2-21-14121/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. oktoober 2021

Tsiviilasja number

2-21-14121

Tsiviilasi

Kenerth-Ranner

Reva

hagi

Eesti

Vabariigi

(Justiitsministeeriumi

kaudu)

vastu

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kenerth-Ranner Reva määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Kenerth-Ranner

Reva

(isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kenerth-Ranner Reva määruskaebus

osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 23. septembri 2021. a

määrus

ning

saata

tsiviilasi

maakohtule

Kenerth-Ranner Reva menetlusabi taotluse uueks

lahendamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus

asja lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Kenerth-Ranner Reva (hageja) esitas 8. septembril 2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse

Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) (kostja) vastu. Hageja palus, et kohus tühistaks

Tartu Vangla 30. augusti 2021. a otsuse nr 1-13/172-2 ja mõistaks Tartu Vanglalt välja hüvitise

400 eurot. Hageja esitas ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 23. septembri 2021. a määrusega hageja taotluse menetlusabi

saamiseks rahuldamata.

Maakohtu pädevuses ei ole Tartu Vangla otsuste tühistamine, mistõttu on hageja esimene nõue

ilmselgelt perspektiivitu. Tartu Vangla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku otsuste tühistamine

on halduskohtu pädevuses. Tartu Vangla 30. augusti 2021. a kiri ei vasta otsuse tunnustele, vaid

tegemist on tsiviilõigusliku kirjaga, milles kostja leiab, et ei ole hagejale kahju tekitanud ega

nõustu hageja nõutud summadega.

Teiseks on hageja esitanud nõude varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kogusummas

400 eurot, jättes seejuures põhjendamata, millises summas nõuab ta varalise kahju ja millises

summas mittevaralise kahju hüvitamist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg 1 sätestab, et menetlusosalisele antakse

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 lg 2 järgi

eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi

taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise

edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale.

Hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et talle müüdi kaup, mis ei vastanud

lepingutingimustele. Seejuures on hagiavalduses märgitud, et kuigi hageja kahtlustas kauba

puudusi, ei pöördunud hageja pretensioonidega kostja poole enne kogu ostetud kauba tarbimist.

Hagiavaldusest nähtub, et hagejal oli mitu päeva aega mõistmaks, et asi ei vasta

lepingutingimustele, kuid ta siiski otsustas kaupa tarbida. Seega ei teinud hageja ühtegi sammu,

et kahju tekkimist vähendada. Kostja, saades teada kauba lepingutingimustele mittevastavusest,

on asunud kohe võimalikku kahju vähendama ja korjanud puudustega toote müügilt.

Hageja on selgitanud, et temal tekkis mittevaraline kahju terviseseisundi halvenemisest. Hageja

toodud kirjeldus vastab magusa liigsöömise tunnustele, milleks ta seda ka ise pidas, mistõttu ei

ole võimalik tuvastada, kas kostja müüdud halvaa temale ka tegelikult tervisekahju tekitas.

Nagu hageja ise märgib, siis pidas ta oma enesetunnet normaalseks magusa liigsöömise

tagajärjeks ega pidanud isegi vajalikuks meditsiinitöötaja poole pöörduda. Seega ei halvenenud

hageja terviseseisund kostja teo tagajärjel oluliselt. Arvestades neid asjaolusid, on hageja

menetluses osalemise edukus ebatõenäoline.

Taotlus menetlusabi saamiseks ei ole põhjendatud, kuna TsMS § 181 lg 1 p-s 2 nimetatud

eeldused ei ole täidetud. Kuna esineb TsMS § 181 lg-s 2 nimetatud menetlusabi andmisest

keeldumise alus, ei hinnanud maakohus hageja majanduslikku seisundit.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse, võtta hagiavaldus menetlusse ning rahuldada taotlus menetlusabi saamiseks.

Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult hindamata hageja majanduslikku

seisundit ning leidis, et hageja terviseseisund kostja tegevuse tagajärjel oluliselt ei halvenenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi

maakohtule menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 3).

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.

5. Maakohus jättis menetlusabi taotluse rahuldamata TsMS § 181 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel, leides,

et hageja menetluses osalemise edukus on ebatõenäoline. Maakohus asus seisukohale, et hageja

terviseseisund ei halvenenud oluliselt kostja tegevuse tagajärjel.

TsMS § 181 lg 2 järgi menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks

menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud.

Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi

taotlejale.

Iseenesest on õige hinnata menetlusabi taotluse lahendamisel nõude perspektiivi, kuid

praegusel juhul asus maakohus ekslikult menetlusabi taotluse ja nõude perspektiivikuse

hindamisel asja sisuliselt lahendama ja tõendeid hindama.

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul hageja nõuet ja seega ka menetlusabi

taotlust pidada täiesti perspektiivituks.

Hageja heidab kostjale ette seda, et hagejale müüdi halvaks läinud halvaad. Seega tuleneb

hageja nõue pooltevahelisest müügilepingust. Ka kostja asus 30. augusti 2021. a vastuses

hageja nõudele seisukohale, et kostja on müügilepingu pooleks (tl 5).

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ostis 10. mail 2021 vangla kauplusest halvaad ning hagejale

müüdud halvaapartii kutsuti tagasi. Müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused on

reguleeritud võlaõigusseaduse (VÕS) 11. peatükis ning hagejal kui lepingupoolel on õigus

kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid.

Kui hageja nõue ei ole selge, tuleb tal on nõuet täpsustada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

õiguslikult välistatud hageja nõude rahuldamine võlaõigusseaduse sätete alusel.

7. Hageja ei ole esitanud nõuetekohast menetlusabi taotlust ega andmeid oma majandusliku

seisundi kohta. Kuivõrd maakohus jättis taotluse rahuldamata TsMS § 181 lg 1 p 2 ja lg 2

eelduste puudumise tõttu, ei hinnanud maakohus ka hageja majanduslikku seisundit. Sellest

tulenevalt tuleb hageja menetlusabi taotlus saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hagejal tuleb esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus.

Menetlusabi taotluse sisu nõuded on sätestatud TsMS §-s 185. TsMS § 185 lg 5 alusel

kehtestatud Justiitsministri 25. oktoobri 2013. a määrusele nr 32 „Menetlusabi taotluse ning

sellele lisatava teatise näidisvorm ja näidisvormis sisalduvate andmete loetelu“ on lisatud

menetlusabi taotluse näidisvorm (määruse lisa 1). Hagejal tuleb esitada vormikohane

menetlusabi taotlus ja majandusliku seisundi teatis. Maakohtul on õigus koguda andmeid

hageja majandusliku seisundi kohta ka kolmandatelt isikutelt (TsMS § 186 lg 5).

8. Hageja on palunud määruskaebuses hagi menetlusse võtta. Ringkonnakohus selgitab, et hagi

menetlusse võtmise peab otsustama maakohus, ringkonnakohus seda määruskaebuse

lahendamisel teha ei saa. Hagi menetlusse võtmine sõltub ka menetlusabi taotluse

lahendamisest. Seega rahuldatakse määruskaebus osaliselt.

9. Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusabi taotluse uueks

lahendamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu

otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke