3-21-1076/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.10.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1076

Haldusasi

X kaebus tühistada Harku valla 22.04.2021 vastuskiri nr 12-

1/379-7 ning kohustada Harku valda Suure-Hansu

maaüksuse osas kõrvaldama Harku valla üldplaneeringult

kehtivuse

kaotanud

õigusaktide

alusel

kehtestatud

piirangud ning määrama kinnistu osas maakasutuse

juhtotstarbeks elamumaa

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Harku vald, volitatud esindaja Alle-Riin Siimo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.11.2021 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu otsustas 28.12.2017 otsusega nr 106 lugeda Harku Vallavolikogu

17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneering üle vaadatuks ning jätta

üldplaneering kehtima senisel kujul.

2. Harku Vallavolikogu kehtestas 31.05.2018 otsusega nr 51 Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid

täpsustava teemaplaneeringu.

3. X omandas 07.05.2019 Muraste külas Suure-Hansu maaüksuse (katastritunnus

19801:001:0662).

4. X esitas 25.01.2021 Harku vallale detailplaneeringu algatamise taotluse Suure-Hansu

kinnistu jagamiseks 8 elamumaa kinnistuks ning elamuid teenindava teemaa kinnistuks.

5. X esitas Harku Vallavalitusele 22.03.2021 nõude üldplaneeringu õigusaktidega vastavusse

viimiseks, määrates Suure-Hansu maaüksuse juhtotstarbeks elamumaa ning maaüksuse

Tallinn-Klooga maanteest tuleneva teekaitsevööndi laiuseks äärmise sõiduraja välimisest

servast kuni 50 meetrit.

6. Harku Vallavalitsus jättis 22.04.2021 vastuskirjas nr 12-1/379-7 nõude rahuldamata, kuna

puudub vajadus üldplaneeringu vastavusse viimiseks pärast planeeringu kehtestamist muudetud

õigusaktidega, kuivõrd planeerimismenetluses lähtutakse menetluse ajal kehtivatest

õigusaktidest. Sõltumata asjaolust, et kehtivad õigusaktid ei sätesta piiranguna maantee

sanitaarkaitsevööndit või maantee perspektiivset sanitaarkaitsevööndit, ei ole üldplaneeringuga

kehtestatud sanitaarkaitsevöönd vastuolus kehtiva õigusega.

7. Tallinna Halduskohtus registreeriti 19.05.2021 X hiljem täiendatud kaebus, mille Tallinna

Halduskohus võttis 14.06.2021 määrusega menetlusse nõuetes tühistada Harku valla

22.04.2021 vastuskiri nr 9-4/1665-1, kohustada Harku valda viima Suure-Hansu maaüksuse

osas üldplaneering vastavusse kehtivate õigusaktidega ning kõrvaldama üldplaneeringu osas

maaüksuselt kehtivuse kaotanud õigusaktide alusel kehtestatud piirangud ning määrama

kinnistu osas maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebajale kuulub Harku vallas Muraste külas Suure-Hansu maaüksus, mis on hetkel

looduslik rohumaa. Kaebaja soov on võtta nimetatud maaüksus kasutusse elamumaana, kuid

seda piiravad üldplaneeringus varasemalt kehtinud seadustest tulenevad ehituspiirangud (tee

perspektiivne sanitaarkaitsevöönd) ning maaüksuse osas üldplaneeringu alusel määratud

maakasutuse sihtotstarve, mis ei ole vastavuses peale üldplaneeringu kehtestamist muudetud

maakatastriseaduse (MaaKatS) maakasutuse sihtotstarvete määratlustega. Kaebajal ei ole

võimalik asuda järgmiste planeerimise ega ehitamise etappide juurde enne, kui kohalik

omavalitsus on viinud üldplaneeringu vastavusse kehtivate õigusaktidega (PlanS § 93 lg 4).

2) Suure-Hansu maaüksus ei ole kunagi olnud kasutuses põllumajandussaaduste tootmiseks või

metsakasvatuseks, samuti puudub pea olematu mullakihiga paepealsel maaüksusel ka põllu-

või metsamajanduslik potentsiaal. Suure-Hansu kinnistu ei ole kantud PRIA põllumassiivide

registrisse. Seega ei ole maaüksuse sihtotstarbe määratlemine maatulundusmaana vastavuses

kehtivate õigusaktidega.

3) Kehtiva üldplaneeringu koondkaardi kohaselt paikneb Suure-Hansu maaüksus kogu ulatuses

tee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis. Üldplaneeringu kehtestamisel sätestas maantee

sanitaarkaitsevööndi mõiste ja sisu teede- ja sideministri 28.09.1999 määrus nr 55, mis

käesolevaks ajaks on kehtetu. Praegu sätestab avaliku tee kaitsevööndist tulenevad piirangud

ehitusseadustiku (EhS) § 71 lg 2, mille kohaselt maksimaalne maantee kaitsevööndi laius on

mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 meetrit. PlanS § 74 lg-st 3 tulenev

õigus üldplaneeringuga kitsenduste seadmiseks on piiratud PlanS §-is 75 ülesloetletud

kitsenduste ringiga ning saavad põhineda ainult seadustes sätestatud kitsendustel. Vastustaja ei

saa asuda algsete piirangute sisu ja põhjendatust põhistatama üldplaneeringu vastuvõtmisest

ajaliselt hilisemate, üldplaneeringut täpsustavates teemaplaneeringutes kajastatud mõistete

määratluste alusel.

4) Suure-Hansu maaüksus asub üldplaneeringu järgi tiheasustusalal, kus maantee kiiruspiirang

on langetatud maaüksusega piirnevas lõigus 50 kilomeetrini tunnis. Seega ei päde ka vastustaja

argument

maaüksuse

osas

perspektiivse

sanitaarkaitsetsooni

või

üldplaneeringuga

ehituspiirangute seadmiseks keskkonnamõju strateegiline hindamisele (KSH) viidates.

5) Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud teemaplaneering ei ole kuidagi

üldplaneeringu õigusaktidega vastavusse viimise arutamisel aktuaalne, kuivõrd üldplaneeringut

ei ole viidatud teemaplaneeringust tulenevalt tänaseni muudetud, vaid see kehtib Harku

Vallavolikogu 28.12.2017 otsusega nr 106 kehtestatud kujul.

6) Üldplaneeringu seadustega vastavusse viimise küsimuse sidumine konkreetse maaüksuse

võimaliku ehitusõiguse või ehitamise piirangute küsimusega ei ole asjakohane, kuivõrd

üldplaneeringu muutunud seadustega vastavusse viimise kohustus tuleneb otseselt seadusest

ning seadusandja ei ole jätnud kohalikule omavalitsusele seejuures diskretsiooni õigust. Lisaks

ei lahendata üldplaneeringuga konkreetsete maaüksuste ehitusõiguse küsimust.

7) See, et Suure-Hansu kinnistu on hetkel looduslik rohumaa, ei saa olla takistuseks kinnistule

üldplaneeringus seadusega kooskõlas oleva juhtotstarbe määramiseks ning ehitamist

puudutavate haldusaktide taotlemiseks. Vastusaja on nii kehtivate seadustega vastuolus olevale

maatulundusmaa juhtotstarbele, kui ka maaüksuse kõlvikulisele koosseisule viitamisega teinud

maaüksuse omanikule takistusi ehitamist puudutavate haldusaktide taotlemisel.

8) Arvestades seda, et tegemist on tiheasustusalal elamutest ümbritsetud maaüksusega, mille

osas tänaseks on suuremas osas ära langenud seadustest tulenevad piirangud ehitamisele ning

elamute vahele oleks tootmis- või ärile suunatud tegevus ümbruskonna elanikele liigselt

häirivate mõjudega, siis ainsaks võimalikuks juhtotstarbeks maaüksusele oleks elamumaa

juhtotstarve. Reaalne ehitusõigus krundil selgitatakse välja lähtudes planeerimisseadusest

detailplaneeringu menetluse etapis ehk maaüksuse osas üldplaneeringus juhtotstarbe

muutmisega elamumaa juhtotstarbeks ei saa kaasneda kahjulikke või kellelegi ebasoodsaid

mõjusid.

9. Harku vald leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Kaebajal oli kinnistu omandamisele eelnevalt võimalik tutvuda alal kehtiva üld-ja

teemaplaneeringuga. Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla

territooriumist, s.o ala, mille sihtotstarbeks on enamasti maatulundusmaa. Leebe režiimiga

looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine hajaasustuse põhimõttel

2) Perspektiivsed sanitaarkaitsealad maanteede või perspektiivsete teede ümber on laiustega

120 m, 200 m ja 300 m. Pärast Harku valla üldplaneeringu kehtestamist muudeti

projekteerimise norme ning neis ei kajastatud maantee sanitaarkaitsevööndi terminit.

Õigusaktist tuleneva kaitsevööndi määramisel tuleb kehtiva õiguse alusel lähtuda EhS § 71 lg-

s 2 sätestatud avalikult kasutatava tee kaitsevööndi tingimustest. See ei muuda asjaolu, et Harku

Vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringus maantee sanitaarkaitsevöönditesse elamumaid

ei kavandatud. Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi (PlanS § 74 lg 3).

Üldplaneeringuga lahendatakse ka transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise asukoha

ja nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 p 1).

3) Mõistega „maanteeperspektiivne sanitaarkaitsevöönd“ tähistatakse kehtivas Harku valla

üldplaneeringus printsiipi, mille kohaselt ei kavandata uusi elamuühikuid maanteede

perspektiivsete kaitsevööndite ulatuses. Maantee perspektiivne sanitaarkaitsevöönd on ala,

kuhu võivad ulatuda maanteest selle kasutamisel tekkivad negatiivsed mõjud, näiteks müra,

vibratsioon ja saasteained. Nimetatud kaitsevööndit on võimalik vähendada, rakendades müra-

ja õhusaaste leevendamise meetmeid.

4) Üldplaneeringu koostamise raames teostatud KSH aruandest nähtus, et seni kavandatud

elamumaa maht ületab valla keskkonnataluvuse piire, mistõttu koostatav üldplaneering

töötatigi 2008. aastal ümber ning eemaldati maanteede sanitaarkaitsevööndist kavandatavad

elamu- ja puhkealad. Seega on üldplaneeringu lahenduses leevendatud norme ületava müraga

kaasnevat negatiivset mõju inimese elukeskkonnale.

5) Üldplaneeringu kehtestamisel otsustati avalikult kasutatavate teede ja radade küsimus

lahendada eraldi koostatava teemaplaneeringuga. Lisaks ei ole kehtiva üldplaneeringu

seletuskirjas piisavalt täpselt kirjeldatud ehitustingimusi maanteede perspektiivsetes

sanitaarkaitsevööndites.

6) Üldplaneeringut

ei

ole

võimalik

muuta

või

tunnistada

kehtetuks

maanteede

sanitaarkaitsevööndite ja maanteede perspektiivsete sanitaarkaitsevööndite osas, kuna ainuüksi

nende kaotamine ei muuda asjaolu, et maanteede sanitaarkitsevöönditesse uusi elamualasid

üldplaneeringuga ei kavandatud.

7) Puudub põhjendatud vajadus esitatud nõude rahuldamiseks ja üldplaneeringu vastavusse

viimiseks

pärast

planeeringu

kehtestamist

muudetud

õigusaktide

alusel,

kuivõrd

planeerimismenetluses lähtutakse menetluse ajal kehtivatest õigusaktidest. Üldplaneeringuga

kehtestatud sanitaarkaitsevöönd ei ole vastuolus kehtiva õigusega, kuivõrd ala kohaldamist on

võimalik ja tuleb hinnata iga ala planeerimisel vastavalt konkreetsetele asjaoludele eraldi.

8) Esitatud nõude rahuldamisega kaasneks oluline keskkonnamõju. Üldplaneeringus

fikseeritud keskkonnakaitselised ja muud valla säästva ning tasakaalustatud arengu

kriteeriumid on olulisteks asjaoludeks, mida vältimatult tuleb arvestada üldplaneeringu

muutmise ettepanekuga seoses. Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine ei ole

seadusega tagatud omandiõigus. Selle rakendamise juures peab kinnisasja omanik arvestama

kohaliku omavalitsuse ja teiste asjast huvitatud isikute põhjendatud ja kaalutletud seisukohaga,

samuti

tasakaalustatud

ruumilise

arengu

kujundamise,

keskkonnakaitse

ning

asukohavajadustega.

9) Suure-Hansu katastriüksusele ei saa ilma detailplaneeringuta määrata mingit muud

sihtotstarvet, kui 100% maatuludusmaa ning 100% maatulundusmaa sihtotstarve on kõigi

seadustega kooskõlas. Üldplaneering tähistab leebe režiimiga loodusliku haljasmaana

looduslikke alasid ning Suure-Hansu maaüksuse kõlvikuline koosseis näitab, et 99%

katastriüksusest on looduslik rohumaa.

10) Kaebaja soov on, et vallavalitsus algataks Suure-Hansu maaüksusel detailplaneeringu,

kaebaja on selleks ka vastava taotluse esitanud ning seda menetletakse. Kaebaja huve ja

eesmärke silmas pidades oleks õige kaebaja poolt Suure-Hansu maaüksusel detailplaneeringu

algatamisest keeldumise otsuse vaidlustamine. Antud haldusasjas kaebajal oma eesmärke

vastustaja hinnangul saavutada ei ole võimalik.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Esmalt täpsustab kohus nõudeid, mida kohus menetles ning mida kohus käesoleva otsusega

lahendab. Tallinna Halduskohus võttis 14.07.2021 määrusega menetlusse nõuded tühistada

Harku valla 22.04.2021 vastuskiri nr 9-4/1665-1, kohustada Harku valda viima Suure-Hansu

maaüksuse osas üldplaneering vastavusse kehtivate õigusaktidega ning kõrvaldama

üldplaneeringu osas maaüksuselt kehtivuse kaotanud õigusaktide alusel kehtestatud piirangud

ning määrama kinnistu osas maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa. Tegelikkuses on kaebaja

taotlenud Harku valla 22.04.2021 vastuskirja nr 12-1/379-7 tühistamist. Kohtule arusaadavalt

on ka menetlusosalised vaatamata kohtu eksimusele haldusakti numbris aru saanud, et

vaidlustatakse just Harku valla 22.04.2021 vastuskirja nr 12-1/379-7. Kohus täpsustab niisiis,

et teeb otsuse Harku valla 22.04.2021 vastuskirja nr 12-1/379-7 kohta.

11. Kaebaja soovib, et Harku vald muudaks Harku valla üldplaneeringut kaebajale kuuluva

Suure Hansu maaüksuse juhtotstarbe ning maantee perspektiivse sanitaarkaitsevööndi

piirangute osas, et kaebajal oleks võimalik detailplaneeringu menetluses saada kinnisasjale

soovitud ehitusõigus. Kohus leiab, et kaebuse rahuldamine ei aita kaebaja õiguste kaitsele

kaasa. Kaebaja on 25.01.2021 vastustajale esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse

Suure-Hansu kinnistu jagamiseks 8 elamumaa kinnistuks ning elamuid teenindavaks teemaa

kinnistuks. Niisiis on kaebajal hetkel pooleli detailplaneeringu menetlus, mille käigus tal on

võimalik soovitud ehitusõigus saada. Vastustaja selgituste kohaselt nimetatud taotluse alusel

alles menetlus käib. Kohus ei nõustu kaebajaga, et soovitud detailplaneeringu kehtestamiseks

on kaebajal vaja esmalt kohustada vastustajat üldplaneeringut muutma.

12. Kui isegi leida, et Harku valla üldplaneeringuga kaebaja maaüksusele kehtestatud

loodusliku haljasmaa juhtotstarve on õigusvastane, ning kohustada vastustajat üldplaneeringut

selles osas muutma, ei muudaks see kaebaja olukorda detailplaneeringumenetluses. Vastustajal

oleks endiselt kaalutlusõigus ehitusõiguse andmiseks. PlanS § 75 lg 4 kohaselt on maakasutuse

juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu

määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringus sätestatud

juhtotstarve ei määra otseselt, millisel viisil maaüksust kasutada saab. Üldplaneeringu-järgne

maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud

maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt

planeeringu põhilahendust (Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-31-16). Kaebaja on ka ise

17.09.2021 seisukohas öelnud, et reaalne ehitusõigus krundil selgitatakse välja lähtudes

planeerimisseadusest detailplaneeringu menetluse etapis. Kokkuvõttes ei saa kaebaja enda

soovitud ehitusõigust tuletada kinnistu üldplaneeringus märgitud juhtotstarbest. Elamumaa

juhtotstarve ei tagaks kaebajale soovitud ehitusõiguse saamist. Niisamuti ei välista loodusliku

haljasmaa juhtostarve iseenesest detailplaneeringuga Suure-Hansu maaüksusele elamumaa

sihtotstarbe määramist, sest arvestades loodusliku haljasala juhtotstarbe ala Harku valla

üldplaneeringus, ei saaks ühe maaüksuse osas juhtotstarbele mittevastava sihtotstarbe andmist

pidada üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.

13. Vaatamata eelnevale märgib kohus, et kohtule ei nähtu ka, et kinnistu juhtotstarbe leebe

režiimiga haljasalast elamumaaks muutmata jätmine oleks kuidagi õigusvastane. Kaebaja on

juhtotstarbe muutmata jätmise õigusvastasuse põhjendamise asemel keskendunud sihtotstarbe

küsimusele, mis pole asjakohane. Kaebaja ei ole veenvalt põhistanud, miks vastustaja peaks

üldplaneeringut Suure-Hansu maaüksuse juhtotstarbe osas muutma. MaaKatS § 181 muudatus,

millele kaebaja viitab, ei ole juhtotstarbe määramisega seotud. Kohtule ei nähtu asjaolusid,

millest tuleneks, et vastustajal oleks kohustus juhtostarvet kaebaja soovitud viisil muuta.

14. Ka vastustaja kohustamine EhS § 71 lg 2 kohaseid maantee kaitsevööndeid

üldplaneeringule märkima, ei kaitse kuidagi täiendavalt kaebaja õigusi. Seda esmalt põhjusel,

et kuigi PlanS § 93 lg 4 kohustab kohaliku omavalitsuse üksust üldplaneeringut pärast selle

kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega vastavusse viima, ei tähenda sellise

muudatuse tegemata jätmine, et kaebaja oleks detailplaneeringu menetluses kehvemas

olukorras. Detailplaneeringu menetlus tuleb läbi viia kehtiva õiguse kohaselt, mistõttu ei saaks

vastustaja tugineda detailplaneeringu menetlemisel kehtetust õigusaktist tulenevale keelule.

Seda olenemata asjaolust, kas üldplaneeringut on jõutud kaasajastada või mitte. Seejuures on

kohalikul omavalitsusel aga kohustus hinnata õigusaktidest tulenevate muudatuste tegemise

vajadust vaid iga viie aasta tagant (PlanS § 92 lg 1 ja lg 2 p 4).

15. Lisaks ei tähenda, et EhS § 71 lg 2 järgne varasemast kitsam maantee kaitsevöönd, et

piirangust väljaspool on vastustaja kohustatud elamute ehitamist lubama. Vastustajale säilib

kaalutlusõigus selle üle otsustamiseks. Vastustaja seisukohtadest kohtumenetluses nähtub, et

vastustaja ei soovinud Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruandele tuginedes üldplaneeringus maanteede sanitaarkaitsevöönditena märgitud alale

elamumaid planeerida põhjusel, et nende maht ületaks valla keskkonnataluvuse piire.

Vastustaja selgituste kohaselt on tegemist elamute planeerimise printsiibiga. Tegemist on niisiis

valla kaalutlusotsusega oma ruumilise arengu kujundamisel (PlanS § 75 lg 1 p-d 6 ja 18 ja lg

2), mistõttu ei ole vastustajal kohustust selle printsiibiga vastuolus olevat detailplaneeringut

kehtestada.

16. Kuivõrd eelnevast tulenevalt ei aita ka üldplaneeringu kaebaja soovitud viisil muutmine

kaasa kaebaja õiguste kaitsele, puudub kaebajal käesoleval juhul kaebeõigus. Kaebaja on aga

25.01.2021 vastustajale esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse, mida vastustaja

selgituste kohaselt hetkel menetletakse. Kaebajal on nimetatud menetluse käigus võimalik oma

õigusi realiseerida. Kui menetluse tulemus on kaebaja jaoks negatiivne ning kaebaja leiab, et

vald on seejuures õigusvastaselt tegutsenud, saab kaebaja selle menetluse raames kohtusse

pöörduda.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)