4-21-2813/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-2813

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2021, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-21-2813 (2316,21,001963) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Väärteoasi Jaak Kangro kaitsja kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 25.06.2021 otsusele väärteoasjas nr 2316,21,001963. Kaebuse esitaja / menetlusalune isik Jaak Kangro Isikukood 37012242718; elukoht xxxx; xxxx kodakondsus, töökoht: OÜ L. Kaitsja vandeadvokaat Kalev Aavik Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupp asukoht Kolde pst 65, Tallinn Kohtuistungi toimumise aeg 26.08.2021 Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik – Jaak Kangro Kaitsja – Kalev Aavik Kohtuvälise menetleja esindaja - Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri esindaja Kristel Proos

4-21-2813 RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3 ja §-dest 133-134 kohus otsustas:

Rahuldada menetlusaluse isiku kaitsja kaebus.

Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupi 25.06.2021 otsus väärteoasjas nr 2316,21,001963.

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Jaak Kangro suhtes karistusseadustiku § 275 järgi väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Jaak Kangrole asitõendina ära võetud plakat.

Väärteoasja materjalide juures olev DVD-plaat jätta väärteoasja materjalide juurde.

VTMS § 23 alusel mõista Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku Jaak Kangro kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu summas 2820,80 eurot (sh käibemaks).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei-ja Piirivalveamet tegi 25.06.2021 väärteoasjas nr 2316,21,001963 otsuse, millega määrati Jaak Kangrole karistusseadustiku § 275 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Otsuses heidetakse ette KarS § 275 lg 1 rikkumist, mis seisnes selles, et 14.04.2021 kella 13.40 ajal Tallinnas, Lossi plats 1 juures isik solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat politseiametnikku A. R.a seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et ta seisis Lossiplatsil solvava plakatiga, millel kirjas "Omon - Eesti Politsei-Natsi Gestaapo - vahet pole", mistõttu politseiametnik tundis end solvatuna. Taoline käitumine on mõistetav solvanguna ning solvavana tajus seda ka A. R..

Jaak Kangro kaitsja esitas 12.07.2021 kaebuse Harju Maakohtule, milles palus tühistada Politsei-ja Piirivalveameti 25.06.2021 otsuse. Kaebaja leiab, et ta ei ole süütegu toime pannud. Kaebuse kohaselt ei nähtu väärteoprotokolli teokirjeldusest faktilisi asjaolusid, mille tuvastamine on isiku teo KarS § 275 kohase väärteona kvalifitseerimise eelduseks. Teo kirjeldusest ei nähtu, milliste ametikohustuste täitmisega seoses A.R.a väidetavalt solvati. Kirjeldusest ei nähtu, kus A. R. väidetava solvangu ajal viibis ja mida ta sel ajal tegi. Kirjeldusest ei selgu isegi see, kas A. R. tajus väidetavat solvangut vahetult, jälgis video vahendusel või sai ta solvangust alles tagantjärgi teadlikuks. Lisaks juhib kaitsja tähelepanu, et kohtuväline menetleja on otsuses väljunud väärteoprotokolli piiridest. Väärteoprotokollis puudub info selle kohta, mida väidetav solvatu väidetava solvamise ajal tegi, kuid otsuses on see info lisatud.

4-21-2813 Täiendavalt on kaebuses märgitud, et kaebaja tegevus ei vasta väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo tunnustele. Esiteks on väärteo kirjelduses öeldud, et isik seisis plakatiga, kuigi kõik tõendid kinnitavad, et plakat oli piirdeaia külge kinnitatud. Lisaks ei ole riigiasutuse suhtes negatiivse hinnangu andmine võrdsustatav iga selles töötava võimuesindaja solvamisega ega ka riigiasutust solvava plakati läheduses oma tööülesandeid täitnud võimuesindaja solvamisega.

26.08.2021 kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata.

Kohtuistungil andis ütluseid menetlusalune isik Jaak Kangro ja tunnistaja A. R.. Lisaks uuris kohus väärteotoimikus olevaid dokumente – väärteoprotokolli, vaatlusprotokolli, milles vaadeldi Jaak Kangrolt ära võetud plakatit, vallasasja hoiule võtmise protokolli ning karistusregistri väljavõtet.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse ning uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud enda siseveendumuse kohaselt tõendeid nende kogumis, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele.

KarS § 275 lg 1 näeb ette vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Rikkumine on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse kaebajale ette, et ta 14.04.2021 kella 13.40 ajal Tallinnas, Lossi plats 1 juures solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat politseiametnikku A. R.a seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et ta seisis Lossi platsil solvava plakatiga, millel kirjas "Omon-Eesti Politsei-Natsi Gestaapovahet pole“, mis tõttu politseiametnik tundis end solvatuna. Taoline käitumine on mõistetav solvanguna ning solvavana tajus seda ka A.R..

KarS § 275 järgi etteheite tegemine eeldab esiteks solvamistegu, teiseks asjaolu, et sellega solvati avalikku korda kaitsvat võimuesindajat ning kolmandaks, et solvamistegu leidis aset seoses võimuesindaja ametikohustuste täitmisega. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, nö sisemist au ehk väärikust. Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis. Solvavad väljendid võivad olla nii võimuesindaja enda kui ka tema ametialase tegevuse suhtes. Eelnevast lähtuvalt tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega.1

Antud juhul ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik viibis süüdistuses märgitud ajal Lossi plats 1 läheduses. Seda on Jaak Kangro ise tunnistanud. Enda sõnul osales ta seal

1 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021. lk 463, 859

4-21-2813 meeleavaldusel, et protestida politseile täiendavate õiguste andmise vastu. Alguses tal ei olnud plakatit kaasas, kuid nähes mismoodi politseiametnikud käitusid meeleavaldusel osalenud vanainimesega, otsustas ta teha kõnealuse plakati. Tal ei olnud soovi ühtegi politseinikku solvata, ta ei olnud rahul politsei (kui organisatsiooni) tegevusega. Terminiga „natsi gestaapo“ soovis ta iseloomustada organisatsiooni, mitte üksikisikut. Plakati kinnitas ta ajutise metallaia külge.

Kohtule esitatud vaatlusprotokolli kohaselt kajastus menetlusaluselt isikult ära võetud plakatil alljärgnev tekst: VENE OMON EESTI POLITSEI NATSI GESTAAPO VAHET POLE

Vallasasja hoiule võtmise protokolli kohaselt võeti plakat ära, kuna see solvas Eesti Politseid. Plakat võeti ära metallist aia küljest.

Tunnistaja ütluste kohaselt töötab ta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuris politseiametnikuna. 14.04.2021 täitis ta Lossi Plats 1 juures teenistusülesandeid tagades avalikku korda. Seega on tuvastatud, et tunnistaja oli kõnealusel ajal ja kohas politseiametnikuna avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 ning KorS § 2 lg 1 ja § 6 mõttes.

Ka tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli plakat paigutatud metallaia külge. Tunnistaja nägi plakatit, kui sellest autoga mööda sõitis. Autost ta välja ei tulnud ning menetlusaluse isikuga ta ei rääkinud. Tunnistaja sõnul oli plakat tema jaoks solvav, eeskätt solvas teda võrdlus gestaapoga.

Eelnevast tulenevalt ei ole faktiliste asjaolude osas poolte vahel vaidlust. Kohus ei näe süüdistuse sõnastuse ja tuvastatud asjaoludes vastuolu ka plakati presenteerimise viisi osas. Süüdistuse kohaselt menetlusalune isik seisis Lossi platsil solvava plakatiga. Kõik eelnevalt käsitletud tõendid kinnitavad, et kaebaja kinnitas plakati ajutise metallaia külge ning seisis ise seal juures. Süüdistuse tekstist ei tulene väidet, et Jaak Kangro oleks plakatit käes hoidnud. Ka aia külge kinnitatud plakati juures seismist saab tõlgendada süüdistuse mõttes plakatiga seismisena.

Peamiseks küsimuseks on - kas kõnealune plakat oli KarS § 275 tähenduses võimuesindaja solvamine seoses viimase ametikohustuste täitmisega. Nii tunnistaja kui kaebaja ütlustest järelduvalt ei olnud plakatil kajastuv tekst suunatud ühelegi konkreetsele politseiametnikule, kes meeleavalduse toimumiskohas teenistuskohustusi täitis. Arvestades, et tunnistajal ja kaebajal vahetut kontakti ei olnud ning tulenevalt asjaolust, et tunnistaja möödus plakatist autoga liikudes, ei olnud kaebaja tunnistaja isikust ja tema isiklikust kohalolust teadlik. Seega on välistatud sõnumi suunatus isiklikult tunnistajale. Siinkohal ei ole põhjust kahelda menetlusaluse isiku ütlustes, et plakati sisu oli suunatud Politseija Piirivalveametile kui organisatsioonile, mitte ühelegi konkreetsele ametnikule. Seda kinnitab plakati sõnakasutus - EESTI POLITSEI. Nimetatud fraas kõneleb selgelt organisatsioonist mitte üksikutest ametnikest. Organisatsioonile suunatud solvanguna tajus seda ka ametnik, kes koostas vallasasja hoiule võtmise akti, milles on samuti mainitud organisatsiooni solvamist, mitte ametnikule endale adresseeritud solvangut. Tunnistaja ütlused viitavad samuti asjaolule, et ta tundis end solvatuna eeskätt väidetava solvangu objektiks olnud organisatsiooni liikmena, st politseiametnikuga.

4-21-2813

Kuigi kõnealuse süüteokoosseisuga kaitstavaks õigushüveks on avalik kord laiemalt, saab KarS § 275 tähenduses solvangu adressaadina käsitleda siiski vaid konkreetset füüsilisest isikust ametiisikut, mitte riigiasutust tervikuna. Võimuesindajaks on üksikisik, kellele on antud volitus teostada avalikku võimu. Kars § 275 kohase etteheite tegemiseks peab olema tuvastatud konkreetse ametiisiku solvamine, kuivõrd ametikohustusi saavad täita vaid ametnikud, mitte riigiasutus tervikuna. Antud juhul on üheselt tuvastatud, et plakatil olev sõnum ei olnud suunatud ühelegi konkreetsele ametiisikule.

Eraldiseisvaks küsimuseks on - kas tunnistaja võis organisatsiooni liikmena tajuda organisatsioonile suunatud väidetavat solvangut isikliku solvanguna KarS § 275 mõttes. Siinkohal tuleb vastata eitavalt. Kuigi tunnistaja võis politseiametnikuna olla häiritud Politseija Piirivalveameti võrdlemisest gestaapoga, ei ole antud juhul ühtki objektiivset alust järeldamaks, et tunnistaja sai seda tajuda solvanguna, mis oli seotud tema poolt ametikohustuste täitmisega avaliku võimu kaitsmisel. Taolist väidetava solvangu ja konkreetsete ametikohustuste täitmise vahelist seost antud juhul ei esine. Isegi kui eeldada, et plakatil olevat sõnumit saaks käsitleda kõikide politseiametnike solvamisena, kes tol ajahetkel Lossi Plats 1 juures avalikku korda tagasid ja juhtusid sealjuures plakatit lugema, ei saa antud juhul väita, et politsei võrdlemine gestaapoga sai riivata politseiametnike au ja väärikust sellisel määral, mis õigustaks karistusõiguslikku sekkumist.

Lisaks eelnevale ei saa jätta tähelepanuta sündmustiku üldist konteksti, millest tulenevalt ei saanud üksnes plakatil kajastuvat sõnumit lugedes teha ühest järeldust, et tegemist on Politseija Piirivalveameti solvamisega. Plakatit presenteeriti Riigikogu hoone läheduses toimunud meeleavaldusel, kus protestiti Politseija Piirivalveametile täiendavate pädevuste andmise vastu. Seega võis kõrvaltvaatajale jääda ka mulje, et sõnum on suunatud Riigikogule, kes parasjagu Politseija Piirivalveameti pädevustega seonduvat seaduseelnõud menetles.

Eeltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et antud juhul ei ole Jaak Kangro tegevuses tuvastatud KarS § 275 lg-s 1 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine st avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamist seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Kõike eelnevat arvestades ning juhindudes VTMS § 132 p-st 3 rahuldab kohus Jaak Kangro kaitsja kaebuse ning tühistab Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 25.06.2021 otsuse väärteoasjas nr 2316,21,001963 ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.

Asitõendid

VTMS § 108 p 7 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel võtma seisukoha, kuidas toimida asitõendite ja muude äravõetud esemetega. Kuivõrd kohus leidis, et Jaak Kangro teos puuduvad väärteo tunnused, mistõttu tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, siis tuleb väärteomenetluse käigus Jaak Kangrolt ära võetud plakat tagastada VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel menetlusalusele isikule. Väärteoasja materjalide juures asuv DVD-plaat jääb väärteotoimiku juurde. Kohus seda tõendina arvesse ei võtnud.

4-21-2813 Menetluskulud

VTMS § 23 näeb ette, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–

6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest.

Menetluskulude hüvitamisel tuleb kohtul hinnata ka nende põhjendatust. Nimelt sätestab VTMS § 23, et menetlusalusele isikule hüvitatakse valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. VTMS § 38 lg 1 annab juhise, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.04.2018 otsus asjas nr 4-16-9132, p 27). KrMS § § 175 lg 1 p 1 järgi kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kohus arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.10.2018 otsus asjas nr 4-18-616, p 47).

Kohtule esitatud taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt on menetlusalusele isikule väärteomenetluses osutatud õigusabiteenust 18 tundi ja 5 minutit, kokku summas 3255 eurot (sh käibemaks). Kaitsja on kulutanud väärteoasja materjalidega tutvumiseks, kaitsealusega konsulteerimiseks ja vastulause koostamiseks 3 tundi ja 30 minutit, kohtuvälise menetleja otsusega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks, kliendiga nõupidamiseks, otsuse peale kaebuse koostamiseks 7 tundi ja 50 minutit ning kohtumenetlusele 6 tundi ja 45 minutit. Kaitsja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohtu hinnangul on taotluse lisas (arvete spetsifikatsioonides) välja toodud toimingud olnud vajalikud ja põhjendatud ning nendeks kulunud aega saab pidada põhjendatuks. Arvestades, et kaitsja taotles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja väärteomenetlus sellel alusel ka lõpetati, samuti pidades silmas väärteoasja mahtu ja kaitsja poolt tehtud toimingute vajalikkust on kohtu hinnangul õigusabile kulunud aeg põhjendatud.

Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud õigusabi osutamine tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on värskemas kohtupraktikas pidanud väärteoasjas kaitsja mõistlikuks tunnihinnaks näiteks 150 euro (lisaks käibemaks) asemel 120 eurot (lisaks käibemaks), viidates seejuures sellele, et väärteoasja keerukuse aste ei õigusta kaitsjale enam kui 120 euro suuruse tunnitasu maksmist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.03.2021 otsus asjas nr 4-20-1553, p 12). Samuti on Riigikohus väärteoasjas nr 4-19-1809 pidanud kaitsja tunnihinna mõistlikuks suuruseks 150 euro asemel 125 eurot (mõlemad summad ilma käibemaksuta), (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.05.2020 otsus asjas nr 4-19-1809, p 34). Kohtupratkikas on väärteoasjades peetud tunnitasu mõistlikuks suuruseks ka 140 eurot/tund (vt nt Riigikohtu otsused väärteoasjas 4-19-1132, p 13 ja 4-18-5765, p 11). Kohtu hinnangul ei ole Jaak Kangro suhtes menetletud väärteoasja keerukuse aste selline, mis õigustaks kaitsjale rohkem kui 130 euro suuruse tunnistasu maksmist (lisandub käibemaks). Õigusabi osutamine sellise tunnihinnaga on küllaltki tavapärane olukorras, kus tegemist ei ole keeruliste õigusvaidlustega.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks kaitsja tasuks 2351,50 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 2820,80 eurot.

4-21-2813 (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik