3-21-142/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.10.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-142

Haldusasi

X ja Y kaebus Rae Vallavalitsuse 29.12.2020 korralduse

nr 1744 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad: X, Y, lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts

Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv

Asja läbivaatamise viis

Istung 15.09.2021, digitoimik

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.11.2021.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xle (edaspidi eraldi nimetatud kui kaebaja I, koos Yiga (kaebaja II) tähistatud kui kaebajad)

kuulub Rae vallas asuv Loode kinnistu. Kaebaja I esitas 20.02.2006 Rae vallale (edaspidi

vastustaja) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise taotluse. Rae Vallavalitsus algatas DP

18.06.2009 korraldusega nr 703. Vastustaja, kaebaja I ning KAT Arhitektid OÜ sõlmisid

25.05.2008 lepingu DP koostamise üleandmiseks, rahastamiseks, DP kohase tehnilise

infrastruktuuri ja avaliku ruumi väljaehitamiseks ning avaliku ruumi Rae vallale üleandmiseks

(edaspidi DP leping). Rae Vallavalitsuse 23.05.2017 korralduse nr 668 alusel kinnitati uued Rae

küla, Loode kinnistu ja lähiala DP lähteseisukohad, kehtivusega kuni 23.05.2018. Kaebajad

esitasid 09.06.2020 taotluse vastustajaga sõlmitud DP lepingu lõpetamiseks.

2. Vastustaja lõpetas 29.12.2020 korraldusega nr 1744 Rae küla Loode kinnistu ja lähiala DP

koostamise menetluse põhjusel, et kaebaja I kui huvitatud isiku poolt DP lepingu ülesütlemise

tõttu puudub Loode DP koostaja ja ka väljaspoole elamukrunti jäävate tehnolahenduste

elluviija, mistõttu tuleks vastustajal endal Loode DP lõpuni koostada ja Loode DP kehtestamise

järgselt Rae valla kulul realiseerida. Rae valla eelarve ega eelarvestrateegia ei näe aga

lähiaastatel ette erakinnistutele planeeringute koostamiseks ega antud piirkonna arendamiseks

rahalisi vahendeid.

3. Kaebajad esitasid 20.01.2021 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles

palusid tühistada Rae Vallavalitsuse 29.12.2020 korralduse nr 1744.

4. Kohus võttis 03.02.2021 määrusega kaebuse menetlusse. Asja arutamiseks toimus istung

15.09.2021.

KAEBAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebajad paluvad kohtul tühistada vastustaja otsus, millega lõpetati Loode kinnistu DP

menetlus.

6. DP menetluse lõpetamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, seda tehes tuleb

arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve. Käesolevas ajas ei ole vastustaja

arvestanud üheski aspektis kaebajate huvidega, sh kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-4196

ning on jätnud täitmata kohtuotsuse haldusasjas nr 3-19-1309, mille on ise õigeks võtnud.

Haldusasjas 3-19-1309 kohustas kohus vastustajat otsustama DP kehtestamine Loode

kinnistule. Kohus piiras haldusasjas 3-19-1309 vastustaja õigust ning otsustas anda vastustajale

vaid õiguse DP kehtestada, määramata tingimusi kuidas.

7. Selleks, et lõpetada Loode kinnistu DP menetlus vana kehtetu planeerimisseaduse § 10 lg 6²

alusel, on esmaseks eelduseks, et planeeringu korraldajal on õigus haldusleping ühepoolselt

lõpetada ning sel juhul võib teha otsuse planeerimismenetluse lõpetamiseks. Käesoleval juhul

on halduslepingu lõpetanud huvitatud isik. Lisaks on haldusleping lõppenud kuna halduslepingu

kohane DP koostaja on registrist kustutatud. Kuna halduslepingu on lõpetanud huvitatud isik,

ei saa planeeringu korraldaja teha otsust planeerimismenetluse lõpetamiseks nagu oleks

planeerigu korraldaja ise halduslepingu ühepoolselt lõpetanud.

8. Vastustaja on uuendanud DP menetlust 23.05.2017 korraldusega nr 668 „Rae küla Loode

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine“, seega on põhjendamatu

tugineda vaid varem kehtinud planeerimisseadusele.

9. DP leping pidi olema vastustajale teada, samuti asjaolu, et kaebaja I saab lepingut igal ajal

lõpetada ning vastustaja kinnitas ka oma kaalutlustes, et Loode DP vastab Rae valla eelarvele

ja eelarvestrateegiale, kuivõrd selle realiseerimisega ei oleks Rae vallale kulusid kaasnenud.

Vastustaja asus 29.12.2020 korraldusega nr 1744 vastupidisele seisukohale, et tema hinnangul

ei ole põhjendatud huvitatud isikule täiendava ehitusõigusega elamukrundi võimaldamine,

jättes välja toomata materiaalõiguslikud alused.

10. On arusaamatu, et vastustaja ei saatnud DP dokumente Rahandusministeeriumisse

heakskiitmiseks. Seadus kohustab kohalikku omavalitsust seda tegema, tulenevalt PlanS § 138

lg-st 3.

11. Istungil jäid kaebajad oma kaebuse juurde ning selgitasid täiendavalt juurde järgmist.

DP leping, mis 2008.a sõlmiti, ei olnud 2017.a enam pädev. Kaebajad ei saa rajada trassi, kui

seda ei ole millegagi ühendada. Selleks, et trassid ühendada, on vaja ka vahepealsele kinnistule

rajada trass, selleks ei ole kaebajad aga kohustatud. Kinnistu katastritunnusega 65301:002:1273

ei kuulu kaebajatele, nad ei saa rajada sinna vee- ja kanalisatsioonitrassi. Trass on olemas

kinnistuni katastritunnusega 65301:002:1978. Kaebajate kohustuseks ei ole võõrastele

kinnistule trasse rajada ja õigust seal ehitustegevust alustada. Ka DP lepingus ei ole sätestatud,

et kaebaja peaks võõral kinnistul midagi arendama, vaid ainult oma kinnistul.

AS Elveso on väljastanud tehnilised tingimused, mille kohaselt tuleb trass viia vaid kinnistu,

katastritunnusega 65301:002:1273, piirini. Kaebajad ei saa kohustada teisi kinnistuomanikke

liituma Elveso trassiga.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Vastustaja peab kaebajate kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu ning leiab, et

kaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. Korraldus on antud õigel õiguslikul alusel. Kuivõrd 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku

ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lõike 1 kohaselt tuleb enne EhSRS

jõustumist

algatatud

planeeringud

lõpuni

menetleda

enne

01.07.2015

kehtinud

planeerimisseaduse (edaspidi vPlanS) sätestatud nõuetest lähtuvalt, siis tuli ka 18.06.2009

algatatud Loode DP-d menetleda lähtudes vPlanS-i sätetest. Seega on korraldus antud õige

seaduse alusel. Ka juhul, kui Loode DP koostamist oleks tulnud menetleda kehtiva PlanS alusel,

oleks tulnud menetlus lõpetada, kuna esinesid PlanS § 129 lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud

alused. Nimelt Loode DP koostamise käigus ilmnes asjaolu, mis välistab planeeringu

elluviimise

tulevikus

–

huvitatud

isik

on

lepingu

üles

öelnud,

s.t

puudub

detailplaneeringukohaste ehitiste ehitaja (PlanS § 129 lg 1 p 1). Samuti ilmnes, et planeeringu

koostamise korraldajal puuduvad eelarves vahendid Loode DP koostamiseks vajalike tegevuste

jaoks ja huvitatud isik neid kulusid ei kanna - huvitatud isik on lepingu üles öelnud, s.t puudub

detailplaneeringu koostamise finantseerija (PlanS § 129 lg 1 p 4).

14. Kaebajad on eksinud Tallinna Halduskohtu 10.12.2019 otsuse nr 3-19-1309 resolutsiooni

punkti 3 mõistmisel. Kohus ei kohustanud vastustajat Loode DP-d kehtestama, vaid otsustama

Loode DP kehtestamise üle. Kohus lahendas vastustaja viivituse küsimust ja kohustas

vastustajat otsustama, kas kehtestada Loode DP või jätta see kehtestamata.

15. Vastustaja möönab, et Loode DP koostamise menetlus viibis. Vastava viivituse on

tuvastanud ka Tallinna Halduskohus 10.12.2019 otsusega haldusasjas nr 3-19-1309 Menetluse

viibimine ei ole selline minetus, mis oleks mõjutanud korralduse lõppjäreldust.

16. Heakskiidumenetlus Rahandusministeeriumis ei ole Loode DP koostamise menetluse

lõpetamise eelduseks, mistõttu puudus vajadus Loode DP Rahandusministeeriumile

esitamiseks. Seda eriti olukorras, kus Loode DP edasine koostamine ei ole võimalik ja

heakskiidumenetlus oleks kõigile osapooltele liigselt koormav. Rahandusministeeriumi

arvamus ei oma tähtsust olukorras, kus on selge, et Rae valla eelarves puuduvad vahendid Loode

DP koostamiseks ja elluviimiseks ning Loode DP-st huvitatud isik on loobunud Loode DP

koostamise rahastamisest ja elluviimisest omal kulul.

17. Korraldus ei riku Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 32 sätestatud kaebajate õigusi, kuivõrd

sama sätte sama lõike teine ja kolmas lause sisaldavad selle õiguse reservatsiooni öeldes, et

kitsendused sätestab seadus ja omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Korraldusega

ei piirata kaebajate õigust Loode kinnistut kasutada vastavalt selle kehtivale maatulundusmaa

sihtotstarbele. Samuti ei piira korraldus Loode kinnistut kasutada vastavalt kinnistu osas

kehtivale DP-le juhul, kui kinnistust vastavad krundid moodustatakse. Kuivõrd Loode kinnistul

hoonete ehitamiseks ehitusõigus puudub, siis ei saa korraldus selle õiguse kasutamist kuidagi

piirata.

18. Vastustaja märkis istungil täiendavalt järgmist:

Uute lähtetingimuste andmine 2017. a oli vajalik, kuivõrd vanad lähteseisukohad olid aegunud

ning ei olnud enam ajakohased (muutunud ümbruskond, muutunud standardid).

Lähteseisukohtade muutmine 2017. a toimus sama DP menetluse raames, seejuures 2008. a

sõlmitud DP lepingu osas midagi ei muudetud.

Kanalisatsiooniga liitumine on eraldi protseduur, tingimused selleks annab vee-ettevõtja, kes

tagab ehitusõiguse nendel kinnistutel, kust on vaja läbi minna. Selleks seatakse isiklik

kasutusõigus või sundvaldus. Elveso tehnilistes tingimustes ei lepita kokku, mida arendaja peab

tegema, vaid kust kaudu on võimalik vee- ja kanalisatsiooniühendus lahendada. Elveso

tingimustega ei sõlmita kokkuleppeid, ei panda kohustusi ega vabastata kohustustest. Elveso on

kooskõlastanud selle lahenduse, mis neile esitati. Valla nõue on see, et ka kogumismahuti ära

ühendatakse. Selles seisneb ka valla avalik huvi DP menetlemisel. Vald on DP tellija, kes ütleb,

millised muudatused tuleb DP-s teha.

Planeeringuid ei saa teha ainult enda kinnistu piires, lähiala on alati kaasatud (trasside ja

juurdepääsude lahendamine).

DP leping (p 3.1.6) näeb ette, et huvitatud isik ehitab välja DP järgse infrastruktuuri ja avaliku

ruumi. Kui DP näeb trasside rajamise üle mitme kinnistu, siis tuleb arendajal seda ka teha.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

19. Pooltel on vaidlus selle üle, kas vastustajal oli õigus lõpetada Loode kinnistu DP menetlus

põhjusel, et kaebaja I ütles üles DP lepingu. Ühtlasi vaidlevad pooled selle üle, millised

kohustusi hõlmas DP leping kaebaja I jaoks – kas DP lepinguga võetud kohustused olid

hõlmatud üksnes kaebajate enda kinnistu (katastritunnusega nr 65301:002:1212) piiridega või

ka väljaspool kaebajate kinnistu piire.

20. Seonduvalt haldusasjas nr 3-19-1309 10.12.2019 tehtud otsusega märgib kohus, et nõustub

vastustajaga selles, et kõnealuse otsuse resolutsiooni p 3 („Kohustada Rae valda otsustama Rae

küla, Loode kinnistu ning lähiala detailplaneeringu kehtestamise üle viivitamatult, kuid

hiljemalt 4 kalendrikuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest haldusasjas 3-19-1309.“) ei

kohustanud vastustajat DP-d kehtestama, vaid otsustama selle üle, kas DP kehtestada või mitte.

Seega ei nõustu kohus kaebajate esitatud väitega, et Tallinna Halduskohus andis haldusasjas nr

3-19-1309 vastustajale vaid õiguse DP kehtestada. Vastustaja otsustas 29.12.2020 korraldusega

nr 1744 DP-d mitte kehtestada ning DP menetlus lõpetada.

21. Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et 2017. a antud uute lähteseisukohtadega (20.01.2021

kaebuse lisa 4) uuendati Loode kinnistu DP menetlus. Rae Vallavalitsuse 23.05.2017

korraldusest nr 668 „Rae küla Loode kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade

kinnitamine“ nähtub, et 2009. a kinnitatud DP lähteseisukohad kehtisid kuni 18.06.2021.

2017. aastaks olid vanad lähteseisukohad aegunud, olukord piirkonnas ning nõuded DP

koostamise osas olid muutunud. Seetõttu oli vajalik DP lähteseisukohad ajakohastada ning viia

vastavusse tegeliku olukorra ja kehtiva normistikuga. Uute lähteseisukohtade kinnitamine 2017.

a toimus sama 2009. aastal algatatud DP menetluse raames, et kajastada DP-s vahepeal

toimunud muudatused nii õiguslikus kui faktilises plaanis ning seega saavutada võimalikult

ajakohane DP lahendus. Vastustaja selgitas istungil, et seejuures ei muudetud midagi 2008.

aastal sõlmitud DP lepingus. DP leping kehtis samamoodi, nagu see oli sõlmitud 2008. aastal.

Kas kohus ei ole esitatud asjaolude ja tõendite põhjalt tuvastanud, et DP lepingut oleks enne

kaebaja I poolset ülesütlemist 2020. aastal muudetud või lõpetatud.

22. Tulenevalt asjaolust, et 2017. aastal DP menetlust ei uuendatud, ei pea paika ka kaebajate

väide, et DP menetlusele oleks tulnud alates 2017. aastast kohaldada uut PlanS-i.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1 sätestab, et enne

käesoleva seaduse jõustumist (s.o 01.07.2015) algatatud planeeringud menetletakse lõpuni,

lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Kuivõrd vaidlusalune Loode

kinnistu DP algatati 2009. aastal, siis tuli DP-d edasi menetleda seni kehtinud PlanS alusel.

Seega viitas vastustaja DP menetluse lõpetamise korralduses õiguspäraselt vana PlanS (kehtis

kuni 30.06.2015) § 10 lg-s 62 sätestatud DP menetluse lõpetamise alusele.

23. Vana PlanS § 10 lg-s 62 sätestab, et kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu

koostamisest huvitatud isikul lepingus ettenähtud ülesannet täita, on planeeringu koostamise

korraldajal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada; nimetatud juhul võib teha otsuse

planeerimismenetluse lõpetamise kohta. Nimetatud sätte osas on PlanS eelnõu juurde kuuluvas

seletuskirjas (Planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise

seadus 410 SE, kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/) märgitud, et vastav

regulatsioon on kooskõlas ka halduskoostöö seaduse §-ga 4, mille kohaselt peab täidesaatva

riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamist reguleeriv seadus nägema ette

ka haldusülesande täitmise edasise korralduse juhul, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt

või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul jätkata haldusülesande

edasist täitmist.

Eeltoodust nähtub, et sätte eesmärk on olnud reguleerida olukord, kus mingil põhjusel

haldusleping ühepoolselt lõpetatakse ning seetõttu ei saa huvitatud isik DP lepinguga võetud

kohustusi täita. Käesoleval juhul ei oma tähtsust, et DP lepingu ütles üles kaebaja I. Kaebaja I

poolne DP lepingu ülesütlemine takistab DP lepinguga võetud kohustuste täitmist ning sellisel

juhul on planeeringu koostamise korraldajal kaalutlusõigus kas DP menetlus lõpetada või mitte.

Käesoleval juhul otsustas vastustaja DP menetluse lõpetada kaalutlustel, et DP lepingu

lõppemise tõttu puudub DP koostamise rahastaja ning DP elluviija, sh huvitatud isik, kes ehitaks

välja DP kohase avaliku ruumi ja tehnovõrgud, vastustajal endal selleks vahendeid ette nähtud

ei ole.

24. Kaebajad on seisukohal, et Rae vald on varasemalt väitnud, et DP elluviimisega ei oleks

vastustajale kulusid kaasnenud ning on nüüd justkui asunud vastupidisele seisukohale. Kohtule

ei nähtu, et vastustaja oleks oma seisukohtades selles osas vastuoluline olnud. Kohtule nähtub

vastustaja 29.12.2020 korraldusest (III Kaalutlused), et Rae Vallavalitsus kinnitas Loode

detailplaneeringu vastuvõtmisega /…/ muu hulgas /…/, et Loode detailplaneering vastab Rae

valla eelarve ja eelarvestrateegiale, kuivõrd selle realiseerimisega ei oleks Rae vallale kulusid

kaasnenud, kuna huvitatud isikuga oli sõlmitud leping Loode detailplaneeringu koostamise

rahastamiseks ja detailplaneeringu elluviimiseks. Sel hetkel oli Rae Vallavalitsusel teadmine,

et Loode detailplaneeringu koostamisega tegeleb detailplaneeringu koostaja ning Loode

detailplaneeringu viib ellu selle kehtestamisest huvitatud isik.

Eeltoodust nähtub, et eeldus, mille kohaselt vastustajale DP realiseerimisega kulusid ei kaasne,

kehtis vaid juhul, kui DP koostamisega tegeleb DP koostaja (2008.a sõlmitud DP lepingu

kohaselt oli see KAT Arhitektid OÜ) ning DP koostamist ja elluviimist rahastab kaebaja I.

Olukorras, kus kaebaja I ütles DP lepingu 09.06.2020 üles, puudus edasiselt DP koostamise ja

elluviimise rahastaja. Vastustaja esindaja kinnitas istungil, et DP lepingu sõlmimine ning

huvitatud isiku panus DP realiseerimisel olid ka eelduseks Loode kinnistu DP menetluse

algatamiseks (15.09.2021 istung, 13:59:59).

25. Kohus nõustub vastustajaga selles, et olukorras kus on ilmselge, et DP-d ilma huvitatud

isiku panuseta (DP lepingus sätestatud mahus) ellu viia ei saa ning DP menetlusega seetõttu ei

jätkata, puudus igasugune mõistlik vajadus, pidades silmas ka menetlusökonoomia põhimõtet,

DP-d Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks saata.

26. Kaebaja I, sõlmides vastustajaga 2008. aastal DP lepingu oli teadlik, et on kohustatud omal

kulul välja ehitama DP kohase avaliku ruumi ning tehnovõrgud, samuti oli kaebaja I teadlik, et

valla eelarves ei ole ette nähtud vahendeid DP alale ja selle teenindamiseks kavandatud avalikult

kasutatavate teede ning tehnovõrkude- ja rajatiste ehitamiseks (20.01.2021 kaebuse lisa 3, DP

lepingu lk 1). DP lepingu sõlmimine kaebajaga I kui DP-st huvitatud isikuga oli DP algatamise

ning lõppastmes kehtestamise eelduseks.

27. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2010 otsuses nr 3-3-1-26-10 toodud selgituste kohaselt

on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-s 1 toodud ülesanded olemuselt

kohaliku omavalitsuse pädevuses olevad ülesanded, mille täitmise peab kohalik omavalitsus

tagama, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. PlanS regulatsioon lubab

kohalikul omavalitsusel kui DP koostamise korraldajal sõlmida DP-st huvitatud isikuga

halduslepingu, millega mh antakse huvitatud isikule üle kohustus välja ehitada DP kohased

avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse,

välisvalgustuse ning tehnorajatised. Halduslepingu sõlmimise võimalus kannab oma eesmärki

eelkõige olukordades, kus isikul on huvi teatud piirkonda ehitada, kuid kohalikul omavalitsusel

puuduvad vajalikud vahendid soovitava piirkonna arendamiseks, mh et ehitada välja sealne

avalik ruum ja tehnolahendused. Sellises olukorras võimaldab halduslepingu sõlmimise

regulatsioon poolte vahel kompromisslahendust, millega kohalik omavalitsus toetab isiku soovi

konkreetset piirkonda arendada ning n-ö vastutasuks katab huvitatud isik planeeringu

sõlmimisega seonduvad kulud. Seega on halduslepingu eesmärk tasakaalustada isikute erahuve

ning avalikku huvi.

Viidatud Riigikohtu lahendis (p 14) selgitas kolleegium, et juba detailplaneeringu algatamise

staadiumis lahendab kohalik omavalitsus koos detailplaneeringu taotlejaga küsimuse, kes

teostab nimetatud teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise ning kes kannab

vastavad kulud. Kohalikul omavalitsusel tuleb detailplaneeringutaotluse läbivaatamisel

kaaluda, millised kulutused võivad kaasneda detailplaneeringu täitmisega ja läbi rääkida

planeeringu tellijaga kulutuste katmise tingimused. Ka nimetatud tingimustest võib sõltuda see,

kas kohalik omavalitsus algatab detailplaneeringu või ei ole see võimalik. Näiteks olukorras,

kus detailplaneeringu taotleja ei ole nõus vastavate tööde eest tasuma ja kohalikul

omavalitsusel puudub selleks võimalus, võib kohalik omavalitsus põhjendatult keelduda

detailplaneeringu algatamisest.

Käesoleval juhul on kaebaja I kui huvitatud isik ja vastustaja juba DP algatamisele eelnevalt

sõlminud DP lepingu ning leppinud kokku, et huvitatud isik kannab kulud, mis seonduvad DP

kohase avaliku ruumi ja tehnovõrkude välja ehitamisega. Vastustaja avaldas juba DP lepingus,

et valla eelarve piirkonna arendamiseks vahendeid ette ei näe. Seega ei saa vaidlust olla selles,

et kaebaja I ja vastustaja jõudsid enne DP algatamist 2009.aastal vastava kokkuleppeni DP

lepingu kujul. Pooltel on aga erinev nägemus sellest, millises mahus kaebaja I DP lepinguga

kohustused ja kulude kandmise üle võttis, s.t kas üksnes enda kinnistuga piirduvalt või ka sellest

väljapoole jääval alal.

28. Kaebaja I pidi olema teadlik, et kui tema kinnistuni ei ole loodud vajalikke ühendusi

(kanalisatsiooni- ja muud torustikud, trassid) kinnistu välja arendamiseks, siis selleks, et DP

ellu viia, tuleb need välja ehitada. Vastustaja on ka selgitanud, et selles seisneb käesoleval juhul

valla avalik huvi DP kehtestamise vastu. See oli ka DP lepingu sõlmimise mõte – arusaadavalt

ei saa kaebaja oma kinnistut ühendada vajalike trassidega, kui vahepealsetel kinnistutel

vajalikud kommunikatsioonid puuduvad, selleks tuleb kaebajal need välja ehitada. Juhul kui

trasside-torustike välja ehitamise kohustus puudutaks üksnes kaebaja enda kinnistut, kannaks

see kitsalt kaebaja erahuvi, aga mitte avalikku huvi (mis oli aga DP lepingu sõlmimise eesmärk).

29. Kaebajad on seisukohal, et DP leping sai puudutada üksnes kaebajate kinnistut

(katastritunnusega 65301:002:1212), st kohustust ehitada tehnovõrgud välja üksnes kaebajate

kinnistul.

Kohus selle seisukohaga ei nõustu. 2008. a DP leping defineerib tehnilist infrastruktuuri kui

DP-ga

määratud

kütte-,

veevarustus-,

olme-

ja

kanalisatsioonitorustikud,

telekommunikatsiooni-, nõrkvoolu- ja elektrivõrgud, küttegaasi- ja elektripaigaldised,

surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus. Avalik ruum on

defineeritud kui DP-ga määratud avalikult kasutatav tee, kergliiklustee, liikluskorralduslik ja

parkimislahendus, üldkasutatav haljastus, laste mänguplatsid, heakorraelemendid ja kujundatud

maastik.

Vastustaja on õigesti märkinud, et DP ei saa puudutada üksnes kitsalt kaebajate kinnistut, lähiala

on alati DP menetluses hõlmatud just seetõttu, et tagada arendatavale piirkonnale erinevad

juurdepääsud, ühendused erinevate trasside ja kommunikatsioonidega. Ka käesoleval juhul

käsitleb vaidlusalune DP kaebajate kinnistu lähiala.

DP leping määratleb lepingu objektina DP algatamise, koostamise ja selle menetlemise ning

teostamise rahastamise ja DP kohase Avaliku ruumi ning Tehnilise infrastruktuuri

väljaehitamise kuni planeeringujärgsete maaüksusteni ning väljaehitatud Avaliku ruumi tasuta

üleandmise Vallale. Kohus ei nõustu kaebajatega selles, et nimetatud kirjeldusest saaks välja

lugeda tõlgenduse, mille kohaselt tuleb kaebajatel tehniline infrastruktuur välja ehitada üksnes

oma kinnistul.

Selleks, et selgeks teha kohustuste maht, tuleb DP lepingut vaadelda koos DP lahendusega, st

koosmõjus DP seletuskirja ning joonistega. DP seletuskiri (20.01.2021 kaebuse lisa 5,

seletuskirja lk 10-11) käsitleb punktis 6.5 tehnovõrkusid. Mh käsitleb nimetatud punkt

planeeritavat kanalisatsioonilahendust, mille üle (täpsemalt kaebajate kinnistul paikneva

kogumismahuti likvideerimise osas) pooltel on vaidlus olnud. DP näeb ette järgmist:

„Planeeritava Loode kinnistu reoveed juhitakse isevoolselt Taevavärava teel paiknevasse

isevoolsesse kanalisatsioonitorustiku vaatluskaevu. Rajatav torustik paikneb Taevavärava tee

lõik L1 ja L2 teemaal ning osaliselt Taevavärava tee 8 kinnistul. Torustikult on planeeritud

hargnemised Taevavärava tee 8, 10, 11, 12, 13 ja Sarapiku II kinnistutele. Hargnemised

lõpevad vaatluskaevuga (liitumispunkt) kinnistu piirist 1 m väljapoole. Planeeritud

reoveetorustikud kulgevad paralleelselt veetorustikega. Planeeritud torustik võimaldab

likvideerida Loode tn paikneva kogumismahuti ning ühendada olemasoleva Loode tänava

isevoolse kanalisatsioonitorustiku planeeritud torustikuga. Kavandatud torustiku pikkus ca 330

m.“

DP koosseisu kuuluvalt välisvõrkude plaanilt (20.01.2021 kaebuse lisa 5) nähtub, et nii

kanalisatsiooni- kui veetorustikud on planeeritud mööda Taevavärava tee lõik L1

(65301:002:1078) ja Taevavärava tee lõik L2 (katastritunnusega 65301:002:1273) kinnistuid

kaebajate Loode kinnistuni. Kuivõrd DP välisvõrkude plaan on osa DP-st, siis on joonisel

kujutatud välisvõrkude lahendus DP-ga määratud tehniline infrastruktuur, nagu DP lepinguga

on määratletud. Seega ei vasta tõele kaebajate väide, et DP lepinguga lepiti kokku üksnes

kaebajate kinnistule trasside ja torustiku ehitamises, vaid ka nendele vahepealsetele

kinnistutele, kus torustikud puuduvad, kuid mis on vajalikud kaebaja I kinnistu liitmiseks

kõnealuste trassidega. Kuivõrd kaebaja kohustus DP lepingu järgi välja ehitama DP järgse

tehnilise infrastruktuuri ning DP näeb ette kommunikatsioonide rajamise mh üle

kõrvalkinnistute, siis see ongi DP lepingu kohustuste maht, mis DP koosseisu kuuluvatel

joonistel ning seletuskirjas on kajastatud.

30. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et tal ei ole võimalik trasse ehitada üle kinnistute, mis

talle ei kuulu. Vastustaja selgitas istungil, et vajaliku ehitusõiguse kaebajale mitte kuuluvatel

kinnistutel tagab vee-ettevõtja, kelle koostöös trassid rajatakse (15.09.2021 istung, 13:28:36).

Kohtule nähtub, et ka DP seletuskirjas (lk 11) on ette nähtud servituutide seadmine -

servituudiala tuleb seada planeeritud torustikele Taevavärava tee 8 kinnistul, Taevavärava tee

Lõik L1 ja L2 teemaal ning Loode tänaval. Servituudiala seatakse torustike kaitsevööndi

ulatuses. Planeeritaval krundil pos 1 tehakse ettepanek seada Loode tn 1 kasuks

kanalisatsioonitorustiku servituut. DP koosseisu kuuluval välisvõrkude plaanil (kaebuse lisa 5)

on vastav servituudi ala samuti kajastatud lilla viirutusega kaetud alana. See tähendab praktikas

näiteks isikliku kasutusõiguse või ka sundvalduse seadmist kinnistutel, kuhu trassi rajamine on

kavandatud. Seega on DP-ga ette nähtud õiguslik lahendus olukorrale, kus huvitatud isikul tuleb

DP kohase tehnilise infrastruktuuri välja ehitamiseks läbida ka talle mitte kuuluvaid kinnistuid.

31. Kaebajate viide Elveso tehnilistele tingimustele kui dokumendile, mille kohaselt piirdub

trasside rajamine kaebaja kinnistuga, ei ole kohane. Vastustaja on õigesti märkinud, et tehniliste

tingimustega ei saa DP menetluses midagi kokku leppida ega kaebajaid kohustustest vabastada

(15.09.2021 istung, 13:45:15). Vastustaja on lõppastmes DP tellija ning vastustaja paneb paika

DP tingimused ja põhilahendused. DP-ga seotud kohustused ja nende mahu panevad paika DP

ning käesoleval juhul ka DP leping. Elveso on kooskõlastanud üksnes lahenduse, mis talle on

esitatud, kuid tehniliste tingimustega ei saa Elveso vabastada kaebajaid kohustustest, mida ta

on võtnud DP lepinguga.

32. Eeltoodust järelduvalt leiab kohus, et vastustaja on Loode kinnistu ja selle lähiala DP

menetluse lõpetanud õigel õiguslikul alusel ning põhjendatult, tuginedes asjaolule, et kaebaja I

kui huvitatud isik on DP lepingu üles öelnud, mistõttu puudub DP elluviija, sh DP kohase

avaliku ruumi ja tehnovõrkude välja ehitaja. Rae Vallavalitsuse 29.12.2020 korraldus nr 1744

on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning

vastab vorminõuetele (HMS § 54). Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ning

puuduvad asjaolud, mis annaks aluse tühistada vastustaja 29.12.2020 korraldus nr 1744 Loode

kinnistu DP menetluse lõpetamise kohta.

33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebajate kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom