2-21-13020/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-13020 Tsiviilasi R. H. hagi J. H. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, epost: xxx) Kostja: J. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, epost: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 12.10.2021 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja R. H. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada R. H. hagi J. H. vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada R. H. ja J. H. abielu, mis on registreeritud xx xx xxxx Pärnu notar Kristi Kivimägi poolt ning mille kohta on väljastatud tõend nr xxxx-xxxx/xx. 3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisega 4. Taastada R. H. abielueelne perekonnanimi ning jätta R. H. perekonnanimeks peale abielu lahutamist O. 5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 6. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

2 kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik 1. Hageja R. H. esitas 08.07.2021 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palub lahutada tema ja kostja J. H. vahel registreeritud abielu. 2. Kohus jättis 24.08.2021 määrusega hageja hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja korrektse hagiavalduse esitamiseks. 3. 25.08.2021 esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles palub lahutada hageja ja kostja vahel registreeritud abielu põhjusel, et poolte abielulised suhted lõppesid 2020 detsembris ning poolte kooselu enam ei toimu. Hageja on korduvalt proovinud perekonnaseisuasutuses abielu lahutada, kuid kostja ei ole kohale ilmunud. Kostjal puudub ka rahvastikuregistris elukoht, mis on takistuseks abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses. 4. 12.10.2021 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja avaldas kohtuistungil, et poolte abielulised suhted lõppesid detsembris 2020. Hageja hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik. Hageja soovib taastada abielueelse perekonnanime O.. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes 5. Kohus toimetas käesoleva tsiviilasja materjalid kostjale kätte tähitult allkirja vastu 07.09.2021. 6. Kohus kuulas kostja ära 12.10.2021 telefoni teel. Kostja avaldas kohtule, et on asja materjalid kätte saanud ning on nõus abielu lahutamisega. Kostja kinnitas, et poolte abielulised suhted lõppesid 7-8 kuud tagasi. Kohtuotsuse põhjendused 7. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 8. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. 9. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 10. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja ja kostja seletustega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled neid taastada ei soovi. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada. 11. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 1) või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 2). 12. Hageja on soovinud abielu lahutamise korral taastada abielueelne perekonnanimi. Rahvastikuregistrist nähtuvalt oli hageja perekonnanimeks enne abiellumist O.. Kohus leiab,

3 et vastavalt hageja taotlusele tuleb NS § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada. 13. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 14. Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulude jaotamisel tuleb kohtul juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannavad abielulises perekonnaasjas pooled oma menetluskulud ise. 15. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks nende rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik