768-1 (digitoimiku lehed (dtl) 24–

26) X.X süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises 10 korral ja karistas teda iga

rikkumise eest kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks (s.o kokku 30 päevaks). Käskkirja

aluseks olid ettekanded perioodist 11.08.2021–15.08.2021. Ettekanded olid sisult sarnased –

kaebaja ei allunud hommikuse ja õhtuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele tulla

käeraudade paigaldamiseks kambri toiduluugi juurde.

3. Viru Vangla tunnistas 16.09.2021. a käskkirjaga nr 6-3/779-1 (dtl 20–22) X.X süüdi

VangS § 67 p 1 rikkumises 4 korral ja karistas teda iga rikkumise eest kartserisse paigutamisega

kolmeks ööpäevaks (s.o kokku 12 päevaks). Käskkirja aluseks olid ettekanded perioodist

16.08.2021–17.08.2021. Ettekanded olid sisult sarnased – kaebaja ei allunud hommikuse ja

õhtuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks kambri

toiduluugi juurde.

4. Viru Vangla tunnistas 20.09.2021. a käskkirjaga nr 6-3/787-1 (dtl 28–31) X.X süüdi

VangS § 67 p 1 rikkumises 30 korral ja karistas teda iga rikkumise eest kartserisse

paigutamisega kolmeks ööpäevaks (s.o kokku 90 päevaks). Käskkirja aluseks olid ettekanded

perioodist 18.08.2021–02.09.2021. Ettekanded olid sisult sarnased – kaebaja ei allunud

hommikuse ja õhtuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade

paigaldamiseks kambri toiduluugi juurde.

5. X.X esitas 20.09.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla

13.09.2021. a käskkiri nr 6-3/768-1, 16.09.2021. a käskkiri nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a

käskkiri nr 6-3/787-1. Samuti palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada nende

käskkirjade täitmine.

Kaebuse kohaselt on Viru Vangla käskkirjad antud tähtaega ületades ja volitusi rikkudes

(menetleja ja karistuse määraja on sama isik). Käskkirjades toodud väide, et ei ole eluliselt

usutav, et kaebaja ei ole võimeline käeraudades läbima mõne meetri pikkust vahemaad, on

põhjendamata. 05.06.2021. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjas on seatud

tingimusena, et käerauad paigaldatakse kaebaja kätele selja taha, mistõttu oleksid valvurid

käeraudade ette paigutamisel eiranud kehtivat käskkirja. Lisaks ei öeldud kaebajale seda, et ta

oleks pidanud liikuma käed ees raudades. Kaebaja palub täiendavalt arvestada asjas

nr 3-21-1557 esitatud tõendite ja asjaoludega. Viru Vangla 02.09.2021. a julgeolekuabinõude

kohaldamise pikendamise käskkirjas märgib vangla, et kaebaja erirežiimil hoidmist on

pikendatud seetõttu, et ta keeldub loenduste ajal käeraudasid kandmast. Seega karistatakse

vaidlusaluste käskkirjadega kaebajat samade rikkumiste eest, mille alusel teda hoitakse

erirežiimil.

3-21-2152

Kaebaja taotleb liita kaebus kaebusega, mille ta esitas kohtule 09.09.2021, sest kaebused on

omavahel seotud. Kaebuses on veel esitatud menetlusabi taotlus kaebaja vabastamiseks

riigilõivu tasumise kohustusest.

6. X.X esitas 20.09.2021 vaide Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirjale nr 6-3/768-1,

16.09.2021. a käskkirjale nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkirjale nr 6-3/787-1 (registreeritud

21.09.2021) ning palus nende käskkirjade täitmine peatada.

7. Viru Vangla palus 28.09.2021. a vastuses kohtunõudele jätta kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata. Kuigi vangla hinnangul ei saa eitada kaebajal esinevat esialgse õiguskaitse

vajadust, ei ole taotlus põhjendatud.

1) Distsipliini tagamine vanglas on oluline avalik huvi. Täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise ajal keeldus kaebaja korduvalt (st süstemaatiliselt VangS § 69 lg 1 tähenduses)

allumast vangla korrale. Ebaõige on kaebaja väide, nagu oleks talle käerauad paigaldatud selja

taha. Etteheidetud rikkumised toimusid loenduste ajal, kaebajale on määratud mitmed ravimid

ning nende manustamine toimub loenduse ajal. Kuna käed selja taga ei ole võimalik ravimeid

manustada, paigaldatakse sel juhul käerauad ette ning see oli kaebajale ilmselgelt teada, samuti

oli see teada valvemeeskonnale, kes ei oleks käeraudu ette paigaldades pannud toime ka

distsipliinirikkumist, nagu kaebaja väidab.

2) Arvestades kaebaja liikumisvõimet, mida vangla on erinevates elulistes olukordades näinud,

ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei oleks saanud käeraudu kasutades loenduse ajal kambris olla.

Kaebaja viidatud töövõime hindamise dokumendid ei välista kaebaja liikumisvõimet.

Töövõime hindamise eesmärk on tagada vabaduses viibivale puudega isikule minimaalsed

elatusvahendid ning ligipääs erinevatele võimalustele, et aidata isikut tagasi tuua võimalikult

tavapärasesse ühiskonnaellu.

3) Antud juhul on avalik huvi distsiplinaarkaristuste täitmiseks oluliselt kaalukam kui kaebajale

nende kohaldamisest tulenevad piirangud. Samuti on kaebuse perspektiiv vähene – käskkirjades

ei ole puudusi, mis tingiksid nende vältimatult kehtetuks tunnistamise. Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole karistusmeede, mistõttu ei saa tõusetuda

topeltkaristamise küsimust.

8. X.X esitas 11.10.2021 kohtule taotluse võtta haldusasjast nr 3-21-1557 käesoleva asja

materjalide juurde tõendid tema puude, töövõimetuse, abivajaduse ning abivahendite kohta.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus lahendab esmalt kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse

õiguskaitse taotluste esitamisel (I), seejärel hindab esialgse õiguskaitse taotluste lubatavust ja

lahendab need (II), kontrollib kaebuse tagastamise aluse esinemist (III) ning lahendab

viimasena kaebaja taotluse kohtuasjade liitmiseks ja muud menetluslikud küsimused (IV).

I

10. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda

riigilõiv 15 eurot. Kuigi kokku on kaebaja esitanud kolm esialgse õiguskaitse taotlust, kuulub

lähtudes analoogiast HKMS § 104 lg 1 teise lausega tasumisele siiski riigilõiv 15 eurot. Kaebaja

on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.

Kuigi kaebaja ei ole eraldiseisvalt välja toonud, et ta taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist

ka esialgse õiguskaitse taotluste esitamisel, võib kohtu hinnangul kaebaja sellist tahet siiski

järeldada. Taotluse lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde

kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 20.05.2021–19.09.2021 kohta,

s.o menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta. Väljavõttest nähtub, et kaebajale

3-21-2152

menetlusabi andmisest keeldumise aluseid ei esine (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu

12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1

alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluste esitamisel.

II

11. Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/768-1, 16.09.2021. a käskkirja nr 6-3/779-1 ja

20.09.2021. a käskkirjaga nr 6-3/787-1 karistati kaebajat perioodidel 11.08.2021–15.08.2021,

16.08.2021–17.08.2021 ja 18.08.2021–02.09.2021 toime pandud rikkumiste eest – kaebaja ei

allunud hommikuse ja õhtuse loenduse ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade

paigaldamiseks toiduluugi juurde – distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamisega vastavalt

30 päevaks, 12 päevaks ja 90 päevaks. Kaebaja palub peatada eelnimetatud käskkirjade täitmine

(HKMS § 251 lg 1 p 1). Kuigi tegemist on eraldiseisvate käskkirjadega, on kohtu hinnangul

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel põhjendatud nende hindamine ühiselt.

12. HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse

ajal. Kaebaja on 20.09.2021 esitanud vaide. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

13. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks

(HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause).

14. Kohus leiab, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kartserikaristuste

täitmisele pööramisega luuakse tagajärg, mida ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui

kaebaja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirjade tühistamise nõudes ja kohus peaks kaebuse

rahuldama, siis saab kaebajale alusetult kartseris viibitud aja eest maksta hüvitist, kuid kartseris

viibimist ei saa teha tagantjärele olematuks. Lisaks on kaebaja viidanud haldusasja

nr 3-21-1557 materjalide juures olevatele tõenditele tema puude, töövõimetuse, abivajaduse

ning abivahendite kohta. Kaebaja on viimati nimetatud haldusasjas esitanud kohtule tõendeid,

millest nähtub talle varasemalt erinevate terviseseisundist tulenevate eritingimuste seadmine

(nt kirjutamine seisvas asendis, tualettruum peab olema kohandatud tervislikule seisundile,

abistaja määramine, voodist tõusmisel käetoe või voodiohjade vajadus jne), veloergomeetri

kasutamise võimaldamine ning asjaolu, et tema liikumisega seotud piirangute põhjuseks on

lülisamba kahjustus. Kohtu hinnangul saab nende asjaolude pinnalt möönda, et tulenevalt

kaebaja tervislikust seisundist võib olla kartserirežiimil viibimine (mille kestel võetakse näiteks

päevaseks ajaks ära kambrist madrats) tema jaoks koormavam, kui see on sellise kinnipeetava

jaoks, kellel samasuguseid tervisevaevusi ei esine. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks võtta

haldusasja nr 3-21-1557 materjalide juurest käesoleva asja materjalide juurde arstide

03.04.2017. a ja 05.09.2017. a tõendid (asja nr 3-21-1557 dtl 220 ja 222), tervisekaardi

väljavõtted haigusjuhtudega perioodist alates 26.02.2018 kuni 16.03.2018 (asjas nr 3-21-1557

dtl 224) ja alates 11.06.2018 kuni 12.06.2018 (asja nr 3-21-1557 dtl 226) ning Eesti Töötukassa

07.09.2020. a otsuse nr TVH/20/069135 (asja nr 3-21-1557 dtl 256, 258), rahuldades kaebaja

taotluse kõnealuste tõendite asja juurde võtmiseks osaliselt.

15. Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuleb kaaluda võimaliku tulevase kaebuse

perspektiivikust ehk seda, kui suur on tõenäosus, et kaebus rahuldatakse. Arvestades vaidlusega

seotud asjaolusid kogumis ja seda, et kaebaja on pannud kõnealused rikkumised toime tema

suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena käeraudade kohaldamise tõttu, leiab kohus, et

kõnealuste käskkirjade peale esitatud vaide ja kaebuse perspektiivi ei saa täielikult välistada.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne

3-21-2152

perspektiivitus (vt Riigikohtu 04.12.2004. a määrus nr 3-3-1-85-04, p 16; 26.06.2006. a määrus

nr 3-3-1-54-06, p 12).

16. Vaidlusaluste käskkirjadega määrati kaebajale kartserikaristused selle eest, et ta ei allunud

vanglaametniku korraldustele tulla kambri toiduluugi juurde käeraudade paigaldamiseks

(ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist kohaldati kaebaja suhtes vangla 05.06.2021. a

käskkirja alusel, vt ka käesoleva määruse p 1). Kaebaja on sarnaseid rikkumisi toime pannud

alates käeraudade kandmise kohustuse panemisest 05.06.2021 kuni nende kohaldamise

lõpetamiseni 02.09.2021. Praeguses asjas vaidluse all olevate käskkirjade kohaselt pani kaebaja

toime 44 samaliigilist rikkumist perioodil 11.08.2021–02.09.2021. Varasemalt oli kaebajale

määratud kokku 124 samaliigilise rikkumise eest distsiplinaarkaristustena noomitusi (kokku

56), isikliku teleri kasutamise keelde (kokku 186 päevaks ehk 3 päevaks iga rikkumise (62)

eest) ning kartserikaristusi (18 päevaks ehk 3 päevaks iga rikkumise (6) eest). Kaebaja on

vastavate käskkirjade täitmise peatamist taotlenud kohtuasjades nr 3-21-1557, nr 3-21-1828,

nr 3-21-1937 ja nr 3-21-2095. Eeltoodust nähtub, et kaebajat oli enne praeguses asjas vaidluse

all olevate kartserikaristuste määramist karistatud samadel asjaoludel rikkumise eest juba

124 korral ning määratud karistused on ajas muutunud rangemaks.

17. Iseenesest ei ole kohtupraktikaga vastuolus vangla praktika lähtuda kinnipeetavale

samaliigiliste

rikkumiste

eest

distsiplinaarkaristuste

määramisel

kõigi

rikkumiste

toimepanemisest erinevate tegudega. VangS § 63 ei piira mitme distsiplinaarkaristuse

määramist mitme samasisulise rikkumise eest ja sellega on keelatud üksnes mitme

distsiplinaarkaristuse määramine ühe ja sama distsipliinirikkumise eest (Riigikohtu

10.10.2017. a otsus nr 3-15-3133, p 16). Samuti on kõnealustes käskkirjades asjakohaselt

viidatud kohtupraktikale, mille kohaselt saab vanglaametniku korralduse täitmata jätmine olla

õigustatud üksnes juhul, kui see ilmselgelt vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg‑s 2

loetletud tühise haldusakti tunnustele (vt ka nt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.11.2012. a

otsus nr 3-3-1-44-12, p 17). Samas on Riigikohus oma praktikas leidnud ka seda, et

distsipliinirikkumise koosseisuvälised asjaolud võivad olla asjakohased karistuse liigi ja määra

otsustamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-91-11, p 12).

Seega võib kinnipeetavale määratud karistuse liigi ja määra proportsionaalsuse hindamisel

omada tähendust ka vanglaametnike korralduse õigusvastasus (vt Riigikohtu 14.11.2012. a

otsus nr 3-3-1-44-12, p 17).

18. Vaidlust ei ole selles, et poolte hinnangud toime pandud rikkumistele lahknevad. Kaebaja

leiab, et ta ei olnud tervislikust seisundist tulenevalt võimeline ametniku korraldusi täitma.

Vangla on vastupidisel seisukohal ning märgib, et puudub põhjus arvata, et kaebaja ei olnud

võimeline käed raudades liikuma. Vangla arvates ei esitanud kaebaja põhjendusi ka selle kohta,

mis takistas tal liikuda kambri toiduluugi juurde, kuivõrd sellel hetkel ei olnud kaebajal

käeraudasid. Seega seisneb tulevase kaebuse lahendamisel vaidlusalune küsimus eelkõige

selles, kas kaebaja tervislik seisund võimaldas tal ametniku korraldusi täita, kuid ka selles, kas

kaebajale pika perioodi jooksul samaliigiliste rikkumiste eest määratud karistused on

proportsionaalsed. Olukorras, kus isik jätkab samaliigiliste rikkumiste toimepanemist enam kui

kahe kuu jooksul (alates 05.06.2021) ning ei muuda enda käitumist sõltumata talle määratud

distsiplinaarkaristustest, väites järjekindlalt, et tema tervislik seisund ei võimalda tal korraldust

täita, võiks eeldada, et vanglal vähemalt tekib kahtlus, kas kaebajale määratud

distsiplinaarkaristused on eesmärgipärased ning kas vangla on piisava põhjalikkusega kaalunud

kartserikaristuste määramist sellest aspektist, et kartserikaristuste selline määramine muudab

kartserirežiimi kaebaja jaoks juba nii-öelda tavapäraseks vanglarežiimiks ega ole

proportsionaalne. Kaebajal esinevatest tervisevaevustest ja talle erinevate abivahendite

määramise faktist tulenevalt ei saa kaebaja väiteid korralduse vastuolust tema terviseseisundiga

pidada ilmselt alusetuks. Seega tuleb kaebajale vaidlusalustes käskkirjades määratud karistuste

3-21-2152

liigi ja määra õiguspärasust hinnata põhivaidluse raames ning sellise vaidluse kaebaja kasuks

lahendamise tõenäosust ei saa pidada ilmselt olematuks. Samuti tuleb põhivaidluse raames

hinnata seda, kas vangla pidi pärast 124 samasisulist rikkumist enam kui kahe kuu jooksul

võtma tarvitusele meetmeid kaebaja väidete kontrollimiseks ning kas seda tehti.

19. Arvestades eelnevat, on kohus seisukohal, et vanglale esitatud vaiet ja kaebust kõnealuste

käskkirjade tühistamiseks ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks.

20. Taotluse lahendamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi, millena on praeguses asjas

käsitatav distsipliini ja seeläbi ka julgeoleku tagamine vanglas. Kohus nõustub vanglaga, et

distsipliinirikkumise korral peab vangla saama reageerida adekvaatse karistusega ning et

karistuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui

karistus täidetakse kohe. Samas ei pea kohus vaidlusaluste käskkirjade koheselt täitmisele

pööramist põhjendatuks. Kohtule esitatud distsiplinaarkaristuste väljavõttest (dtl 36–42)

nähtub, et käesoleva määruse tegemise ajaks on kaebaja suhtes täitmisele pööratud juba

vähemalt 15 samaliigiliste rikkumiste eest määratud isikliku televiisori kasutamise keeldu

(3 päevaks, s.o kokku vähemalt 45 päevaks) ning täitmisele on pööratud ka Viru Vangla

08.09.2021. a käskkiri, millega määrati talle samaliigiliste rikkumiste eest kokku 18 ööpäeva

kartseris viibimist. Kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse viimati nimetatud

distsiplinaarkaristuse käskkirja täitmiseks kohtuasjas nr 3-21-2095 rahuldamata. Praeguses

asjas vaidluse all olevate käskkirjade täitmisele pööramine on vanglal võimalik kuni

13.05.2022, 16.05.2022 ja 20.05.2022 (VangS § 65 lg 6). Kui vangla jätab nendele

käskkirjadele esitatud kaebaja vaide rahuldamata, kaebaja esitab kohtule kaebuse ning

kohtumenetluse käigus on asjaolud ja poolte seisukohad täpsemalt välja selgitatud, saab vangla

taotleda kohtult esialgse õiguskaitse ülevaatamist (HKMS § 253 lg 1). Seega on kohus

seisukohal, et karistuse kohese täitmisele pööramise üld- ja eripreventiivne mõju on küll

olulised, kuid neid ei saa igal tingimusel, sh praegusel juhul pidada kõigist muudest huvidest

kaalukamaks.

21. Arvestades eelnevat ning kaalunud asjas kõne all olevaid huve ja vaidlustuse perspektiive,

on kohtu hinnangul antud juhul põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine. Kohus rahuldab

seega kaebaja taotluse ja peatab Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/768-1,

16.09.2021. a käskkirja nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkirja nr 6-3/787-1 täitmise. Kui

vangla on asunud määruse tegemise hetkeks mõnda nendest käskkirjadest täitma, tuleb vanglal

käskkirja täitmine viivitamatult katkestada. Kui käskkirju ei ole veel täitmisele pööratud, ei ole

nende täitmisele pööramine lubatud.

22. Kohus selgitab menetlusosalistele veel, et:

- vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni vaide esemeks olevas

nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kaebuse tähtaegse esitamise korral

kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse

lõpetamise määruse jõustumiseni;

- esialgse õiguskaitse määrus jõustub teatavaks tegemisel, kui määruse teinud kohus või

määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti (HKMS § 252 lg 3).

Seega jõustub käesolev määrus kättetoimetamisel menetlusosalisele ning menetlusosalisel tuleb

täita määrus kohe ka juhul, kui ta määruse vaidlustab.

III

23. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks.

3-21-2152

24. Kaebaja on palunud tühistada Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/768-1,

16.09.2021. a käskkirja nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkirja nr 6-3/787-1.

25. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).

26. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras

tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on

vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Praegusel juhul on kaebaja esitanud 20.09.2021 Viru Vanglale vaide käskkirjade nr 6-3/768-1,

nr 6-3/779-1 ja nr 6-3/787-1 kehtetuks tunnistamiseks ja täitmise peatamiseks (dtl 32–33), kuid

vaie on vangla menetluses ning seda ei ole kohtule teadaolevalt veel tagastatud, osaliselt

rahuldatud või jäetud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Seega on kaebajal täitmata

kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ning

kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

IV

27. Kaebaja on esitanud kaebuses taotluse liita kaebus kaebusega, mille ta esitas kohtule

09.09.2021. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on selleks kaebuseks haldusasjas nr 3-21-2095

esitatud kaebus. Seega tõlgendab kohus seda taotlust haldusasjade nr 3-21-2152 ja nr 3-21-2095

liitmise taotlusena.

28. HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on

samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu

kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende

nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning

kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kuivõrd

kohus on 04.10.2021. a määrusega tagastanud kaebuse haldusasjas nr 3-21-2095 ning tagastab

käesoleva määrusega kaebuse ka haldusasjas nr 3-21-2152, ei ole põhjendatud liita omavahel

haldusasju, mille menetlus on Tartu Halduskohtus lõppenud või lõppeb praeguse määrusega.

Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et samasisuliste kaebuste

liitmine võib olla otstarbekas pärast seda, kui kaebaja läbib nõuetekohaselt vastavad

kohustuslikud kohtueelsed menetlused ning esitab seejärel kohtule vastavad kaebused.

29. Tulenevalt HKMS § 77 lõikest 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1

punktiga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise

taotlusel kinniseks, kui see on ilmselgelt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu

kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kohus peab

vajalikuks kuulutada haldusasja menetluse kaebaja eraelu kaitseks kinniseks asja nr 3-21-1557

materjalide juurest käesoleva asja juurde võetud tõendite osas, kuna neis on kajastatud kaebaja

terviseandmeid. Asjas puudub avalik huvi, mis võiks takistada menetluse osaliselt kinniseks

kuulutamist isiku eraelu kaitseks.

30. Samuti asendab kohus kaebaja eraelu kaitseks asjas tehtava lahendi avaldamisel tema nime

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)